Intervjuud 9. saate peategelastega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Intervjuud 9. saate peategelastega

ME-3 aitab olla terve
ME-3 on eriline
Eesti laste mikrofloora vaesustub
Kitsed tegid teadust
Tubli bakter teeb ilma

ME-3 aitab olla terve

Seebireklaamidega on meis kujundatud arusaama, et mikroobimaailm on paha ja ohtlik. Tegelikult on bakteritel täita terve rida tähtsaid ülesandeid.
Selleks, et oleksime terved ja tunneksime end hästi, läheb meil vaja paljude erinevate pisilaste abi. "Mikroobimaailm on tõepoolest ääretult suur ja lai - neid leidub vees, õhus, mullas ja ainuüksi inimest asustab selline hulk mikroobe, et ka teadlased ei jõua ära imestada, kui palju uusi ja varjatud saladusi tuleb sellest küllusest kogu aeg ilmsiks," tunnustab meie silmaga nähtamatute kaaslaste mitmekesist maailma Tartu Ülikooli meditsiinilise biotehnoloogia erakorraline professor Marika Mikelsaar. Inimese keha näiteks asustab keharakkudest kümme korda suurem hulk mikroobe. Ning kui pikka aega teati, et meiega koosluses elab ca 500 eri liike baktereid, siis mõne viimase aastaga on see arv neljakordistunud. " Noh, liigid – võiks öelda: koerad, kassid, hiired, rotid, ainult mikroobinimedega. Ja kõik see rikkus elab ja õilmitseb, kohab ja vohab meie peal kogu meie elu. Ainult enne sündi oleme steriilsed. Ja võib arvata, missugune śokk on vastsündinule kogu selle küllusliku maailmaga kokku puutuda."

Inimesed erinevad teatavasti oma mikroobikoosluselt. Kuidas igaühele omane mikrofloora välja kujuneb?
Kui inimlaps hakkab mööda sünnitusteid laskuma, hakkavad mikroobid teda asustama. Loodus on asja nii seadnud, et tervel emal on suguteedes, mida mööda laps emaüsast väljub, väga normaalne ning tugevalt võitlevate omadustega mikrofloora. Ja mis kõige huvitavam – paar nädalat enne sünnitust tõuseb veel selliste kasulike bakterite hulk emal. Seal on laktobatsille, bifidobaktereid, mitmesugused piimhappelised streptokokid – nii et sünnitusteid läbides kohtub laps kohe talle väga vajaliku piimhappelist käärimist soodustava mikroflooraga.

Muidugi, sünnitus on raske protsess ning selle käigus satuvad lahklihale ja sealt ka lapse kehale veel muud bakterid, mis on pärit ema soolestikust, nahalt. Ka ämmaemanda kätelt, õhust jne. Nii et juba ilmaletuleku käigus saab inimlaps kätte bakterikooslused, mis saadavad teda terve elu. Ja tänapäeval õnneks haiglad arvestavad sellega ega aja taga liigset steriilsust, ei desinfitseeri üleliia neid teid, mida mööda laps ilmale saabub. Samas on väga tähtis, et noor ema oleks terve, et laps ei saaks kohe kaasa halbu mikroobe.

Kas sünnituse käigus nö "mängitakse kogu mäng" ära ja sellesama bakteriarmeega tulebki inimesel siis elu lõpuni leppida?
Esimestel elutundidel ja –päevadel saadavad kooslused on ikkagi veel juhuslikud. Alles pärast seda, kui organism on valinud, missugused mikroobid vastu võtta ja missugused ära saata, võime rääkida kindlast individuaalsest mikrofloorast. Aga tähtis on see, et inimolend puutuks esimestel päevadel kokku paljude erinevate mikroobidega.

