Intervjuud 6. saate peategelastega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Intervjuud 6. saate peategelastega

Abielu või kooselu?
Kuidas saada rohkem lapsi?
Vaata looma, näed iseennast

Abielu või kooselu?

Tartu Ülikooli sotsioloogia õppetooli referent Kairi Kasearu on uurinud noorte inimeste suhtumist abielusse ning ootusi oma tulevase partneri osas. Vähemalt tema uurimistulemuste põhjal pole küll põhjust arvata, et abielu pole enam noorte seas moes ning pigem eelistatakse vabamaid ning mine tea - ka lühemat aega püsivaid kooseluvorme, nagu mõnikord arvatakse.
"Küsitlesime tudengeid ja tuli välja, et vabaabielu eelistajaid on kõigest viiendik. Pooled noortest seevastu tahavad abielluda ning ülejäänute jaoks pole vahet, kas elatakse koos registreeritult või niisama," teeb Kasearu kokkuvõtte küsitluste tulemustest. "Ihalus abielluda on noorte seas täiesti olemas, seda peetakse ideaaliks, kuhu pürgida. Ja samas 90% noortest kinnitas, et abielule peaks tingimata eelnema vaba kooselu ehk prooviabielu. Et enne ametlikku abielu vormistamist tuleks siiski iseendid testida, kas partner sobib ja koos elamine ootuspäraselt välja kukub."

Kas see tähendab, et noored suhtuvad abielusse ikkagi teatava ettevaatlikkusega? Vanema põlvkonna puhul oli abiellumine justkui loomulik käik, mis pikemalt kaalumata ära tehti. Naiste puhul pealgi tähendas abiellumata jätmine põlatud vanatüdrukuks jäämist. Seda ei tahtnud keegi.
Tegelikult see näitab, et abielu väärtus on isegi kasvanud. Seda sammu ei taheta astuda uisapäisa. Enne mõeldakse ja kaalutakse kõik üksipulgi läbi, et mitte ebaõnnestuda.

Mis on need põhjused, mis abiellumise kahtluse alla seavad?
Peamine põhjus, mis välja tuuakse, on see, et ei ole kindel partneris ja ei ole kindel ka iseendas. Ka majanduslikud põhjused – ei ole korralikku elamist, ei ole stabiilset sissetulekut. Ka soovitakse oma haridustee enne abiellumist lõpuni käia jne. See kõik kõneleb suuremast vastutustundest nii tähtsa otsuse tegemisel, nagu seda on abiellumine. Samas on siin üks suur aga – võib öelda, et mida pikemaks venib vaba kooselu enne abiellumist, seda väiksem on tõenäosus, et üldse kunagi ametlikku abiellu astutakse. Lihtsalt igapäevaelu probleemid kasvavad üle pea ja viimaks leitakse, et ega see paber ju midagi muuda.

Aga kas üldse muudab? Varem oli abielutunnistus tähtis ju eriti naiste jaoks, mis pidi kindlustama selle, et mees ei saanud niisama kergelt naist lastega üksi jätta. Kas nüüd on hoiakud selles suhtes muutunud?
Stabiilsuse taotlemise abielu kaudu on loomulikult naistele endiselt tähtis. Kuigi – meediastki kuuleme, et paljud üksikud naised on väga edukad ja saavad palju paremini hakkama, kui pereemad oma laste ja meestega. Saksamaalt võib tuua näiteks ka ühe uuringu, millest selgus, et abielluda ei soovi sageli just kõrgelt haritud ja kõrgema sissetulekuga ning eneseteadlikud naisterahvad.

