Intervjuud ja artiklid 7. saate peategelastega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Intervjuud ja artiklid 7. saate peategelastega

Unetuse vastu aitab korrapärane elustiil
Unehädade vastu aitab hammaskaareprotees
Apnoehaige on liiklusohtlik
Uneapnoe käes vaevelnud Priit sai abi

Unetuse vastu aitab korrapärane elustiil

Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku arst Tuuliki Hion võtab TÜ psühhiaatriakliinikus juba aastaid vastu patsiente, keda vaevavad kõikvõimalikud unetusnähud: olgu selleks siis näiteks unes kõndimine, liigvarajane ärkamine või uneaegsed hingamishäired. Hion nimetab unetuteks kõiki, kes pole oma unega rahul- sõltumata sellest, mitu tundi nad öö jooksul magavad.

Viimasel paaril aastal on unehäiretest juba ka meedias päris palju juttu olnud. Kas ka teaduses on see valdkonnaks, mida alles hiljaaegu on hakatud uurima? Ja millele on hakatud uusi ravivõimalusi otsima?
Jah, näiteks kümme aastat tagasi olid Eestis üksikud entusiastid, kes unehäirete diagnoosimisega tegelesid. Kogu unemeditsiini areng mujal maailmas laborite tasemel algas kaheksakümnendate keskpaigast. Loomulikult – unetust on psühhiaatrid, neuroloogid, perearstid alati katsunud ravida, aga näiteks uneapnoest teati veel kümme aastat tagasi ikka väga vähe. Ka inimeste informeeritus on praegu tohutult suurenenud. Sellegipoolest pole see asi nii kaugel, kui me sooviksime – meie patsiendid ei saa veel kahjuks haigekassa poolt tasustatud ravi. Näiteks uneapnoe on märgatavalt suurte negatiivsete tagajärgedega - nii liikluse kui töövõime suhtes. Samamoodi põhjustab unetus, mis on samuti levinud häire, suure osa töövõimetusest ja sellega seotud häiretest. Nii et selline asjatundlik ja piisav abi õiges kohas õigele inimesele on hästi vajalik.

Unehäirete diagnoosimine ja ravi on praegu tohutu kiirusega arenev ala Eestis- järjest enam saavad ka inimesed teadlikuks sellest, et on olemas näiteks rahutute jalgade sündroom või perioodilised jäsemete liigutamised unes. Kui seda patsientide käest konkreetselt küsida, siis paljudel on need kaebused olemas. Aga ise seda enamasti veel ära ei tunta. Ka narkollepisiahaiged ei tea enamasti, et sellele haigusele saab abi otsida. Praegu on meie töö suunatud sinnapoole, et kõikide erialade arstid ja perearstid tunneksid unehäireid ära ja oskaksid edasi suunata neid, kes abi vajavad.

Nii et uneuuringud ja sellealane teadus on selline valdkond, mille tulemused otseselt peaks väga paljude inimeste elukvaliteeti tõstma.
Mina olen küll väga palju viimastel aastatel juurde õppinud ja oskan inimesi paremini aidata. Näiteks üha rohkem on inimesi, kelle puhul saab uinutid unetuse ravis kõrvale jätta. Sageli, kui inimesed muutuvad unetuks, hakkavad tegema asju, mis nende unetust süvendab ja muudab selle krooniliseks. Olen oma vastuvõttudel, loengutel ja ka ajakirjanduses püüdnud rääkida neist asjust, mida inimesed võiks teisiti teha kui nad unetuks muutuvad. See ei puuduta ainult ravimite väljakirjutamist, kindlasti mitte. Minu enda teadustöö teema käsitleb uneapnoe ja meeleoluhäirete seost. Uurin seda, kuivõrd uneaegsete hindamishäirete tõttu võib inimene muutuda depressiivseks. See uurimistöö tegelikult näitabki seda, kui oluline on seda unehäiret ravida.

