Dekaani kandidaatide Eiki Bergi ja Raul Eametsa vastused ülikoolipere esitatud küsimustele | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Dekaani kandidaatide Eiki Bergi ja Raul Eametsa vastused ülikoolipere esitatud küsimustele

 
 

Tartu ülikooli ees seisvatest valikutest

Kas ülikoolil peaks olema prioriteetseid valdkondi või prioriteete kõigis valdkondades ehk kuidas te seostaksite universitase printsiipi ülikooli arengu fokusseerimisega?
 
Eiki Berg: Ma arvan, et prioriteedid kõigis valdkondades toetavad universitase printsiipi ega ole vastuolus ülikooli arengu fokuseerimisega. Prioriteetsed valdkonnad seevastu lükkavad ülikooli arengu kreeni. Pooldan tasakaalustatud arengumudelit ühes selge fookusega valdkondlikele tugevustele.
 
Raul Eamets: Kõik sõltub sellest, milleks me neid fookuseid välja töötame. Mis on fookuste seadmise eesmärk? Kui eesmärk on peegeldada ühiskonnale, milliseid ühiskonna vajadusi me tahaksime teenida, siis peaksid need fookused olema sõnastatud piisavalt laialt ja katma enamuse ülikooli tegevusvaldkondadest. Kui fookuste väljatöötamise eesmärk on ressursside parem kasutamine/ümberjagamine, on ilmselge, et fookused peaksid olema kitsamad kui terve ülikooli tegevuste spekter. Vastasel juhul pole nende väljapakkumisel mõtet, sest põhitegevusi tuleb finantseerida nagunii. Nii et kõigepealt tuleb sõnastada eesmärgid ja minu teada sellega praegu ka tegeletakse. 
 
Kas ja mida peaks muutma valdkondade ja instituutide ülikoolisiseses rahastamises?
 
Eiki Berg: Ei ole seda meelt, et ülikoolisiseses rahastamisskeemis valitseb karjuv ebaõiglus või et mõni valdkond laseb liugu kellegi teise arvelt. Ülikooli eelarve kujundamisel on arvestatud väga erinevaid tegureid, mis kõik omavad argumenteeritud alust. Samuti on võimalik näha teatavaid tasandamiskatseid „kõvade“ ja „pehmete“ teaduste vahel, kus sissetulevat teadusraha üritatakse pisut rohkem maksustada üldkululõivuga, seda varasemaga võrreldes õppetööst tulenevate laekumiste maksustamisega. Võib ju küsida, kas nii on õiglasem. Ja vastata, et suures pildis ning ühe väikeriigi emakeelset kõrgharidust silmas pidades, on see nii tõepoolest.
 
Raul Eamets: Revolutsioonilisi muudatusi ma ei poolda. Välja on juba kujunenud teatud printsiibid ja  ootused. Ilmselt suureneb tulevikus valdkonna roll valdkonnasisese eelarve kujundamisel ja ressursside ümberjagamisel. Mis suunas ja kuidas see protsess toimuma hakkab,  peavad otsustama valdkonna kollegiaalsed organid mitte dekaan ainuisikuliselt. Aga kui me tahame rahastada valdkondlike tegevusi mis on instituutide ülesed, siis tuleb selleks ka ressurss eraldada.
 
Ülikooli ettevõtluslepingute mahul on tublisti arenguruumi. Kas tunnete dekaanina siin vajadust ja vastutust ning kui jah, mida teeksite ise ja kuidas motiveeriksite oma töötajaid tegema ettevõtetega senisest tihedamat koostööd?
 
Eiki Berg: Dekaani ülesanne on soodustada ettevõtluslepingute, rakendusuuringute jõudmist sotsiaalteadustesse senises suuremas mahus, sest nii suudab sotsiaalteadus (1) hoida ennast ühiskonna jaoks relevantsena (nähes ja teadvustades reaalseid vajadusi) ja (2) konverteerida akadeemiline teadmine praktiliseks väärtuseks.
 
Ettevõtluslepingute tähtsustamisel on ka tihti tunduvalt pragmaatilisemad eesmärgid. Näiteks empiirilis-analüütilis sotsiaalteaduse jaoks on kõige huvitavamad andmed justnimelt era-, või riigisektoris, mida kasutades on võimalik välja töötada lahendusi ja rakendusi, mida puht-akadeemiline raamistik lihtsalt ei võimalda - või isegi ei motiveeri. Paljude huvitavate võimalike projektide puhul tuleb ju vastu ka ülikooli teadurite suhteliselt madalam palgatase võrreldes teiste sektoritega - osalus ettevõtluslepingutes võimaldab inimestele maksta lisatasu ja hoida seeläbi motivatsiooni tunduvalt kõrgemal.
 