Aga kas siis ongi üldse vahet, kas inimesed elavad registreeritud või vabas abielus. Mõned juriidilised küsimused saab lepingutega paika, lapsi sünnib võrdselt abieludes ja kooseludes.
Abielu puhul, tõepoolest, see lahutuse protseduur ise võib panna inimesi mõtlema, et kas ikka tasub nüüd kohe tõtata abielu lahutama või oleks mõistlik üritada siiski oma suhet parandada. Aga sündimust silmas pidades - Eesti on selline väga eesrindlik maa, kus lapsi saadakse võrdselt nii vabaabieludes kui abieludes. Üks meiega sarnane riik on veel Island, aga mujal riikides sünnib vabaabielus inimestel lapsi siiski reeglina vähem. Aga mis on vahet? Uuringutes on välja tulnud, et vabas abielu on partneri vanemate toetamine ning ka neilt abi saamine väiksem ja harvem. Sellest paistab läbi hoiak, et kui abielu pole registreeritud, siis ei teki ka suhet teise suguvõsaga ning pole kohustust toetada teise poole sugulasi. Samas kui abiellumisel suguvõsad ühendatakse.

Kes on noorte silmis ideaalne partner?
Tulid välja ikkagi sellised traditsioonilised hoiakud. Meestele on tähtis välimus. Naistudengid leiavad, et kõige olulisem asi on iseloom. Püsipartneri otsimisel vaadatakse ka kindlasti seda, et ta suudaks pühenduda perekonnale, oleks nö pereinimene.

Ameerikas tekkis kusagil viisteist aastat tagasi õnnetute koduperenaiste poolt algatatud liikumine, mis kutsus naisi üles nn alistuvale käitumisele ehk pöörduma tagasi traditsiooniliste soorollide juurde. Mis tähendas nende meelest siis seda, et mehele tuleb anda otsustaja ja juhtija roll ning teda tingimusteta tunnustada, üksnes selle eest, et ta on mees. Pakuti välja näiteks, et perekonna rahaasjade üle otsustamine peaks kindlasti kuuluma mehele, et viimane saaks tunda end küllalt "peana". Naisel oleks aga õige anda kogu teenistus mehe käsutusse. Isegi juhul, kui ta teenib mehest rohkem. Kas teie arvates võiks taoline pereelu mudel näiteks meilgi läbi lüüa ning paaridele igatsetud perekonnaõnne tagada?
Ma ei usu, et see meil mõeldav oleks. Üheksakümnendate algul ühe lühikese perioodi vältel propageeriti ka ju taolisi ideid, et naised jäävad koju ja mehed töötavad, meil saavad olema suured pered jne. Nagu näha, olid need idealistlikud mõtted, sest saja aasta taguste perevormide juurde tagasi pöördumine ei ole mõeldav. Elu lihtsalt on muutunud. Naised on tänapäeval haritud ning traditsiooniliselt on ka naiste tööhõive meil olnud kõrge. Mina leian küll, et sellise alandliku rolli naistele vägisi pealesurumine ei ole mõeldav. Tekib ju küsimus, et miks, mis põhjustel peaks siis naine mehele alluma, kui me mõlemad oleme ju inimesed.

Kuidas saada rohkem lapsi?

Pereväärtused on meil pjedestaalile tõstetud. Ajaleheintervjuudes ning teleesinemistes kinnitavad kõik poliitikud, ärituusad ja muidu tähtsad tegelased nagu ühest suust: perekond on vankumatult number 1, kõik muu on lihtsalt muu. Ka vastse presidendiproua üks esimesi avalikkuse ette jõudnud mõtteid riigi esimese leedina on soov muuta vabariigi aastapäevapidustused "pingviinide paraadist" ülevaks perepeoks.

Jutud juttudeks. Silm näeb igapäevaelus sootus muud: lastevorst ja peresardellid on odav kraam vähenõudlikule tarbijale ning turismitalu peremajutus tähendab enamasti pead-jalad läbisegi mugavusteta ööbimist. Viiekümne kanti meesolevuste seas on endiselt moes "ärapeetud" abikaasa väljavahetamine paarkümmend aastat hilisema väljalaskeaastaga eksemplari vastu ning 16-tunnised tööpäevadki on Eestis siiani üsna tavalised.