Mikrofloora on geneetiliselt määratud. Ja nagu me teame, pool geneetikast saame emalt, pool isalt, seepärast ei pruugi ka ema ja lapse mikroobikooslused täpselt ühesugused olla. Väga huvitavaid uuringuid on läbi viidud kaksikutega. Nende puhul on ju kõik tingimused ilmaletulekul ja esimestel elutundidel enamvähem sarnased. Selgus, et ühemunaraku kaksikutel oli mikrofloora küll väga-väga sarnane. Kahemunaraku kaksikute mikrofloora aga sarnanes õdede-vendade mikroflooraga, oli seega hoopis rohkem erinev. Mikroobid peavad kehale jäämiseks leidma sobivad retseptorid, mille külge nad võiksid kinnituda. Ja need retseptorid määrabki geneetika.

Tänapäeval osatakse kasulikke baktreid juba sihipärselt inimese tervise teenistusse rakendada. Kuidas jõudsite teie praeguseks juba üsna kuulsaks saanud ME-3 jälile?
Uurisime võrdlevalt Eesti-Rootsi lapsi, isoleerisime nendelt erinevaid laktobatsille ja üks neist oli väga niisuguste eriliste omadustega. Me nimetame seda kombineeritud omadustega. Aga sellist võrdlevat uuringut asusime tegema sellepärast, et on teada, et ühiskonna arenedes muutuvad igasugused tingimused, muutub toit ja võimalus kokku puutuda erinevate mikroobidega. Ja olidki esimesed signaalid, et Rootsis on allergiat rohkem ning võtsimegi siis sihiks võrrelda mikroobe, mis omavad nii suur tähtsust inimese talitluses, et kuidas need sellesse suhestuvad.

Selliseid võitlevaid, teiste mikroobide kasvu pidurdavaid laktobatsille on väga-väga kaua juba otsitud. Ja neid on õige mitmeid ka juba kasutusel funktsionaalsetes toitudes jm. On leitud selliseid laktobatsille, mis reguleerivad vereseerumis kolesterooli sisaldust, on leitud selliseid, mis suruvad maha allergiat, tõstavad immuunsüsteemi aktiivsust. Aga meie leidsime sellise, millel on lisaks veel antioksüdantne võime. Asi on selles, et hingamise käigus tekib meie kehas kogu aeg selliseid mürgiseid ühendeid, nagu vabad radikaalid. Kõige rohkem avaldavd need mõju veresoone sisekestale. Vabad radikaalid on ajaliselt väga ebapüsivad ühendid. Need tekivad sekundi jooksul – tsiuh! Ja on läinud, aga juba on ta jõudnud oma kahjuliku töö ära teha. Neid väga lühikese aja jooksul toimivaid mürgiseid ühendeid oli meie laktobatsill võimeline neutraliseerima.

Kuidas sai tubli võitlev laktobatsill endale oma nime?
Tema liigiline kuuluvus on õige nimega – Lactobacillus fermentum. Aga ME-3 tuli sel moel, et M märgib avastajate nimetähti: Marika ja Mihkel. Ja kolm inimest on asja juures veel: Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp. Nii et viie inimese patendi peal on see.

Aga kuidas sai ühest uurimistöö käigus üles leitud laktobatsillist tervistav probiootikum, mida nüüd "Helluse" toodetega kõik võime tarvitada?
Umbes kümme aastat on meil selle peale kulunud. On tehtud väga palju uuringuid, hangitud maailmast uut teaduslikku informatsiooni. Meie skriinime oma bakteritüvesid alati selle peale, kui tugevad antagonistid on nad teistele – haigusttekitavatele bakteritele. Ja meie tubli bakter tuli uuringutest välja heade näitajatega. Seega oli ta perspektiivne ja me jätkasime temaga tööd. Oleme väga palju uuringuid teinud koostöös Biokeemia instituudiga ning ka välismaa teadlastega.

Teadusuuringud on kulukad ja alati peab teadlane mõtlema ka selle peale, kas tal on ressurssi teatud kindlaid uuringuid läbi viia. Me-3 on selles mõttes läinud hästi, et meie kasuks on töötanud ka mitmed õnnelikud juhused.

