Intervjuud 4. saate peategelastega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Intervjuud 4. saate peategelastega

Tüvirakuravi seljatab vähi
Tüvirakud on kuum teema
Raimo on õnneseen

Tüvirakuravi seljatab vähi

Ei möödu naljalt päevagi, kui maailma uudisteagentuurid ei kuulutaks midagi tüvirakkude kohta. Tüvirakuravi meditsiinipraktikasse jõudmise kohta aga ütlevad teadlased siiani enamasti, et see on kauge tuleviku muusika. Erandeid siiski on. Üks neist on vereloome kasvajate ravi tüvirakkude siirdamisega.

"Alustasime siin Tartus aastal 1993, sõna otseses mõttes tühja koha pealt, meil polnud ühtki aparaati ja raha protseduurideks kogusime sponsoritelt," kõneleb TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja, professor Hele Everaus. Ta meenutab, et esilagu tekitas teaduse viimase sõna järgi ravimeetodi juurutamine kasinate võimalustega Eestis suuri kahtlusi. Nüüdseks on muutunud nii suhtumine kui ka võimalused ning uskumatuks hinnatakse mõnikord veel üksnes tüvirakuravi tulemusi. "Areng on tõepoolest olnud kolossaalne," hindab Everaus, "olen tegelnud verehaiguste raviga alates 1977.aastast, mil lõpetasin ülikooli ja kui keegi oleks siis öelnud, et üle poole verevähipatsientidest ja rohkem kui 70% lümfisõlmekasvajatega haigetest saavad täiesti terveks, oleks ta pikemata välja naerdud! Teine pool asjas on see, et kui ka inimene ei saagi enam päris terveks, me saame teda erinevate meetoditega ikkagi aidata, me saame hoida kasvajat oma kontrolli all. Ja inimene võib elada edasi üsna normaalset elu. See haigus ei ole enam surmahaigus."

Mida ülepea tähendab diagnoos: vereloome kasvaja? Mis sel puhul inimese organismis toimub? Õigemini – mis tema organismis viltu läheb?
Hele Everaus: Nii nagu teistegi kasvajate puhul, saab asi alguse sellest, et kuskil muutuvad rakud kasvajalisteks. Ütleme niimoodi, et kui meil on vereloome käima läinud, peab see varustama organismi erinevate vererakkudega – punavererakkude, valgevererakkude ja nende rakkudega, mis inimese kehas hüübimist toimetavad. Kõikidel vererakkudel on väga kindlad funktsioonid. Kasvajalise protsessi puhul hakkab aga organismis tööle justkui omaette süsteem. Juba eelraku staadiumist peale muutuvad rakud võõraks ning meil ei küpse enam normaalseks elutegevuseks vajalikke vererakke. Kui aga organismis ei ole vajalikul hulgal punavererakke, on häiritud kudede hapnikuga varustamine ja inimene tunneb väsimust. See ongi kõige esimene verevähi tunnus. Kui valgeid vereliblesid ei piisa, langeb organismi vastupanuvõime ja tekivad sagedased külmetushaigused.

Kolmas tunnus on veritsused, mis tekivad hüübimissüsteemi häirumise tõttu sel põhjusel, et hüübimist kontrollivaid trombotsüüte napib. Selles kolmandas etapis jõuavad inimesed suhteliselt kiiresti arsti juurde, sest kui juba ollakse hädas veritsustega, on selge, et midagi on tervisega tõsiselt korrast ära. Väsimused ja sage haigestumine on aga sellised tunnused, mille puhul väga arsti juurde ei tõtata, sest kes meist siis poleks väsinud – töökoormus on suur ja võib-olla on parasjagu kevad ja kevadväsimus on kallal, põhjendusi häirima hakanud väsimustundele on varnast võtta. Sagedased külmetushaigused on samuti üsna ebamäärane tunnus – viirused liiguvad ümberringi jne. Väga suur probleem ongi vereloome kasvajate puhul see, et haiged jõuavad meie juurde hilja, sest nende esmaste haigustunnuste taga ei oska isegi perearstid vähki kahtlustada. Patsiendist rääkimata.

