ULLA PREEDEN - TEADURIST MAAVANEMAKS

TÜ vilistlane Ulla Preeden on hea näide sellest, kuidas "Talendid koju" ideed saab ka Eestis rakendada: enne Tartusse tulekut Räpina ühisgümnaasiumi lõpetanud noor naine on 1. novembrist tagasi Põlvamaal, maavanema ametis.

Kui Preeden mõned aastad tagasi erakonda astus, oli tema eesmärk olla kodukohas aktiivne ja proovida sealsetes ettevõtmistes kaasa lüüa. Omavalitsuse valimiste ajal valmistus ta aga doktoritöö kaitsmiseks ning poliitika jäi tagaplaanile. "Suvel tehti pakkumine, kas ma ei kaaluks võimalust olla Põlva maavanema kandidaat - see oli suur üllatus," tunnistab naine. Kaalumiseks anti piisavalt aega, et saaks ettepaneku läbi mõelda ja lähedastega läbi rääkida. Kuna doktorantuur oli selja taga, tundus aeg muutuseks õige. Preedeni sõnul annab see hea võimaluse uuteks väljakutseteks ja läheb kenasti kokku varasema plaaniga kodumaakonnas midagi ära teha.

Noorim maavanem
31-aastasest geoloogiharidusega Preedenist on nüüdseks saanud Eesti taasiseseisvumise järel Kagu-Eesti esimene naismaavanem - praeguse seisuga ka riigi noorim maavanem üldse. "Muidugi on tore, kui ka naised on juhtival positsioonil., põhiline on aga siiski pigem see, et olen seni igal pool püüdnud endast parima anda ja tegutsen vastavalt sellele põhimõttele ka edasi," ütleb ta ise. Enne maavanema ametit töötas Preeden mitmeid aastaid Tartu ülikoolis, seda juba õppetöö kõrvalt alates 2005. aastast. Poole kohaga analüüsispetsialistist sai peagi täiskohaga teadur, eriti nautis ta õppetööga tegelemist. "Viimased kaks aastat olen lugenud maateaduste aluseid, mis on tudengite esimese õppeaasta üks põhiloengutest ning osa geofüüsika loengust," räägib Preeden ja lisab, et ka suure auditooriumi ees seistes ei olnud tal esinemishirmu, hoopis vastupidi - üliõpilastega meeldis väga tegeleda. Põhiline, mis muretsema pani, oli pigem see, et tudengitel oleks loengus huvitav. "Kui saad positiivset tagasisidet, ajendab see kindlasti veel rohkem tegutsema ja jätkama. Et saaks ise nende motiveerimisele kaasa aidata - kõik teavad ju, et üliõpilastel on veel n-ö sada muud asja, millega tegeleda," seletab noor naine.

Ka tal endal oli 1998. aastal Tartusse tulles alguses raske ülikoolieluga harjuda. Muutus oli suur ja nõudis pikka sisseelamisaega. Õnneks tuli geoloogiat õppima ka hea sõbranna, endine koolikaaslane, kes vahepeal oli Tallinnas keskkoolis käinud. "Tuleb tunnistada, et ma ei olnud väga aktiivne, mis koolivälist elu puudutas, keskendusin õppimisele ja käisin väljas pigem vanade tuttavatega Räpinast kui uute ülikoolituttavatega. Aktiviseerumine tuli alles hiljem," tõdeb Preeden tagantjärgi. Alles magistrantuuris võttis ta esimest korda kursusekaaslastega osa näiteks tudengipäevade üritustest. Doktorantuuri ajal hakkas ta koos teiste huvilistega korraldama geoloogide sügiskooli, mis on kogunud iga aastaga populaarsust ja toimus sel aastal juba seitsmendat korda.