Näiteks oli meil selline lugu, et parasjagu kui Tiiu Kullisaar tuli välja mõttega uurida bakteri antioksüdantset toimet, sest tema oli just teada saanud, et jaapanlastel on bifidobaktereid, millel on sellised omadused, just samal ajal saabus meile ka "rahalaev". Üks Hollandi firma "Mona" tundis huvi oma bakterite antioksüdantsete omaduste vastu ja tõi oma kultuurikollektsiooni meile. Koostöös Biokeemia instituudiga uurisime nende atsidofiilused läbi, midagi head-toredat seal polnud. Panime oma bakterid sinna juurde ja – heureka! Me leidsime ühe, millel tõesti oli väga tugev võime püüda vabu radikaale. Nii et järjest oleme saanud uusi tõendeid ME-3 võimetest ja asi läheb aina põnevamaks. Nüüd oleme osalenud oma bakteritega mitmetes rahvusvahelistes uurimisprogrammides ning ka välismaa teadlased on kinnitanud ME-3 väärtuslikke omadusi. Ja teadustöö ju alles kestab, mida veel teada saame, seda näitab aeg.

Kui palju peaks üks inimene ME-3 tooteid tarbima, et oma tervist korras hoida. Ja kas üldse on see probiootikum kõigile inimestele vajalik. Kui inimesel endal on olemas rikkalik mikroobikooslus, saab ta ju nende abil tervelt elatud ja lisa mikroobiannust ei vaja?
Jah, aga meie mikroobirikkus on hakanud viimasel ajal kahanema. Seda näitavad ka meie uued uuringud. Ja kui hakkasime mõtlema, millest see tuleb, jõudsime järeldusele, et ilmselt on ikkagi midagi toitumiserinevustes nüüd ja üheksakümnendate algul, kui oma Eesti-Rootsi võrdleva uuringu tegime. Vahepeal me küll kaalusime ka mõtet, et äkki on põhjus liigses hügieenis, et inimesed pesevad end liiga palju, aga nüüd siiski leiame, et toitumise muutus on põhiline. Meil on ju vahepeal sisse tulnud uus toiduseadus. Tundmatute looduslike starterite, juuretisebakterite kasutamine on keelatud, ei ole enam nii, et teed ise saia-leiba oma traditsioonilisel viisil. Tänapäeval on euronõuded ja kõik starterid ostetakse üle Euroopa sisse enam-vähem samas firmast. Kõik see vaesustab meie mikroobimaailma. Väga palju kasutame igasugusid nõudepesuaineid, mis ka teatud kogustes ikkagi satuvad meisse. Ja selle kõige foonil me vajame väga palju probiootilisi baktereid, mis siis võiksid suurendada meie "sisemist ilu", ma ütleksin.

Aga kui kogustest rääkida, siis 200 – 250gr päevas ME-3 kefiiri, jogurtit peaks olema piisav kogus. Ja mina soovitaksin selle koguse veel kahe korra peale ära jagada. Me oleme loomkatsetes jõudnud ka sellistele tulemustele, et kõige paremini tulid ME-3 efektid välja siis, kui toode oli joogivette segatud. Aga inimene ei saa nüüd oma elu ka üksnes probiootikumi manustamise järgi sättida, kui oled haige, siis muidugi on teine asi.

