Dekaani kandidaatide Leho Ainsaare, Peeter Burki ja Varmo Vene vastused ülikoolipere esitatud küsimustele | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Dekaani kandidaatide Leho Ainsaare, Peeter Burki ja Varmo Vene vastused ülikoolipere esitatud küsimustele

 

Tartu ülikooli ees seisvatest valikutest

 
Kas ülikoolil peaks olema prioriteetseid valdkondi või prioriteete kõigis valdkondades ehk kuidas te seostaksite universitase printsiipi ülikooli arengu fokusseerimisega?

Leho Ainsaar: Olen väga skeptiline üleülikooliliste fookuste väljatoomisel, mis puudutab just teadus-arendustegevust. Tavaliselt lõppevad sellised katsed üsna üldiste nimekirjadega, kus igaüks leiab endale sobiva rea olemasolu õigustamiseks. Mõtteharjutuseks võiksime proovida sõnastada hoopis sellised tegevused, millega me täna tegeleme, aga ei peaks. Nii või teisiti peavad teadus-arendustegevuse prioriteedid olema seotud rahvusvaheliselt väljapaistvate teadustulemustega, mis reeglina väljenduvad ka töögruppide finantseerimises. Sellised prioriteedid kujunevad või on kujunenud välja tugevate instituutide sees, mitte kogu ülikooli tasemel tehtud otsuste põhjal. Õppetegevuse prioriteetide seadmisel peaks aluseks olema ülikoolidevaheline kokkulepitud tööjaotus (vastutusvaldkonnad), kuid tundub, et ükski kõrgkool tegelikult neid väga tõsiste suunavalikutena veel ei käsitle. Universitase printsiip peaks realiseeruma läbi kõrgetasemeliste teadus- ja õppekeskuste olemasolu ülikooli kõigis olulistes valdkondades.

Peeter Burk: Siin on ilmselgelt tegemist sõnade mitmetähenduslikkusest tuleneva segadusega. Vastaksin siin nii: kindlasti ei peaks ülikoolil olema prioriteetseid valdkonna nime kandvaid struktuuriüksusi. Samas peab ülikool otsustama, millised on tema prioriteetsed tegevusvaldkonnad. 
 
Korraga kõiki asju teha ei saa, vähemalt väga hästi. Samas tuleb aga selgelt välja öelda ka see, et need tegevused, mis prioriteetsete alla ei kuulu, on ülikoolis ikka lubatud ja aktsepteeritud. Praeguse ülikooli fookuste määratlemisega kipub kaasnema arvamus, et kui minu kitsast tegevust seal kirjas pole, siis mind varsti koondatakse. See ei saa kindlasti nii olla!
 
Varmo Vene: Tartu ülikool on klassikaline ülikool, ehk kõik neli valdkonda (valdkond kui struktuuriüksus) on tervikuna võrdväärselt tähtsad. Samas, kõigi valdkondade sees on ühiskonnal ülikoolile kõrgendatud ootused teatud valdkondades (valdkond kui eriala) ja viimased peaksid kuuluma kogu ülikooli prioriteetide hulka (mitte olema vaid valdkonna "siseasjaks").
 
Kas ja mida peaks muutma valdkondade ja instituutide ülikoolisiseses rahastamises?

Leho Ainsaar: Teaduskondade rahastamise valemid on paika loksunud ja läbi vaieldud pika aja jooksul ja on üksuste finantsstabiilsuse jaoks oluline, et siin ei tehtaks revolutsioonilisi muudatusi. Aja jooksul on siiski silma jäänud mõned suhtumised ja trendid, mis natuke häirivad. Näiteks, ülikooli ühiskassa (üldfondi, kapitalieelarve jne) moodustamisel lähtutakse peamiselt põhjendustest, mis tulenevad selle raha kasutusvajadustest. Ehk, instituutide teenitud vahenditest võetakse niipalju kui vaja on, aga küll nemad järelejäänuga hakkama saavad (nt lasku teadurid lahti vms).
 
Võibolla oleks vajalik rohkem vaadata sellele ka altpoolt – kui palju on instituutidel vaja oma põhitegevusteks (sh väärikateks palkadeks) ja mis siis sellest üle jääks. Ehk, kui luksuslikku keskehitust me ülikoolis oleme võimelised üldse ülal pidama.
 