Kuidas tüvirakkude siirdamine verevähki ravib?
Siirdamise mõte on hävitada viimanegi kasvajaline rakk organismis. Ja selleks tuleb teha patsiendile väga kõrges doosis keemiaravi, mis praktiliselt hävitab tema luuüdi. Me teeme mitu korda tugevamat keemiaravi kui on tavaline keemiaravi kasvajate puhul. Aga kui meil ei ole uusi vereloome tüvirakke üle kanda pärast selle ravi lõppu, siis patsient lihtsalt sureb sellesse, et tema vereloome ei tööta. Ja kõige parem võimalus on see, kui meil on varuks patsiendi perekonnast leitud ehk sugulasdoonori vereloome tüvirakud. Siirdatud tüvirakud annavad võimaluse haige vereloomel taastuda. Ja mida näitavad uuemad uuringud – sellesama tüvirakkude siirdamisega on võimalik mõjutada organismi enda kaitsemehhanisme, nii et need hakkavad omakorda kasvaja vastu võitlema.

Mis on protseduuri juures kõige riskantsemad momendid?
Esimene ohtlik periood on kohe pärast tüvirakkude siirdamist. Luuüdi on hävitatud, leukotsüütide arv on praktiliselt nullis ja kõik organismi sees olevad bakterid, seened, viirused jm võivad aktiviseeruda, sest nende üle puudub igasugune kontroll. Seis on üsna sarnane aidsiga, kui viirus on immuunsüsteemi hävitanud. Teiseks tekib veritsusoht. Kaks-kolm nädalat kestab see kõige riskantsem periood ja selle jooksul ilmneb, kas need siirdatud tüvirakud hakkavad tööle. Me siirdame ju tüvirakud patsiendi veeni ja need peavad leidma ise üles kohad, kus on vereloomeks vajalik mikrokeskkond. Kui selle 2-3 nädala möödudes ei ilmne märke vereloome taastumisest, on asi halvasti. Aga enamasti nii ei juhtu. Kuskil saja päeva pärast tuleb veel üks riskantne periood, mida me üheltpoolt tahame, aga teiselt poolt kardame.

Kuigi me kanname üle haigele sobivaid perekonnadoonorilt võetud tüvirakke, tõmbavad need rakud paratamatult kaasa veel teisigi rakke, mis võivad patsiendi kehas tekitada vastureaktsioone. Kõige lihtsam variant on nahalööbe tekkimine. Aga võib tekkida ka maksakahjustus, sooletrakti kahjustus kuni soole limaskesta täieliku äralangemiseni, mis on tegelikult surmaga lõppev tüsistus. Neid ebasoovitavaid reaktsioone ei ole kahjuks võimalik ette näha. Samas – kui reaktsioon transplantaatperemehe vastu tekib kergel kujul, annab see märku, et sama reaktsioon toimib ka võibolla veel kuskil peidus olevate kasvajarakkude vastu. Olemegi näinud, et nendel patsientidel, kellel tekib kerge vastureakatsioon, ei tule haigus tagasi.

Tänapäeval kogutakse vereloome tüvirakke doonori verest spetsiaalse rakuseparaatoriga. Kuidas saite tüvirakud kätte oma esimeste siirdamiste jaoks, mil taolisi aparaate veel polnud ja – nagu ütlesite, alustasite sõna otseses mõtte tühja koha pealt?
See käis mõnes mõttes lihtsalt, aga seejuures üsna suure füüsilise pingutusega. Doonor, kelle vereloome tüvirakke ehk luuüdi koguti, oli operatsioonitoas, nagu ikka kirurgiliste operatsioonide puhul. Narkoosis, sest luuvalu on päris tõsine valu. Vaagnaluu on koht, kust on luuüdi kõige kergem kätte saada ja kus seda ka kõige rohkem on. Spetsiaalse väga tugevast metallist nõelaga puurisime vaagnaluusse augu ja tõmbasime süstlaga luuüdi välja. Iga torkega saime 2ml. Täiskasvanud inimesele läks vaja umbes liiter, nii võib välja arvutada, kui palju oli tarvis torkeid teha ja füüsilist tööd teha, et vajalik kogus luuüdi kätte saada. Tavaliselt kogusime mõlemalt poolt ja keskeltläbi võttis see aega 3 tundi, kui kogu protseduuri üksi tegin. Hiljem kui juba abilised tulid, läks poole kiiremini. Edasi tuli kogutud materjal filtreerida, sest luuüdist tulevad tüvirakud välja koos rasvaga, aga rasva ei tohi vereringesse sattuda. Kui kasutasime ülekandeks patsiendi enda tüvirakke, tuli luuüdi vahepeal külmutada, et vahepeal keemiaravi toimetada. Tehnoloogia on selle ajaga võimsalt arenenud, kuigi – aja mõttes ei lähe praegune tüvirakkude verest kogumine doonorile kiiremini. Aparaadi all tuleb olla oma 4-5-6 tundi.