Magamisega on ilmselt enamikel meist mingil eluhetkel probleeme olnud. Aga mis hetkest saab öelda, et inimene ongi unetu?
Kaebuste erinevus on siin tohutult suur. Näiteks te võite magada kaheksa tundi, aga teil võib olla mure, et ärkate kolm korda selle aja jooksul üles. See on üks võimalik probleem. Teist tüüpi unetud on need, kes magavad ainult paar-kolm tundi öö jooksul või arvavad, et ei maga üldse ja on tohutult väsinud. Unetu olete te siis kui teil on mure oma une pärast. Näiteks: ma saan vanemaks, hakkan rohkem ärkama, aga tahaksin magada nagu ma magasin siis kui ma olin 25. Vahel on siin vaja lihtsalt ka informeerimist, et leida, mis on selle asja juures tõeliselt kohutav ja vajab muutmist. Ja mis on need asjad, mis tegelikult on täiesti toimetuldavad.

Unetus iseenesest võib olla mitmete erinevate häirete üks sümptomitest, aga ma väidan, et ta võib olla ka täiesti omaette häire, mis on küll väga ärevushäire piiripeal. Unetuse psühhoteraapiaga käib ka teadus käsikäes – uuritakse, kuidas unetutel püsib see unetus, millised mehhanismid ja mõtteviisid seda põhjustavad, millised muutused toimuvat unetute kehas.

Kui palju läheb unetuse ravis vaja praegu uinuteid?
Mõne aasta tagused apteekidest pärit andmed ütlevad, et uinuteid tarvitab pidevalt umbes 1% elanikkonnast. Mujal maailmas on see protsent umbes sama. Minu töö eesmärk on ühest küljest see, et aidata annuseid langetada neil, kelle puhul see on võimalik, aga kes sellega ise toime ei tule. Katsume leida skeemid, kuidas seda teha. Muidugi nii palju kui võimalik, üritame ainult psühhoteraapia ja eneseabivõimalustega piirduda. Aga mõningatel juhtudel on ravimite kasutamine ka antud perioodil ainumõeldav.

Kas unetuse tekkimist saab ka kuidagi ära hoida? Või kui see juba tekkinud on, ilma arsti poole pöördumata end aidata?
Kui uni on hea, polegi mõtet talle liigset tähelepanu pöörata. Nii et hea unega inimesi need võtted eriti ei puuduta. Kui nüüd mingil põhjusel unetus tekib, siis esimese asjana on hea teada, et enamasti mingi reaktsioonina tekkinud unetus läheb üle. Kui ta aga kipub püsima, siis juhul, kui ta päevase toimetuleku häireid ei põhjusta, siis ilmselt ei ole ta väga tõsine. Lihtsalt vähem magamine või mittemagamine – ainuüksi sellepärast ei ole vaja ka muretseda.

Aga kui see unetus jääb pikemalt kestma, siis mida inimesed võiksid muuta, on võimalikult regulaarne ja lühike voodis oleku aeg selle juures. Kui ärkate hommikul vara, tuleb üles tõusta.
Seda kõike on raske teha, kui sa magad halvasti ja tunned ennast päeval halvasti. Siin võib olla vaja just toetust. Kasutame siin inimeste abimeestena unepäevikuid, et nad näeksid, kui regulaarne nende voodisoleku aeg on. Unetuse ravis on vaja teatud regulaarsust kogu elustiilis. Üldjoontes saan ma öelda, et see on teatud uneaja ja erinevate päevategevuste regulaarsuse küsimus.

Unehädade vastu aitab hammaskaareprotees

Viimasel aastal-paaril on hakanud uneapnoehaigetele leevendust pakkuma ka hambaarstid. Uneslämbujate hingamisteid saab öösiti avatuna hoida ka hammaskaareproteesidega.
Malle Õunapuu on taolise proteesi abil juba kaheksa kuud rahulikult magada saanud. Tema jaoks oli öösiti kasutatav hammaskaareprotees alternatiiviks positiivse õhurõhu aparaadile, mille kasutamine tundus talle ebamugav.

"Kui see väike abiline sulgeb mul hambad, siis ma kohe tunnen, et mul nina kaudu hingamine läheb paremaks," räägib oma kogemustest üks Eesti esimesi hammaskaareproteesi kasutajaid. "Mu pereliikmed väidavad, et ma enam ei norska enam, mis on näiteks reisidel või külas olles väga suur pluss." Lisaks sellele tunneb Malle, et puhkab end nüüd ka paremini välja. "Enne seda olin hommikuti väga väsinud ja ilmtingimata oli vajadus päeval magada," meenutab ta. "Kui see lahas või abivahendike mul öösel suus on, siis tundub järgmine päev ka pea selgem. Ja kui teinekord mingil põhjusel mul seda suus ei olnud, on mälu käepärasus lausa häiritud."