"Kõik Eestis läbiviidud uuringud ikkagi kinnitavad, et perekond on inimestele väga tähtis ja alles perekonna järel tulevad teised väärtused: töö, karjäär jm," kinnitab ka Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar arvukate teadusuuringutele tuginedes, esitades seejuures Eesti riigi tulevikku silmas pidades ühe veelgi olulisema küsimuse: kas ja kuidas need üldised väärtused ka inimese tegelikku elu mõjutavad.

Ja mida siis näitavad sotsioloogilised uuringud, kas perekonda väärtustavatel inimestel on rohkem lapsi?
Üldjoontes võib nii öelda. Aga mehed ja naised on siinkohal natuke erinevad. Minu enda jaoks näiteks on väga huvitav tulemus, et naiste puhul need pereväärtused mõjutavad tegelikku käitumist vähem. Meeste puhul rohkem. Ehk siis: kui meil on olemas meesterahvaid, kelle jaoks pereelu on tähtis ja kes soovivad saada rohkem lapsi, siis need lapsed ka sünnivad.

Iibeprobleemidest jagu saamiseks tuleks siis ehk rohkem tähelepanu pöörata poisslaste kasvatusele. Et neist sirguksid mehed, kes väärtustavad peret ja lapsi ja oma elu ka tegelikkuses väärtushinnangute järgi sätiksid.
Peame siiski arvestama, et tegelik elu sõltub väga paljudest teguritest – meie võimalustest, valikutest. Eestis me võime ju ka arvata, et kui inimesed väidavad, et lapsed ja perekond on nende jaoks väga tähtsad, aga tegelikkuses näeme, et tööle pühendatud aeg pidevalt suureneb, siis järelikult on olemas teatud käärid väärtuste ja tegeliku elu vahel. Kui tahame teada, mis tegelikult tulemas on, peame neid kõiki komponente üheaegselt arvestama. Väärtused ja hoiakud on siiski kõige alus, sest kui perekonda ei peeta tähtsaks, võivad olla tingimused ja olud ülisoodsad, aga ikkagi ei juhtu midagi. Teistpidi – kui keskkond inimeste väärtushinnangute realiseerimist ei toeta, võivadki need jääda realiseerimata.

Mis need olulised tingimused ja keskkonnategurid on, mis laste saamist kõige rohkem mõjutavad. Majanduslikud põhjused – see on selge, kui ikka perekond elab peost suhu, eriti järelkasvu soetama ei kiputa.
Üheksakümnendatel aastatel olid majanduslikud tegurid domineerivaks, nüüd aga enam mitte, mis räägib sellest, et meie inimesed tulevad oma eluga paremini toime. Samas pole majanduslikud põhjused alati kõige paremad ennustajad, kui jutt on laste saamisest või mittesaamisest. Inimesed on oma hinnangutes alati väga subjektiivsed. Me tegime näiteks võrdlevaid uuringuid Soomega ja kui Eestis olid majanduslikud olud üheksakümnendatel tõepoolest heitlikud, siis meist palju stabiilsemas Soomes leidsid ka väga paljud inimesed, et just majandusolud sunnivad neid laste muretsemist edasi lükkama. Ja mis jälle oli kahe riigi vahel erinev – käitumuslikke põhjusi laste sünni edasilükkamiseks oli Soomes tunduvalt rohkem. Isegi sellised vanemaealised inimesed väitsid sageli, et lapsi küll soovitakse, aga ikka millegipärast ei ole veel õige aeg neid saada. Ja see ongi praegu terves Euroopas selline tendents. Paljud teadlased ennustavad uuringute põhjal, et kuskil 25% Euroopa naistest ei sünnitagi oma elus kunagi, nad jäävad viljaka ea lõpuni lasteta. Ja see pole tahtlik valik, vaid lihtsalt juhtub nii. Juhtub aga just seepärast, et kogu aeg tundub, et laste saamiseks pole õige aeg. Parasjagu on ikka midagi muud käsil või siis pole partner see, keda sooviks jne.