Teine häiriv trend on erinevate tegevuste vastandamine. Nii on aastaid püütud sendini välja arvutada, kui palju panustab teadustegevus ja kui palju õppetegevus ühiskassasse, ning tehtud selle alusel siis maksupoliitilisi otsuseid. Siin võiks olla veidi laiem vaade organisatsiooni arengule kui niisugune mehhaaniline vastandamine (miks just teadus vs õpe, leiaks ju ka muid kriteeriume?).
Kahjuks on meil juba jälle arutusel ettepanekud, mis viivad teadustegevuses enam silma paistvate instituutide rahakotist ära hoonete ja aparatuuri haldamiseks mõeldud raha, ikka õigluse nimel! Võime muidugi loota soojade talvede jätkumisele, aga pikas perspektiivis ei soosi see trend küll rahvusvahelisel tasemel teadus-arendustegevuse jätkumist ülikoolis.
 
Peeter Burk: Lihtne ja populaarne vastus dekaanivalimiste eel oleks, et LTT valdkonnale tuleb senisest oluliselt rohkem ressursse anda. Ilmselt on siin vaja, ennekõike just ülikooli nõukogul ja eriti tema ülikoolivälistel liikmetel (kellel pole loodetavasti selgeid erihuvisid), püüda paika panna eesmärgid (fookused), kuhupoole ülikool peaks arenema ja vastavalt sellele ka eelarvet suunata. Kindlasti peaks üritama muuta kogu eelarveprotsessi selliselt, et ülikool ei koosneks piltlikult öeldes suurest hulgast erinevate eesmärkidega ja omavahel konkureerivatest FIE-dest või OÜ-dest, kes kõik peavad oma tulud ise teenima ja samas maksma "katuseraha" keskstruktuurile. See viimane on muidugi tahtlikult groteskseks keeratud võrdlus, aga kohati praegune eelarve jätab allpool sellise tunde.
 
Varmo Vene: Tulemusrahastamise ja prioriteetide eelisarendamise komponendid peaks olema senisest palju selgemini välja toodud, et nende mõju kajastuks ka reaalselt instituutide eelarves.
 
Ülikooli ettevõtluslepingute mahul on tublisti arenguruumi. Kas tunnete dekaanina siin vajadust ja vastutust ning kui jah, mida teeksite ise ja kuidas motiveeriksite oma töötajaid tegema ettevõtetega senisest tihedamat koostööd? 
 
Leho Ainsaar: Jah, ettevõtetega koostöö tihendamine ja lepingute mahu suurendamine on oluline teema. See potentsiaal on jäänud mitmetes struktuuriüksustes täielikult realiseerimata, osalt inimressursi puudusel (nt euro- jm projektid on haaranud kogu vaba kompetentsi), osalt turunduslikel põhjustel või kontaktide puudusel. Oluline oleks ka suhtumise muutmine ülikoolis ja selle üksustes, mis väljenduks teadlaste motivatsiooni tõstmisel. Näiteks võiks olla lepinguliste tööde suurem arvestamine teadustulemuste hindamisel, valimistel jne.

Peeter Burk: Hea Erik! Kindlasti tunnen vajadust arenguks (kiiremini kui praegune). 
 
Aga, kui teaksin mõnda lihtsat (või ka keerulist, aga ikkagi töötavat) lahendus, siis oleksin selle juba ammu ära realiseerinud. Võimaliku arengusuunana näen siin, analoogiliselt õpetamise kvaliteedi tõstmisega, nn teenusepakkujate kogukondade teket, kus jagatakse oma kogemusi ettevõtluskoostöö tegemisel. Samuti tuleks sellele akadeemilise tegevuse aspektile rohkem tähelepanu pöörata atesteerimisel - see võiks olla üks kategoorias, milles edukas olemine võiks kompenseerida puudujääke teistes valdkondades (näiteks publitseerimises või ka õppetöös).

Varmo Vene: Antud küsimused kuuluvad arendusprorektori vastutusvaldkonda ja valdkonna dekaanil kui rektoraadi liikmel tuleb selles osas vastutava rektoraadi kaasliikme teadmisi ja arvamusi usaldada ning koostööd teha.
 
Ülikooli arengukava näeb ette keskkonnateadliku käitumise ja vastavate parimate praktikate sisseviimist ja järgimist ülikooli tegevuses, et olla ühiskonnas eeskujuks oma arenguvalmiduse ja vastutustundlikkuse rakendamisel ning toimimisega seotud keskkonnamõju vähendamisel. Mida kavatsete dekaaniks valituna teha, et keskkonnahoidliku organisatsiooni põhimõtteid teie vastutusala õppehoonetes ning siinse töötajas- ja tudengkonna igapäevapraktikates ellu viia?
 