Ja kas ME-3 peaks pidevalt tarvitama? Või ainult antibiootikumikuuri järgselt, kui soolestiku mikrofloora on ravimitega uppi löödud?
Kui inimesel on olnud näiteks kõhulahtisus, siis loomulikult on see toonud kaasa selle, et omad bakterid soole seinalt on ära uhutud ning tee juhuslikele bakteritele on valla. Sellisel juhul on neil probiootilistel bakteritel väga suur kaitsev toime. Teistpidi – kui rääkida bakteri antioksüdantsetest omadustest, siis kolme nädala pärast, kui probiootikumi järjest tarvitada, peaksid näiteks veresoonte tervise osas muutused juba avalduma. Eks loomulikult on inimeste omad mikroobikooslused erinevad ja seega kasu, mida inimesed probiootikumiga toodete tarvitamisest saavad, ka erinev. Mis on terve ja normaalne niigi, seda saab suhteliselt vähe muuta. Aga seda saab toetada. Ja ME-3 kiituseks võib öelda, et ega paljudel probiootikumidel ei ole nii suuri teaduspõhiseid tõestusi taga. Ainult Gefilus võib peale ME-3 veel nii põhjalike uuringutega kiidelda. Nii et mina ikka ütlen, et ME-3 on nagu hell musketär – ta teeb organismile pai ja samal ajal lisaks parandab teatud omadusi.

ME-3 on eriline

Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi juhataja, meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer on üks teadlastest, kes ME-3 põneva teadusloo algusest tänaseni sammukaupa läbi on käinud. Teadlasena rõhutab ta praeguseks juba maailmakuulsust koguva probiootikumi saamisloo töömahukust, mis jätab tahaplaanile põnevad seigad ja kokkusattumused, mis ME-3 saamisloos ka kindlasti oma rolli mängisid. "Vaadake, sellised asjad ei käi nii, et kellelgi tuli järsku maru mõnus mõte, et on selline tore bakter ja võtame nüüd ja kasutame selle ära," räägib Zilmer. "Niisuguse praktilise tulemuseni jõudmine nõuab teaduses ikkagi väga pikaajalist tööd, üle kümne aasta on meil koostöös mikrobioloogidega selle peale läinud. Ka laktobatsilli kättesaamine toimus tegelikult suurest hulgast ja ei tasu asjast nii aru saada, et juhuslikult avastati üks maru hea bakter ja see hea oligi lõpuks maru hea. Ei, väga palju tööd läks otsesõnu öeldes tühja, sest paljud uuritud bakterid ei olnud nii väga head."

Õnnelikud kokkusattumised tõukasid ME-3 siiski otsustavatel hetkedel päris tõhusalt tagant?
Kindlasti. Ja nende hulka võib lugeda selle, et ME-3 programmile pani õla alla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Tol ajal kandis asutus küll veel teist nime, aga sel hetkel, kui meie teadlastena oma ideedega välja tulime, töötas seal üks väga kompetentne inimene, hr Varbola. Temaga sai asju üksipulgi arutatud ja lõpuks otsustati meie programmi toetada. Meil on olnud ka väga head koostööpartnerid tööstuses, Vana-Kuuste juustutööstuses ja Tallinna Piimatööstuses. Ilma nende entusiasmi ja pühendumiseta, vaevalt et meil oleks praegu poeletil sellised suurepärased piimatooted nagu "Helluse" sarjast tunneme.

ME-3 on nimetatud unikaalseks bakteriks. Milles see unikaalsus seisneb? Poes on müügil piimatooteid ka veel teiste probiootikumidega ja need on ju ka väga head ja kasulikud bakterid.
Meie Lactobacillus fermentum osutus uskumatult huvitavaks sellepärast, et siiamaani ei ole leitud veel ühtegi teist probiootilist tüve, millel oleks väga hästi kombineerunud kaks poolt – et ta oleks antimikrobiaalne ja et ta oleks samal ajal ka antioksüdatiivne. Meie jaoks oli üks väga rõõmustav hetk, kui ühe välisriigi sõltumatu labor, mitte meie endi vaid meie tulevaste klientide tellimusel leidis, et ME-3 antioksüdantsus võrdub E-vitamiiniga. No teame ju, et E-vitamiin on väga tuntud antioksüdant. Võib muidugi küsida, et äkki on mõnel teisel probiootikumil ka selline võime? Võrreldi, midagi pole teha – teiste tüvede allajäämine oli kümnekordne.

