Jaan Tallinna paelub ulmeline intelligentsuse plahvatus
Skype`i tehnilise lahenduse üks looja Jaan Tallinn programmeeris juba keskkolis arvutimänge ning Tartusse füüsikat õppima tulles rajas klassivennaga väikeses üüritud kontoriruumis Eesti arvutimängude tööstuse.
Vähemalt nimetasid niimoodi naljatledes Jaan Tallinn ja tema klassivend Ahti Heinla Gustav Adolfi gümnaasiumist Tähe tänaval asuvas kontoris pärast loenguid tehtavat tööd. Õige pea ehk aastal 1992 valmis klassivendadel mäng SkyRoads, mis saavutas esimese Eesti arvutimänguna rahvusvahelise tuntuse. Siiani laevad fännid endale alla nii mängu kui ka selle hüpnootilist taustamuusikat.
Hingelt oli ja on Jaan Tallinn matemaatik, ent Tartu ülikoolis asus ta õppima füüsikat. «Mõtlesin, et silmaringi laiendamiseks võiks minna teist reaalala õppima.» Füüsika esimene kursus muutis noormehe arusaama ümbritsevast maailmast. «Keskkoolis õpitu võeti pulkadeks lahti ja pandi matemaatilise analüüsi abil uuesti kokku. Väga lahe!» Mida aeg edasi, seda rohkem võttis ta aga matemaatika valikaineid.
Jaan ei elanud enda sõnul tüüpilist tudengielu. Hommikustele loengutele järgnesid pikad programmeerimise töötunnid, sellele õhtu EÜSis (kuhu ta astus vanaisa eeskujul) ning seejärel Annelinna vanaisa-vanaema juurde ööbima. Kursusekaaslastega pidas ta erialaseid vaidlusi, ühiseid pidusid mitte. Ehk oli asi ka selles, et kaks ainsat naissoost kursusekaaslast kukkusid pärast esimest aastat ülikoolist välja.
Kuigi füüsikut Jaanist ei saanud, hindab ta siiski ülikoolis omandatud teaduslikult korrektsemat suhtumist ümbruskonda. «Sellest on abi igal pool, ka töös.»
Kuigi Jaan Tallinn on Skype`iga osaliselt siiani seotud, on suurem töö Skype`i tehnilise aluse arendamisega seljataga. «Skype oli niivõrd suur projekt, pärast seda pidi maha istuma ja mõtlema, mida edasi teha.» Jaan tunnistab, et üks kaalutlus on olnud teha teadust, ent ta pelgab, et on 20 aastaga akadeemilisest elust niivõrd eemale jäänud, et tagasitulek võtaks liiga palju aega.Teadlasepisik temas siiski peitub, on ta kindel.
Seega võttis Jaan aja maha, mõtles ja asutas Skype`i Eesti loojatega investeerimisfirma Ambient Sound Investment. Osa Jaani ajast kulub ka viie lapse kasvatamisele, kes on 13-, 10- ja 6-aastased tüdrukud ning kaksikud 4-aastased poisid. Hobina nokitseb ta oma maja automaatika kallal - näiteks et saaks telefonist vaadata maja seisu ja kaameraid, et kui kuskil on tuled põlema jäänud, siis saaks need välja lülitada.
Peale selle on Jaan Tallinn haaratud temaatikast, mida käivad kord aastas Ameerikas arutamas teadlased, IT-spetsialistid, filosoofid, kirjanikud ja teised huvilised üle maailma - mis saab siis, kui arvutid jõuavad oma intelligentsuselt inimestele järele. «Kui ma sellesse teemasse süvenesin, sain aru, kui jahmatav on see, mis juhtuda võib,» räägib Jaan.
Ulmelisena tunduval arutelul intelligentsi plahvatusest on kaks stsenaariumi. Üks on nn hollywoodilik, mida kultiveerib Ameerika filmitööstus. Kui filmid (näiteks «Terminaator») lõppevad inimeste jaoks enamasti hästi - arvutid lähevad inimestest küll intelligentsuselt mööda, kuid jäävad siis arengult miskipärast pidama, algab võitlus inimeste ja masinate vahel, mille inimesed võidavad - siis realistlik stsenaarium ei pea sellist arengut loogiliseks. Miks peaks arvutite areng pärast inimestest möödumist seisma jääma, küsib Jaan retooriliselt. Tänavu augusti keskel Ameerikas järjekordsele Singular Summityle kogunenud usuvad, et arvutid läheksid arengus inimestest mööda ja maailm muutuks totaalselt.
Teine ebaloogilisus hollywoodilikus stsenaariumis on asjaolu, et inimesed annavad masinatele inimlikke omadusi, nagu näiteks sotsiaalsus või kättemaksuiha, seega omadusi, mis on evolutsioonilised. Arvutil aga seda «taaka» ei ole, arvuti on ratsionaalne. Inimesed käituvad seevastu tihtilugu ebaratsionaalselt.
«Muret tekitab asjaolu, et see plahvatus võib tulla tahtmatu tegevuse tulemusena,» selgitab Jaan. Inimesed valmistavad üha võimsamaid ja kiiremaid arvuteid ja annavad neile lahendamiseks järjest keerulisemaid ülesandeid. «Võib juhtuda, et ühel hetkel annab keegi kuskil piisavalt võimsale arvutile piisavalt laia silmaringi arendava ülesande ning tulemuseks hakkab arvuti end ise arendama ja ümbritsevat maailma muutma.»
Jaan möönab, et see kõlab nagu ulme, ent usub, et just realistlik stsenaarium on võimalik. «Enamik ei mõtle sellele, mis võib juhtuda, kui jätkub tendents, et arvutid muutuvad kiiremaks ja võimsamaks.»
SINGULAARSUS
Singulaarsus on matemaatiline termin ja tähendab olukorda, kus teatud mudel mitte ainult ei toimi valesti, vaid valem läheb n-ö lõhki, tekivad lõpmatud suurused.
Tehnoloogiline singulaarsus avaldub, kui tehnoloogiline progress kiireneb oluliselt nn positiivse tagasiside tõttu, seejärel muutub tulevik oluliselt ja pea võimatu on ennustada, milliseks. Arvatakse, et selline plahvatus leiab aset käesoleval sajandil.
Ameerikas tegutsev Singularity Institute tegeleb muu hulgas sellega, et mõelda välja, kuidas kutsuda esile intelligentsuse plahvatust sel moel, et tekkiv n-ö superintelligentsus oleks inimeste jaoks sõbralik.
Singulaarsuse ideoloogia üks juhtidest on Ameerika matemaatik ja ulmekirjanik Vernor Vinge.
Autor: Sigrid Sõerunurk/UT