Eesti inimeste jaoks seostub verevähk ühe kahjuks meie hulgast lahkunud inimese nimega ja imerohuks peetud gleevec´iga.
Gleevec on väga hea ravim ühe teatud leukeemia vormi puhul, mis õnneks ei ole küll väga sage ja mul on väga kahju, et Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kus seda ravimit standardravimina ei ole võimalik kasutada. Aga meditsiinis on kõik seotud valikutega ja kui on tegemist haigusega, on see alati just selle inimese haigus. Seega ei saa me kunagi öelda, et haigus kulgeb niimoodi ja mitte teisiti. Ning arstidena peame oskama hinnata riske, kuidas haigus areneb just sellel konkreetsel patsiendil, missuguseid tulemusi me võime saada just sellel patsiendil üht või teist ravimit kasutades. Praegu on teadlased üle maailma seisukohal, et noortel patsientidel, kelle puhul võime loota täielikku tervistumist, on õige alustada ravi gleevec´iga ja esilagu tuleks püüda saada maksimaalne tulemus just selle ravimiga. Ja siis ikkagi, kui doonor on olemas, minna luuüdi siirdamisele.

Kui Marge Valdmann oleks tüvirakuravile tulnud, kas ta elaks praegu?
Jah, ta oleks saanud terveks. Tal oli potentsiaal terveks saada. Selles haigusjärgus, kus tema gleevec´it kasutas, see ravim enam ei toiminud ja ainuke śanss oleks olnudki tüvirakkude siirdamine. Väga kahju, et ta meile ei tulnud, sest tegelikult oli tal ka potentsiaalne doonor olemas.

Aga miks ta siis ei tulnud siia Teie juurde siirdamisele?
Tema usk ühte ravimisse oli väga tugev, aga kui ta nägi, et see hakkab nagu alt vedama, oleks ta pidanud teisi variante proovima. Mul on väga raske öelda, miks ta seda ei teinud. Eks meie arstidena peame palju rääkima, et teataks meie ravimeetoditest, aga selge on ka see, et garantiisid me välja anda ei saa. Ja lõpliku otsuse valikute osas teeb siiski inimene ise, sest see on ikkagi tema haigus ja tema elu. Loomulikult tegi Marge Valdmann ära väga tänuväärse töö sellesama gleevec´i vajalikkuse teadvustamisel, ainult et kahjuks oma elu hinnaga.