Leho Ainsaar: Esimene väljakutse sellega seoses on kahe hoonestu arendus – IT maja ja endise MT hoone ümberehitus Oecologicumiks. Chemicumi kogemus näitab, et raha kokkuhoidmine ehitamisel võib tähendada keskkonnavaenulikku ja raiskavat hoonet, mille halduskulud on poole suuremad isegi sajandivanuste hoonete omadest. Oluline on jälgida instituutide ja tugistruktuuri koostöös seda, et nimetatud uued arendused saaksid piisavalt keskkonnasõbralikud, isegi kui esmane rajamishind selle tõttu kallineb.
 
Teine teema on töötajate ja üliõpilaste keskkonnateadlik käitumine, milleks meie valdkonnas peaksid juba erialase intelligentsi tõttu kõik eeldused olema. Siiski peab vaatama, et nende hoiakute realiseerimiseks igapäevases toimetamises oleks võimalused tagatud (olgu näiteks pakendite eraldi kogumise võimaldamine vms). 

Peeter Burk: Tunnistan ausalt, et see ei ole mulle väga tuttav teema. Kindlasti olen nõus toetama (ja olen ka siiani toetanud) kõiki ratsionaalseid sellesuunalisi ettepanekuid ja vajadusel ka isiklikuks eeskujuks olema. 
 
Samas peavad kõik sellised ettevõtmised olema ka summaarselt loodushoidlikud, mitte ainult näiliselt (nagu seda on näiteks pakendite kogumisel need enne puhtaks pesemine - selge vee ja energia raiskamine!).
 
Varmo Vene:  Juba olemasolevates õppehoonetes midagi väga kardinaalset ette võtta pole võimalik. Tähelepanu tuleb rohkem pöörata sellistele keskkonnateadlikku käitumist soodustavatele "pisiasjadele" nagu eraldi konteinerid paberile, ohtlikele jäätmetele ja muule prügile; et õppehoonetes oleks toimiv ventilatsioon, et talvel lahtiste akendega ei peaks loodust kütma jne. Uue IT-maja ehitamisel tuleb aga keskkonnasäästlikkusega arvestada juba projekteerimisel.
 

Valdkonna areng

 
Milline on Teie strateegiline nägemus ingliskeelse õppe arendamiseks Teie vastutusvaldkonnas? 
 
Leho Ainsaar: Esimese ülesandena tuleb käivitada inglisekeelne Science and Technology õppekava, mille ettevalmistus on lõpusirgel. Saadud kogemusi, sh MT teaduskonna kompetentsi, saab kasutada edasise rahvusvahelise õppe arendamiseks bakalaureuse tasemel. Magistritasemel jätkatakse välisüliõpilastele suunatud moodulite ja inglisekeelsete õppekavade arendamist, mis aja jooksul tähendaks loodusteadusliku magistriõppe muutumist suuremas osas inglisekeelseks, säilitades samas eestikeelse erialaterminoloogia õpetamise. Paralleelset eesti- ja inglisekeelset magistriõpet arendada pole otstarbekas ja selleks puuduvad ressursid, Põhjamaade kogemus näitab pigem inglisekeelsele õppele ülemineku paratamatust loodusteadustes.

Peeter Burk: Arvan, et inglikeelse õppe osakaal ülikoolis ja valdkonnas peab paratamatult kasvama - teadustegevus ja ka haridus globaliseerub päevast päeva ja kui meie seda ei tee, siis pole meil mõnekümne aasta pärast enam ka ülikooli, mis hoolitseks kõige muu kõrval ka näiteks eestikeelse teadusterminoloogia arengu eest. Loodan, et järgmisel õppeaastal käivitub valdkonnas esimene ingliskeelne bakalaureusekava ja pikemas perspektiivis võiks neid valdkonnas olla kolm. Ka magistritasemel oleks vaja rohkem ingliskeelset õpet. Samas on kogu ingliskeelse õppe arendamine keeruline ja kulukas tegevus ja sellega ei tohi kahjustada eestikeelset õpet.
 
