SIIM KALLAS MEENUTAB HEA SÕNAGA NÕUDLIKKE ÕPPEJÕUDE
Euroopa Komisjoni eestlasest asepresidendile tundub, et nõudlikkust üliõpilaste vastu on ülikoolis vähemaks jäänud, tema eelistaks õppejõu ja tudengi vahel suuremat inimlikku kontakti.
Miks valisite kõrghariduse omandamiseks just Tartu Ülikooli ning majandusteaduskonna?
Mul ei olnud mingeid varaseimaid seoseid Tartu Ülikooliga, kuid mul oli väga selge ettekujutus, et pean minema sinna õppima. Ajalugu, ülikooli iseloom, karakter veensid mind. Ka täna olen uhke selle üle, et õppisin Tartu Ülikoolis.
Lõpetasin keskkooli kuldmedaliga ja ilmselt oleks saanud valida ükskõik, millise teaduskonna, kuid otsustasin majandusteaduskonna kasuks. Üks sõber küsis hiljem imestunult, et miks mina, kes ma lõpetasin kuldmedaliga, läksin majandust õppima, samas kui tema, kes lõpetas kolmedega läks õppima füüsikat. Üldiselt huvitasid mind ühiskonnateadused, ajalugu, juura ja majandus. Valisin majanduse ega kahetsenud.
Milline oli Teie kui värske üliõpilase esmamulje akadeemilisest elust ja kas see erines ettekujutatust?
Akadeemiline elu oli selline nagu ma ootasin, tohutult mitmekesine ja huvitav. Tartus olid tihedalt koos väga erinevad alad: meditsiin, füüsika, geograafia, filosoofia ja kultuur. Mitmekesine maailm, nagu olin oodanud.
Millega sisustasite õpingutevälist aega?
Kohe alguses ühinesin rahvusvaheliste suhete ringiga ning olin ka muidu aktiivne, näiteks aitasin organiseerida üliõpilaspäevi. Märkimisväärne oli muidugi ka kultuurielu, mis oli intensiivne nagu ka täna - teater, kunstinäitused ja kirjandusõhtud. Kui sa ei olnud teatrieluga kursis, polnud sind olemas. Olulised olid ka mitmesugused peod, aga need ei ole nii meelde jäänud, kui akadeemilised üritused.
Kes oli kõige meeldejäävam õppejõud?
Kõige olulisemaks pean Raimund Hagelbergi, kellega olen kokku puutunud ka hilisemas elus. Üldiselt on positiivselt meelde jäänud nõudlikumad õppejõud, ei hinda tagantjärele neid õppejõude, kes ei olnud eriti nõudlikud. Nõudlikke ja õiglasi õppejõude oli meil terve rida, näiteks meenub kohe üks kõrgema matemaatika õppejõud. Meeldisid ka innovaatilised õppejõud, näiteks filosoofid, nende loengud olid väga huvitavad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et hea õppejõud oli õiglane, nõudlik ja samas ka uuendusmeelne.
Kuidas mõjutas ülikool Teie praegust karjääri?
Kui ma ei oleks õppinud Tartu Ülikoolis, oleksin teistsugune inimene. Olin Tartus kaheksa aastat, see on lahutamatu osa minust, koos oma mineviku, vaimsuse ning õppejõudude, õpingukaaslaste ja sõpradega sellest ajast. Mind veetles Tartu Ülikooli isikupära, tegemist on ju ülikooliga, mis on asutatud neli aastat varem kui Harvard, USA vanim ülikool. Tartu Ülikool andis mulle avarama ja mitmekesisema maailmapildi, milleks on võimeline üks laia profiiliga ülikool.
Kui tihti hoiate Tartu Ülikooliga, ilmselt rohkem majandusteaduskonnaga praegu kontakti?
Kontaktid on olemas, muidugi võiksid need olla tihedamad. Kord õppeaastas käin ka majandusteaduskonnas loengut andmas, mida on muidugi vähe. Kui veel Eestis olin, siis lugesin ka kursusi.
Milliseks on muutud praegune Tartu Ülikool, võrreldes ajaga, mil Teie seal õppisite?
Tundub, et nõudlikkust üliõpilaste suhtes on vähemaks jäänud. Olen kuulnud, et enamik eksameid toimub kirjalikult, mina eelistaksin suuremat inimlikku kontakti ning suulisi eksameid.
Tundub absurdne, et üliõpilased protsessivad kohtus oma hindeid. Ei kujuta ette, et minuaegsed legendaarsed õppejõud nagu näiteks Makarov, Tohver ja Hiion, saaksid tänapäeval õpetada, kui üliõpilastel on võimalik nende vastu kohtusse minna. Eelmainitud õppejõud olid nõudlikud, kuid väga kõrge tasemega.
Kas ja kui, siis kuidas paistab Tartu Ülikool Euroopas silma?
Ei oska kommenteerida, kuna praeguses ametis ei ole mul ülikoolide maailmaga pistmist olnud, kuid näib, et Euroopa ülikoolid pole maailma väga tihedas konkurentsis leidnud oma kaarti. Olen kursis ülikooli juhtkonna kavaga leida tänases maailmas oma tee ja nägu ning toetan seda nii palju, kui saan.