Kas teie võimuses on midagi teha, et taolisi õnnetuid lugusid oleks tulevikus vähem?
Püüame tutvustada inimestele oma raviviise, et nad teaksid neid võimalusi. Teiseks – üritame nii palju kui suudame, koolitada ka perearste. Ma käin kord kuus Kohtla-Järvel haigeid vastu võtmas, olen palju kokku puutunud juhtumitega, kus perearstid on jätnud märkamata väga olulised tunnused, mis viitavad kasvajalisele protsessile. Näiteks avaldavad väga paljud kasvajad end just veremuutuste kaudu. Punavererakkude vähesus on üks tüüpilisi näitajaid, mis peaks iga arsti valvsaks tegema. Aga just hiljuti oli selline juhtum, et mulle tuli konsultatsioonile 50-aastane naine, kes oli juba pool aastat saanud rauatablette punavererakkude vähesuse raviks. Uurisin ta läbi ja leidsin tema kõhust lapse rusika suuruse moodustise. Täiendava uuringu käigus leidsime sellel naisel jämesoolevähi. Inimene oli käinud arsti juures, saanud ravi, milles siis probleem? Arstidel tuleb ikkagi omaks võtta, et ainult vereanalüüsi teatud näitajate järgi ei saa diagnoosi panna, sa pead panema haige pikali, teda katsuma, alles siis saad hakata diagnoosi panema. Ja kui ravi kuude kaupa tulemusi ei anna, tuleb alati mõelda selle peale, et äkki on inimesel hoopis muu haigus. Ma ei taha öelda, et esmatasandi arstid ei tee tööd, nad on väga tublid, aga nendeni tuleb viia sõnum, millele tuleb tähelepanu pöörata. Siis on tulemused hoopis teised. Õnneks tahavad perearstid ise oma teadmisi täiendada, mul oli siin hiljuti üks koolitus Narva kindluses, reede õhtul tuli 75 perearsti loengut kuulama.

Tüvirakuteadus areneb väga kiiresti, missugused on uued suunad ja sihid vereloome tüvirakkude siirdamise vallas?
Üritame jõuda selleni, et saaksime siirdamiseks kasutada ka mitte perekonnadoonori tüvirakke. Kõigil haigetel ei ole ju õde-venda doonoriks võtta. Aga kuhu teadus näiteks järgneva kümne või kahekümne aasta pärast välja jõuab – seda on isegi raske öelda. Täna me teame, et kuulsates teaduskeskustes on needsamad vereloome tüvirakud kasutusel südamelihase taastamiseks pärast infarkti. Näiteks, kui kohe pärast infarkti süstida kahjustunud ja terve koe piirile vereloome tüvirakke, aitavad need taastada hapnikupuudusest kahjustatud kudet. Liigesekõhred – kui palju on meil vaja liigeseproteese! Ka liigeste taastamisel on tehtud katseid vereloome tüvirakkudega, samuti kõhunäärme ravis. Nii et esimesed ideed ja katsetused maailmas toimuvad ja võimalusi on siin terve rida.

Tüvirakud on kuum teema

Kui kunagi saavad tegelikkuseks mõned praegu veel üksnes teadlaste mõtteis olevad ideed ja ajus olevaid kahjustuskoldeid hakatakse tervendama ajusse süstitud tüvirakkude abil, oleksid paljud praegused puuded sootuks olemata. Ratastooli aheldatud inimesed näiteks võiksid pärast tüvirakuravi, mis nende katkenud närvikiud taastab, toolist tõusta ja taas oma jalgade peal hakata. Insuldi järgi halvatud ja kõnetud saaksid uuesti käsi-jalgu liigutada ja kõnelda. Miljonid ravimatud haiged hoiavad hinge kinni – jõuaks teadus ometi hiirtest inimesteni!

Avo Mikelsaar, Tartu Ülikooli inimese bioloogia ja geneetika professor:
Tüvirakud on teaduses üks kuum teema ja kõik tahavad selle juures olla väga tähtsad, lubades midagi. Neid lubadusi on palju antud, kahjuks on vähe seda, mis oleks reaalselt teoks saanud. Niisuguseid uuringud praegu tõepoolest käivad, mille käigus püütakse luua kolmemõõtmelisi süsteeme – pannakse ajutüvirakud kasvama lootuses, et need interakteeruvad omavahel ja tulemuseks võikski olla nn asendusplokk inimaju jaoks. Aga inimese aju on väga keeruline süsteem ja enne, kui mõnd nn asendusplokki hakata ajju istutama, peab ikka olema väga täpselt selge, mida on üldse võimalik inimajus asendada ja mida mitte. Tegemist pole kompuutriga, et võtame mingi ketta välja ja paneme teise asemele. Inimese puhul on lugu keerukam ja ma olen päris kindel, et mõnedel juhtudel taolised asendused ei ole üldse mõeldavad, ei nüüd ega üldse mitte kunagi.

