Intervjuud ja artiklid 3. saate peategelastega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Intervjuud ja artiklid 3. saate peategelastega

Loovtööstus päästaks muuseumiks muutuvad vanalinnad
Valglinnastumise negatiivseid arenguid saab vältida
Mobiilpositsioneerimine aitab arhitektidel otsuseid langetada
Mobiilpositsioneerimine ja privaatsus

Loovtööstus päästaks muuseumiks muutuvad vanalinnad

Küsimustele vastab Tartu Ülikooli geograafia instituudi vanemteadur Rein Ahas.

Ilmselt pole kellelegi märkamatuks jäänud, et Eesti linnades, eriti aga Tallinnas on toimunud paaril viimasel aastal väga suured muutused. Kas Tallinna kesklinnas toimub midagi eripärast muu maailmaga võrreldes?
Mitte ainult Ida-Euroopa, vaid ka Lääne-Euroopa ja ka muu maailma linnades toimub praegu väga kiire linnakeskuste areng: linnakeskustes tekivad sellised moodsad ärikeskused, kus toimub areng kõrgusesse ja väga suur transpordikoormuse kasv, ja samal ajal siis vanalinnad, või siis miljööväärtusega linnaosad, need konserveeritakse ära. Vanalinnad kujunevad üha rohkem turismikeskuseks ja omamoodi halvas mõttes ka selliseks muuseumiks, et seal ei liigu enam midagi. Tallinn on hea näide sellest, et siinne vanalinn on mõnes mõttes isoleerunud, üha vähem inimesi elab seal, tänapäeval elab seal 10 korda vähem inimesi kui 60ndatel ja üha vähem büroosid on seal ja ka teenused on väga ühekülgsed.

Tallinna vanalinnas on selgelt näha ka seda, et iga teine asutus tegeleb turistide teenindamisega. Mida teha, et ka tavaline Eesti inimene aegajalt ostukeskuste kõrval ka vanalinna satuks? On see üldse vajalik?
Meid huvitab teadlastena just, kuidas on Tallinna kesklinnas lood loovtööstusega. Loovtööstust on peetud 21. sajandi linnade päästjaks. Kui me vaatame Tallinna ümber toimuvat või igal pool maailmas toimuvat, siis kogu tootmine, väga paljud ettevõtted kolivad linnadest välja. Sellepärast, et linnasüdames on liiga kallis maa, liiga keeruline logistiliselt jne.

Tallinnas räägitakse ju tegelikult, et muuseumid lahkuvad linnast, linnavalitsus lahkub kesklinnast, ja see protsess toimub igal pool maailmas. Aga loovtööstus on niisugune majandusharu, mis jääb linna ja mis hakkab tegelikult linnaelu toitma. See tähendab, et linna jääksid ikkagi inimesed, kes ei taha iga päev sõita pikki maid, nad ei taha oma büroosid linnast välja kolida, nad näiteks arendavad oma arvutifirmasid, teevad kunsti, müüvad kunsti, peavad kohvikuid, mis ei ole lihtsalt kohvikud, vaid kus antakse mingi lisaväärtus asjadele, mis seal tehakse. Ka selle loovtööstuse tähendus on ka väga lai.

Mida teadusega siin korda annab saata?
Näiteks oma viimaste aastate uurimusega oleme osalenud sellises protsessis nagu Tallinna kesklinna ehitusmääruse koostamine. Me tunneme hästi, missugused protsessid Tallinnas ja kesklinnas on toimumas ja oma teadmiste tasemelt me suudame muidugi paremat regulatsiooni teha, kuidas seda kesklinna elu juhtida. Need ettepanekud, mida meie oleme siin Tallinnas teinud, räägivad sellest, et me peame neid tekkivaid uusasumeid hästi planeerima transporditeede suhtes, ja tegema mitmekesist ruumi. Et inimesed ei peaks sõitma arutult pikki maid maha. Iga uus funktsioon, mille me suudame elu või töökoha juurde lisada, võtab seda kasutut liikumist maha. Teisest küljest saab väga konkreetsete otsuste juures kasutada mobiilpositsioneerimise meetodit, näiteks liikluskoormust saab seeläbi hajutada.

