Õendusteadus
Õendusteaduse (ingl.k. nursing science) kesksed mõisted on inimene, tervis, keskkond ja õendustegevus. Õendustegevusega saab aidata nii tervet kui ka haiget inimest tervise eest hoolitsemisel, haigusest toibumisel või sellega kohanemisel, võttes arvesse inimese terviseseisundit, individuaalsust ja keskkonda.
Õppetöö
Õppima on oodatud rakenduskõrgharidusega õed või ämmaemandad, kes soovivad tulevikus töötada õenduspedagoogi või õendusjuhina või muul moel aktiivselt õenduse arendamisele kaasa aidata. Õendusteaduse magistriõppesse sisseastumiseks on vajalik vähemalt üheaastane kutsetöö kogemus (arvesse võetakse ka põhiõpingute ajal töötatud aeg).
Õppekava alusained annavad mitmekülgseid teadmisi õendusteaduses ning oskusi teadus- ja arendustööks tervishoius. Kohustuslikud erialaained võimaldavad üliõpilasel spetsialiseeruda kas õenduspedagoogika või õendusjuhtimise erialale. Erialamoodulid katavad temaatikat võimalikult laiahaardeliselt, hõlmates spetsiifilistele erialaainetele lisaks olulisi juriidilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja administratiivseid aspekte.
Näiteks õenduspedagoogika eriala valinud tudeng saab pedagoogika baasteadmised andragoogika, arengupsühholoogia ja sotsiaalpedagoogika kursuselt, tutvub juriidiliste aspektidega õppeaines "Hariduskorraldus ja -õigus õenduspedagoogidele" ning omandab erialaspetsiifilised teadmised õenduse didaktika kursustelt. Õendusjuhtimise eriala pakub majandus-turundusteadmisi terviseökonoomika kursusel, juriidilisi teadmisi õppeaines "Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele" ja personaliga töötamise oskusi personalijuhtimise kursusel. Erialaspetsiifilised teadmised saab tudeng õendusjuhtimise kursusel.
Õppeained on järjestatud nii, et üliõpilane saaks kogu stuudiumi vältel koostada ja arendada oma magistritööd. Valikaineid saab üliõpilane valida teiselt spetsialiseerumissuunalt ning vabaaineid kõigi Tartu Ülikoolis või teistes ülikoolides pakutavate ainete seast.
Erialapraktika hõlmab kümnendiku õppekava mahust. Õenduspedagoogiline praktika toimub Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolides, õendusjuhtimise praktika aga suuremates tervishoiuasutustes, Sotsiaalministeeriumis ja Terviseametis.
Kõigil õppejõududel on nii erialane töökogemus kui ka õpetamise kogemus. Õppetöösse on kaasatud kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid mitmest teadusvaldkonnast: lisaks õendusteadusele pedagoogikast, psühholoogiast, õigusteadusest ning terviseteaduse kitsamatest valdkondadest.
Õppetöö on üldiselt kavandatud kolmele aastale: kahel esimesel aastal läbivad üliõpilased magistriõpingud ning kolmandal aastal kirjutavad ja kaitsevad magistritööd. Iga tudeng koostab individuaalse õppeplaani ning selle alusel planeerib ta ise täpsemalt oma õpingute kestuse ja magistritöö kaitsmise. Õppetöö toimub 2-5-päevaste õppesessioonidena septembrist juunini.
Suurema osa õppetööst teevad üliõpilased iseseisvalt kodus. Kogu vajalik informatsioon on elektrooniliselt kättesaadav ning omavahel ja õppejõuga suheldakse e-posti teel. Auditoorne õppetöö toimub peamiselt õendusteaduse osakonnas Nooruse 9 õppehoones (2012/2013. õppeaastal immatrikuleeritavatele üliõpilastele toimub õppetöö osaliselt Tallinnas ja osaliselt Tartus). Oluline osa auditoorses töös on praktikumidel ja seminaridel, kus jagatakse iseseisvalt ja rühmatööna saadud teadmisi ja kogemusi ning tehakse praktilisi harjutusi õppejõu juhendamisel. Üliõpilastel on mitmeid võimalusi osaleda õppetöös välisriigis, näiteks võib seal sooritada erialapraktika juhul, kui üliõpilane seal elab ja töötab.
Teadustöö
Õendusteadusliku uurimistöö teemad tulenevad konkreetsetest vajadustest õenduspraktika, -hariduse ja -juhtimise arendamisel.
Õenduspraktika vajadustest lähtuv uurimistöö keskendub patsiendi- ja perekesksusele, patsiendi turvalisusele ning õendusabi tulemuslikkusele. Õenduspedagoogilise uurimistöö objekt on õendushariduse kvaliteet, õendusjuhtimise uurimisvaldkonnad on õendusabi kättesaadavus ja kvaliteet, inimvara areng ning töökeskkonna ohutus. Vaata lisa. Mitmest magistritöö kaitsjast on tänaseks saanud magistritööde juhendajad.
Lisaks õppetööle
Arvukaid rühmatöid tehes muutuvad kursusekaaslased lähedaseks ning neist saavad üksteisele peamised koostööpartnerid, nõuandjad ja toetajad nii õpingutes kui ka erialases töös. Iga kursus on oma nägu. Traditsioonid luuakse ise ning tudengilinn ja Tartu vaim üksnes toetavad seda.
Pärast lõpetamist
Õppekava läbinud üliõplased saavad terviseteaduse magistrikraadi (Master of Heath Sciences, MSc) ning õenduspedagoogi või õendusjuhi kvalifikatsiooni. Lõpetanutel on põhjalik väljaõpe selleks, et töötada õenduspedagoogika, -juhtimise ja õendusabi valdkonnas ning teha teadus- ja arendustööd. Lõpetanud oskavad väärtustada teaduslikku teavet ja järjepidevat professionaalset arengut. Magistriõpingute kasutegurist magistrantide pilgu läbi võib lugeda artiklist, mis on avaldatud 2009. aastal ajakirja Eesti Õde neljandas (septembrikuu) numbris.
Lõpetanu võib asuda tööle õendusõppejõuna tervishoiu kõrgkoolides või õendusjuhina tervishoiuasutuses, soovitavalt jätkab ta ka teadustegevust. Ta võib jätkata õpinguid doktoriõppes Eestis mõnel lähedasel erialal või välisülikoolis õendusteaduses.
Meie vilistlased ei jää kolleegidele märkamatuks, neid kaasatakse õenduse/ämmaemanduse/tervishoiu arendamisse nii organisatsiooni kui ka riigi tasandil. Kõik, kes on lõpetanud Tartu Ülikoolis õendusteaduse magistriõppe, töötavad õpitud erialal: kaks kolmandikku tervishoiusüsteemis ja kolmandik haridussüsteemis (lõpetanute tööhõive uuring 01.07.2011 seisuga). Magistrid on jätkanud õpinguid doktorantuuris nii Eestis kui ka välismaal.
Lisalugemist:
TÜ arstiteaduskonna õendusteaduse osakond http://www.meditsiiniteadused.ut.ee/ode
Eesti Õdede Liit
Kontakt:
TÜ arstiteaduskond, õendusteaduse osakond
Nooruse 9-314, Tartu
õppekorralduse spetsialist Ede Kärner
tel: 737 4181
e-post: ede.karner [ät] ut.ee