TÜ Kliinikumi Hambaproteesikeskuse juhataja Olev Salumi sõnul on head und soodustav hammaskaareprotees Euroopas praegu tõusev trend, ehkki positiivse õhurõhu aparaati loetakse üldiselt apnoeravis efektiivsemaks. "Hammaskaareproteesi näidustus tulebki sellest, kui on mingid tõrked selle maski kandmisega," selgitab Salum. "Igal juhul tuleks selle proteesiga käia ka järelkonsultatsioonil, sest mõningatel juhtudel võib see olukorda isegi halvendada." Enamasti soovitatakse Salumi sõnul hammaskaareproteesi kasutada kergemate, mõõdukate hingamispeetuse ja apnoeilmingute korral. "Küll aga üha enam uuritakse selle kasutusvõimalusi ja minnakse samm-sammult ka raskemate vormide leevendamise juurde," täpsustab ta.

Aparaadi toimet nimetab Salum suhteliselt lihtsaks. "Sellega püütakse alalõuga ette tuua, seeläbi pingutuvad ka suupõhjalihased ja neelulihased- nende toonus säilib ka magades.
Hingamisteed neelu tagaosas ei vaju kokku ja seeläbi õhutee säilib magades avatuna," selgitab Olev Salum aparaadi tööpõhimõtteid. "Tal on selliseid väiksed kummisikutid küljes, mis hoiavad lõuga kinni ja tõmbavad ettepoole."

Hammaskaareproteesiga kohanemine võtab Salumi hinnangul aega umbes nädala. "Alguses peab olema kannatlik, sest enda hammastel on üsna ebamugav tunne," räägib Salum.

Apnoehaige on liiklusohtlik

Tartu Kõrvakliiniku professor Mart Kull on unehäirete, eriti aga norskamise raviga tegelenud juba üle kümne aasta. Tema juhitav Tartu Kõrvakliinik on unehäiretest spetsialiseerunud just hingamisega seonduvale. Et sealsesse unekeskusesse uuringutele minna, ei pea sugugi juba uneslämbuja olema. Uneapnoegi saab sageli alguse süütust norskamisest.

"Me soovitame juba igal algajal norskajal tähelepanu pöörata, et sisuliselt on norskamine progresseeruv haigus. Mida varem me sellele saame abi anda, seda paremad on tulemused," räägib TÜ Kõrvakliiniku juhataja Mart Kull. "Need, kes on juba tugevad norskajad ja lämbumistõvega, nendel on teada, et vererõhk läheb üles, tekivad teise tüüpi suhkruhaigused, kaal tõuseb, sellega liigeste koormus suureneb."

Kas norskamist ja unelämbumistõbi saab operatsiooniga ravida, see sõltub mitmetest asjadest: patsiendi ninast, kurgust, näokolju ehitusest, vanusest ja kaalust. Mitte mingil juhul ei tohiks aga unevaevustega lihtsalt leppida, sest see võib hiljem valusalt kätte maksta. Professor Kulli sõnul tekivad meil ainult une sügavates faasides taastus-, kasvu- ja suguhormoonid. "Nii et pole õiget, täisväärtuslikku und- pole ka õiget elu," lausub Mart Kull.

Enamus unehäiretega patsiente kutsutakse spetsiaalsete anduritega mõõtmiseks Kõrvakliinikusse magama. Unekeskuse voodis magatud öö jooksul edastavad patsiendi kehale kinnitatud andurid teavet une faaside, norskamise, südame töö, vere hapnikusisalduse ja veel palju muu kohta.

Aparaadiga voodisse

Magamist, und ja head enesetunnet soodustavat "positiivse õhurõhu aparaati" ei taha selle positiivsetest omadustest hoolimata paljud kohe voodikaaslaseks koju kaasa võtta. Ehkki just see aparaat soodustab ka kehakaalust allavõtmist, mis paljudel unetutel ainevahetushäirete tõttu probleemiks on. Arstide ülesanne on selgeks teha, kuivõrd aparaat konkreetsele unetule võiks hädade leevendamiseks sobida. "Kui inimene otsustab aparaati proovida, siis anname neile selle nädalaks ajaks koju proovida," räägib TÜ Kõrvakliiniku Unekeskuse õde Tiina Torma.