Samas ei ole akadeemiliste töötajate hulgas osalus ettevõtluses, rakendusuuringutes jms tihti heaks tavaks, samas kui reaalteadustes (või laiemalt välisülikoolides) on see ülimalt tavapärane - teisisõnu see on hoiaku ja kultuuri muutmise küsimus, mille muutmisel on dekaanil kindlasti määrav roll.
 
Raul Eamets: Me peame õppima üksteise parimatest praktikatest. Üks võimalus selleks on näiteks kolledžite senine  koostöö kohalike ettevõtjatega. Teisalt on kindlasti arenguruumi vilistlasbaasi kasutamisel intensiivistamaks koostööd ettevõtetega. Siin ootaks ülikooli keskset tuge vilistlaste andmebaasi loomisel. Viimasest on aastaid räägitud, aga ei ole kuhugile eriti jõutud. 
Õppekavade uuendamisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu lõpetajate väljundile tööturu mõttes. Oluline on, et meie lõpetajad oleksid tööandjate poolt hinnatud. See aga nõuab jälle suuremat koostööd ettevõtetega. 
 
Ettevõtjaid tuleks senisest proaktiivsemalt kaasata lõputööde uurimistööde juhendamisse, kaitsmiskomisjonidesse, programminõukogudesse. Uus eelarveperiood peaks selliste tegevuste elluviimiseks pakkuma ka senisest suuremaid võimalusi. Mida rohkem ettevõtja näeb ülikooli seestpoolt, seda suurem on tõenäosus, et tekivad töised kontaktid lepingute näol. Socialia “masinateks”, mida ettevõtja saab kasutada, ei ole mitte keerulised seadmed (kuigi seda ei saa välistada), vaid meie teadmised ja analüüsioskused.
 
Milleks meile teadus, kui meil on demokraatia?
 
Eiki Berg: Ilmselt peab küsija silmas seda, et demokraatia juhindub ennekõike esindatusest ja selliste otsuste tegemisest, millel on rahva mandaat. Otsused ise tuginevad pigem populaarsele „arvamusele“ ja mitte tõsikindlale „teadmisele“. Poliitikute seisukohast oleks lühinägelik surfamine populismi harjal ja rumal jätta kasutamata teadmistepõhine valitsemine.
 
Raul Eamets: Küsimuse püstitus justkui eeldab, et need kaks välistavad teineteist. Sellega ma nõus ei ole.
 
Kui Te saaksite teha ETAG-ile ühe ettepaneku, mis kindlasti läbi läheks, mis see oleks?
 
Eiki Berg: Tehtagu nii, et mängureeglid oleksid selged, läbipaistvad ja ühtmoodi kehtivad igal erineval ajahetkel. See puudutab ennekõike teadusprojektide rahastamist.

Raul Eamets: Mul on neile pigem üks soov: et nad leiaksid endale väga asjaliku tegevjuhi, kes suudab kogu masinavärgi tööle panna nii, et ETAG oleks ka ülikoolide arvates teaduse rahastamise süsteemi oluline ja kasulik osa. 
 

Valdkonna areng

 
Milline on Teie strateegiline nägemus ingliskeelse õppe arendamiseks Teie vastutusvaldkonnas?
 
Eiki Berg: Ma toetan rahvusvahelistumist kahe käega. Seda eriti magistri- ja doktoriõppes, nende erialade puhul, mis omavad vajalikku rahvusvahelisel tasemel õppe- ja teadustöö potentsiaali ning mille järele on rahvusvahelisel turul nõudlust. Samas on meil erialasid, mis on tugeva Eesti-keskse orientatsiooniga (näit õpetajakoolitus, ajakirjandus või juuraharidus) või mis saavad piisaval hulgal taotlusi õppekohtadele. Usun, et socialia valdkonnas on potentsiaali ingliskeelseks õppeks veel rahvusvahelisel õigusel, kommunikatsiooni- ja meediauuringutel ning psühholoogial.
 