Nüüd edasi – kõikide nende bakterite puhul on väga oluline omadus ohutus. On olemas 7 ohutusekriteeriumi, millele peab probiootikum vastama, et ta üldse jõuaks toiduainetööstusse. Meie läksime oma uuringutega veel tubli sammu edasi ja mõõtsime 50 näitajat. Ja muuhulgas mõõtsime ka sellist huvitavat asja nagu ME-3 mõju veresoone sisekestale ehk endoteelile. Sest peab ju teadma, kas ei häiri bakter millegipärast endoteeli tööd. Endoteel on inimese jaoks väga tähtis, sest mõelgem kasvõi selle peale, et inimese kehas on veresoone sisekesta pindala kokku 5000 ruutmeetrit. Kokkuvõttes saime me väga toreda tulemuse, et kõikides parameetrites on ME-3 täiesti ohutu. Ning nüüd on juba ka rahvusvaheliste uurimiprogrammide raames kinnitust leidnud, et meie bakteril on tõepoolest olemas ka antiaterogeenne toime. Ei tasu nüüd sellest muidugi nii aru saada, et ME-3 likvideerib veresoonte lupjumise, aga selline positiivne efekt tal olemas on. Maailma tippspetsialistide poolt on nüüdseks välja antud reeglistik, missugustele nõudmistele peavad vastama probiootikumid, et neid võiks tööstuses kasutada. Ja tänu meie tööle lülitati nüüd probiootikumidele esitatavate nõudmiste nimekirja ka selline omadus nagu oksüresistentsus.

Missugused uuringud ME-3 veel ees ootavad?
Täiesti kindlasti jätkame uuringuid ja hiljuti paningi paberile 15 sellist võimalust, mis võiks olla ME-3 tervistavate mehhanismide aluseks. Nelja neist oleme juba uurinud. Me peame lõpuks ikkagi jõudma selleni, et saame öelda: vaadake, ME-3 parandab tervist tänu sellele, et ta töötab nii ja nii ja nii. Nende mehhanismide väljaselgitamine nõuab kolme asja. Kõigepealt nõuab see suurt vaimupotentsiaali, st meil on vaja noori inimesi, kes on valmis selle teadustööga tegelema. Teiseks läheb vaja päris palju raha ja kolmandaks nõuab see ikkagi päris tugevat pühendumist. Ma usun küll, et nende kõigi kolmega me saame päris ilusasti hakkama. Nii et uudiseid ME-3 kohta tuleb nii lähemas kui kaugemas tulevikus päris kindlasti veel.

Eesti laste mikrofloora vaesustub

Üheksakümnendate alguse Rootsi-Eesti laste võrdlev uuring tõi meile rõõmustava teate: eesti laste mikroobikooslused on rootsi eakaaslaste omadest rikkamad. Eesti lastel on mikroobe suuremas koguses ning ka bakterite liigirikkus on suurem. Uuemad uurigud aga näitavad, et meist on ka mikroobikoosluse mõttes saamas ehtsad eurooplased ja meie erilisus selles mõttes hakkab kaotsi minema. "Meie laste mikrofloora on vaesemaks muutunud kahjuks küll ja ilmselt on siin omajagu süüd nii muutunud keskkonnal kui toitumisharjumustel," kõneleb Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi vanemteadur Epp Sepp, tuginedes Rootsi-Eesti laste võrdlusuuringu teise etapi tulemustele. Mis kahjuks näitab, et aastatel 1997 ja 1998 sündinud lastel on mikroobikooslused samasugused, kui Rootsi lastel. See aga tähendab, et allergiad ja muud immuunsüsteemi langusest tingitud tõved muutuvad meil paratamatult sama tavaliseks kui Rootsis ja teistes arenenud maades.

Bakteririkkus hoiab lapsed terved
Esimene Rootsi ja Eesti laste võrdlev terviseuuring viidi läbi aastal 1994. Selle uuringu käigus isoleeritud bakteritüvest on tänaseks saanud ka kõigile teada probiootikum ME-3.