Tegelikult tipptundide vältimise kõige lihtsam asi on seda tööpäeva algust ajastada. Kui me suudame teha nii, et koolid, mis on väga suured hommikuse tipptunni tekitajad, ja suuremad tööandjad oma töö alguse ajastavad poole kaheksast üheksani, siis on võimalik seda tipptundi märgatavalt hajutada. Kui kõik algavad kell kaheksa, siis me teame, et 15 minutit enne kaheksat on teatud ristmikud väga umbes. Selleks ei pea ehitama teid laiemaks, omavalitsus või ettevõtted ise saavad natuke reguleerida. Kümme minutit võib siin teha väga suure vahe. Muidugi kõike, mis me teame, ei saa kohe rakendada. Aga teatud aspektides see teadmine, mida teadlased koguvad, aitab seda elu edasi viia ja paremasse rööpasse suunata. See on ikka nii, et üle maailma linnu uuritakse, aga tegeliku poliitilise elu iseärasuste tõttu sellest kohe rakendatakse võibolla natuke. Samas see üldine teadmine, mis meie linnades toimub, see arusaamine, see on ka tähtis.

Kindlasti pole ka linnaplaneerimises harvad olukorrad, kuhu inimgeograafide soovitused ei jõua. Kas mingid otsused on teie hinnangul meie linnapilti ka jäädavalt kahjustanud?
Kui vaadata Lääne-Euroopa linnasid, siis seal selleks, et ühte maja planeerida kusagil projekteerida või renoveerida, selleks tehakse mitu aastat tööd, muudetakse seda ühte kildu planeeringus. Ja selle ühe killu muutmine ei muuda kogu linnaosa tähendust.Kui me vaatame Tallinna kesklinnas, mis on toimunud, või Tallinna äärelinnades ka, siis seda on planeeringuga võimatu juhtida. Või väga raske.

Tegelikult Eestis toimiv väga kiire areng on pigem tüüpiline Ida-Euroopa linnadele. Meil võib olla Tallinnal või Harjumaal väga hea planeering, aga tegelik elu läheb sellest mitu korda kiiremini. Planeering on kehtestatud, aga see enam ei toimi, sest elu on sellest juba enne planeeringu kehtestamist mööda läinud. Järelikult juhitakse asju kruntide kaupa, tehakse üksikuid otsuseid, et üldse mingit olukorda kontrollida. Ja tulemus on loomulikult halvem: me kõik kuuleme, et Tallinnas ja Tartus, igalpool nurisetakse majade, kruntide, rakenduste ja liikluskoormuste üle, see on loogiline. Sellise kiire arenguga nii toimubki. Me oleme kõik näinud, kuidas Tallinna keskus Vabaduse väljakult on liikunud Viru väljakule või isegi Viru väljakust edasi. Lääne-Euroopa mõnes traditsioonilises linnas on see ettekujutamatu, et paar head või halba otsust, võivad nihutada kogu linnakeskuse ära.

#pictp4#Mobiilpositsioneerimise kasutamine inimgeograafias on kuuldavasti Eestile üsna palju tuntust toonud. Eesti on üks esimesi riike maailmas, kus seda katsetati. Kuidas ja miks te seda mobiilpositsioneerimise asja hakkasite ajama?
See asi hakkas kunagi hoopis Narva linnaplaneeringust peale. Mõningate inimeste liikumisuuringute juures Narvas tekkisid suured küsimused nagu uue keskuse kujundamine, sildade küsimus: kuhu need linnas üldse luua, kus inimesed liiguvad. Sealt see mõte tekkis, et igapäevaste liikumisteede kaardistamiseks oleks vaja mobiiltelefone vaadata. Või hoida ühe satelliiti nädal aega linna kohal, et me saaksime inimeste liikumisteedes selgust. Siis me koos keskkonnakorralduse spetsialist Heikki Kalle ja arhitekt Ülar Markiga hakkasime sellega tegelema. Nüüd on siis 4-5 aastat juba sellega tegeletud ja koostöös EMT-ga on välja töötatud selge metoodika, tarkvara ja positsioneerimiskeskkond.