Raul Eamets: Socialia valdkonnas, kus võrreldes teiste valdkondadega on Eesti-sisene konkurents kõige suurem, on rahvusvahelistumine hädavajalik. Meil lihtsalt ei jätku Eesti tudengeid.  Tegelikult on võimalik ja vajalik inglisekeelset õpet arendada kõikides socialia instituutides. Kolledžite seisukohast oleks vaja enne rääkida seal töötavate inimestega, selgitamaks välja, milline on turuolukord ja kas on vajalikke ressursse. Üht-teist on aga juba ka kolledžites selles suunas tehtud. 
 
Isegi kui tundub, et esimese hooga ei ole inglisekeelsele õppele turgu , siis kombineerides erinevaid alamdistsipliine või tehes koostööd teiste valdkondadega, on võimalik inglisekeelseid õppekavasid välja pakkuda ja seda  kõikidel õppetasanditel. See on mõnes mõttes meie tulevik, meeldib see meile või mitte. Globaliseerumise mõju, kui soovite.
 
What do you think are the most important needs of the former faculties that have merged that you would head if elected, but are not currently a member of? How would you address these needs?
 
Eiki Berg: The biggest challenge would be to create unity in diversity, so that different structural units both rely on and exploit their comparative advantages, and at the same time stand together whenever the issues at stake are related to the development of social sciences by and large. The fact that a new faculty will start to operate in four Estonian cities and in different campuses does not make things easier. However, the role of the future Dean would be listening institutional concerns from below and addressing these to the top management. At the same time, the future Dean has to address policy directions designed above to the institutes below. Presumably, the former faculties would like to preserve their autonomy to the greatest degree. I believe it is doable to the extent these former faculties are willing to invest into the common activities which bring us all closer to each other.

Raul Eamets: First, I belive that needs of different institutes and colleges are very different. One of the first tasks as a new  dean (after staffing the dean’s office) will be meetings with heads of the institutes/colleges in order to map their problems and discuss future perspectives. Of course I already pick up information about the needs of the institutes from meetings with people during my election campaign but systematic work can start after the elections. 
 
There are common problems across all university’s institutions, and they should be addressed as a first priority. I have touched these issues in my elections platform e.g. decreasing number of students, too many study programmes, some overlap between study programmes, not enought international students etc.
 
Millised on selle valdkonna suurimad võimalused ja väljakutsed lähima 5-10 aasta jooksul? 
 
Eiki Berg: Suurimad väljakutsed valdkonnale on seotud käimasolevate reformidega: struktuurireform, õppekavareform, rahastamisskeemi muutmine. Valdkonnasiseselt tuleb panustada erinevate struktuuriüksuste ja erialade tugevustele, mis võimendaks socialia valdkonna häält ülikooli sees ja tagaks sotsiaalteadlaste paremal sidustamisel ühiskonnaga parema nähtavuse. Socialia valdkond on kõige suurema üliõpilaste arvuga, kõige rohkem erinevaid struktuuriüksuseid, õppekavasid ja erialasid koondav. Samuti on selle valdkonnaga seotud kõige rohkem ühiskondlikke ootusi. Kes muud kui mitte selle valdkonna teadlased peaks välja pakkuma praktilised lahendused Eesti demograafilisele probleemile, põgenikekriisile, riigihaldusreformile, majandusliku konkurentsivõime tõstmiseks või ühiskondliku sidususe parandamiseks. 

Raul Eamets:
Väljakutsed:
1. Tudengite arvu hoidmine tänasel tasemel ;
2. Interdistsiplinaarsuse rakendamine õppesse, inglisekeelsete õppekavade väljatöötamine ja avamine;
3. Ebapiisav kaasatus rakendusuuringutesse;
4. Doktoriõppe madal efektiivsus;
5. Liiga vähe valdkondade vahelist koostööd 

Võimalused:
1. Akadeemiline potentsiaal õpetamise kvaliteedi tõstmiseks on väga hea, valdkondlik konkurentsivõime võiks aga suureneda tänu koostööle erinevate instituutide vahel;
2. Loodetavasti saavad rahastuse nii ASTRA taotlus, tippkeskuse taotlus kui ka doktorikoolid, see loob meile mitmeid võimalusi;
3. Tartu tuntus välistudengite seas kasvab, mis tugevdab meie konkurentsipositsiooni välisriikides;
4. On olemas toimiv kaubamärk RAKE näol;
5. Tugev ja tegus juhtkond, kes teeb koostöös kõigi ülikooli valdkondadega.
 