"Sellel aparaadil on kolme aasta mälu: kõik need ööd, mil aparaati kasutatakse, jäävad sinna mällu: kellaajaliselt ja kuupäevaliselt, tutvustab Torma. "Kui patsient on mõnda aega kodus aparaati katsetanud, on meil näha, kui suur on maski leke olnud ja kui palju rõhku on läinud vaja konkreetsel ööl."

Kõrvakliiniku unekeskuse arst Marlit Veldi on kindel, et täpse diagnoosimise ja õige raviga on enamasti võimalik unehäiretest ja norskamisest vabaneda. Ja kui unehäirest on lahti saadud, on ka päevane elu hoopis midagi muud. "Pakun, et kui tõsine apnoehaige meile tuleb, on tema enesetunne kümne palli skaalal umbes kaks," hindab Veldi. "Nad on kaunis pahurad, sest kui mõelda, kui hapnikunäljas on nende aju, ja keha, siis see teebki inimese niisuguseks depressiivseks."

"Aga kui nad on avastanud, et uneaegsete hingamishäirete kasvõi osalisegi kõrvaldamise järgselt nende enesetunne oluliselt muutub, siis nad hindavad seda enesetunde skaalat umbes kaheksaga," ütleb Marlit Veldi. Veldi lisab, et positiivse õhurõhu aparaadiga ei pea patsient sugugi eluaeg magama: kui ainevahetushäired on tänu aparaadi kasutamisele paranenud, tuleb tihti kõne alla ka unehäireid leevendav operatsioon.

Apnoehaige autoroolis

Ent ometi on asjade seis meil Eestis selline, et välja ravitud uneapnoehaiged on suures vähemuses, võrreldes nendega, kellel see ohtlik tõbi veel välja ravimata. Kopsuarst Erve Sõõru, kes samuti igapäevaselt unehäirete diagnoosimise ja raviga tegeleb, leiab, et uneapnoe all kannatavat autojuhti võiks vabalt võrrelda viitsütikuga pommiga maanteel. Erve Sõõru uuris üheste teiste Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidega 28 patsienti, kes olid põhjustanud päevase unisuse tõttu liiklusavarii. Ja uuringutest selgus, et 20% uuritutest põdesid uneapnoed, mis põhjustas neil päevase unisuse.

"Eestis on uneapnoed kui haigust väga vähe diagnoositud, ja väga vähe ravitud. Kindlasti on veel väga palju ravimata apnoehaigeid meie seas," lausub Sõõru. Viimasel paaril aastal on küll Erve Sõõru ja teised unetohtrid uneapnoe teemal kõvasti hädakella löönud ning rodu inimesi on seetõttu ka unekabinettidesse abi otsima saabunud. Teistest Euroopa maadest oleme veel kõvasti maas.

"Lääne-Euroopas ei leia me liiklusõnnetusi ja tööõnnetusi surma põhjustajatena esikümnest. Aga Ida-Euroopa maades on nad 6.–7. kohal. Ja liiklusõnnetused ja tööõnnetused võivad olla põhjustatud unehäirest," ütleb Sõõru. Eriti paneb teda muretsema tõsiasi, et Eestis pole apnoehaigetele ravi eest haigekassapoolset kompensatsiooni ette nähtud.

Pintmann Unehoiukeskuse unearst Mae Pindmaa sõnul unehädade ja liiklusõnnetuste seost maalimas väga palju uuritud, eriti Skandinaavias. On tuldud järeldusele, et kuni viiendik või kuuendik kõikidest suurtest liiklusõnnetustest on tingitud väsinud juhi eksimusest," räägib Pindmaa. "Ja võib öelda seda, et kui joobes juht veel reageerib, siis väsinud juht või juht, kes roolis magama jääb, ei reageeri üldse."

Kuna on kinnitust leidnud, et paljud suured liiklusõnnetused on toimunud väsinud juhtide tõttu, siis on Pindmaa sõnul näiteks Skandinaaviamaades kohustus uurida kõiki professionaalseid autojuhte, rongijuhte, piloote. "Ka meieni on jõudnud üks soome piloot, kes ütles, et minu kolleeg kaotas selletõttu töö, et tal oli uneapnoe," tõdeb Pindmaa.