Me oleme maailmas kindlasti esimese viie hulgas, kes seda üldse teevad ja kasutavad. Ühest küljest on see võimalik tänu sellele, et Eesti on nii väike ja siin on jällegi väga lihtne neid asju ajada ja lepinguid saada. Kui me oleme koostööd teinud näiteks Austria suurte mobiilioperaatoritega paari projekti raames, siis et seal mingit asja käima panna, selleks tuleb kümme korda rohkem energiat kulutada. Siin on osalenud ja toeks olnud ka see, et Tartus asub veel kaardifirma Regio, kes tegelikult tegeleb väga palju positsioneerimisega, kes on meid know-how-ga abistanud. Neid tingimusi on palju, aga meil on olemas süsteem, et me saame vaadelda inimesi, kes selleks nõusoleku annavad, mobiiltelefonide abil.

Mida siis nende sadade punktikeste nägemine kaardil meile annab? Või mis infot see siis teadlastele annab?
Loomulikult sellest kuivast liikumisest on väga vähe abi. Nendele inimestele tehakse väga põhjalik ankeetküsitlus: et kus nad elavad, kus nad käivad, miks nad käivad, miks nad niimoodi liiguvad, mis transpordivahend on, kus nad töötavad, kui kaua. See kuiv positsioneerimisjälg on vähe selleks, et teha head geograafiat sellest. Ja heast geograafiast saada sisend linnaplaneerimisse. Aga miks me sellega tegeleme? On täiesti kindel, et paari või viie või kümne aasta pärast toimub linnade planeerimine ja tegelikult ka juhtimine nendesamade mobiilide järgi. Kas otseselt või kaudselt on linnavalitsuses linnabaromeetrid, mis reaalajas kuvavad, et näete, Lasnamäele koondub väga palju inimesi, punased tuled teeme rohelisteks, suuname ümber. Millegipärast on kolm nädalat Järve ristmik olnud liiga koormatud, sinna on vaja ruttu lisavõimsusi jne. Tegelikult nii igapäevane juhtimine kui planeerimine hakkab sellest sõltuma.

Teades, kas see on mehe jälg, naise jälg, vana jälg, noore jälg, saame me uurida, kus käivad näiteks noored linnas, kas nendes kohtades on piisavalt turvaline, kas nendes kohtades on vaja mingit infrastruktuuri luua- kõik sellised igapäevaelu küsimused. Sellest, et me jälgime senisest paremini inimese liikumist, sellest veel seda suurt revolutsiooni ei juhtu. Aga see suur muutus tuleb ikkagi sellest, et sellesama telefoni abil saavad inimesed ise sekkuda protsessidesse. See tähendab, et meie digitaalne jäljerida lumel, võiks öelda niimoodi, võimaldab meil hääletada oma jalgade ja oma asukoha ja oma telefoniga- öelda, et kus me tahame jalgrattaga sõita, kuhu me tahame silda või kuhu me ei taha silda, missugune tee on halb või missugune tee on hea.

Nii et iga inimene siis saab öelda oma sõna sekka, milline on tema arvates parem või talutavam linn?
Tegelikult sellesama telefoni või meie igaühe käes oleva terminali kaudu saame me hakata juhtima linnasid palju vahetumalt. Ja see, kui inimese taskus olev telefon oma digitaalse jäljerea ja valikuvõimalustega mingi asja poolt või vastu hääletab, see annab tegelikult täiesti uue dimensiooni osalusdemokraatia mõistele. Siiamaani on osalusdemokraatiaks peetud seda, et teeme endale Tammelinna sõprade klubi ja selle kaudu püüame toetada spordiväljaku rajamist. Siis tegelikult nüüd tekiks igal inimesel võimalus saada ühendust linnapea arvutiga. Sinna tekib üks punkt juurde. Ja kui neid punkte on tuhat, siis linnapea mõtleb, et tõepoolest, mis siin lahti on, või miks siin silda ei ole või miks siin on park või miks siin ei ole. See on küll futuristlik unistus, aga ma arvan, et sinna see kujuneb paratamatult.

Valglinnastumise negatiivseid arenguid saab vältida

Küsimustele vastab Tartu Ülikooli geograafia instituudi vanemteadur Tiit Tammaru.