Kuidas on võimalik tekitada sünergiat seniste teaduskondade vahel?
 
Eiki Berg: Sünergiat saab luua ainult läbi vastastikuse koostöö, nii valdkonnasiseselt kui ka valdkondlikke piire ületavalt. Samas saab see olla üksnes diferentseeritud, st. erinevate erialade vajadusi arvestades üldiste koostöövõimaluste ja tingimuste loomisel.
 
Raul Eamets: Osaliselt olen eelnevate küsimustega sellele vastanud.  Lisaks tooksin välja järgmised märksõnad:
1. Ühised õppekavad,
2. Ühised õpetamised ühe aine raames,
3. Rakendusuuringud,
4. Valdkonna kui terviku turundamine, lisaks õppekavade turundamisele.
 
Kas ja milliseid võimalusi näete socialia ja humanitaaria valdkonna ühisosana?
 
Eiki Berg: Üks võimalus on õpetajakoolitus: ühisõppekavad ja ühismoodulid. Lisaks veel uurimismeetoditealane kompetents ning üldine sotsiaalteaduslik ja mõtteajalooline alusteadmine.
 
Raul Eamets: Täna me juba oleme tegutsenud koos ülikooli fookusvaldkondade sõnastamisel, kindlasti on võimalusi koostööks veel. Näiteks ühiste õppekavade loomine, alusmoodulitesse kuuluvate ainete vastastikune õpetamine, ühiste täiendusõppe moodulite koostamine vms. Võib-olla ongi keskselt (valdkonna õppeprodekaanide tasandil) neid küsimusi kergem koordineerida kui tulevaste instituutide tasandil. Kindlasti on ka uurimisteemasid, kus kahel valdkonnal on ühisosa, näiteks  kommunikatiivne mitmekesisus kui kultuurilise mitmekesisuse osa või väärtused ja väärtuskasvatus.
 
Kuidas muuta sotsiaalteaduste tulemused heas mõttes tarbeteaduseks? Milline on Teie arvates selle praegu seis?
 
Eiki Berg: Sotsiaalteadused on juba praegugi tugevad nii alus- kui ka rakendusuuringutes. Tartu ülikooli psühholoogid on rahvusvaheliselt kõige nähtavamad, mitmed selle eriala teadlased kuuluvad nn „1% klubisse“. Oleks ekslik arvata, et tipptasemel teadus jääb üksnes abstraktseks teoretiseerimiseks ega kõneta ühiskonda selle valupunktide avamisel ja lahenduste pakkumisel. Meie valdkonna teadlased on panustanud Eesti inimarengu aruandesse, viinud läbi tööjõu- ja rahvastiku-uuringuid, analüüsinud psühhobioloogiliste tegurite mõju liikluskäitumisele või ka infotehnoloogiliste rakenduste mõju valitsemisele ja teiste avalike teenuste kasutamisele. Kasvatusteadlased on tõsiselt panustamas haridustehnoloogiliste uuenduste väljatöötamisse. Meil on ka rakendusuuringute keskus, milles läbiviidud mõjuanalüüsid annavad olulise sisendi erinevate poliitikate väljatöötamisse. Probleem ei ole mitte sotsiaalteaduste vähene praktilisus, vaid ebapiisav nähtavus. Samas ei saa ega tohi orienteeruda vaid turunõudlusele, kus tellija mitte ainult ei finantseeri, vaid ka kirjutab ette teadustöö tulemuse. Selline tarbija huvidega arvestamine ei ole paraku enam teadus.
 
Raul Eamets: Seis on kindlasti paremaks muutunud. Esiteks on riigiasutused saanud võimaluse struktuurifondide vahendite abil tellida sotsiaalteadlastelt rohkem rakendusuuringuid ning tõusnud on ka riigiasutuste endi kompetents uurimisküsimuste püstitamisel. Teiseks on olemas valdkondlik rakendusuuringute keskus (RAKE), mis on enda olemasolu ühiskonnas juba tõestanud. Kolmandaks on välja kujunenud sotsiaalteadlastest arvamusliidrid, kes uuringutulemusi meediasse viivad. Kõik eelnev toetab sotsiaalteaduste muutumist heas mõttes tarbeteaduseks.

