Tere, armsad lugejad!

Alustuseks tahan öelda, et mul on nii hea meel, et saan oma kogemusi teiega jagada! See tagasiside, mis esimese postituse järel minuni jõudis on nii äge ja annab juurde motivatsiooni edasi kirjutada. :) 
Jõulud peetud ja vana aasta ära saadetud, seega tagasi maa peale! Täna räägime suurel hulgal paberimajandusest ehk kandideerimise 101.

Iga vahetusprogrammi tingimused on erinevad, kuid Charlestoni kolledžisse kandideerimiseks pidin Tartu Ülikooli õpirändekeskusele esitama järgmised dokumendid:

• Motivatsioonikiri 
• Soovituskiri
• Tõend õppetulemuste kohta
• Tõend keeleoskuse kohta
• Vahetusõpilaseks kandideerimise avaldus

Ütlen ausalt, et esimese asjana ehmatasin ma ikka korralikult ära, sest pea nädalaga oli vaja kokku ajada nii palju dokumente! Kuidas ma jõuan ja kellelt ma üldse soovituskirja saan ja mul pole ju keeletõendit ja äkki on mu õppetulemused liiga madalad?! Stopp! Alustame algusest. Hinga sisse-välja, sest ma teen su elu kohe lihtsaks ja selgitan kõik punktid lahti.

Motivatsioonikiri on miski, mis peab tulema südamest! Selleks aga tuleb sul südamest tahta seda, mida sa teed. Minu motivatsioonikiri sai alguse telefoni memost kell kolm öösel, kui une asemel lage vahtisin ja see mind järsku tabas. Motivatsioonikirjas tuleks kirjutada ausalt ja põhjendatult sellest, miks sa kandideerida soovid. Samas ei piisa sellest tavalisest: "Mulle meeldib reisida ja õppida" jutust, sest seda räägib igaüks. Püüa panna oma motivatsioonikirja endast miski, mis on kergelt šokeeriv, kuid piisav selleks, et sa silma jääksid.

Soovituskirja puhul tuleb väga hoolega mõelda, kellelt seda paluda. Üldiselt võiks olla see õppejõud, kelle loengud sulle tõesti meeldivad ning kellele sa loodetavasti oled silma jäänud. Mina pöördusin oma õppejõu poole e-maili teel, kuigi soovitan seda teha pigem näost näkku. Palu õppejõudu viisakalt, kuid ole valmis, et ta võib sulle ka "ei" öelda.

Tõend õppetulemuste kohta peab olema ingliskeelne ning selle väljastab sulle õppekorralduse spetsialist. Ära muretse, kui sinu õpitulemused ei ole cum laude väärilised – kandideeri igal juhul! Minu suur hirm ja ebakindlus tulid samuti mõttest, et oma õpitulemustega ma programmi ei pääse.

Tõend keeleoskuse kohta tähendab, et sinu keeleoskus on piisav, et välismaal hakkama saada. Reeglina nõutakse inglise keele tõendit, kuid kui suundud näiteks Hispaaniasse õppima, siis on üsna suur tõenäosus, et pead oskama hispaania keelt. Mis aga võib tihti takistuseks saada, on keeletestid, mida kandideerimistingimustes nõutakse. Vähesed teavad, et Innove väljastab keeletõendit, milles on selgelt toodud välja sooritatud riigieksami (inglise keel) tulemused ja millega need võrduvad. Minagi küsisin Innovelt tõendi ja sellest piisas, et kandideerida!

Vahetusõpilaseks kandideerimise avaldus on ülejäänutest kõige lihtsam dokument, mida täita.

Kui kõik dokumendid kokku olin saanud, pidin need esitama Tartu Ülikooli õpirändekeskusele paberkandjal. Oma dokumendid sain ma lõplikult kokku esitamise päeval ning mõned tunnid enne tähtaja kukkumist seisingi õpirändekeskuses ja andsin oma paberid üle. Pärast seda ei jäänudki muud üle, kui oodata ja loota, et õnn naeratab – ja naerataski!

Üldiselt on pärast esimest (kodu)vooru vaja esitada dokumendid välisülikoolile ning nende paberitega soovitan aegsasti tegelema hakata, sest väga suure tõenäosusega soovivad nad umbes seitset erinevat paberit pangast, arstidelt, koolist, sinult endalt ja sinu kunagiselt esimeselt treenerilt (naliii, aga tundus küll nii!).

Ole sa tänatud, IT valdkond, et eestlaste paberimajanduse nii lihtsaks oled muutnud – digiallkiri siia-sinna ja asi ants! Aga USA-sse minekuks pidin ma kõik dokumendid elektroonselt täitma, välja printima, allkirjastama, sisse skaneerima ja siis teele panema. Ma soovitan koostada eraldi nimekirja kõikidest dokumentidest, mida kandideerimiseks vaja on, sest muidu üks või teine asi lihtsalt ununeb!

Kuna kõikidel ülikoolidel on dokumentidele erinevad nõudmised, siis astun neist sammu edasi peamiste juurde, mida on päriselt enne minekut vaja:

- Viisa
- Tervisekindlustus
- Lennupiletid

Viisa taotlus tuleb täita internetis ning tasuda tuleb ka viisatasu. Seejärel saad valida intervjuu kuupäeva ning minna viisaintervjuule. Midagi keerulist selles protsessis pole, tuleb olla lihtsalt väga kannatlik ja väga täpne – minul viskas arvuti mitu korda ette teate: Sessioon on aegunud! Mis tähendas, et pidin alustama kõike otsast peale. Huhh, kui lõpuks oma taotlusega ühele poole sain, siis mõtlesin küll, et vestlusest saan ka jagu. Kujutasin endale ette, et istun kuskil ümarlaua taga ja mind pommitab mitu ametnikku hirmutavate küsimustega, aga tegelikult toimus kõik väga kiirelt – esitasin dokumendid, andsin sõrmejäljed ning üks ametnik küsis minult neli küsimust ja soovis ilusat päeva. Ja mida ma põdesin? Ei tea.

Tervisekindlustuse määrab vahetusülikool. Mina sain valida vaid ühe tervisekindlustuse pakkuja.

Lennupiletid soovitan samuti varakult ette ära osta, sest karm tõde on, et mida aeg edasi, seda kallimaks need lähevad. Mina ostan oma lennupileteid Tickets.ee'st, millel on eestikeelne teenindus ning üldiselt väga head pakkumised. AGA! Alati ei võrdu odav hind suure võiduga! Kevadel lendasime sõpradega koos Hispaaniasse ja saime väga odavad lennupiletid väga odavalt lennuinfosüsteemilt (ütleme, et LIS). Tellisime ka lisapagasi, kuid LIS ei edastanud lennufirmadele ei meie pagasiinfot ega ka -tasu. See aga tähendas, et pidime lennujaamas maksma pagasi eest topelt tasu ning tegelema suure peavaluga, mida enne puhkusereisi tunda ei tahaks. Mainin veel juurde, et tagasilennuks, mis toimus 10 päeva hiljem, ei suutnud LIS ikka meie pagasiinfot korda ajada.

Üldiselt on neid dokumente veel ja veel, aga iga vahetuse juures on nõudmised erinevad.

Mina aga alustan nüüd lõpuks pakkimist ning järgmine kord, kui minust kuulete, olen juba Charlestonis!

Hoiame ühendust!

Katria Helena