Kui vaadata Eesti linnastumise üldarengut, siis millised on sarnasused/erinevused Lääne-Euroopaga, Ida-Euroopaga?
Erinevus Lääne-Euroopaga oli ühesugune nii Eestil kui teistel Ida-Euroopa riikidel kuni nõukogude aja lõpuni. Seda iseloomustas eelkõige see, et maale jäi elama oluliselt rohkem inimesi võrreldes Lääne-Euroopa riikidega. Aga kui nüüd vaadata alates Eesti iseseisvumisest muutusi, siis on erinevusi võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega. Paljudes teistes Ida-Euroopa riikides oli 90ndatel aastatel domineeriv rahvastiku ränne suurtest linnadest välja maapiirkondadesse. Samal ajal Eestis juhtus vastupidine: toimus väga suur koondumine suurematesse linnadesse.

Seda on püütud seletada erinevate teguritega ja tundub, et kõige olulisem põhjus on see, et Eesti suurtes linnades oli väga suur venekeelne elanikkond. Kui nad 90ndate aastate alguses lahkusid Eestist, siis nad vabastasid oma lahkumisega elamispinda. Elasid nad peamiselt suurtes linnades. Ja seetõttu oli võimalik suhteliselt ulatuslik sisseränne. Samas kui Ida-Euroopa riikides tuuakse just pealinnadesse rände peamiseks takistuseks väga väike elamispinna hulk. See ei võimaldanud eriti lihtsalt eluasemeturule sisenevatel noortel suurtesse linnadesse liikuda.

Viimastel aastatel on Eestis, eriti Tallinnas väga paljud inimesed kolinud linna ääremaadele. Kuidas on siin lood nende linnade laiali valgumisega, kui võrrelda olukorda muu Euroopaga?
Praegu Eestis see valglinnastumine, ja ka Ida-Euroopas laiemalt, on muutunud väga intensiivseks. Samas ei ole see siin Eestis päris uus nähtus. See protsess Eestis sai alguse väga intensiivselt, nii nagu mujal Lääne-Euroopas, kahe maailmasõja vahel- kui Nõmme väga kiiresti kasvas ja Tallinn kaotas umbes viiendiku oma elanikest. Ja see oli täiesti sarnane mujal Euroopas toimuvale.

Selline areng peatus nõukogude ajal, kuid ka nõukogude aja lõpus toimus küllaltki intensiivne ränne maapiirkondadesse. Aga Lääne-Euroopaga võrreldes oli see erinevus, et sellega toimus ka koos töökohtade vahetus, inimesed läksid tööle põllumajandusse. Kui lääneriikides toimus elukohavahetus, siis üldiselt jäädi tööle ikkagi suurtesse linnadesse. Seal hakkas toimuma pendelränne. Aga nõukogude ajal Eestis seda ei toimunud, vahetati nii töö- kui elukohta.

Taasiseseisvumisaastatel on ka see protsess jätkunud, aga erinev tahk on nüüd see, et töökohad on jäänud suurtesse linnadesse. See on toonud kaasa üsna kiire pendelrände kasvu. See on üsna sarnane nii Eestis kui enamikes teistes Ida-Euroopa riikides, ainult see intensiivsus on erinev. Intensiivsus on suurem üldjuhul nendes riikides, kus areng on olnud kiirem ja edukam. Seda on hästi ka Eestis, kus see protsess on läinud ajaga järjest kiiremaks. Tänaseks oleme jõudnud sinna, et need eeslinna alad, tagamaad, on nii-öelda parim kompromiss töökohtade ja elukohtade kokkuviimisel. Maal on küll hea elada, kuid pole hea töötada. Linnas on küll töökohad, kuid pole hea elada.

Eeslinnadesse kolimine on Eestis praegu haripunktis. Kas suurtes linnades siis jääb ka rahvast reaalselt vähemaks?
Tegelikult on praegu mitme asjaolu mõjul Eestis ka linnadesse kolimine haripunktis.
Seda seepärast, et eelkõige liiguvad suurtesse linnadesse noored: kas siis õppima, tööle, partneri leidmiseks, ja kuna praegu on maal suured 80ndatel aastatel sündinud põlvkonnad, siis see linnasuunaline ränne maalt on praegu kindlasti oma haripunktis.