Eestis arvatakse sageli, et naise haridus ja karjäärihimu on madala iibe põhjuseks. Kas sama näitavad ka teie uuringud?
Paljud müüdid demograafias on viimase kümne aasta jooksul purunenud. Ja üks selline müüt on ka see, et mida kõrgem on naise haridus, seda vähem on tal lapsi. Muidugi on pilt riigiti väga erinev. Aga näiteks Rootsis, kas sõltuvalt perepoliitikast või hariduspoliitikast – on vastupidi. On lihtsalt naisi, kes jõuavad kõiki asju teha – õppida, olla edukad tööl ja seejuures ka mitu last üles kasvatada. Aga on ka naisi, kes on lihtsalt vähem võimekad. Eesti kohta uuemad uuringud kahjuks puuduvad, nii et raske öelda, mis seosed meil siin hariduse ja laste arvu osas on kujunenud. Vanemate põlvkondade puhul, näiteks rahvaloenduste andmetele tuginedes, kehtib siiski see, et kõrgema haridustasemega naistel on keskmiselt vähem lapsi. Mis seostub eelkõige demograafilise debüüdi edasilükkumisega pikema kooliaja tõttu. Sest mida varem laste saamisega alustatakse, seda tõenäolisem on, et viljakas iga on pikem ja lapsi sünnib rohkem.

Muidugi, kuivõrd tänapäeva saadakse lapsi üldse vähe, siis ei ole vahet, kas need üks-kaks last saadakse kahekümneselt või neljakümneselt. Aga kui me räägime neljanda ja viienda lapse sünnist, siis selleks on tõepoolest vaja varajast demograafilist debüüti. Paljud riigid näiteks üritavadki iibeprobleemidest jagu saada sel moel, et püütakse teha väga noortele inimestele laste saamine ja nende kasvatamine lihtsamaks.

Aga soorollid laiemas tähenduses? Kas traditsioonilistele soorollide juurde tagasipöördumine lahendaks iibemure, nagu meil sagedasti arvatakse?
Üks väga vahva asi tänapäeval on see, et ühiskond on muutunud väga heterogeenseks ning inimeste valikuvabadus on suurenenud. Tänapäeval on inimestel võimalus valida just see mudel, mis neile meeldib. Võib-olla mõnele perele on parim variant see, et mees teenib raha ja naine on kodus - kasvatab lapsi või on lihtsalt kodus, ei kasvata lapsi. Teistele istub jälle see, et naine töötab ja mees on lastega kodus. Kolmandad töötavad mõlemad ja kasvatavad lapsi ka mõlemad. Kõik erinevad variandid on võimalikud ja ka lubatud, selles mõttes, et neid ei taunita ühiskondlikult. Ja Eesti on selles mõttes väga omapärane riik maailmas, et meil on laste saamine perekonnaga väga nõrgalt seotud. Lõuna-Euroopas näiteks on väga tähtis, et abielu oleks registreeritud, alles seejärel võivad lapsed sündida. Meil ei tehta enam vahet, kuidas koosolu on fikseeritud, laste saamine sõltub ikkagi rohkem neist samadest eelpool jutuks olnud väärtustest. Ja Eesti puhul me teame, et juba sada aastat on püsinud soov saada perekonda keskmiselt kaks last. See on väga hea uudis, sest Euroopas on näiteks riike, kus inimesed soovivadki keskmiselt ainult ühte last. Ja kui nad isegi ei soovi rohkem lapsi, siis on väga raske midagi teha, et neid siiski sünniks rohkem. Meil soovitakse lapsi saada, järelikult peame välja selgitama, miks need lapsed sündimata jäävad.

