Marri õpib soome-ugri keeleteaduse eriala teisel kursusel. Gümnaasiumi viimasel kuul ei teadnud Marri veel, mida teha ja kuhu kandideerida. Ta tegi endale Eesti ülikoolide erialad selgeks ja valis sealt enda jaoks kõige huvitavamad. Valikuid ja mõtteid oli palju, aga lõpuks kandideeris ta Tallinna ja Tartusse võrdlemisi sarnastele erialadele. Peale jäi siiski Tartu, sest Marri on ise Tallinnast ja tahtis keskkonda vahetada. Ta otsustas asuda õppima eesti ja soome-ugri keeleteadust, sest see tundus hõlmavat rohkem kui teised alad, kuhu ta kandideeris.

Marri kahetseb, et ta ei käinud valikute tegemise ajal kordagi tudengivarjuks. Ta küll mõtles selle peale, kuid arvab, et teda takistas väike kartus. Nüüd mõtleb ta, et oleks olnud väga põnev, kui ta oleks seda proovinud. Ta teab, mida räägib – nimelt on Marriga koos ülikoolielu näinud lausa kuus varju!

Tavaliselt veedab Marri tudengivarjuga päeva siis, kui tal on endal vaheaeg. Tänu sellele saab ta terve päeva ringi käia ja tudengielust rääkida. Mitme varjuga on Marri ka lõunale läinud, et kõigil kõht täis ja meel hea oleks. Koos on käidud nii loengutes, praktikumides kui ka seminarides. Linna on pidanud Marri tutvustama vaid ühele varjule, sest harilikult juba teatakse Tartut ja ülikoolihooneid. See-eest on mitme varjuga koos külastatud nii enda kui ka kursusekaaslase ühiselamut.

Marri-Mariska julgustab gümnasiste osalema ka virtuaalses projektis: „Olukorras, kus kohal käia ei saa, olen kutsunud tudengivarjud veebitundidesse. Õppejõududel on selle üle alati hea meel ja nad kaasavad neid töösse. Mõne varjuga olen lisaks kohtunud Zoomi-ruumis või vastanud küsimustele Google Docsi failis, mida saab alati täiendada.“

Marri on põhjalik ja tudengivarjud on talle korduvalt öelnud, et ta on rääkinud kõigest, millest vajalik. Ühiselt veedetud päeva lõpus on nii tudeng kui ka tema vari alati heas tujus.

Selle õppeaasta sügisel sai Marri teada, et ta on saanud kaks varju. Kuna neil algas kohe vaheaeg, lepiti kokku, et mõlemad tulevad samal päeval. „Nii ma seisin siis hommikul kell kümme Tartu Ülikooli peahoone ees ja ootasin kahte inimest, keda kordagi elus näinud polnud. Üks kõndis minust peaaegu mööda, kuid lõpuks saime kokku. Kõik laabus ja me veetsime päeva erinevates loengutes ja praktikumides. Õhtul sain tänutäheks šokolaadi ja läksin naerulsui koju, sest nii heas ja samas täiesti võõras seltskonnas ei ole ma kunagi oma esmaspäeva veetnud,“ kirjeldab Marri.

Tudengivarju projekti olulisim väärtus on, et gümnaasiumiõpilased saavad näha, kuidas ülikoolielu tegelikult toimib. Tule ja vaata Sina ka!