Kui teadlased oskavad ajutüvirakke laboris kasvatada, miks ei võiks neid siiski juba praegu inimese ajju kahjustunud kohta süstida? Lootuses, et tüvirakk teab oma ülesannet ja hakkab hävinud rakkude asemele uut kudet kasvatama.
Ja tulemuseks võib olla näiteks see, et me tekitame inimesel ajukasvaja! Tõesti, närvitüvirakke me oskame laboris koekultuuris juba päris hästi kasvatada. See on ka lihtsamast lihtsam – võtta mõningane kogus õigeid tüvirakke ja need inimese ajju viia. Aga mis nende rakkudega ajus sünnib? See on see põhiküsimus, millele veel täpset vastust pole. Igasuguse raviviisi juurutamisel on esimene nõue, et me ei tohi teha patsiendile kahju.

Praeguste teadmiste juures võime arvata, et niisugune eksperiment võiks lõppeda kolmel viisil. Kõige esimene võimalus on see, et mitte midagi ei juhtu. Rakud viiakse ajju ja need lihtsalt ei hakka tööle. Teine variant on see halvim, mida just nimetasin – et viime ajju suure kasvupotentsiaaliga rakud ja need hakkavadki seal ohjeldamatult vohama. Käitumishäired – see pilt, mis tekib, võib olla täiesti ettearvamatu. Kolmas variant oleks soovitu, et sisseviidud rakud ühilduksid säilinud ajukoega ja hakkaksid kahjustunud kollet taastama.

Kui niisugune, väga paljude ajukahjustustega haigete soovunelm kunagi täitub, mida see tegelikult sisuliselt tähendab. Kõnetu hakkab mürinal rääkima?
Ei, seda muidugi mitte. Ta saab võimaluse uuesti rääkima õppida. Taastub potentsiaal, mitte inimese elukogemus ja kõik see, mis elu jooksul õpitud.

Millal siiski võidakse niisuguste tüvirakkude abil ravimise võimalusteni jõuda?
Ei tahaks spekuleerida. Kui jutt käib nii 50 või 100 aasta pikkustest tähtaegadest, siis võiks juba natuke ennustada, et mis sünnib ja mis mitte. Kindlasti ei ole see tänase ega homse võimalus. Ja välistatud pole ka see, et tulevikus leitakse veelgi efektiivsem tee ajukahjustuste ja selgroovigastuste raviks ning praegune lootus number 1 – tüvirakud jääb sootuks kõrvale.

Ka Teie ise olete närvitüvirakkude uurimisega juba pikki aastaid tegelnud, mis on Teie uuringu eesmärgid ning kuhu olete välja jõudnud?
Üks uurimissuund, mida inimese tüvirakkudega teeme, on see, et me võrdleme normaalseid ajutüvirakke kasvajaliste rakkudega. Uurime, kuidas saaks kasvajalisi rakke koekuutuuris mõjutada ja püüame suunata vohavaid kasvajarakke diferentseeruma ajukoe normaalsete rakkude suunas, et panna sellega nende kasv kinni. Muidugi on see üks väga keeruline asi, sest tavaliselt on kasvajarakud juba jõudnud läbi teha mitmesuguseid geneetilisi muutusi. Otsime ka neid rakke, mis võiksid olla aluseks protsessile, mis viib kasvajate tekkimisele. Ja mõned meie uurimistulemused viitavad sellele, et mõnede ja sealjuures väga pahaloomuliste kasvajate puhul võib see kasvaja olla tekkinud juba ajus olevate tüvirakkude geneetilistest muutustest.

Kas see tähendab, et inimene sünnib juba piltlikult öeldes "viitsütikuga pommiga" peas, et juba tema ajutüvirakkudes on need muutused, mis lõpevad ajuvähiga? Ja võib-olla õnnestub kunagi vähiriski juba looteeas diagnoosida?
See on üsna keeruline teema, kus peab igasuguste prognoosidega olema küllalt ettevaatlik. Kõigi vähkidega on ju tegelikult nii, et see muutunud geen võib sul olla, aga see ei tähenda veel tingimata, et sa jääd vähki. Aga vähemalt teadlaste ja arstide meelest oleks väga hea, kui me saaksime teadmise sellistest potentsiaalsetest riskidest võimalikult varakult kätte. Eetika seisukohalt ei saa olla kaugeltki kindel, kas kõik inimesed tahaksid teada selliseid riske.