"Lastearst Kaja Julge on neidsamu uuringus osalenud lapsi nüüd juba üle kümne aasta jälginud ning ka see konkreetne laps, kelle soolestikust seesama laktobatsill üles leiti, on jälgimise all. Ta on siiamaani täiesti terve, allergianähte pole tal samuti esinenud. Tubli laktobatsill ikkagi hoiab tema tervist," kinnitab Sepp, lisades, et väga huvitav oleks neidsamu juba sünnist saati rikkalike bakterikooslustega lapsi ka edaspidi jälgida, et hinnata, kuidas mõjutab looduse poolt kaasa antud mikroobipagas nende edaspidist käekäiku. Ja võrrelda siis omakorda, kuivõrd erineb nende tervis täisksvanuna viis-kuus ja enam aastat hiljem sündinud inimeste tervislikust seisundist. Epp Sepa sõnul on vaesema mikroflooraga lapsed ohustatud mitmetest haigustest, sh allergiast, sest mikroobid mõjutavad inimese immuunsüsteemi. Kui mikroobe on vähe, ei aktiviseeru immuunsüsteem piisavalt ja see on allergiliste haiguste väljakujunemise aluseks.

Sööge hapukasast ja hoidke mr Properit vaos
Kuna seedekulgla mikrofloorat mõjutab kõige rohkem söödav toit, siis soovitab teadlane tervise huvides hoolega silmas pidada oma ja oma laste toidusedelit: "Kõige parem toit on ikkagi nö vanaema kodune toit. Vähem poolfabrikaate ja hamburgereid ja rohkem tavalist kodus tehtud toitu – see on parim ka mikroobikoosluste kujunemise seisukohalt. Kodused hoidised ja eriti hapukapsas on väga head mikroobide allikad. Pealegi, iga perenaine hapendab kapsaid ja kurke natuke isemoodi, nii et mängus on erinevad mikroobid ja need meie rahvuslikud toidud on tõpoolest väga bakteririkkad. Edasi, kui vanasti toideti beebisid kodus omatehtud piimsegudega, mäletan, et olid segu nr 1 ja segu nr 2, siis nüüd on tööstuslikult toodetud pastöriseeritud toidud, kust laps ei saa piisavalt mikroobe. Muidugi on mugav last valmissegudega toita, aga mugvusel on ka oma hind.

Liialdada ei maksaks ka igasuguste mr Properite ja Fairy´dega. Ma ei ütle, et pole vaja puhtust hoida, aga mõnes mõttes muudavad sellised kemikaalid meie keskkonda steriilsemaks. Ning kui meil pole keskkonnas mikroobe, ei saa me neid ka ise."

Kitsed tegid teadust

Tartus logopeediametit pidav Reene Metsalu sõnul sattusid tema kitsed suurde teadusse üsna kogemata ning enda sõnul oli ta esialgu üsna ehmunudki, kui aru sai, et tema toodud piimaga nii tõsiseid uuringuid tegema hakatakse. "Viisin piima Biomeedikumi ja ehmatas ära küll: selline suur teadusasutus, laboratooriumid ja piinlik täpsus, mis kõik asja juurde käib. Et kuhu ma nüüd oma nina olen toppinud!" naerab naine.

Reene mõte kitsi pidama hakata sündis tegelikult maistest vajadustest. "Elasime maal, lapsed olid väiksed ja piima oli vaja. Lehm on aga nii suur loom, et mina temaga tegelda ei tihka. Kuigi olen natuke maatüdruk ka oma taustalt. Üsna meie lähedal pidas aga üks pere kitsi ja abikaasa tõi sealt mulle piima maitsta. Nii hea puhta maitsega piim oli, hoopiski mitte selline spetsiifiline ja vänge, nagu olin seni arvanud. Otsus saigi tehtud: võtame kitsed ja nii see läks," meenutab Reene.