Uneapnoe käes vaevelnud Priit sai abi

Priit Kull, kes juhib Harjumaal masinaehitusettevõtet ABF Baltic Engineering, tundis paar aastat tagasi, et tervis hakkab "kolinal allamäge minema" nagu Priit ise väljendub. Lisaks tüüpilisele firmajuhielule, mis sisaldas palju tööd ja stressi ning vähe liikumist, tabas Priit end ükshetk äratundmiselt, et tema töövõime ja oskus igapäevast elu nautida on pea olematu.

Päevad, mis eelnesid tema tugevate unehäirete diagnoosimisele, tunduvad takkajärgi päris hirmuäratavad. "Kergel kujul väljendus see unisuses ja väsimuses päeval. Aga raskematel juhtudel, mis minul olid täiesti olemas, ärkasin hommikuti tugeva peavaluga. Enne unekeskusesse jõudmist olin pidevalt väsinud ja kurnatud," meenutab Priit Kull.

"Ma ei saa öelda, et ma üldse ei olnud töövõimeline. See on lihtsalt seotud suurema energiakuluga, suurema riskiga. Kui vedru üles keerata ja mingi stress on koguaeg peal, ega siis inimene funktsioneerib edasi, ainult selle funktsioneerimise hind on kõrgem," meenutab Priit Kull aegu, mil tema unehäireid polnud veel ravima hakatud. "Niipea, kui tekkis mingi vabam moment, kus ei olnud vaja joosta, vajus silm kinni, olgu see siis arvuti taga või autoroolis," lisab Priit. Ta möönab, et autoroolis tukastamine oli ohtlik nii talle kui teistele.

Võimetus magada viis unekeskusesse

Priit Kull ise ei taibanudki, et just unehäired teda öösiti kummitamas käivad ning käis oma peavalude ja unisushoogude tõttu enne päris mitmeid tohtreid läbi- kuniks siis lõpuks uneuuringutele jõudis. "Lõpuks oli olukord läinud ka päris ekstremaalseks. Ärkasin öösel koguaeg üles, silmad ja pea valutasid. Normaalsest magamisest polnud enam ammu juttugi."

Tartu Kõrvakliiniku unekeskusest anti Priidule koju kaasa positiivse õhurõhu aparaat, mis tema öised uned ja keha hapnikusisalduse salvestas. "Õe kommentaar, kes hommikul maha võttis selle aparaadi, oli, et oi, küll teil on halvasti! Küll teil on alla normi!" meenutab Kull tagantjärele. "Läbisin seal kohapeal ka magamise uuringu, kus pandi rohkem traate külge ja võeti kaameraga midagi üles. See analüüs näitas tõesti, et ma nagu ei hinganudki öösel." Tartu Kõrvakliiniku unekeskuses diagnoositi Priit Kullil kõige levinum uneaegne hingamishäire- uneapnoe. Õhuvool tema hingamisteedesse on neeluosa kokkulangemise tõttu magamise ajal takistatud.

Ööd aparaadiga

Kuna Priidu kehamassiindeks oli neeluoperatsiooni tegemiseks liialt kõrge, soovitasid arstid talle elukvaliteedi taastamiseks öösiti kaissu võtta positiivse õhurõhu aparaat. "Ega seal suurt kunsti ei ole – kui õhk läbi ei käi, siis lihtne insenerlik lähenemine asjale ongi, et kas me teeme torud jämedamaks või puhume sellestsamast torust kõvemini läbi. Tulemus on ikka sama: sama kogus õhku jõuab tarbijani," räägib Priit. "Minu jaoks tähendab see seda, et gaasimask pähe ja stepsel seina! Ega ta mugav ei ole, aga alternatiiv on mis? Igapäevane peavalu! Ma eelistan aparaati igal juhul."

Aparaadiga magamisest on ka Priidu päevane olek tüki reipam ja stressi vähem. "Mul on ikka tunduvalt parem olla võrreldes selle ajaga, mil ma seda aparaati ei kasutanud. Temast pidavat olema abi ka kehakaalu langetamisel. Eks pean kaalu langetamiseks end ka kõvasti liigutama, aga kindlasti aparaat aitab mind selles osas," rõõmustab Priit.

Intervjuude ja artiklite autor: Mirjam Mattiisen, 2006