Igal juhul täpsustavad Teie uuringud arusaama, miks üldse kasvajad tekivad ja võib-olla jõuate isegi selleni, et kasvajalist protsessi õnnestub uuesti tagasi pöörata?
Teataval määral võib nii öelda. Otsime nö parema äranägemise järgi paralleele kaht tüüpi tüvirakkude vahel ja ehk tulevikus õnnestub midagi leida, millest võiks ka praktilist kasu olla. Teine meie põhilisi uuringusuundi on uurida närvitüvirakkude kasvatamisvõimalusi koekultuuris. Nende peal saaks katsetada erinevate ravimite toimet. See oleks esimene vahetu praktiline võimalus, mis kiirendaks ravimite väljatöötamise protsessi.

Raimo on õnneseen

Veel paar aastat tagasi elas Võrumaa Roosi küla mehi Raimo Rannula täiesti tavalist noore mehe elu. Käis tööl, vabal ajal kinos ja suusatamas ning kandis igapäevaelu vajadustest üle jäänud raha plaadipoodi. Siis aga jõnksatas 30aastase mehe elutee järsult ootamatusse suunda.

"Ei jõudnud enam nii palju teha, nagu varem. Läksid tööle ja siis juba väsisid ära! Teised ka ütlesid, et kuule sa ei ole näost üldse see, mis sa olid," meenutab Raimo oma haiguse alguseaegu, mil ta veel tõsise haiguse olemasolu iseendal kahtlustadagi ei mõistnud. Olnud ju varemgi viiruseid ja muid väiksemaid hädasid kallal, aga nendega on, teadagi, selge lugu: ühel päeval nad tulevad ja siis teisel lähevad nad jälle oma teed. Olgu siis või, et mõnikord mahub selle ühe ja teise päeva vahele kogunisti nädalajagu päevi ja öid. Aga ikkagi – suuremat muret polnud Raimo seni oma tervise pärast veel tundnud. Sel korral aga näis lugu olevat tõsisem.

"Palavik oli, väike palavik. Õhtuti tulid kodu – väike palavik, vaatasid sääne kehv olla, panid kraadiklaasi alla 37,2- 37,3 kogu aeg niimoodi ja siis naabrimehega siin rääkisime ja tema ütles, sul on põletik kuskil. Et just selline palavik, et on põletik," jätkab Raimo, naerdes takkajärgi, et naabrigi jutu peale osanud tema mõelda üksnes, et nojah, kui põletik, siis põletik, kaua ta ikka põletab, küll läheb seegi oma teed.

Kulus ikka pikki-pikki kuid, enne kui Raimo aru hakkas saama, et arsti juurde minemata seekord siiski hakkama ei saa. Pärast perearsti juures käiku hakkasid sündmused Raimo elus aga arenema kärmelt nagu seiklusfilmis. "Midagi, tehti vereproov. Nädala pärast kutsuti tagasi, läksin. Perearst ütles, mine Võrru kah, tee seal ka vereproov," jutustab Raimo, "ootasin vastuse ära, perearst vaatas proovi ja ütles: nii, homme kohe Tartu! Ma ütlen, mis toimub?! Et ütelge mulle ka, mis toimub! No me teame küll, aga las spetsialistid vaatavad su üle. Rohkem ma vastuseid ei saanud, panin kohe hommikul Tartu, seal siis räägiti mulle nii ja naa, ma ei jaganud sest küll midagi esiotsa. Siis pandi kohe mingi ora tagant sisse, võeti luuüdi proov. Ma küsisin, et kas luud võivad nõrgemaks minna või? Ei-ei see on hoopis teine asi."