"Kõigi sotsiaalteaduste tõeline suund on minna (lõpuks) andmeanalüüsi juurde" - poolt ja vastu?
 
Eiki Berg: Põhiline eesmärk on toota uut teadmist. Teekond selleni on aga erinev. Sotsiaalteadused on oma olemuselt heterogeensed ja kasutavad väga erinevaid uurimismeetodeid. Milline meetod on parim, sõltub juba uuritava objekti iseloomust. Ma ei usu, et õigusteadlastel oleks midagi mõistlikku peale hakata kvantitatiivse andmeanalüüsiga. Ega arva ka, et see osa sotsiaalteadlastest, kes tegelevad kõige laiemas tähenduses tekstiliste väljenduste uurimisega, oleksid „teaduslikumad“ kui kvalitatiivsed tunnused konverteeritaks numbrilisteks väärtusteks.

Raul Eamets: Kui me uurime ühiskonda, mis on sotsiaalteaduse esmane objekt, siis ei kujuta ma ette, et seda saab teha ilma andmeteta. Isegi kui tegemist on millegagi, mis toimub inimese peas (arusaamad, väärtushinnangud), oleks mõistlik oma hüpoteese katsete, eksperimentide või küsitlustega tõestada. 

Aga eks see ole lõpuks suuresti kinni ka selles, et kuhu me tõmbame socialia ja humaniora vahelise piiri.

Kuidas teha nii, et kõigi kvantitatiivsete sotsiaalteadlaste andmeanalüüsimeetodid läheksid kirjeldavast statistikast järeldavasse ja ei oleks mh ka tuim korrelatsioonanalüüs?
 
Eiki Berg: Ma ei kujuta päris hästi ette kirjeldava statistika kasutamist ilma kaugemale ulatuvate järeldusteta. Samuti ei suuda mõista ka sellist teadust, kus filigraanne meetodikasutus „tapab“ uurimisobjekti. Erinevad meetodid moodustavad teadlase tööriistakasti sisu – millist meetodit millal kasutada, sõltub uuritava probleemi sisust. Kui vaja, siis tuleb seoste tugevuste väljaselgitamiseks kasutada korrelatsioonianalüüsi. Kui järeldused ei puuduta seoseid, siis pole seda meetodit ka vaja kasutada.

Raul Eamets: See on kindlasti kinni meetodite õpetamise ja kasutamise oskuses, teadustulemuste kasutamises õppetöös, juhendajate enda metoodilises kompetentsis,  publitseerimise sihiks olevate teadusajakirjade kvaliteedis jne. Nende teemadega tuleb tegelda, kõikidel tasanditel.
 
Oletame, et käivad rahastuse arutelud. Millised on need Teie-poolsed argumendid, mil Te nõustute enda valdkonna raha vm ressursse andma kellelegi teisele? Kas näete, et olete selleks võimeline?
 
Eiki Berg: Oleksin selleks valmis, kui jutt on ülikooli kui universitase terviklikust arengust. Ning kui sedasorti ressursside jagamine oleks veenvalt põhjendatud.
 
Raul Eamets: Kõik sõltub prioriteetidest ja tegevustest, mille pärast ümberjagamist nõutakse/soovitakse.  Kui meil peaks tulevikus mingitel põhjustel olema poole vähem tudengeid kui täna, siis teatud osa eelarvest jaguneb ümber nö automaatselt. Ma loodan, et ülikoolis kehtib tänaseni ikkagi “universitase” printsiip ehk siis TÜ-s peavad olema esindatud kõik olulised akadeemilised valdkonnad. Socialial on omad tugevused ja nõrkused. Kui kuskilt tahetakse raha ära võtta, peaks minu arvates kuskile mujale raha juurde andma. Eeldan, et üldine riigipoolne tulemuslepingute põhine rahastus nii ülikoolile kui valdkonnale ei vähene ja selle eest kavatsen ka seista. 
 
Aga mina näen siin palju laiemat teemat. Ümberjagamine ei lahenda alarahastatuse probleemi. Tekk jääb ikka nii suureks nagu ta on, ükskõik kui palju seda endale peale tirida või teiste peale laotada. Oluline on hoopis see, kuidas raha valdkonda juurde tuua.  
 

