Hei!

Sel korral tahaksin ma rääkida sulle minu tähelepanekutest Saksamaa ja sakslaste kohta. Vahet pole, kas oled parasjagu mõnusalt hubases voodis, bussis või igavas loengus… Soovin sulle mõnusat lugemist.

Mul on hea meel, et olen Berliinis just sel ajal, mil tähistatakse 30. aastat Berliini müüri langemisest. Terve nädal toimuvad erinevad üritused kohtades, kus varem poolitas linna müür. Olen alati mõelnud ja mõtlen nüüd veel enamgi, kui tugevat mõju võis avaldada ühe müüri rajamine ning ühiskonna lahutamine. Mis tunne võis olla inimestel, kes ühel hetkel ei saanud enam külastada oma tuttavaid, sugulasi, armastut? Inimesed otsisid väljapääsu ja kuna seina ületamine oli kontrolli tõttu keeruline, siis rajati tunneleid ja põgeneti müüri alt.

Ma olen kasvanud Valga linnas, mille ühtsuse tunnuslauseks on “üks linn, kaks riiki”. Nüüd olen leidnud end paigast, mis oli kunagi üks linn, kuid kahe valitsuse tõttu erinev. Berliini ühe vaatamisväärsuse, teletorni kõrguselt on siiani silmaga näha erinevus lääne- ja idaosa vahel. Ühtlasi olen korduvalt kuulnud sakslasi rõhutamas ida või lääne päritolu – Lääne-Saksamaa pidavat olema arenenum ning läänesakslased palju avatumad suhtlejad. Berliini müür langes 30 aastat tagasi, kuid kahjuks jookseb nähtamatu piir siiani läbi linna.

"Ma olen kuulnud Eesti kohta, et inimesed on väga suletud. Kui õhtul bussipeatuses on ainult kaks inimest, siis nad lähevad üksteisest võimalikult kaugele ja eiravad kontakti.” Jah, nii on. Saksamaal on ligi 83 miljonit, Eestis aga ligi 1,3 miljonit inimest ja me oleme kinnisemad ning külmemad. Sakslased suhtlevad tänaval võõrastega palju vabamalt ning väiksemates linnades kui Berliin ka tervitavad teineteist näiteks varahommikul mööda kõndides. “Kui inimene vaatab sulle otsa, siis sa võid teda tervitada”. Võib-olla. Aga ma lihtsalt ei otsi kontakti inimesega. Ma lähen oma teed. Eesti rahvas ei ole külm. Eesti rahvas teeb tööd ja näeb vaeva, ta otsib iseenda rahu ja armastust, kuid ta suudab olla ka kokkuhoidev ja ühtne ning selles peitub tema jõud.

Oh, nüüd läks küll teema veidi süngeks. Las ma räägin nüüd argierinevustest. Minu jaoks on siiani harjumatu ja ebamugav see, et Saksamaal on toidupoed pühapäeviti kinni ja need üksikud avatud poed on ülerahvastatud ja tühjade riiulitega. Lisaks saab paljudes kohtades maksta kaardiga ainult alates teatud summast või üldse mitte. Kohalikud on öelnud, et sakslased üldjuhul maksavadki väikest summat ainult sularahas, samas eestlaste seas olen kuulnud, et pigem on sularaha kasutamine harv nähtus.

Üheks suureks erinevuseks on Saksamaa tolerantsus kõige ja kõigi vastu ning sellele vihjavaid reklaame leiab Berliinis igal nurgal. Kui eestlased võitlevad aktiivse ja passiivse alkoholismi vastu ning prantslased naudivad veini baguette’iga, siis sakslaste elu lahutamatuks osaks on õlu ja brezel (pärmitainast kringel). Kui teekond töölt koju võtab rongiga ligi tund aega, siis üks õlu ajaviiteks kõlab ju hästi? Vähemalt siiani on jäänud mulle selline mulje ja see, kui keegi õlut joob, ei häiri, sest ma pole märganud tüütavaid purjus inimesi.

“Palun näita seda screenshoti (kuvatõmmist) võimalikult paljudele sakslastele ja jälgi nende reaktsiooni”, ütles mulle üks kohalik, kui näitasin talle minu kõne- ja andmesidepaketi numbreid: piiramatu internet (endalegi üllatuseks on selleks lahe arv 99 TB), 10 GB internetti Euroopa Liidu riikides ja tasuta kõned. Saksamaal võib küll andmemahtu juurde osta, kuid paketisisene piiramatu andmemaht on midagi ennekuulmatut. Olen uhke meie arenenud infotehnoloogia üle, mis säästab aega ja annab võimaluse mugavalt kodust lahkumata osaleda valimistel, allkirjastada lepinguid, jälgida oma terviseinfot ning palju palju muud. “Ma olen kuulnud, et Eesti on väga hea infotehnoloogias. Kas sellepärast, et te väldite kontakti teineteisega ja teete kõike võimalikult distantsilt?”

Ma arvan, et on oluline vahepeal ära käia ja elada argielu teises riigis – selleks,  et mõista ja väärtustada oma kodumaad rohkem.

Kui sul on kommentaare või küsimusi Saksamaa kohta, siis võta julgelt ühendust Instagramis @sljurtsik.

PS. Ma olin esialgu õnnelik, et veedan esimest korda talve natukenegi soojemas riigis, kuid nüüd Eesti esimese lume pilte nähes hakkan tundma, et jään igatsema valget talve. Või pooleldi valget.

Keep warm, keep well.

Anja