Hei, kallis blogilugeja!

Ma soovin, et uue dekaadi esimene aasta tooks sulle palju siirast rõõmu. Soovin, et püstitaksid endale eesmärke ning pürgiksid nende poole. Soovin, et sinu unistused täituksid.
Alates uue aasta esimesest minutist olen mõistnud, et minu vahetussemester hakkab vaikselt lõpule jõudma. Teisel jaanuaril ostsin veebruariks lennupileti tagasi koju. Ma pole veel aru saanud, kas igatsen kodu või mitte, kuid lahkumispäeva kiiret lähenemist tunnen ma paratamatult. Kuigi mul on ees veel üks kuuajaline lahe praktika lastekirurgias!

Mida ma tegin detsembris? Oh. Detsembris õnnestus mul õppida Charite’i kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna spetsialistidelt. Erakorralistes situatsioonides õpib inimene palju. Lisaks arstidele oli osakonnas mitu kuuenda kursuse tudengit ning ühel hetkel väsisin seletamast, et olen kõigest neljanda kursuse tudeng. Minu ja kuuenda kursuse praktika vahel ei ole mingit erinevust (v.a tasuta lõuna vanema kursuse tudengitele, millest võiks eeskuju võtta ka Eesti haiglad), kuid see tõstab arstide ootusi minu suhtes. Erakorralise meditsiini osakonnas on üle 20 koha ning halvimatel päevadel olen näinud patsiente sõna otseses mõttes igas võimalikus nurgas ja ruumis. Kuna paljud patsiendid on välismaalased, siis jäi mulle silma tõlkesüsteem, kus vajaliku numbri valides sai kasutada tõlgi teenust (ka eesti keeles!).

Mul on õnnestunud tegeleda huvitavate patsientide ning nende haigustega: näiteks siirdatud neeru äratõuge, amüotroofne lateraalskleroos (neuroloogiline haigus, mis põhjustab lihasnõrkust ja halvatust, mis viib hingamispuudulikkuseni), siirdatud kopsude infektsioonid ning palju muud. Pidin dokumenteerima saksa keeles iga patsiendi anamneesi ning kehalist läbivaatust. Suur oli minu rõõm, kui ühel hetkel lubasid arstid kirjutada dokumentatsiooni sisse ka minu nime. Mu välissemester saab läbi, kuid minu nimi jääb Charite’i arhiivi.

Suurim õppetund, mida olen siiani kogenud, on hirmuga võitlemine – iga päev uus patsient, huvitavad ja keerulised lood, erakorralised situatsioonid. Olen mõistnud, et Eestisse naastes on mul palju lihtsam ja vähem karta: kõik on vähemalt minu emakeeles.

Ühel nädalavahetusel arutasime külla tulnud vennaga, et Charite’i kampuses ei pea kartma õnnetuse pärast, sest ümberringi on palju arste. Sõber –  ma ütlen – sõnad on materiaalsed. Mõne hetke pärast leidsime maas lamamas ühe inimese, kõigest paarkümmend meetrit kliinikumist. Asusime kohe tegutsema ning meiega liitusid kaks viienda semestri (ehk kolmanda aasta) tudengit. Inimene sai abi ning lausa kaks kiirabi sõitis kohale (üks möödasõitev kiirabi jäi ka seisma). Kiirabi saabumise ajaks oli juba võetud anamnees, kuigi ma vahel kahtlesin, kas patsient on disorienteeritud või oli asi minu saksa keele oskuses…Kuid kõige lõbusam minu jaoks oli selle vahejuhtumi juures asjaolu, et seda kõike jälgis pealt kõrvalseisev mees. Tundus, et ta oli justkui arst, kes meie tegutsemist hindas ja ei soovinud vahele sekkuda. Lõpuks näitas ta meile pöialt ja jalutas minema. Eksam sooritatud?

Detsembri alguses oli mul plaan läbida kõik 25 Berliini jõuluturgu, kuid reaalseks nii ajaliste kui ka materiaalsete ressursside tõttu osutus vaid kaheksa. Enamus välisüliõpilasi sõitsid jõuludeks koju, mina otsustasin aga veeta jõulud ja ka oma sünnipäeva Berliinis kohalikega tähistades ning meie Eesti piparkooke küpsetades. Minu aastavahetus möödus aga Šveitsi piiri ääres imelises Konstanzi linnakeses koos kohalike noorte ja tudengitega.

Olen korduvalt kuulnud välisüliõpilastelt, et välisvahetuse ajal on soovitatav võtta aega reisimiseks. Nii ma ka tegin. Sel semestril olen külastanud Saksamaal linnasid nagu Kiel, Leipzig, Stuttgart, Waiblingen, Konstanz ja Baden-Baden (viimased 4 loe: Baden-Württemberg), Šveitsis Zürich ning jaanuari teisel nädalal võtan ette reisi Iisraeli Tel Avivi! Olen sattunud mitmeid kordi hasarti, avades Google Flightsi programmi ja sirvides kõiki neid odavaid lende Berliinist. Tallinnast saab aga tulemuste järgi nii odavalt lennata ainult… Berliini.

Selleks korraks nüüd aitab. Järgmises postituses annan ülevaate praktikast lastekirurgiast ja kirjutan oma arvamuse selle välisvahetuse kohta.

Ole tubli!
Anja