Laiapõhjaline humanitaarharidus, mis juurutab keeleteadlikkust, teritab keeletaju, õpetab keeli analüüsima ja võrdlema
Eesti keelega tihedalt seotud mitmekeelne õppekava
Eesti keele õpetajate kasvulava
ÕPPETÖÖ
Mis siis veel, kui mitte eesti keel? Kusagil mujal maailmas ei ole võimalik eesti keelega seotud erialasid õppida nii põhjalikult kui Tartu Ülikoolis. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekaval on seitse eriala, õpingute käigus spetsialiseerutakse ühele järgmistest suundadest:
Kui sul on huvi nii keelte kui ka arvutite vastu ja soov leida rakendust kiiresti arenevas valdkonnas, siis on arvutilingvistika õppimine hea kompromiss sinu erinevate huvide vahel. Väljaõppinud arvutilingviste on vaja, et luua eesti keele jaoks seni puuduvad rakendused, nt masintõlkeprogrammid või eestikeelses kõnes suhtlevad seadmed ja süsteemid. Eriala lõpetajad leiavad tööd tarkvarafirmades, kirjastustes ja toimetustes, ajakirjanduses, infosüsteemide loomisel, teadusasutustes jne.
Keel elab, areneb ja muutub eri keelekujude voolus: lisaks korraldatud kirjakeelele on olemas murded, suuline argikeel, internetikeel jne. Keele elujõudu aitavad tagada eriharidusega keelespetsialistid, keda vajatakse kõigil elualadel. Eesti keele eriala annab põhiteadmised eesti keele ehitusest, arenemisest, varieerumisest, kirjakeele korraldamisest ja hooldest. Loe õppeainete ja õppejõudude kohta lähemalt instituudi koduleheküljelt.
Eriala on mõeldud eesti keelest ja kultuurist huvitatud mitte-eestlastele ning ka eesti tudengitele, keda köidavad mitmekeelse ühiskonna ning eesti keele kui võõrkeele küsimused. Erialal õpitakse süvendatult eesti keelega seotud aineid, täiendatakse teadmisi Eesti maast, ajaloost ja kultuurist, õpitakse nägema eesti keelt keeleõppija vaatenurgast. Traditsioonilisele õppele lisavad värskust näiteks tandemõppe- ja draamakursused, aga ka väljasõidud ja osakonna ühised ettevõtmised. Rohkem infot saab instituudi koduleheküljelt.
Soome keele ja kultuuri bakalaureuseõpe annab põhilised teadmised soome keelest, aga ka Soome maast, kirjandusest ja ajaloost. Kuigi esialgu on põhirõhk praktilisel soome keele oskusel, tegeletakse ka keeleuurimisega nii teoorias kui ka praktikas. Vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilastele mitmesuguseid võimalusi Soomes (ülikoolid, kursused, praktika) töötamiseks ja edasiõppimiseks. Veel infot õppesuuna kohta leiab instituudi koduleheküljel.
Soome-ugri keelte suunal õpitakse tundma nii lähemaid kui ka kaugemaid sugulaskeeli ja nende ajalugu. Enamikku soome-ugri keeli saab õppida emakeelsete keelespetsialistide juhendamisel. Vahetusprogrammide kaudu avaneb üliõpilastel võimalus õppida fennougristikat eelkõige Soomes ja Ungaris, aga ka teistes maades. Rohkem infot õppesuuna kohta saab instituudi koduleheküljelt.
Ungari keele ja kultuuri suunal on rõhk ungari keele õppel, ülevaade saadakse ka Ungari maast, ajaloost ja kirjandusest. Õppe üks osa on õpingud Ungaris suveülikoolis või semestri jooksul mõnes ülikoolis. Teiste õppejõudude kõrval on ülikooli juures kogu aeg olemas ka emakeelena ungari keelt kõnelev lektor, kes õpetab nii keelt kui ka kultuuri. Täpsem info õppejõudude ja ainete kohta on instituudi koduleheküljel.
Üldkeeleteadus ja foneetika on teoreetilise kallakuga eriala, milles põhirõhk on inimkeele üldistel seaduspärasustel. Eriala sobib eriti neile, kes soovivad hiljem tegeleda keeleteadusliku uurimistööga, sest annab selleks vajalikud teadmised maailma keeltest ja lingvistikast. Eraldi allharu on eksperimentaalne foneetika, mis tänapäeval on väga oluline kõnetehnoloogia (kõnesünteesi ja -tuvastuse) arendamisel. Lisainfo nii ainete kui ka õppejõudude kohta on instituudi koduleheküljel.