Aga kui tüüpilisse rändeikka ehk vanusesse 15-30 jõuavad 90ndatel aastatel sündinud väikesed põlvkonnad, siis see tähendab kindlasti seda, et linnasuunaline ränne muutub märkimisväärselt väiksemaks. 90ndatel ei sündinud enam nii palju palju lapsi. Oluline on ka see, et kui nüüd need noored inimesed, suured põlvkonnad, hakkavad jõudma pereikka, siis on üsna kindel see, et nad hakkavad kesklinnast väljapoole liikuma. Nad võivad liikuda nii Tallinna enda siseselt, rohelisematesse piirkondadesse, kuid karta on, et siiski üha rohkem ka Tallinna tagamaale.

#lpict4v#Linnade laiali valgumine pole ainult tänase Eesti probleem, nagu ennist mainisite. Mida ütleb kogemus mujalt maailmast, kuhu see omadega välja võiks jõuda?
Kui vaadata sellist valglinnastumise tüüpilist arengut Lääne-Euroopas, kus need protsessid on pikaajalisemad, siis on täheldatud väga selge regulaarsus. See protsess saab alguse sellest, et inimesed tahavad elada meeldivas elukeskkonnas. Samas aga- kuna nendes riikides on valitsev teenindusel põhinev majandus, siis nendele inimestele hakkavad mingi aja pärast, kui mingi kriitiline hulk inimesi on juba linnast lahkunud, järgnema töökohad. Kui juba tekivad töökohad tagamaal, siis hakkab see protsess ennast üha rohkem kerima: aina rohkem saab inimesi liikuda tagamaale, tuleb veel rohkem töökohti, jne. Ja see tähendab seda, et tõepoolest, see pendelränne keskuslinna muutub ajaga vähem tähtsamaks.

On see on hea või halb?
Selles mõttes on hea, et kui pendelränne koondub rohkem ka teistesse keskustesse, siis ta võtab ära selle surve ühes suunas liikumisele. Kindlasti transpordiprobleemid muutuvad siis mõnevõrra lihtsamaks.

Linnade seisukohalt aga näen veel üht olulist probleemi. Kui me vaatame teiste riikide kogemust, eriti selge on see USAs ja samamoodi täheldatav ka Lääne-Euroopas, siis kui kohalikud inimesed lahkuvad keskuslinnadest tagamaale, siis need keskuslinnad ise muutuvad atraktiivseks sisserännanutele ehk immigrantidele. Eesti praegu ei ole veel väga intensiivne sisseränderiik. Aga on selge, et kui Eesti elatustase kiiresti kasvab, ja läheneb Euroopa Liidu keskmisele, siis kindlasti muutub ka Eesti atraktiivseks sisserännanutele mujalt, teistest maailma riikidest. Ja see võib omakorda tekitada teatud probleeme.

Valglinnastumise puhul peame vist eelkõige rääkima Tallinna ümbruses toimuvast. Ütlesite, et inimesed ehitavad oma majad Tallinna tagamaale pigem hajusalt, võimalikult omaette, kui teiste lähedusse. Mis on selle põhjuseks?
Tõenäoliselt on põhjus selles, et ei ole suuri vabu maatükke ja väga selget, keskset planeerimist. Siinne areng toimub nii, et arendajad püüavad saada mingisuguse maatüki eraomanikult ja hakkavad seda siis tasakesi arendama. Nii tekibki kümneid ja kümneid väikesi arendusprojekte, mis on laiali pillutatud erinevatesse piirkondadesse. Kuna põllumajandus kadus, siis just nimelt need põllumaad on kahtlemata olnud ühed atraktiivsed kohad arendajate jaoks, kus elamuarendusega on tegeletud. Sama tendentsi on tegelikult märgata ka teiste Eesti linnade tagamaadel. Hajusal paiknemisel on kindlasti omad miinused. Transport on hajusa paiknemise suurimaks probleemiks: ühistransport ei ole siis tasuv ja tuleb sõltuda autodest.

Teine oluline probleem on see, et sellega võetakse kasutusse väga suured maa-alad, mida võiks kasutada ka muudel otstarvetel. Selline probleem on mereäärsete piirkondadega, mis võiksid olla pigem avalikuks ruumiks, kus inimesed saavad vabalt käia. Aga seoses elamuarendusega nad suletakse ja sageli ka see rannariba, mis peaks olema inimestele ja avalikkusele kättesaadav, ka see suletakse.

