SVEN MIKSER - KOMEEDINA POLIITIKASSE

Laialdased teadmised ja väljapaistev argumenteerimisoskus viisid Sven Mikseri (37) Paide koolipingist ministritooli, riigimehe pühendunud suhtumine lubab oodata aga enamatki.

"Sven Mikser võib rahul olla - temast räägitakse. Valimiskampaania teledebattidel osaledes pälvis ta oma kiire taibu, hea "ainetundmise" ja ladusa keelega ka kõige teravamate oponentide kiituse." Ehkki viimane lõik passiks hästi ka praeguse aja kontekstis mõne päevalehe poliitanalüüsi - oli ju Mikser ka viimaste valimiste eel säravaim esineja - pole see päriselt nii. Tegelikult pärineb see kiiduavaldus hoopis ajakirja Luup rohkem kui kümne aasta tagusest persooniloost*. Veel paar aastat pärast selle artikli ilmumist keerlesid noorpoliitiku ümber jutud, et ta püüdis sadade libahääletustega internetiportaali Mega küsitlustulemusi Savisaare kasuks kallutada. Ilmselt just erakordne pühendumus tööle viis noore keskerakondlase karjääritrepil aste-astmelt kõrgemale - koguni kaitseministriks - mistõttu peeti teda küllaltki tõenäoliseks erakonna juhi mantlipärijaks. Ent Mikser tõestas, et kuulumine Keskerakonda oli pelgalt maailmavaateline, ning ta lahkus erakonnast, andes nii selge hinnangu partei viimase aja tegevusele.

Täna ei saa tema puhul rääkida enam isegi niivõrd kurikuulsa erakonnajuhi varjust välja hüpanud tulevikutähest, kuivõrd tõsiselt võetavast tegijast Eesti poliitikas. Kes teab, võib-olla isegi järgmisest peaministrist. Kes tahes ka Mikseri vestluspartneriks pole, saab kindlasti aru, kuivõrd hingega mees poliitikale läheneb. Olgu teemaks mälestused ülikoolist või isiklik elu - ikka viib poliitik jutujärje oma ametile. Terviklik maailmapilt ja erakordsed teadmised lubaksid edukat karjääri paljudes teisteski valdkondades. Küllap teab vaid mees ise, mispärast temast sai poliitik, aga mitte õppejõud, tõlkija või miks mitte ka kirjanik, kuigi kõik märgid seda näitasid.

Lõpetanud 1996. aastal Tartu ülikooli inglise filoloogia erialal, proovis ta mõnda aega ka osakonna assistenditööd. Teadustöö oleks saanud oma loogilise järje, kui noormees oleks võtnud vastu kutse tudeerida teadustöö raames üks aasta Oxfordis, milleks talle määrati isegi stipendium. Kuid, kas pettumusest, et ei pääsenud kraadiõpesse Cambridge'i või ahvatleva pakkumise tõttu riigiasjades kaasa rääkida, ütles Mikser sellest võimalusest ära ning kandideeris erakonna nimekirjas kõrgel kohal riigikogusse.

Kambakesi ülikooli
Esimese aastakäiguna taasiseseisvunud Eestis 1992. aastal Paide 1. keskkoolikuldmedaliga lõpetanud Mikser ise ütleb, et ei ole kunagi oma karjääri detailideni ette planeerinud ega kahetse tehtud valikuid. Vastupidiselt muljele ülikaalutleva loomuga mehest on Mikser teinud nii mõnegi tähtsa valiku ratsionaalse mõttetöö asemel sisetunde ajel. Nagu näiteks ülikooli astumine. Mikser mäletab, et erialavalik polnud talle selge kuni viimase minutini, mil tuli otsus langetada. Kamp väikelinna noormehi läks sisseastumispäeval Tartu linna seiklema, uuris eri teaduskondi, mille tulemusena tegi päeva lõpuks igaüks oma valiku. Kuigi keskkooliõpetaja soovitas maakondlikel aineolümpiaadidel võidutsenud Mikserile matemaatikat, huvitus noormees pigem keeltest. "Ega ma ei teinud erialavalikut ainult praktilisel kaalutlusel - põhimõttel, et inglise keelt on tarvilik osata, sest siis saab reisida või välismaale tööle. Juba keel iseenesest pakub mulle intellektuaalses mõttes pinget," selgitab ta, nentides samas, et välispoliitilises suhtluses tuleb tugev keeleoskus kahtlemata kasuks. Ühtlasi mõlkus lapseeas Ameerika Ühendriikide presidendivalimistest vaimustusse sattunud ja neid vennaga järele matkinud Mikseri peas ka idee politoloogiast. "Kuskil kukla taga oli poliitika variant kindlasti alati olemas." 