Enamat kui kivid
"Geoloogia on päris eksootiline eriala, millest paljud midagi täpselt ei tea - see oli ka põhjus, miks tulin seda õppima," räägib Preeden ja selgitab, et kuigi tavaliselt seostatakse seda alati kividega, on veel palju muid tahke, millega geoloogia tegeleb. Geoloog ei ole puhtalt kiviteadlane, vaid tegeleb kõikide protsesside uurimisega, mis on kuidagi maaga seotud. Kividele lisaks uuritakse ka kivistisi, põhjaveega seotut ja palju muudki, näiteks meteoriidikraatreid, millega ka Preeden ise on palju tegelenud. Doktorantuuris keskendus ta geofüüsikae, täpsemalt uuris kividesse salvestunud Maa magnetvälja. Selle alaga tegelemiseks Eestis aparatuur puudus ja seega viibis Preeden doktoriõpingute raames väga tihti Soomes. "Välismaal olemise ja õppimise kogemust hindan ma väga kõrgelt," rõhutab Preeden laia silmaringi olulisust.

Eestis saab tema sõnul väga hästi teadust teha, aga kindlasti peab olema ka väliskontakte, mis aitavad paremini end uusimate meetoditega kursis hoida ja kogemustepagasit suurendada. Kasuks tuleb ise välismaal käimine, seda nii konverentsidel osaledes kui ka pikemaajalise enesetäiendamisega tegeledes. "Kui inimene jääb kauaks ühte kohta, võib ta natuke kapselduda, isikliku arengu koha pealt on oluline näha teistsugust maailma, teisi meetodeid." Kui ei tahagi väljapoole minna, siis ülikoolis on ka praegu palju kursusi, mida annavad välismaalt tulnud õppejõud. Juba see avardab mõtlemisviisi, kusjuures loeng ei peagi olema tingimata enda erialaga seotud. Praegu üritab Preeden vaikselt oma pooleliolevad asjad ülikoolis ja teadustöös ära lõpetada, sest väga aktiivselt ta enam neis osaleda ei saa. Lõplikult ta teadusele kadunud ei ole, sest tahab võimalusel oma teadmiste ja nõuga ka maavanema ameti kõrvalt endistele kolleegidele toeks olla. "Ennast tundes tean, et pikka aega mitut asja korraga kvaliteetselt teha ei saa - nii ei jõua lõpuks enam midagi teha. Uues ametis tahan endast parima anda ja sellest ka need muutused."

Uus algus kodus
Kindlasti tulevad uuel töökohal kasuks ka paljud ülikoolis omandatud oskused ja teadmised. Doktorikraadi saamine ei tähenda, et inimese ainus elukutse peaks olema teadlane. Preeden toob välja, et on palju oskusi, mida eri valdkondades kasutada saab. Asju uurides ja end toimuvaga kurssi viies on oluline analüüsivõime, mis aitab info sünteesimise kaudu leida uusi uurimiskäike ja lahendusi. Lisaks tulevad kasuks eri kirjutamis- ja suhtlemisoskused nii Eesti kui ka välismaa kolleegidega. Õppejõukogemus annab omakorda lisaks eelnevale ka esinemiskogemuse. Kõike seda saab laiemalt rakendada ja sugugi mitte ainult oma erialaga seotult. 

Maavanema ametikohal on oma kindel funktsioon ja tegevused. Üsna palju mängivad rolli ka suhtlemine ja läbirääkimised koostöövõimaluste otsimiseks. Ka Preedeni Põlva maavanema kandidatuuri esitanud regionaalminister tõi välja, et maavanem on nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel olulises vahendajarollis. "Ma olen tutvunud Põlvamaa arengukavaga ja käinud rääkimas kohalike inimeste ja omavalitsuste juhtidega ning esialgu enda jaoks kaks suurt teemat välja valinud: haridustemaatika ja tööhõive probleemid," toob Preeden näiteks, millega tal uues ametis rinda pistma tuleb hakata. Põlvamaal, nagu ka paljudes teistes maakondades tuleb koolivõrku korrastada ja koostöös kohalike ettevõtetega arutada võimalusi, kuidas efektiivsemalt töötusega tegeleda. Tavainimesed eeldavad näiteks, et teed oleks korras, ühistransport toimiks ja põllumehi piisavalt toetataks. Teemasid võib lugema jäädagi. Osa neid puudutavatest muredest vajavad kohe tegutsemist ja lahendusi, teised rohkem aega läbirääkimisteks. 

Autor: Merilyn Merisalu/UT