Mobiilpositsioneerimine on meetod, mille tulemusi saab põhimõtteliselt ju reaalajas jälgida. Ent on ka selliseid uuringuid, mille tegemiseks vajalik andmebaas koguneb aastate ja aastakümnetega. Kuidas teie seda inimeste paiknemist, valglinnastumist üldse uurite?
See suund, mida mina esindan, põhineb eelkõige demograafilisel lähenemisel: rahvaloendustel ja küsitlusuuringuil. Uurime, kus inimesed elavad, kus nad tahaksid elada, kus nad tahaksid töötada, ja siis nende andmete põhjal püüame teha üldistusi. Rahvaloendus on kindlasti üks kõige kesksem andmebaas, millele saab tugineda. Ja vaatamata sellele, et ta viis aastat tagasi toimus, annab ta meile põhilise asustuse ja rahvastiku struktuuri. Sinna on lihtne ehitada peale teisi andmestikke, küsitlusuuringuid, mis võimaldavad spetsiifilisemaid probleeme uurida.

Mitmed teie kolleegid-inimgeograafid räägivad, et mobiilide jälgimine annab järjest parema ülevaate inimeste asukohtadest, liikumistest. Ja et see meetod avab inimgeograafias täiesti uued võimalused. Mille poolest on rahvaloendused praegu paremad, usaldusväärsemad meetodid kui näiteks uus ja uuenduslik mobiilpositsioneerimine?
Vanad meetodid on head sellepärast, et nad katavad kogu rahvastiku. Samas mobiilpositsioneerimise andmestik puudutab väga väikest rahvastikurühma, me räägime eelkõige praegu sadadest inimestest. Ja seetõttu üldistusi kogu rahvastikule on märksa raskem teha. Aga mobiilpositsioneerimine on sellegipoolest oluline uus suund ja mida rohkem tuleb positsioneerimisandmeid, seda rohkem saab ka nende andmestike põhjal teha üldistusi.

Millist kasu see inimeste ümberpaiknemise uurimine annab? Miks on seda vaja uurida?
Kui me teame seda, kuidas inimesed riigisiseselt elukohti vahetavad, võimaldab see meil koostada ka oluliselt täpsemaid ja põhjalikumaid rahvastikuprognoose. Rahvastikuprognoose on vaja kõikidel omavalitsustel selleks, et oma igapäevast elutegevust planeerida. Nad saavad teada, kui palju elab neil inimesi kokku, aga ka seda, kui palju on seal erinevaid rahvastikurühmi: noori, vanu, et planeerida lasteaiakohti, koolikohti, vanadekodusid, haiglakohti jne. Nii et see praktiline väljund tuleb eelkõige planeerimistegevuse kaudu.

Milliseid negatiivseid arenguid teadustöödega kogutud andmed siis võimaldavad vältida?
Rahvastikuprognoose soovitakse praegu väga palju. Igal aastal olen koostanud päris mitu rahvastikuprognoosi, nii maakondadele kui ka üksikutele linnadele ja valdadele. Üks asi, mis eristab rahvastikuprognoosi näiteks ilmaprognoosist, on see, et kõik ei pea minema nii nagu prognoositud ehk meil on võimalik neisse protsessidesse sekkuda kui me näeme, et on toimumas teatud negatiivsed arengud. Nii et see on ka teatud mõttes õpetuslik aspekt prognoosi tellijatele, et näha, kus kohas on probleemid ja mida on võimalik muuta.

Eeslinnastumise protsessi negatiivseid arenguid saab kindlasti vältida. Mida hajusam on valglinnastumise protsess, seda rohkem probleeme ta tekitab ja mida rohkem ta koondub teatud ruumipunktidesse, suurematesse asulatesse, seda väiksemad on probleemid. Nii näiteks Euroopa riigid püüavad hoida asustust tagamaal võimalikult kompaktsena, samas kui Põhja-Ameerikas on ta suhteliselt hajus. Ja Eesti praegune areng on praegu pigem selline ameerikalik kui lääneeuroopalik suund. Üks õpetlik sõnum oleks kindlasti see, et ka tagamaal peaks püüdma hoida rahvastiku asustust siiski kompaktsena. See võimaldab arendada rohkem ühistransporti, ja organiseerida paremini pendelrändega seonduvaid probleeme.