Õppe- ja teadustöö korraldus

 
Mida tuleb teha, et teaduskonna töötajatele ja akadeemilisele personalile ei peaks õpetama seda, mida vastav teaduskond ülikoolis õpetab? Näide: sotsiaal- ja haridusteaduskonnas napib nii infokorralduse alast kui ka pedagoogilist pädevust (tegutsetakse vastupidiselt sellele, mida õpetatakse, et kuidas peaks või võiks), kuigi samas teaduskonnas õpetatakse nii infokorraldajaid kui ka pedagooge. 
 
Eiki Berg: Kui infokorralduse ja pedagoogilise pädevuse vallas on vajakajäämisi, siis oleks väga oluline saada selle kohta täpsemat teavet, et dekaanil koostöös instituudi juhiga oleks võimalik probleemid lahendada.
 
Raul Eamets: Töötajate sisekoolitus on siin ilmselt parim lahendus. Ma tean, et täna viivad mitmeid vastavaid kursusi täiendõppijatele läbi valdkonna inimesed. Samas inimesed võiksid teha ka sisekoolitusi meie enda inimestele. Lisaks sisekoolituste puudumisele on probleem ka selles, et töötajad ise ei teadvusta selliste oskuste õppimise vajadust. Ma loodan, et loodav õppejõudude ja teadustöötajate  atesteerimise süstem hakkab jõulisemalt arvestama täiendus- ja sisekoolitustes osalemist. Koolituste kõrval võiksime hakata korraldama ka erinevaid seminare, kus räägitakse enda parimatest kogemustest ja ettevõtmistest ehk mitteformaalne õpetamine kolleegide vahel.  
 
Kuidas tuua kvant. ja kval. teadlasi üksteisele lähemale?
 
Eiki Berg: Milleks vastandada neid kahte leeri? Miks on põhjust arvata, et ühe leeri esindajad teise leeri meetodeid ei valda? Meetodi valik sõltub ennekõike uuritava probleemi iseloomust. Mõistagi on teadlastel välja kujunenud omad teoreetilised vaatenurgad ja metodoloogilised lähenemised ning laiem teadusfilosoofiline arusaam sellest, kuidas teadust teha. Kui siiski näha erisusi, siis pigem küsimuses, kuidas saada igal ajahetkel kehtivaid, objektiivseid ja tõepäraseid teadmisi, mis aja jooksul kumuleeruvad. Selles küsimuses positiviste ja poststrukturaliste ilmselt ühte uurimisrühma paigutada on raske.
 
Raul Eamets: Ega vägisi kedagi üksteisele lähemale ei too. Koostöö ja ühised projektid saavad tekkida ainult ühiste kohtumiste, teadusseminaride ja konverentside korraldamisest.
 

Organisatsioon ja juhtimine

 
Milline peaks olema dekaani roll valdkonnas: nt kas dekaan peaks eelkõige esindama valdkonna huve ülikoolis (nt rektoraadis) või ülikooli huve valdkonnas?
 
Eiki Berg: Nii see kui teine. Pigem tuleks leida mõistlik tasakaal nende mõlema variandi vahel. Dekaan on küll rektoraadi liige ja kõrgemal tasemel poliitika kujundaja. Samas on ta valitud valdkonna akadeemilise kogukonna poolt, nende tunnustatud liider ja valdkonda kuuluvate erinevate teaduskondade/instituutide/kolledžite huvide esindaja. Emb-kumb variant ei tööta sel lihtsal põhjusel, et rektoraadi käepikenduseks olemine toob kaasa valdkondliku usaldamatuse ja võõrandumise. Samas valdkondlike huvide ülikooli kui terviku omadest kõrgemale seadmine kitsendab läbirääkimiste ruumi ja seab rektoraadi silmis dekaani tõsiseltvõetavuse kahtluse alla.
 
Raul Eamets: Valdkonnahuvide esindamisel ei saa dekaan ignoreerida ülikooli arenguprioriteete, strateegilisi huvisid ning fookusteemasid. Need on tegevuse aluseks ka valdkonnale. Tugevat eeltööd ja koostööd teiste valdkondadega nõuab see, et valdkondlikud huvid ei läheks konflikti ülikooli üldiste huvidega. Sel juhul ei teki ka olukorda, kus mina dekaanina peaksin hakkama pooli valima. Aga kuna dekaanile on siiski antud valimistel mandaat valdkonna esindamiseks, siis huvide konflikti puhul peab dekaan seisma valdkonna huvide eest. 
 
