Treeningud Tartus


Vaba aega on üliõpilastele vähe antud ning seda, mis on, tuleb osata targalt kasutada. Kindel on aga see, et suurem osa koolivälisest ajast kuulub ka koolile, täpsemalt siis kodutööde tegemisele. Võtsin esimese kuu ülikoolielu ja -meluga harjumiseks, et aru saada, kuhu oleks hiljem mõistlik paigutada mõni treening. Terve septembri mõtlesin trenni tegemisest, kuid õhku jäi mitmeid küsimusi. Nüüdseks olen kõigele vastused leidnud ja hea meelega jagan neid ka teiega siin.
Mis trenni? Olen tegelenud viimased 7-8 aastat kergejõustikuga ning minu lemmikaladeks on siiani olnud lühimaajooksud, kaugus- ja kõrgushüpe ning vahel ka tõkkejooks, seega soovisin millegi sarnasega jätkata nüüd siin Tartus. Uurides kergejõustikutrenni aegu ja gruppe, selgus kahjuks, et kohe mitte ükski ei klapi minu ajakavaga. Personaaltreeningute jaoks ei pea ma aga end piisavalt osavaks. Niisiis mõtlesin, et peaksin alustama iseseisva treenimisega.
Kus? Teadsin, et ülikoolil on olemas oma spordiklubi staadioni ja sisehallidega, kus saavad üliõpilased treenimas käia. Uurisin natuke ja selgus, et nii ongi. Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi asub aadressil Ujula 4, mis on teisel pool jõge ehk minu jaoks veel täiesti tundmatus linnaosas. Küll aga ajaga seegi selgeks saab.
Kas maksab? Lihtsalt kergejõustikuhalli kasutamine ning iseseisev treenimine (vahemikus 7.00–12.00) ei maksa Tartu Ülikooli tudengitele midagi. Jõusaal ja muud lisavõimalused on tasulised.
Kuidas? Esimesel korral tuli administraatorile esitada ID-kaart ja üliõpilaspilet, et end registreerida. Edaspidi piisab vaid ID-kaardist, et end tuvastada.
Millal käia? Mina käin hommikuti enne kooli. Ärgata tuleb küll varem, mis algul oli harjumatu, ent sellega harjub ära. Mul hakkab kool enamasti kell 10 või 12, seega 7-8 ajal ärkamine minu igapäevaellu enam ei kuulunud, see jäi gümnaasiumi aegadesse. Trenni nimel aga varem ärkamine halba ei tee ning annab hoopis palju energiat kogu päevaks.
Kellega? Üksi on trenni teha igav, seega võtsin kampa oma sõbranna Katja (2. kursuse bioloog). Koos on treenimine palju lõbusam ning motivatsiooni on rohkem. Juhul kui üks mõtleb, et võiks trenni vahele jätta, siis utsitab teine ning vastupidi.
Kuidas ise treeningplaan kokku panna? Tuleb arvestada oma võimete ja oskustega ning vastavalt sellele mõelda endale sobivad harjutused. Meie oleme Katjaga mõlemad käinud varem kergejõustikutrennis, seega üht-teist on kõrva taha jäänud, ent siiski otsime internetist kogu aeg uusi harjutusi lisaks. Enamasti alustame trenni soojendusjooksuga, millele järgneb venitamine. Seejärel teeme erinevaid jooksuharjutusi. Hallis on olemas väike jõusaali moodi nurgake, kust leiab matte, hantleid, topispalle jms, mille abil saab väga erinevaid lihasgruppe treenida. Kui oleme umbes 45–50 minutit treeninud, jookseme veel lõpetuseks mõned ringid sisestaadionil ning lõpetame trenni.
Soovitan kõigil ennast mingil määral liigutada ka ülikooli kõrvalt, sest see annab tõesti väga palju energiat (eriti hommikune trenn) kogu päevaks ning muudab tuju heaks. Mõnes mõttes on trenn kui puhkus ehk siis aeg, millal ei pea mõtlema õppetööst. Aeg iseendale, mis teeb ainult head, kui üle ei pinguta. Loodan, et suutsin mõneski lugejas tekitada huvi ja näeme peagi trennis.