Kas mingite sihipäraste abinõudega on võimalik üldse sündimust mõjutada?
Demograafias eksisteerib tegelikult kaks vastandlikku koolkonda ja mõlemal on õigus omas mõttes. Poolenisti on õigus koolkonnal, mis väidab, et mitte midagi ei ole teha. Sest lapsed saavad sündida ikkagi viljakas eas inimestel ja kui nende arv on langenud, nagu Eestis viimase kümne aasta jooksul, siis seda demograafilist auku ei ole võimalik millegagi täita. Nüüd selliseid väiksemaid, käitumuslikke mõjusid – kas iga naise kohta sünnib keskmiselt 2 või 1,3 last, mõjutab kahtlemata keskkond ja kõikvõimalike poliitikate eesmärk ongi mõjutada keskkonda. Igasuguste poliitiliste abinõude mõju ei ole aga üks-ühene, et tõstes toetust 100 kr kohe saamegi ühe lapse rohkem, vaid see on pikaajaline. Ja nagu inimeste puhul ikka - ükski asi ei ole tegelikult lihtne. Mõju avaldavaid tegureid väga palju, sündimuse puhul kokku oma kakskümmend. Ja kui need nüüd juhtuvad inimeste demograafilist käitumist kõik ühes suunas mõjutama, siis võibolla tõepoolest juhtub midagi.

Vaata looma, näed iseennast

Mis ikkagi "mängib" lastesaamise juures kõige enam? Väärtused, sotsiaalsed või majanduslikud olud? Miks mõnes peres sünnivad lapsed riburada, teises aga mitte? Sotsiaalteadlased ei ole Tartu Ülikoolis ainsad teadlased, kes perekonnaelu ja järelkasvu saamist mõjutavates asjaoludes selgust saada üritavad. Ning üllatus-üllatus, loomaökoloogi, professor Raivo Männi sõnul on iibeprobleemid looma- ja linnuriigis täpselt needsamad, mis meil. Mis meil aga selle tarkusega peale hakata on?
"Kui meie poliitikud tihtipeale tegelevad sellega, et püüavad otsida probleemide lahendamiseks lihtsaid ja universaalseid ning igal pool toimivaid meetodeid - emapalku või sünnitoetusi, siis looduse uurimine näitab, et ega selliseid lihtsaid ja universaalseid imemeetodeid ei ole tegelikult olemas. Tõde on see, et erinevates keskkondades, erinevates tingimustes, erinevatel liikidel ja erinevatel sugudel on täiesti erinevad probleemid. See on esimene asi, millest tuleks aru saada," leiab Raivo Mänd.

Olete pikki aastaid uurinud tihaste järelkasvu saamist. Kes neist ja miks on sigimisel edukamad ja kes mitte?
Kui tihane on nõrk ja kehvas konditsioonis, siis ta lihtsalt ei suuda leida piisavalt toitu, et järglasi sigitada. Kuid see, et tihaste pesades on väga erineval hulgal poegi, ei tule ainult sellest. Mõnes elupaigas lihtsalt tasub sigitada rohkem poegi, teises jälle vähem. Sest tähtis on, et järglaste arv oleks optimaalne. Tähtis on üles kasvatada elujõuline järglaskond. Kui palju poegi jõutakse üles kasvatada, sõltub aga tingimustest. Näiteks kui on väga halb aasta, külm kevad nagu näiteks tänavu, siis need linnud, kes munevad palju mune ja üritavad palju poegi kasvatada, riskivad sellega, et neil hukkub kogu pesakond. Need linnud aga, kes on tagasihoidlikumad ja munevad vähem mune, suudavad suurema tõenäosusega oma pojad ka kehvades oludes üles kasvatada. Ja kuidas nüüd aastate lõikes tingimused kõiguvad, satuvad kord ühed kord teised eelistuse alla.

