Imetore õppereis Kreekasse

 

Klassikutel toimuvad igal aastal õppereisid antiikkultuuriga seotud paikadesse ja selleaastaseks sihtkohaks oli Kreeka. Teadsime juba sügisel, et on plaan minna, kuid reaalselt piletite ostmiseni jõudsime alles mõned kuud tagasi. Reisilisi oli kokku 17, kõik mingil määral seotud klassikalise filoloogiaga. Tegu oli päris õppereisiga ehk päevad algasid orienteeruvalt kell viis hommikul ja lõppesid umbes kell üheksa õhtul. Käisime templist templisse ja muuseumist muuseumi, päevas läbisime jala keskmiselt üheksa kilomeetrit. Elasime korteris, mis oli minu teada 6-toaline ja asus Aristotelousi tänaval Viktoria platsi kõrval. Räägin lühidalt tervest meie reisist, et saaksite aimu, kui palju on võimalik ühel õppereisil näha ja kuulda.

 

Startisime Tartust bussiga umbes kahe paiku öösel Tallinna poole, kust lendasime edasi Münchenisse ja siis Ateenasse. Oma korterisse jõudsime viie paiku õhtul. Seadnud end sisse, läksime kohe ümbruskonnaga tutvuma. Suundusime suurde parki, mis kandis nime Pedion Areos, kus veetsime palmipuid imetledes mitu tundi.

 

Võtsime kohe hommikul suuna Ateena akropoli poole. Esmalt jõudsime Areopaagile ehk Arese kaljule, kust avanes imeline vaade linnale ja Parthenonile. Külastasime akropoli muuseumi ja peale seda Parthenoni. Tee peale jäi ka Dionysose teater.

Alustasime päeva Ateena riikliku arheoloogiamuuseumiga, kus veetsime tunde, sest vaadata ja uurida oli palju. Ääretult põnev oli viia koolis õpitu kokku reaalsusega. Tänu olmekultuuri loengutele oskasime eristada amforaid teistest nõudest ning teha vahet musta- ja punasefiguurilistel maalingutel. Õhtul võtsime ette retke Filopappou mäe otsa, kus pidasime päikeseloojangul väikse pikniku.

 

Järjekordne päev tutvumiseks Ateena vaatamisväärsustega. Külastasime Hadrianuse raamatukogu, kus oli näha arhailisi raamaturiiuleid, mis totaalselt erinesid tänapäevastest. Samuti käisime uudistamas agoraad. Nägime Hephaistose templit, millest on teiste templitega võrreldes säilinud väga palju. Edasi jagunesime eri gruppidesse, sest ühed tahtsid minna koju, teised sööma ja kolmandad rahvusparki. Mina otsustasin kolmanda grupi kasuks. Möödusime parlamendihoonest, mille ees nägime ka vahtkonnavahetust, ja jõudsimegi parki. Liikusime seal omapead ringi, üritasime leida Zeusi templit, millega aga jäime hätta ja suutsime hoopis ära eksida. Lõpuks leidsime kurikuulsa templi üles, kuid seda juba õppejõu abiga.

 

Viimaks saime suurlinnast eemale. Läksime varahommikul praamile ja sõitsime Aígina saarele. Päeva ainsaks vaatamisväärsuseks oli Aphaia tempel. Peale templi külastust asusime ranna otsingutele, et lõpuks veeta mõned tunnid lihtsalt kuuma päikese käes liival peesitades. Jõudsime randa ja siis selgus, et meid hakatakse hoopis ristima, sest varem polnud jõutud seda teha. See nägi välja nii: lugesime üheskoos heksameetrilises värsimõõdus lõigu „Odüsseiast“, seejärel jalutasime kõik ükshaaval põlvini merre, saime „Odüsseiaga“ vastu pead, jõime lonksu veini, sõime ühe kohaliku pähkli ja nii saidki meist ametlikult klassikud. Ülejäänud päeva veetsime lihtsalt rannas päevitades ja ujudes. Vesi oli soe nagu Eestis suve parimatel päevadel. Tagasi Ateenasse jõudsime hilja õhtul.

Startisime taas vara, kuid seekord bussi peale ning sõitsime Delfisse. Bussireis mägede vahel oli ekstreemne, ent põnev. Kohale jõudes käisime Delfi arheoloogiamuuseumis ning Apollo templis. Nägime ka Delfi staadionit ja teatrit. 

 

Rentisime autod ja suundusime Atika piirkonda. Esimene peatus oli Vravronas, kus külastasime Vravrona arheoloogiamuuseumi ja Artemise templit. Järgmiseks peatuseks oli Lávrio, kus käisime taas kohalikus muuseumis. Liikusime edasi Soúnio poole, kuid enne külastasime veel Thorikose teatrit, mis oli väliselt väga lagunenud, kuid veidral kombel oli seal lubatud igal pool vabalt ringi käia, istuda ja kõike katsuda. Päeva viimaseks sihtkohaks oli Soúnio ja sealne Poseidoni tempel. Sellest templist tegin reisil olles ka ettekande, seega ootasin sinna jõudmist isiklikult kõige rohkem. Poseidon oli merejumal ja nii asuski tempel imekaunis paigas mere ääres. Edasi oli plaan minna randa, kuid järgnesid hoopis sekeldused. Jõudnud tagasi rendiautode juurde, leidsime eest puruks löödud akna. Purustatud klaas ei olnud ainus probleem, palju suurema jama tekitas varastatud kott. Üks meist jäi ilma nii oma telefonist, rahakotist kui ka kõigest muust isiklikust, mille oli autosse jätnud. Hetkega oli kadunud randamineku tuju. Kohale saabus politsei ja asus asju ajama. Ülejäänud, kes ei läinud politseiga kaasa, suundusid lõpuks siiski ujuma. Meri, päikeseloojang, imeline vaade mägedele ja templile ning suurepärane seltskond muutsid meie tuju taas paremaks.

 

Viimane päev Kreekas, üritasime võtta viimast. Hommik algas ettekannetega, mis olid veel tegemata jäänud. Edasine päevakava oli vaba – no tegelikult käisid osad veel Kerameikose muuseumis, aga mina sinna ei jõudnud. Ütleme nii, et muuseume oli saanud külastada juba piisavalt. Jagunesime taas gruppideks ja kõik käisid seal, kus ise soovisid. Mina, Marii ja Jolan läksime taas rahvusparki, et nautida seal natuke veel kuuma päikest ja palme, kaasa ostsime palju maasikaid (0,5 kilo maksis vaid 99 senti). Hiljem läksime akropoli juurde Arese kaljule uuesti imelist vaadet nautima. Jäime sinna pikemaks istuma ja ahhetama, kuidas üldse ei tahaks veel minna tagasi Eestisse.

Ateena–Amsterdam–Tallinn. Saigi see imetore reis läbi.

Tänu reisile tutvusin lõpuks ometi vanemate ja kõrvaleriala tudengitega, mille üle on mul kohutavalt hea meel. Sama seltskonnaga võtaks veel ette mitu reisi. Reis oli suurepäraselt organiseeritud, suur aitäh kõikidele õppejõududele!