Mobiilpositsioneerimine aitab arhitektidel otsuseid langetada

Eesti Arhitektide Liidu esimees ja tegevarhitekt Ülar Mark on üheskoos Tartu Ülikooli geograafiainstituudiga mobiilpositsioneerimise meetodit arendanud juba viimased viis aastat. Meetod, mis ei edene mitte iga kuuga, vaid suisa iga päevaga, avab tema arvates ülihead võimalused nii teadusuuringuteks kui ka linna paremaks planeerimiseks.

Ülar Marki sõnul on geograafidel ja arhitektidel ka pisut erinevad eesmärgid, miks ülepea mobiilpositsioneerimist edendada. "Geograafidel on suund rohkem teadusliku suuna poole, arhitektidel aga muutmise poole, tõsiste otsustamiste poole," selgitab Mark. "Arhitektidele ainult uurimisest ei piisa, me oleme kohustatud ka asja muutma kui on vaja."

Mobiilpositsioneerimine, millega jälgitakse selleks loa andnud inimeste liikumisteid mobiiltelefoni abil, võiks Ülar Marki sõnul anda paljudele arhitektidele alusmaterjali, kuidas linn peaks muutuma. Üha keerulisemaks ja keerulisemaks muutuv linnaruum lihtsalt vajab uusi vahendeid, millega seda mõista. "See ongi see põhi tänapäeva linnade konflikt: nende vahendite või võtetega, mida kuuekümnendatest aastatest peale on kasutatud, ei saa enam linnale kallale," arutleb Mark. "Me võime küll tõdeda, et planeerime, arutame ja otsustame, aga linn läheb omasoodu juba ammu eest ära. Eriti selgelt on see näha Eesti kiires kontekstis, kus viie aastaga toimuvad väga suured muutused."

Mobiilpositsioneerimine võimaldab praeguste kiirete muutuste kontekstis arhitektidel ja linnaplaneerijatel mõista, kust see king üldse pigistab. Ja millised on Eesti puhul sageli emotsionaalselt ja kiirustades tehtud otsuste tagajärjed.

"Otsustatakse, et paneme miljard krooni sinna, sest seal on praegu liiklusummik hommikuti ja õhtuti. Või püstitatakse suhteliselt suvaliselt uusi ostukeskusi," räägib Ülar Mark linnaplaneerimise hetkeolukorrast. "Selliste täpsemate uuringutega, mida me üheskoos ülikooliga teeme, on võimalik astuda tubli samm lähemale sellisele algkoodile, mis linna tegelikult muudab, käivitab ja liigutab. Ja tegelikult need mured ei ole seal pealispinna peal, need on ikkagi selline ilus seebivaht, mis esimesel silmapilgul näha on. Tegelikult neid protsesse, mis kõigile vastu hakkavad või segavad, neid protsesse käivitavad ikkagi hoopis teised tegurid. Kas või valglinnastumine, funktsioonide jagunemine linnas ja ajaline jaotus liiklemises."

Tegelikult soovivad Ülar Marki sõnul mobiilpositsioneerijad eelkõige tajuda linna dünaamikat, liikluse planeerimisele nad ei keskendu. Ja see dünaamika on seotud palju enama kui lihtsalt ristmike projekteerimise või teede lisamisega. "See on ikkagi küsimus sellest, kuidas linn reageerib mingil ajal, kuidas seda reageeringut saaks pehmendada, kes on need põhilised ummikutekitajad. Uurime, mida mingi elustiil läheb maksma linnale. Eks siis sealt saab anda kindlasti 2-3 põhilist ummikutekitamise osalist. Ja siis ka soovitused selle muutmiseks," jutustab arhitekt.