ÕPPEVORM
Bakalaureuseõppe esimesel aastal omandatakse filoloogilised põhiteadmised, õpitakse ka kultuuri- ja kirjandusteaduse aineid, lihvitakse eesti keeles kirjutamise ja kõnelemise oskust. Kõik üliõpilased õpivad ka mõnd võõrkeelt, mille valik Tartu Ülikoolis on väga lai. Teisel aastal läbitakse eesti keele struktuuri kursused ja alustatakse meelepärase kõrvaleriala omandamist. Kolmandal õppeaastal pühendutakse peamiselt kitsama eriala õppimisele. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava võimaldab kitsamalt spetsialiseeruda seitsmele erialale, valitud erialast tuleb kolmandal aastal kirjutada ka bakalaureusetöö. Stuudiumi teevad auditoorse tavaõppe kõrval huvitavaks erinevad (suve)praktikad ja väliskülalislektorite lühikursused. Õpingud ning praktika välisülikoolides, nt tihe üliõpilasvahetus Ungari ja Soome, aga ka teiste Euroopa riikidega, on samuti loomulik osa õppetööst.
KESKKOND
Üliõpilaselule lisab vürtsi võimalus end täiendada ja praktikal käia välisülikoolides. Lisaks õppetööle osalevad tudengid keelekorpuste koostamisel ja keeleringi töös, liituvad üliõpilasseltside või -ühendustega. Õpingute ajal on huvilistel võimalus kaasa lüüa ka konverentside ja olümpiaadide korraldamisel, saades väärt kogemusi ja erialaseid kontakte juba enne lõpetamist. Aktiivsed üliõpilased saavad meeskonnatöökogemusi üliõpilaskogus ja ‑esinduses tegutsedes. Huvilised on oodatud filmiõhtutele, ekskursioonidele ja väljasõitudele. Instituudi koridori ilmestavad tihti erinevad kultuuriteemalised näitused.
VILISTLASENA
Pärast kolmeaastase bakalaureuseõppe läbimist saab kõiki seitset eriala edasi õppida eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistrikaval. Samuti saab magistrantuuris õppida eesti keele ja kirjanduse või eesti keele võõrkeelena õpetajaks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistrikaval.
Võimalik on suunduda ka hoopis teisele alale (nt ajalugu või võõrkeeled), kui bakalaureusetasemel on seda ala nõutavas mahus kõrvalerialana õpitud. Loe ka tudengite arvamusi oma õpingute kohta.
Meie vilistlased töötavad õpetajate ja õppejõududena, keeletoimetajate ja korrektoritena, spetsialistidena keeletehnoloogia ettevõtetes, keeleteadlastena, tõlkide ja tõlkijatena, giididena ja muudes ametites haridus- ja kultuurivallas, kus on vajalik loovus, keeleteadlikkus ning analüüsioskus.
Loe tuntud vilistlastest instituudi koduleheküljel. Mihkel Mutt, kes õppis eesti filoloogia žurnalistika õppesuunal, on ülikoolipõlvest kirjutanud oma mälestusteraamatu 4. osas „Kandilised sambad“.
Vaata ka videosid, milles vilistlased räägivad oma õpingutest ja edasistest võimalustest tööturul.
Sirli Zupping, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi teadur
Kristel Ress, TÜ keelenõunik
Martin Eessalu, Haridus- ja Teadusministeeriumi peaekspert
Kuula prof Helle Metslangi loengut "Kuhu kuulub eesti keel?"
Lisalugemist:
Eesti ja üldkeeleteaduse instituutEesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiriWikipeedia artikkel „Eesti keel”Wikipeedia artikkel „Foneetika”Keeleajakiri Oma KeelKeelenõuvakkLõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusTartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskusFenno-Ugria AsutusVana kirjakeele uurimisrühmTÜ arvutilingvistika uurimisrühmTÜ Keeletehnoloogia töörühmTÜ Multimodaalse suhtluse uurimise (MUSU) gruppSoome rahvusvahelise mobiilsuse keskusKodumaa keelte keskusSoome Kirjanduse SeltsDebrecen Summer School, HungaryHungarian Scholarship BoardBalassi Bálint InstituteUngari president László Sólyom külas Tartu Ülikoolis
Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Jakobi 2-433 tel: 737 5221
Eesti keele võõrkeelena osakond Jakobi 2-432 tel: 737 5227
www.keel.ut.ee
This website uses cookies to improve your user experience. The university website does not process or collect personal data. This website uses Facebook Pixel and Google Analytics. Read more in the Data Protection Policy.