Millised on Teie kolm olulisemat juhtimispõhimõtet töös inimestega? 
 
Eiki Berg: Kuula ära, kaasa, tunnusta.
 
Raul Eamets: Lühidalt öeldes - otsesuhtlus, usaldus ja tulemustele orienteeritus.
 
Oluline on silmast-silma suhtlemine, alati helistamisest ja kirjutamisest ei piisa. Võiks ka öelda, et minu esimene põhimõte on - räägi inimestega, teine põhimõte - räägi inimestega ja kolmas põhimõte -  räägi inimestega. Alati ei ole käsitletavad teemad meeldivad, aga teisiti ei ole see mõeldav. 
 
Kuna iga töötajani personaalselt nii suures valdkonnas ei jõua, on minu jaoks väga oluline esiteks meeskond, kes hakkab uue dekaani tegemisi toetama, teiseks koostöö instituutide ja kolledžite juhtidega. Eelnevas on oluline roll usaldusel. Ma pean usaldama neid inimesi, kes on minu meeskonnas ja kellega ma koostööd teen.
 
Kolmandaks põhimõtteks on tulemustele orienteeritus. Ma ei kirjuta ette ja ei kontrolli, kuidas ülesandeid täidetakse, mind huvitab rohkem lõpptulemus. Muidugi peab tervet protsessi saatma üksteise austamine, viisakus, eetilisus, järgida tuleb meie ühiseid väärtusi, kuid protsessi erinevate etappide üle otsustamine jääb ülesande sooritaja otsuseks.
 
CV Keskuse korraldatud küsitluse põhjal kuulub Tartu ülikool Eesti mainekamate tööandjate hulka. Kuidas kavatsete valdkonna juhina panustada ülikooli kui tööandja maine kujundamisse, et ülikooli tööandjana jätkuvalt kõrgelt hinnataks?
 
Eiki Berg: Ma pean oluliseks väärtustada iga töötaja panust oma tööülesannete täitmisel. Inimesed on meie kõige kallim vara. Õppehooneid võib uuendada, töökeskkonda kaasajastada, uued seadmed muretseda. Aga sellest kõigest on vähe kasu kui Cambridge’i ülikooli doktorikraadiga eesti soost teadlased ei jää siia, sest nende teadmisi ja kogemustepagasit ei osata vääriliselt hinnata. Sõna „vääriline“ ei tähenda ilmtingimata palganumbrit.
 
Raul Eamets: Esiteks määrab ülikooli sh ka valdkonna positsiooni ja maine ühiskonnas ära meie õppe- ja teadustöö kvaliteet. Kas meie tudengid on pärast lõpetamist tööturul edukad ning kas meie uuringute tulemustega arvestatakse. Sellepärast on kvaliteedi tagamine ülesanne number üks. Teine oluline aspekt on inimesed. Valdkonna näo nii ülikooli sees kui väljas kujundavad lõpuks inimesed, kes siin töötavad ja kes avalikkusega suhtlevad. Kõige lihtsam on alustada isiklikust eeskujust ja olla suhetes ühiskonnaga valdkonna eestkõneleja. Olgu selleks siis esinemised televisioonis, raadios või ajakirjanduses. Varasemast on mul see kogemus olemas. Kindlasti tuleks suurendada valdkonnast pärit arvamusliidrite hulka just noorema põlvkonna akadeemilise personali seas. 
 
Ülikooli töökeskkonna küsitluse viimaste aastate üks sõnumeid on, et töörahulolu keskmine näitaja on küll kõrge, ent paljude vastajate hinnangul on arenguruumi nö tavalistes juhtimistegevustes nagu tagasiside andmine, kaasamine, tunnustamine jt. Kas ja kuidas peaks selles osas juhtimiskultuuri muutma? 
 
Eiki Berg: On mõistagi tore kui ümmargustel tähtpäevadel jagatakse suuremaid või väiksemaid medaleid. Aga kas selleks, et tunnustatud saada, peab elama 60-, 70- või 80-aastaseks? Või on hoopis igapäevased tööd ja tegemised sõltumata nominendi vanusest need, mis vääriksid tunnustamist erinevatel ajahetkedel?
 
Raul Eamets: Juhtimiskultuuri saavad muuta inimesed, kes juhtimisega tegelevad. Seega näen kahte peamist tegevussuunda: esiteks, juhtide koolitamine, mida peab tegema pidevalt. Teiseks, uue põlvkonna juhtide kasvatamine, võimaluse andmine noortele.  Teatepulga üleandmist ei tohi karta ja edasi lükata. 
 
Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon juhtis tähelepanu süsteemse iga-aastase töötajate tulemushindamise üleülikoolilise rakendamise vajadusele. Kui oluliseks peate seda, et igal töötajal oleks vähemalt kord aastas võimalus oma juhiga tulemusvestluse vormis tehtu kokku võtta, uusi kokkuleppeid teha, tagasisidet saada, arenguvõimalusi jm arutada? Mida oma valdkonnas tulemusjuhtimise suunal soovite muuta?
 
Eiki Berg: Ma kasutaksin tulemushindamise asemel mõistet arenguvestlus ja arvan, et otsesed juhid peaksid oma töötajatega vähemalt korra aastas maha istuma ning arutama seda, kuidas õppe-, teadus- ja muu töö on sujunud, kuidas töötingimustega rahul ollakse või milliseid muutusi näha soovitakse. Juhi seisukohast on oluline tagasisidet saada, märgata tehtud töö tulemusi ja jagada tunnustust. Ma ei usu, et standardiseeritud mõõdikud võiksid inimlikku poolt asendades sisulist töökvaliteeti ja töötajate rahulolu tõsta. 
 
Raul Eamets: Kindlasti on tulemusvestlused ja ka muus vormis tagasiside  juhilt töötajale väga oluline. Mitte vähem oluline ei ole tagasisidestamisoskuste õpetamine juhtidele. Mitmed põhitõed tulemusvestluse läbiviimisest kipuvad aja jooksul ununema ka juba kogenud juhil. Igal juhul ei tohi tulemusvestlusi võtta formaalselt, vaid vestlustesse tuleb suhtuda vastutustundega. 
 
Kuidas valdkonna või campuse raames kasutada õpperuume efektiivsemalt?
 
Eiki Berg: Õpperuume peab olema optimaalsel hulgal ning struktuuriüksused peaksid neid kasutama vastastikku. Nädalavahetustel on võimalik kasutada õpperuume täiendkoolituse või tsüklilise õppevormi puhul. Õpperuumide kasutus on nii-või-teisiti struktuuriüksuste õlul ning seetõttu osa eelarvelistest kuludest. Kui ruume üleliia ja need leiavad ebapiisavat kasutust, siis on neist võimalik loobuda.
 
Raul Eamets: Sellele küsimusele jään paljuski vastuse võlgu, sest hetkel puudub ülevaade olemasolevast ruumikasutusest. Kindlasti saab paremini kasutada olemasolevaid videoklasse, aga selleks peab kaardistama praeguse olukorra ning vajadused. Täna mul sellist informatsiooni ei ole. Majandusteaduskonna kogemuse põhjal võib öelda, et ilmselt on vaja tulevikus pigem rohkem väiksemaid seminariruume kui väga suuri auditooriume.  Viimaseid võib valdkonnas olla vähem kui praegu ja neid kasutatakse ühiselt.
 
Oletame, et Teil on aega: milliseid 1-3 kursust Te tahaksite Tartu ülikoolis ise enda harimise mõttes kuulata?
 
Eiki Berg: Kaasaegsed õpetamismeetodid.
 
Raul Eamets: Mulle meeldib küsimuse püstitaja eeldus!
 
Kursused, mida tahaks kuulata ka oludes, kus aega ei ole: 
1. “Õppimine ja õpetamine kõrgkoolis”, et saaksin võrdväärsena kaasa rääkida õppekvaliteedi arendamise teemadel;
2. e-kursuste arendamise kursus.
 
Oletame, et Teist saab socialia dekaan. Kas ja kuidas kavatsete jätta endale piisavalt aega puhkamiseks?
 
Eiki Berg: Ükski inimene ei saa mistahes ametipostil olla asendamatu ja kõik töötajad väärivad aega oma energiavarude täiendamiseks. Nii ka mina. Kavatsen puhata intensiivselt ja täiel rinnal.
 
Raul Eamets: See on keeruline teema. Viimastel aastatel olen suutnud juuli hoida töistest tegemistest vabana. Tahaks seda praktikat ka tulevikus jätkata. Kui on olemas tugev meeskond, on võimalik ülesandeid delegeerida ja leida aega puhkamiseks.