Tartusse ravile
See teine asi oli, ei rohkem ega vähem, kui verevähk. Raimo räägib, et ega talle õieti mahti antudki kurja haiguse ees hirmu tunda või muretseda, et mis nüüd saab või, pigem sattus ta justkui kiirelt pöörlevale karussellile, kus mees paratamatult liikus samas tempos ja sinnapoole, kuhu hoog kandis. Omajagu ehmatav oli küll kuulda doktor Ain Kaare suust, et ravikuur haigemajas võib kesta tervenisti kaks kuud, aga ei tihanud ta arsti käest küsima ka hakata, et mis seal siis nii kaua tegemist on, et kohe kuude kaupa haiglalinu tuleb kulutada. Seevastu teine Võrumaa mehe jaoks kummaline uudis Tartu haiglas, et ravi jaoks pidavat tarvis minema õdede-vendade abi, arutati küll tohtritega üksipulgi ja otsast lõpuni läbi.

"Küsiti, et kas õdesid-vendi on, ma ütlesin on-on, seitse tükki neid. Siis ei ole häda midagi! Aga pärast tuli välja, et on vaja päris õde või venda, neid on mul kaks, kaks õde ongi. Mõlemad käisid Tartus proove andmas, aga tuli välja, et Anneli on kõige parem. Seda mida just mulle oli vaja, oli Annelil kõige rohkem."

Aga vaja oli Raimol vereloome tüvirakke. Kui vähk inimese enda vereloome rikki ajab, on pärast kanget keemiaravi vaja selle taastamiseks uusi rakke, mis patsiendi kehas uuesti vererakkude tootmise käima paneksid. Et keha saaks taas oma elutegevuseks vajalikke puna- ja valge- ning muid vererakke. Kõige paremaks vereloome tüvirakkude doonoriks on lähedane sugulane, kelle rakud on haigega geneetiliselt ühtemoodi, sest siis on loota, et keha võtab siirdatud rakud omaks ja need hakkavad uues kehas tööle justkui omad.

Anneli tuli appi
Õe vereloome tüvirakkude siiramine Raimole sai teoks eelmise aasta aprillis. Raimo oli omad keemiaravid kätte saanud ning siirdamiseks valmis. Annelil tuli rakkude andmiseks olla aparaadi all, mille nimi on rakuseparaator. Protseduur ise käis nii, et Anneli ühest veenist voolas veri masinasse ja teise käe veenist voolas rakuseparaatorist läbi käinud veri jälle tagasi Anneli kehasse. Korraga oli Anneli kehast väljas kusagil klaasitäis või natuke rohkem verd. Tüvirakkude püüdmine kestis kokku ligi kuus tundi ja selle ajaga käis Anneli veri kolm tiiru masinast läbi.

Kui palju venna raviks tarvilikke tüvirakke õe verest tegelikult õnnestus kinni püüda, sai lõplikult selgeks haigla laboris. Seal luges doktor Jane Lehtma tüvirakud täpselt üle. Mitte ühekaupa loomulikult, vaid spetsiaalsel katsemeetodil.

Vereloome tüvirakkude siirdamine Raimole nägi kõrvalt vaadates välja lihtsamast lihtsam. Patsient lihtsalt oli mõned tunnid tilguti all, ainult et toru pidi ei voolanud tema veeni arstirohi, vaid märkimisväärselt hinnalisem kraam – veri elusate tüvirakkudega. Raimo meenutab, et toiming ise ajas talle parasjagu hirmu naha vahele. Ei, mitte sellepärast, et valus oleks olnud või nõrkus või midagi, hoopis tohtrite innukus ja nende tõsine olek võtsid haiglapalatis pikutava mehe kõhedaks.

"Nad tõid kõik need asjad ja aparaadid sinna ja siis ma sain küll aru, et midagi hullu läheb nüüd lahti. Et juba joostakse siin kõik ja tuuakse igasuguseid asju – süstlaid ja ampullid pandi raami peale kõik niimoodi ja kõik olid löögivalmis. Ma siis küsisin, et mis toimub? Ei, see on kõik hädavajalik, siis me ei pea pärast jooksma. Vot siis lõi küll külmaks, et kas tervis nüüd nii null on juba, et võin kooma kukkuda või," jutustab Raimo.

