Mina. Olen. Tartu.


Ma ei oska öelda miks, aga juba mõned aastad tagasi sain aru, et mina olen Tartu ja teised... Noh, kes on Tartu ja kes Tallinn ja kes üldse Viljandi või mõni muu linn, aga mina olen Tartu. Mitte et mul oleks pealinna või muude Eesti linnade vastu midagi – ei, aga sisimas mõtlesin alati, et tahaks ikka pärast gümnaasiumit õppida ülikoolilinnas ja näha, mis elu seal on ja miks kõik mu vanavanemad sinna mind suunata tahavad.
Sellele, mida ma aga õppida tahan, ei olnud ma enne pikemalt mõelnud. Küsimus "Mida sa pärast gümnaasiumi edasi õppima lähed?" oli justkui segav sääsk, kes jube tihti kõrva pinises, aga millest lõpuks enam välja ei teinud. No oleme ausad – pea gümnaasiumi lõpuni ei tea meist ikka suur osa, mida oma eluga edasi teha!
Väikelinna tüdrukuna ei olnudki mul tegelikult väga valikut – kodust pidin välja kolima niikuinii, sest Rakveres ikka ülikooliharidust nii kergelt ei omanda. Seega mõistan ma suurepäraselt, mida tähendab hirm olla täiskasvanu ja elada ise. Tunne oli küll, nagu oleksin pea ees võõras kohas vette hüpanud, aga see on siiani olnud minu elu parim ja hulljulgeim hüpe – välja oma kodust, otse maailma!
Kallis noor gümnaasiumilõpetaja! Kui unistad oma tulevikust kui millestki suurest ja imelisest, siis tea, et maailma muuta sa ei saa, kui midagi sinus endas ei muutu! Seepärast soovitan ma väga julgelt, et tule Tartusse! Tule siia heade mõtete linna! Siin võtab sind vastu meeletult tugev ülikoolipere ja suur tulevik! Tartus lihtsalt on mingi veider meelestatus või hing, mis ühendab kõiki üliõpilasi olenemata erialast või ülikoolist. Mina tunnen, et Tartu on mind tohutult palju kasvatanud ja õpetanud. Kui sinu ainsaks turvaliseks kohaks on pealinn Tallinn, siis „Õpi Tartus“ on just ideaalne võimalus oma kodust kaugemale, naabri aeda vaadata!
Kuigi mina olin linna endale juba valinud, ei osanud ma mõeldagi, mis elu mind tegelikult ees ootab või mida üldse Tartus õppida saab. Eelmisel talvel „Õpi Tartus“ päeval naeratasid mulle vastu julgustavad näod eri koolidest ja iga vahetatud vestlusega sain ma endasse nii palju positiivsust ja motivatsiooni, et leida enda jaoks just see üks ja õige eriala! Minu valikuks osutus ajakirjandus ja kommunikatsioon Tartu Ülikoolis ning siiani ei ole ma kordagi kahetsenud, et just sellise valiku tegin.
Tahan sind julgustada, kallis lugeja! Astu vastu oma pisihirmudele ja välja oma mugavustsoonist ning tule 11. jaanuaril Kultuurikatlasse kõrghariduspäevale „Õpi Tartus!“. Usu – sa lahkud sealt juba kindlamalt ning suure motivatsoonipagasiga. Näeme seal!