Poliitikute haridus
Samas eelarvamus, nagu koolitaks ülikool riigiteadlaste näol elukutselisi parlamendisaadikuid, on tema arvates iganenud ja väär. Poliitikateooria tundmisest enam tuleb saadikutele kasuks oskus orienteeruda seadusandluses, mistõttu sobiksid Toompeale pigem juristid. Mikseri sõnul ilmestab tegevpoliitika ja politoloogia vahekorda filoloogide ütlus: "Kes ei mõista kirjutada, see tõlkigu". "Riigiteaduste diplomiga lõpetajad olgu pigem kõrvaltvaatajad-analüütikud, kes poliitika konteksti määravad, või ka strateegid-kampaaniameistrid," avaldab juba üle kümne aastase staažiga parlamentäär arvamust. Poliitikute haridusliku jaotuse kõrval on hoopis valulikum teema pealekasvava poliitilise põlvkonna asjatundmatus, toob ta välja. Suur hulk ministeeriumide nõunikest ja parteide noortekogudest välja kasvanud n-ö üldpoliitikuid jääb sisulisest diskussioonist teadlikult kõrvale. "Need on poliitikud, kes ei valda eksperdi tasemel ühtegi valdkonda ega kuulu seetõttu ühegi ajakirjaniku allikate nimekirja - nad ei osale meedias!" tunneb põhiliselt välis- ja julgeolekupoliitika suunitlusega poliitik muret. "Võimalik, et see on mingil moel neile ka peale surutud." Mikser ei mõista, miks pannakse noori poliitikahuvilisi uskuma, et nende asi on tegeleda ainult noorsoopoliitikaga ja üksikute haridusküsimustega. "Ja kõik!" laiutab ta käsi. "Olen veendunud, et noortel on ambitsiooni palju enamaks ning seda tuleks neile võimaldada." 

Suur lugemishuvi
Seda, et noortel on maailmaasjadest isiklik konstruktiivne arusaam, mäletab Mikser selgesti kas või oma ülikoolipäevilt, kui sai kursusekaaslastega öötundideni huvipakkuvatel teemadel arutletud. Kuna Mikser elas vennaga Narva mnt 27 ühiselamus, kus teisi filolooge naljalt ei leidunud, siis erilist ühikaidülli ta enda sõnul ei kogenud. Sestap olid põhiliseks kogunemiskohas, nagu ilmselt praegugi, kesklinna õlletoad. Seevastu pole Mikser eriline möllumees enda sõnul kunagi olnud ning ehkki järjepidevat konspekteerijat ei saanud temast ülikooli lõpuni, püüdis ta akadeemilistest teadmistest haarata nii palju kui vähegi võimalik. Sealtsaadik saadab teda ka suur huvi lugemise vastu. «Olen inimene, kes peab raamatutest lugu ja usub, et sealt saadavad teadmised aitavad luua maailmast tervikpildi. Mulle tundub, et see pole isegi Eesti poliitikute seas kuigi tavapärane - reeglina loetakse ainult memosid, e-kirju ja artikleid.» Kui nendel valimistel erakonna kõigi aegade tipptulemuseni tüürinud Mikseri põhilised tööviljad saabusid 6. märtsi hilisõhtul hääletustulemuste näol, siis märke tema jõudmisest Eesti poliitika tippliigasse võisid tähelepanelikumad televaatajad märgata juba varem. Novembri lõpus lisandus päevapoliitilise pilasaate "Pehmed ja karvased" nukuarsenali ka Sven Mikseri nägu. Kõrvuti Edgar Savisaare, Mart Laari, Siim Kallase, Juhan Partsi ja Andrus Ansipiga... Kas ka Mikseril on auahnust kunagi peaministri toolile tõusta? "Kui selline võimalus reaalselt tekib, mõtlen enne muidugi hoolega läbi oma tugevused ja nõrkused, ja kui siis olen veendumusel, et just mina olen selleks kõige õigem inimene, olen valmis seda vankrit igal juhul vedama."

*Mai Vöörmann, "Mikser tahab olla Mikser". Luup 1999, nr 13.

Autor: Kristjan Pihl/UT