Iga päevaga paremaks
Õnneks ei kestnud hirmutav siirdamine kaua. Ning seda, mis Raimoga seejärel sündis, iseloomustavad kõige paremini dr Ain Kaare sõnad: "Raimo on õnneseen!" Juba paar nädalat pärast siirdamist oli mehe tervis nii hea, et haigla aknast välja vaatamine ja niisama pikutamine tundusid Raimole täiesti ülearused. "Hommikul toodi puder, siis kella ühe ajal sai lõunat, siis toodi veel kella kolme ja viie ajal süüa ja veel kell seitse ka said teed ja saia," iseloomustab Raimo haiglaelu rutiini, " aga siis olin juba nii terve ka, et aja ainult sisse, anna ainult kätte, ootasid juba, millal jälle süüa saab!"

Hulludest siirdamisjärgsetest vaevadest, millest palju räägitakse, ei tea Raimo peale paaripäevase kurguvalu ja mõne halva enesetundega võideldud tunni suurt midagi. "Esimesed kaks päeva pärast siirdamist olid kõige halvemad," hindab Raimo," siis olin jumala laip, kui vetsu läksin, pidin kogu jõu kokku võtma. Siis peeglisse vaatasid, nägu oli ära vajunud kõik selline. Aga nad ise seal haiglas olid nii positiivsed, et läheb üle ja küll saab jutti kõik. Ja ma ei tea, ma olengi siiamaani seda positiivselt võtnud."

Tõbi muutis eluviisi
Veebruaris, kui saate Puutepunkt tegijad Raimol Võrumaal külas käisid, oli mehe tervis juba päris korras. Tööle polnud Raimo küll veel pääsenud, aga igasuguste koduste toimetuste tegemisel, aga neist ju maakodus puudust pole, oli ta juba täie eest väljas. Halvast haiguskogemusest oli Raimo enda jaoks välja noppinud üksnes plussmärgiga kogemused. Võibolla käis ravile pääs nii kähku, et mees ei jõudnudki hulle mõtteid mõtlema hakata. Ja vaatamata arsti juurde minemisega viivitamisele haiguse alguses, jõudis ka vähiravi õnneks Raimoni veel õigel ajal. Kui verevähk veel päris võimust polnud jõudnud võtta. Ja lõpuks toimis ka ravi ülihästi.

Üks pluss on sel nüüdseks juba läbitud elutee jõnksatusel haiguste ja hädade sekka Raimo jaoks veel. Ta on otsustavalt muutnud oma eluviisi. Tervislikkuse suunas. "Ma tulen hommikul üles, söön putru. Mulle see puder küll väga ei maitse, aga kui ma tahan, et ma terve olen, siis peab seda sööma. Limonaadid ja siirupid – ma olen nood kõik unustand. Ainult mahla joon. Alkoholi mitte üldse, no ei ole vaja!" kõneleb Raimo ning naerab, et üks kord on ta pärast haigeksjäämisest seda va hundijalavett siiski pruukinud - välispidiselt: "Arst hoiatas, et kui palavik tuleb, pead kohe teatama! Mul oligi ükspäev 37,5. Ehmatasin ära, panin kõvasti viinasokke. Mõtlesin, et kui juua ei saa, teen viinasokke vähemalt. Ja oligi järgmine päev palavik kadunud!"

Raimo kinnitab, et riski alla ta oma tervist aga mitte mingi hinna eest panna ei tahaks. "Igasuguste sääneste mürkainetega või ükskõik mis asi, enam tegelda ei tahaks. Töö juures seal, ma olin segumasina peal, tsement ja tsemenditolm ja kõik, sinna ma kindlasti enam ei lähe. Igasugustest mürkidest hoian ma nii kaugel kui saab."

Raudselt on Raimo otsustanud loobuda ka oma elu ja tervise mürgitamisest ülipikkade tööpäevade ja ebakorrapärase elurütmiga. "Muidu oli ikka, et tulid hommikul ülesse, võtsid võileiva ja kähku tööle! Ega seal lõuna ajal ei söönud ka midagi, kui oli vaja teha midagi, siis tegid pikad päevad, õhtul tulid koju vaatasid telekat natuke ja nii läks, läks. No see mõni elu! Ükskord annadki otsad ära, et muudkui tõmbad pikki päevi, inimene ei ole ka rauast."

Intervjuude autor: Anne Lill, 2006