Emapalga kehtestamise eel oli üks kuumemaid vaidlusteemasid see, kas toetada rohkem vaesemaid või rikkamaid naisi ja kummad on paremad emad. Kes on linnuriigis need kõige paremad emad?
See on jällegi üks keeruline ja kahe otsaga küsimus. Üldiselt on muidugi niimoodi, et kui linnuvanemad on ise heas toitumuses, siis nad on ka head vanemad. Kuid üllatuslikult avastasid meie uurimisrühma ornitoloogid mõne aasta eest, et need rasvatihase emad, kes jätavad raskel ja kehvade toitumistingimustega aastal oma pesakonna maha, ei ole mitte need kõige viletsamad, nagu tavaliselt on arvatud. Oma pesakonna jätsid maha just paremas konditsioonis, parema tervise juures olevad emaslinnud. Ja oma Kilingi-Nõmme uurimisalal leidsime näiteks veel sedagi, et kehval aastal toitsid kollasema sulestikuga emaslinnud, parema tervise ja hea toitumusega emaslinnud oma poegi viletsamini ja nende pojad kasvasid selle tõttu kehvemad. Niisugused linnuemad aga, kes olid tuhmima sulestikuga, kehvemas konditsioonis, pingutasid rohkem.

Kuidas linnuteadlased seda seletavad?
Seletus on selline, et hea tervisega ja elujõus linnud tajuvad lootust pesitseda veel ka järgmine kord. Võib-olla on siis tingimused soodsamad ja õnnestub üles kasvatada kvaliteetne järglaskond. Neil ei ole mõtet riskida oma tervisega väga raskel aastal ja seepärast nad pigem jätavadki pesakonna maha. Ja kui me mõtleme nüüd inimeste peale – kes olid need, kes ühiskondlike ümberkorralduste ja majandusliku surutise aegadel lükkasid oma lastesaamise edasi tulevikku ja kes olid need, kes ikkagi kõigest hoolimata pingutasid ja lapsi muretsesid? Eks see annab juhtotsa kätte mõtlemiseks, et mida teha ja keda eelkõige toetada. Minu ülesanne ei ole loomulikult poliitikutele juhtnööre jagada.

Teada on, et linnastumine on üks sündimuse vähendajaid inimestel. Kas selle koha pealt annab ka looma- ja linnuriigist võrdlusi otsida?
Viimasel ajal on ökoloogide tähelepanu keskmesse tõusnud niisugune nähtus nagu ökoloogiline lõks. Või nagu seda teisiti nimetatakse -atraktiivne mülgas. See nähtus seisneb selles, et mõnikord inimesed muudavad elukeskkonda niimoodi et see muutub loomadele, ahvatlevamaks, atraktiivsemaks kui on nende harjumuspärased elupaigad. Aga sinna pesitsema asudes selgub, et seal ei jätku toitu, seal on liiga palju konkurente, nad ei suuda oma toitumisterritooriumi sinna ära mahutada ja tulemuseks on stress. Nende tervis muutub halvemaks, nad ei suuda piisavalt toituda, nad ei suuda kasvatada oma järglasi tugevateks ja elujõulisteks. Tulemus on see, et näiliselt on küll elupaik igati hea, aga populatsiooni arvukus hakkab kahanema.

Kui rääkida tihastest – missugune elupaik neid lõksu meelitab?
Üheks selliseks näiteks võib tuua selle, kui inimene paneb näiteks suluspesitsevatele lindudele pesakaste väikese pindalaga metsasaarekestele keset põlde. Seal muutub asustustihedus kiiresti suureks ja linnud ei suuda korralikult pesitseda. Ja kui me nüüd tuleme inimeste juurde tagasi, siis mõtleme natuke selle peale, mis on suured linnad – täis ahvatlusi, kasiinosid, ööklubisid ja supermarketeid. Aga millegipärast sündimus on vilets. Mis need linnad siis ikkagi inimpopulatsiooni jaoks on? Äkki ka meelitav atraktiivne mülgas? Tasub selle peale mõelda.

Aga mida peaksime siis tegema?
Tasub väga arvesse võtta ökoloogiast ammu tuntud tõde, et liiga tihedalt elamine põhjustab stressi ja viib populatsiooni allakäigule. Kindlasti on võimalik planeerida linnakeskkonda paremini ja meil tasuks rohkem mõelda ka sellise asja peale, nagu regionaalpoliitika. Ega maal ei ela ainult lootusetult rumalad inimesed, kes ei ole veel taibanud, et tuleb ära linna kolida. Ma ei ole küll demograaf, aga mulle tundub, et kõik need viljatuse probleemid kollitavad ikka rohkem linnainimesi kui maainimesi. Trullakas ja viljakas maatüdruk ei ole kusagile kadunud.