Samas pole mitte üksnes omavalitsustele vaja linnas toimuvast tagasisidet anda, vaid ka inimestele endile. "Soovime positsioneerimisega inimestele näidata, et kui palju näiteks neil kulub aega autos ja ummikutes istumisele. Või näiteks seda, kuidas nende ruum rikastub, kui nad oma tavalisest marsruudist eemale põikavad," põhjendab Mark mobiilpositsioneerimise vajalikkust. "Kui inimene näeb, et 300 päeva aastas ta tiksub tunde mingis ühes torus, siis võiks ju tahtmine tekkida, et elada natuke rikkalikumat elu. Ma usun vähem sellisesse käsuplaneerimisse ülevaltpoolt poliitiliselt. Ja usun vähem ka rahameeste võimu. Ma usun seda, et kui me suudame inimestele jooksvalt kuvada situatsioone, tähendusi, mida tähendab linnaelu ja mida elu väljaspool linna, siis on oodata ka vähem lollusi."

Mobiilpositsioneerimine ja privaatsus

Mobiilpositsioneerimise levikut saatva diskussiooni üheks põhiküsimuseks on inimeste privaatsus ja andmete turvalisus: kas pole võimaluste hind, mida mobiilpositsioneerimise levik meie igapäevaellu toob siiski see, et jääme lõplikult ilma oma privaatsusest? Keda ahvatleks perspektiiv olla alati ja kõikjal nähtav? Asjaga seotud toovad uue tehnoloogia kaitseks väite, et selle süsteemi juures kehtivad samasugused isikuandmete kaitse reeglid kui näiteks panganduses: kõik andmed on turvatud ja võõrasteni need ei jõua.

Positsioneerida ja andmeid kasutada võib ainult inimeste spetsiaalsel loal ning nende andmete kogujad valivad ja värbavad inimesi uurimuseks sarnaselt avaliku arvamuse uurijatega, rõhutavad positsioneerijad. "Ma loodan, et kõik inimesed saavad ikkagi aru, et nad peavad andma oma jälgimiseks loa. Ega me lihtsalt ilmaasjata kedagi jälgida ei saa," räägib Tartu Ülikooliga koos inimeste liikumisuuringuid teostav arhitekt Ülar Mark. "Euroopas kasutatakse seda meetodit nii vähe sellepärast, et minu arvates suhtuvad Euroopa konservatiivsed maad sellisesse ümberkäimisesse informatsiooniga ülearu traagiliselt. See on nende jaoks liiga innovatiivne, aga küllap nad tulevad meile järele," muheleb Ülar Mark.

Rein Ahas Tartu Ülikooli geograafiainstituudist arvab, et eks sellises projektis osalemine on harjumuse küsimus. Kuna Mark ja Ahas ise usuvad, et mobiilpositsioneerimises osalemine pole sugugi nii hirmutav kui esialgu tunduda võib ja selle põhjal saab teha vaid heatahtlikke järeldusi, siis on nad endi liikumisteed positium.ee leheküljel kõigile online-süsteemis nähtavaks teinud.

"Meie liikumisteed on kõigile veebis kättesaadavad, ja siiani pole küll veel miskit kartma pidanud," räägib Ahas. "Vähe on selliseid hetki, kus tundub, et nüüd peaksin varjama, kus ma olen ja sellepärast telefoni välja lülitama. Aga telefoni saab vajadusel alati välja lüliatada kui ma ei taha näidata, kus ma parasjagu liigun," lisab Ahas. "Kõik see ootab meid ees nii või teisiti. Meil hakkab tekkima uusi mobiilteenustega seotud teenuseid ja võimalusi," arutleb arhitekt Ülar Mark. "Miks mitte olla siis üks esimesi, kes mõtestab ka enda jaoks lahti, millised on selle meedia võimalused üldse. Minu meelest on see ka lihtsalt huvitav, milline sinu jäljerida võrreldes teistega on."

Rein Ahase sõnul on tegelikult paljud inimesed ka ise tulnud nende juurde ja avaldanud soovi, et nad oma trajektoore mingil moel vaadata saaks. "Paljusid huvitab, et mitu minutit nad päevas keskeltläbi näiteks jõudmiseks ühest kohast teise kulutavad. See aitab neil ju otsustada, kuivõrd hästi või kasulikult on veedetud nende päevad," lausub geograafia instituudi vanemteadur Ahas.

Intervjuude ja artiklite autor: Mirjam Matiisen, 2006