Kitsepidamine hakkas Reene käes üle ootuste hästi edenema. Kui esmalt andsid kitsed 2 liitrit piima päevas, siis tasapisi jõudis naine välja tõuaretuseni ning heade näitajatega tõusokkudega paarituse tulemusel olid Reene laudas peagi poole suurema piimaanniga loomad. Piima jäi paratamatult üle ja Reene õppis selgeks kitsejuustu tegemise.

"Marika Mikelsaarega saime kokku juhuslikult. Ta pakkus välja, et võiksime koostööd teha. Ega ma siis küll väga täpselt aru saanudki, mis uurigud või mille jaoks teadlastel kavas on. Aga mõtlesin, et miks mitte, piima mul oli. Viisin igal hommikul värske piima kohale, sealsed laborandid võtsid igasuguseid proove – ladusid plaadikestele ja tassidele. Siis vaatasid pärast, mis neil kasvama hakkas. Need katsed olid hästi põnevad. Minu ülesanne oli lihtsalt neid värske kitsepiimaga varustada."

Seda, kas ta ise ka katsetatavat kitsepiimajogurtit maitsta sai, Reene enam ei mäleta. Et katsetused käisid ning katsealustele jogurt maitses, see on tal küll meelde jäänud. Nüüdseid ME-3 tooteid tarvitab ta aga küll ning seejuures on hea meel mõelda, et ka tema kitsedel nendeni jõudmisel oma osa on.

Tubli bakter teeb ilma

Enne kui terve eesti lapse soolest leitud laktobatsillist sai meile kõigile tuntud probiootikum ME-3, katsetati bakteri omadusi kümnetes tuhandetes katsetes. Mikrobioloog Epp Songisepa päevi täitsid ME-3 katsed tervenisti seitse aastat. Rahulolu on vastastikune – bakter on pääsenud laia maailma ja Epp saanud teaduste doktoriks.
"Mikrobioloogia instituuti tulin küll hoopis teiste laktobatsillide uurimise pärast," meenutab Songisepp, aga juba minu magistritöösse sattus ME-3 sisse, nii et võib öelda küll, et ME-3 tegi minust doktori."

Konkreetsemalt alustas Epp Songisepp Lactobacillus fermentumi uurimist seisus, kus bakter oli ühest lapse kakaproovist üles leitud, isoleeritud ning selle antioksüdantsed omadused olid samuti selgeks tehtud. Ent ikkagi veel oli bakter esialgu vaid üks paljudest silma paistnud bakteritest. Süvauuringute tegemine sellega alles ootas ees ning see just saigi Epu ülesandeks.

"Lülitusin tööse väga põneval momendil, kui kerkis päevakorda fermenteeritud kitsepiimajogurti valmistamine. Kitsepiimal on teatavasti spetsiifiline maitse ja me üritasime bakterite kaasabil leida variante, kuidas seda maitset leevendada, andes jogurtile lisaks ka tervistava efekti. Valisime selleks välja kolm bakterikombinatsiooni ja üks neist oli ka ME-3," räägib Songisepp.

Kitsed appi!
Kitsepiimakatsetused on ME-3 teekonnal toiduainetööstusse üks värvikamaid episoode. Epp räägib, et asi sai alguse mitmete juhuste kokkusattumisest. Loo alguspunktiks võib lugeda seda, et professor Marika Mikelsaarel sadas Pangodis suvemaja katus sisse. Kohale kutsuti katuseparandaja, kelle abikaasa juhtumisi pidas kitsi. Tema aga oli omakorda huvitatud kitsepiima mingil kombel huvitavamaks tegemisest, et see ka natuke laiemalt kui ainult oma pere ringis suupärene oleks. Teadlased jälle nägid kitsepiimas võimalust korraldada kitsepiima baasil huvitav katse. Plussiks oli asjaolu, et kitsekari asus Tartu lähedal, piima Mikrobioloogia instituuti toomine ei olnud seega ülearu keeruline. Katse jaoks oli oluline ka see, et piim oli iga päev täpselt ühesugune – kitsed ja pidamistingimused olid samad.