Meil arvatakse sageli, et vähese sündimuse taga on see, et naised on haritud ja soovivad elus teha ka midagi muud, kui perele süüa ja lapsi kasvatada? Kuidas on lood soorollidega linnu- ja loomariigis?
Näiteid leidub seinast seina. Leidub näiteid, kus isane ja emane hoolitsevad järglaste eest praktiliselt võrdselt, nagu näiteks enamik laululinde meie ümber metsas. Samas ei hoolitse metsise ja tedre isased üldse järglaste eest. Ainult uhkeldavad oma mänguplatsidel ja pärast emased kasvatavad järglased kõik üksinda üles. Loomariigist leiab ka niisuguseid näiteid, kus emase roll piirdub ainult munade munemisega - kaladel on seda üsna palju. Ja näiteks merihobuke on selline ideaalne isane, võibolla meie naisõiguslaste unelmisane võiks ta isegi olla, sest temal on arenenud välja eriline haudetasku. Sellesse haudetaskusse muneb emane oma marja, isane viljastab selle ja tegeleb järglaskonnaga algusest lõpuni. Aga jällegi - võtame ühe Eesti metsade kõige tavalisema linnu - must-kärbsenäpi.

Nendega on nii, et enamik isaseid on paaritruud ja hoolitsevad oma ainsa järglaste pesakonna eest võrdväärselt emasega. On aga ka selliseid isaseid, kes peavad kusagil veel ühte salanaisukest. Selle salaemase järglaste eest nad küll eriti ei hoolitse, aga kokkuvõttes on taolistel mitmenaisepidajatel ikkagi rohkem järglasi ja nende bioloogiline edukus on suurem. Inimeste puhul oleks taoline käitumine meie kultuuriruumis kindlasti hukkamõistu vääriv, aga meie loomade uurijatena ei taha küll selliseid süüdimõistvaid otsuseid langetada. Sest iga loom käitub nii nagu temale kõige suuremat edu toob. Kas me saame hukka mõista organismi, mis käitub nii, et talle saab osaks kõige suurem edu.

Inimesi nähtavasti ei meelita abielu rikkuma püüd suuremale sigimisedukusele, aga kas bioloogia sund on inimeses ikka nii tugev, et iidamast-aadamast verre jäänud looduse käsku ühegi hukkamõistuga ei peata?
Nojaa, hiljuti olid sakslased päris ¨okis sellest, kui palju on nende peredes tegelikult võõraste, nö naabrimeeste sigitatud lapsi. Ja sellel on tõepoolest põhjus, mis ulatub sadade tuhandete aastate kaugusele. Asi algab juba sellest, et emasorganismid toodavad suuri ja toitainerikkaid munarakke, isasorganismid aga toodavad seemnerakke, mis on väiksed, ilma toitaineteta ja sisaldavad ainult pärilikku informatsiooni, mida on kerge toota. Juba üksnes sellest faktist tuleneb, et isastel organismidel on kasulikum otsida võimalikult palju sigimispartnereid. Emasorganismile see ei ole kasulik, talle on tähtis, et ta leiaks võimalikult kvaliteetse partneri. Eks sellest tuleneb ka see inimeste - isasinimestele või meestele omane püüd ikka võimalikult palju tiiba ripsutada. Ja naiste vajadus olla nagu valivam ja ettevaatlikum.

