VILISTLASED: MASSIÜLIKOOL EI SOODUSTA ELIIDI TEKET
26. septembril kohtunud Tartu Ülikooli rektoraat ja vilistlased arutlesid peamiselt rektori tõstatatud teemal, kas Tartu Ülikool näeb oma tulevikku eliit- või massiülikoolina. Ülikool kutsus ümarlauaarutelulevilistlastest ühiskonnategelased ja arvamusliidrid, et koos leida vastuseid küsimustele, mis kujundavad Tartu Ülikooli positsiooni Eesti ühiskonnas ning kuidas ülikooli seisukohti ühiskonnas nähtavamaks teha.
Peale diskussiooni massi- ja eliitülikooli teemal pälvis elavat vastukaja rektor Alar Karise teinegi küsimus, kuidas tänased valikud mõjutavad ülikoolis antava hariduse ning siin tehtava teadustöö kvaliteeti tulevikus.
Õpetamine kui rongisõit
Rektori ettekandele ülikooli hetkeseisust järgnes arutelu, mis kujunes oodatult arvamusterohkeks. Ümarlaual osalenud tõdesid, et ülikoolist on Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel kujunenud massiülikool ning ülikool on muutunud läbikäiguhooviks, kuhu on võimalus õppima asuda pea igaühel, sõltumata eeldustest või võimetest.
Rektori hinnangul on see üldjoontes tinginud õppetöö kvaliteedi languse ja olukorra, kus üliõpilaste rohkuse tõttu puudub õppejõududel ja üliõpilastel reaalne võimalus ja vajadus isiklikuks suhtluseks. Seda hinnangut jagasid ka paljud vilistlased.
Indrek Treufeldti hinnangul on vaid kolmandik tudengitest motiveeritud, ülejäänutest asja ei saa. Tema sõnade kohaselt: «Jääb nendele inimestele tõesti mulje, et me veame nad ülikoolist läbi, mistõttu on neil tohutu illusioon, et nad on keegi.»
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, sotsioloog Andrus Saar võrdles ülikoolis õpetamist rongisõiduga. Õppetöö, mille jooksul õppejõud tutvub rongis oleva seltskonnaga, kestab vaid mõne peatuse jagu, seejärel vagunis olnud seltskond väljub ning asemele tulevad uued üliõpilased.
Selline põgus kokkupuude ei anna võimalust akadeemiliseks diskussiooniks, mis puudub Saare hinnangul nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas. Kui Tartu Ülikool tahab kujuneda eliitülikooliks, peavad kasvama nõudmised nii tudengitele kui ka õppejõududele.
Selleks, et tekiks üliõpilasi ja õppejõude motiveeriv ning arendav diskussioon, peaks ülikoolis õppivate tudengite arv olema praegusest oluliselt väiksem ning riik peaks ülikooli rahastama teistel alustel.
Rektori hinnangul võiks tulevikus mõelda olukorra üle, kus praeguse 17 000 üliõpilase asemel oleks näiteks 7000 tudengit. Kuna ülikool sõltub oma eelarves riigi rahastamisest, siis on selle idee elluviimiseks tema sõnul vähe võimalusi.
Ühe võimalusena, mis leidis vilistlaste seas toetamist, mainis rektor tasuliste õppekohtade kaotamist, kuna ülikooli ligi kahe miljardi suuruse eelarve juures laekub tasulisest tasemeõppest ülikoolile vaid 60 miljonit krooni. See summa võrdub aga 7400 lisaüliõpilase õpetamisega. Kui tasuline õpe kaotada ning vahe katta suurema riigi toetusega, oleks võimalik nii õppe- kui ka teadustöö kvaliteeti Karise hinnangul märgatavaltparandada.
10 000 tudengi puhul paraneks oluliselt õppejõu ja üliõpilase suhe, mis on samuti õppekvaliteedi puhul üks tähtis näitaja. Selline perspektiiv vääriks rektori hinnangul tõsist arutelu, kuhu ta loodab kaasata ka haridus- ja teadusministeeriumi ning teised ülikoolid ja partnerid.
Tartu Ülikool rahvusülikoolina
Mitmed vilistlased rõhutasid oma sõnavõttudes Tartu Ülikooli erilist staatust rahvusülikoolina. Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskuse direktor Erkki Tammiksaar tõi näiteid ajaloost, kuidas okupatsioonieelses Eestis eraldati raha just rahvusteaduste arenguks. See eristas tema hinnangul tänast ülikooli toonasest.
Tammiksaare sõnul erineb Tartu Ülikool teistest ülikoolidest just seetõttu, et tegemist on rahvusülikooliga. «Mis puutub rahvusülikooli ja rahvusteadusi, siis need on kõige vähem rahastavad teadused,» sõnas rektor Karis rahvusülikooli temaatika kohta. Paljusid õppeaineid õpetab ülikool Karise sõnul lihtsalt missioonitundest. Ka selles küsimuses on muutusteks vajalik riigi poliitiline otsus.
Killustatus pärsib arengut
Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk tõstatas diskussiooni käigus küsimuse Eesti-sisesest ülikoolidevahelisest konkurentsist. Tallinna Ülikooli professori Rein Veidemanni hinnangul killustab ülikoolidevaheline konkurents teadlastevahelist koostööd ning mõjub seeläbi ülikooli arengule negatiivselt.
Positiivse näitena tõi Veidemann Tartu Ülikooli professor Valter Langi juhitud kultuuriteooria tippkeskuse, millest võtavad osa nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli teadlased. Karis möönis, et pinged on kerged tekkima, kuna siseriiklikult konkureerivad ülikoolid teatavale hulgale ressursile. See omakorda pidurdab ülikooli pingutusi tõsta taset ja kujuneda rahvusvaheliseks teadusülikooliks.
Üliõpilaste arv on viimastel aastatel küll kasvanud, kuid teadustöötajate arv on jäänud samaks ja tihti on õppejõud alakvalifitseeritud. Sellistel tingimustel on välismaa ülikoolidega nii üliõpilaste kui ka õppejõudude värbamisel raske konkureerida. See on ka põhjuseks, miks igal aastal siirdub üha enam edukaid gümnaasiumilõpetajaid õppima mõnesse tunnustatud välismaa ülikooli.
Ümarlauaarutelul jäi ülikooli tuleviku suhtes kõlama ülikooli vilistlaste ja juhtkonna üksmeel. . Vilistlaste abi ülikooli positsiooniselgitamisel on väga oodatud ja hinnatud, sest nagu rektor ütles - kui ülikooli puudutavates küsimustes tuleb sõnum väljastpoolt, siis on see sageli võimsam ja kaalukam.
Vilistlased ja rektoraat kohtusid tänavu juba teist korda. Esimene sarnane arutelu leidis aset veebruaris, mil ülikooli ettevõtjatest vilistlastega diskuteeriti ülikooli ees seisvate väljakutsete üle ning tõdeti senisest märksa tihedama koostöö vajalikkust.
Autorid: Triin Vakker, Illari Lään