"ME-3 rikastatud kitsepiimajogurti baasil saime järele proovida, kas inimesed üldse taluvad seda bakterit. Me võime ju bakteriga katseklaasis imesid teha, aga kui tahame jõuda tervistavate toiduaineteni, on kõige tähtsam ikka see, kuidas inimse organism selle katsetatava toote vastu võtab," lausub Epp.

Andke lisa!
Esimese ME-3 katse jaoks otsisid teadlased Biomeedikumist 21 vabatahtlikku, kes siis olid nõus kolme nädala jooksul Lactobacillus fermentumiga kitsepiimajogurtit jooma. Kontrollgrupp sai lihtsalt kitsepiimajogurtit, kus bakterit sees polnud. "Katsejänestelt" võeti vere-, uriini- ning kakaproove ning katse lõpuks selgus, et ME-3 oli esimesed inimkatsed edukalt läbinud. Bakter oli võimeline läbima inimese seedetrakti ja seejuures ellu jääma, katsealused talusid toodet hästi ning biokeemilised analüüsid näitasid, et sel oli tõepoolest tervistav efekt olemas. Epp naerab, et toote plusside hulka tuli lugeda kindlasti ka see, et bakteriga kitsepiimajogurt kolleegidele maitses. Nii mõnigi tulnud pärast katse lõppu ärajoodule lisa küsima.

Bakter jäi ellu, tööstus mitte
Enne aga, kui ME-3 ga viimaks päris tootmiskatseteni jõudis, tuli bakteril läbida aastaid kestnud katsetustevoorud, mis on ühele tervisetootele tingimusteta ette nähtud. Et lõplikult saaks selgeks tema ohutus, tervistavad omadused jm. Omaette keerukas lugu on lisabakteri viimine tootesse, sest kui inimpäritolu bakter viia näiteks jogurtisse või juustu ja see surub seal maha juuretises olevad mikroobid, siis ei tule jogurtist jogurtit ega juustust juustu.

"Vahepeal oli meil idee viia ME-3 kamasse. Miks mitte – rahvustoit ikkagi, hea ja maitsev peale selle. Aga millegipärast ei armasta meie bakter kamapulbrit ja ei jää seal ellu," meenutab Epp ME-3 keerukat teekonda tootmisse.

Talle endale pakkusid kõige rohkem huvi aga juustukatsed Vana-Kuuste juustutööstuses. Tervistava bakteriga Pikantset juustu esitleti pidulikult Biomeedikumis ja tootest sai kiiresti paljude lemmik. Kahjuks küll lühikeseks ajaks, sest erinevalt bakterist, mis juustus kenasti ellu jäi, ei jäänud ellu juustutööstus. "Kuigi seda ilmselt ei saa M-3 arvele kirjutada, " naerab Epp Songisepp.

Aina uued tooted
Tükkmaad paremini käis ME-3 käsi Tallinna Piimatööstuses. Helluse sarja kefiirid, hapukoored, jogurtid-kohupiimad on tootmises juba kolm aastat ning leidnud hea vastuõtu tarbija poolt. Praeguseks valmistatakse ME-3 rikastatud kohupiimakreeme ja jogurteid ka Soomes. Huvi bakteri vastu on tuntud aga juba rohkem kui kümnes välisriigis, sh Venemaal ning isegi Koreas. Songisepa sõnul on kõigiti ootuspärane, et ME-3 vastu ka rahvusvahelist huvi tuntakse. "Probiootikum on väga põhjalikult läbi uuritud, põhjalikumalt kui enamus kasutusel olevaid probiootikume. Ning uuringud ME-3 jätkuvad. Juba praegu on ME-3 teada mitmeid tervistavaid efekte, aga neid selgub kindlasti veel. Lisaks on ME-3 tõestanud, et ta suudab ellu jääda ka tootmisprotsessi karmides tingimustes, nii et igati tubli ja kasulik bakter, mis kindlasti veel teeb ilma."


Anne Lill,
november 2005 ja september 2006