Tänapäeval on teadlaste käsutuses molekulaarsed uurimismeetodid ja selsamal teemal – kes on kelle järglane ja kes kellega käib, on ilmselt terve hulk saladusi päevavalgele toodud. Ning hulk müüte purunenud.
Nende legendide ja müütidega on küll selline lugu, et nad kipuvad aeg-ajalt purunema. Üks selline müüt on luigetruuduse müüt kahjuks. Ja peab tunnistama, et ametivennad teadlased ongi selle müüdi purunemises süüdi. Pärast molekulaarsete isaduse tuvastamise meetodite leiutamist selgus, et samamoodi nagu inimeste peredes on sohilapsi märksa rohkem kui neile meeldiks tunnistada, on ka luigetruudel luikedel sohilapsi küllaga. Nad on näiliselt oma käitumiselt väga truud - isane-emane koos toidavad oma pesakoda, aga kui teha DNA test, siis selgub et pesakonnas on suur hulk lapsi saadud naabrimeestelt. Ja kui nüüd küsida, et kumb pool selles siis süüdi on, siis selle osas on saadud tõendeid nii ühe kui teise kohta. Üks asi on kindlasti see, et isased linnud otsivad võimalusi viljastada võimalikult rohkem emaseid, et neil oleks rohkem järglasi. Teine asi on see, et emased, kellele saatus on määranud kehvakese partneri - kes on kehv järglaste eest hoolitsema, kellel on mingid signaalid, mis näitavad, et tal on kehvad geenid ja tema järglased ilmselt on vastuvõtlikud haigustele -, et need emased otsivad võimalusi lasta ennast viljastada paremate, kvaliteetsemate isaste poolt. Nende ametlikud abikaasad aitaksid siis tegelikult üles kasvatada paremate geenidega isastelt saadud järglasi.

Elu maailmas on viimastel kümnenditel tohutult muutunud. Küllap on ka need kiired muutused iseenesest paljude probleemide, sealhulgas iibelanguse põhjuseks. Kas ka linnuriigis?
Kahtlemata, see toimub igal pool maailmas. Väga paljude lindude meeliselupaigad hävivad kolossaalses tempos. Enamik meie metsade laululinde tahaks ikkagi pesitseda lehtmetsades, aga kuhu selliseid lehtmetsi enam järele on jäänud, kus nad tegelikult tahaksid pesitseda? Isegi meil, Eestis, kus olukord ei ole ometi nii hull kui kuskil Lääne-Euroopas või Põhja-Ameerikas, leidub lehtmetsi valdavalt ainult põlumajandusmaastike vahel. Ribadena mööda teeääri või kuskil ojade orgudes ja need ei ole küpsed vanad metsad, kust linnud leiaksid endale kõike vajalikku - varjepaiku, pesapaiku, toitu. Need on noored lehtpuuvõsad enamasti. Samas on lindudel säilinud sadade tuhandete aastate jooksul kujunenud eelistused. Et lehtmets on parem kui okasmets, seal kus on puuõõnsus, on järelikult hea elupaik. Aga see kõik ei kehti enam tegelikult nende eluspaikades ja selletõttu me loome lindudele pigem ökoloogilisi lõkse. Tänapäeval me peame tõsiselt mõtlema ka selle peale, et inimesed ei suunaks oma käsutuses olevaid ressursse rumalasti ja valedesse kohtadesse. Näiteks kui looduskaitsjad tahavad kangesti linde aidata ja lasevad koolilastel kokku klopsida suure hulga pesakaste, mis seejärel paigaldatakse lindude jaoks täiesti ebasobivasse kohta ehk ökoloogilisse lõksu. Selleks peavadki pidevalt jätkuma niisugused elupaikade kvaliteedi- ja populatsiooniuuringud, et me teaksime, mida õieti teha tuleks.

Aga kuivõrd ikkagi aitab loomade ja lindude uurimine saada selgust inimese probleemides?
Inimene on looduse osa. Inimene on päritolult samuti loom ja väga palju inimese käitumises on meil päritud geenidega. Nendesamade geenidega, mis kunagi peitusid hoopis meie kaugetes karvastes esivanemates. Nii et need käitumuslikud omadused ei ole kuskile kadunud. Ja selle tõttu aitab loomade uurimine kahtlemata mitte ainult loomi kaitsta, vaid aitab ka paremini aru saada, mis toimub inimesega, siin meie inimühiskonnas.

Intervjuude autor: Anne Lill, 2006