Varmo Vene: Minu nägemuses peaks praktiliselt kogu kraadiõpe olema ingliskeelne. Erandiks ennekõike õpetajakoolitus ja otse kohalikule tööturule suunatud ümberõppe/täiendusõppe magistrikavad. Välistudengid võiks moodustada umbes poole kõigist kraadiõppuritest. Bakalaureuseõppes võiks umbes veerand ainetest olla ingliskeelsed, et kasutada efektiivselt ära välisõppejõudude potentsiaali.
 
What do you think are the most important needs of the former faculties that have merged that you would head if elected, but are not currently a member of? How would you address these needs? 
 
Leho Ainsaar: Valdkonnaks liituvad LOTE ja MT teaduskonna instituudid. Endise MT teaduskonna kahe instituudi suurimaks arenguülesandeks saab olema IT maja arenduse edukas lõpuleviimine. Dekaan saab siin pigem olla instituutide ja tugistruktuuri koostöö järelevaatajaks ja koordineerijaks. 

Peeter Burk: Matemaatika-informaatikateaduskonna suurimad vajadused on minu meelest ühelt toimetulek IT tudengite arvu kasvuga (terav vajadus võtta juurde õppejõude ja leida neile ka tööruumid - viimane probleem laheneb loodetavasti IT majaga) ja teisalt vajadus tagada piisav huvi tudengikandidaatide hulgas ka matemaatika, kui kõigi teaduste aluskeele, ja eriti matemaatikaõpetaja erialade vastu. Esimese probleemi lahendamiseks on vaja hankida juurde ressurssi, ennekõike väljastpoolt valdkonda ja ülikooli. Tunnustan MT juhtkonda ja töötajaid suure töö eest, mis mõlema probleemi lahendamiseks tehtud on, aga arvan, et valdkonnana suudame nendega veel efektiivsemalt tegeleda.
 
Varmo Vene: Üheks olulisemaks temaatikaks kõigis valdkonna struktuuriüksustes on õppekvaliteet. Selle parendamiseks tuleb nii konsolideerida õppekavasid kui ka aktiivselt soodustada õppejõudude enesetäiendamist õpetamisoskuste vallas.
 
Milline on Teie seisukoht digitaalhumanitaaria kui eriala arendamise osas Tartu ülikoolis? Kas täppisteaduste valdkond (kuhu kuuluvad igasuguse 'digitaal'-poole esindajad) peaks panustama ressursse digitaalhumanitaaria arendusse Tartu ülikoolis? Seejuures, kas digitaalhumanitaaria kui eriala peaks kuuluma humanitaarteaduste või täppisteaduste valdkonda?
 
Leho  Ainsaar:  Infotehnoloogia valdkond üldiselt peab toimima interdistsiplinaarselt, tänapäeval polegi enam selliseid valdkondi, kus infotehnoloogiline arendus poleks oluline. Seega ma ei tõstaks siin eraldi välja digitaalhumanitaariat, samavõrra on ka meie suures teaduskonnas olulised mitmed IKT-ga seotud arengusuunad nagu bioinformaatika, geoinformaatika jpt. Perspektiivsetel interdistsiplinaarsetel aladel tuleb inimressurssi hõivata erinevatest üksustest ja siis koos jõutakse ka rahaliste vahendite sissetoomiseni. Formaalsed organisatsiooni struktuuride piirid ei tohi siin olla olulised.

Peeter Burk: Kahjuks ei tea ma täpselt ja sisuliselt, mida kujutab endast "digitaalhumanitaaria". Kiire googeldamine andis vastuseks, et see on pigem digitaalsete "tööriistade" rakendamine humanitaarsete probleemide käsitlemisel. Sellisena peaks DH kuuluma pigem humanitaaria alla, nagu arvutuskeemia kuulub keemia ja mitte IT alla. Kindlasti on siin vajalik koostöö ja LTT poolelt oleme selleks ka valmis, näiteks läbi teadusarvutuste keskuse. Kas me peaksime selleks ressurssi panustama? 
 
Jah (täppisteaduste valdkond peaks panustama ressursse digitaalhumanitaaria arendusse Tartu ülikoolis-toimetaja täpsustus), kui sellest on näha kasu ka meie valdkonna arenguks, aga ennekõike peab selleks olema huvi ja vedajaid humanitaaride poolelt.
 
Varmo Vene: IT roll digitaalhumanitaarias on ennekõike abistav, kui arvutuslike meetodite, tööriistade ja tehnoloogiliste vahendite pakkuja. Seetõttu reeglina peaksid digitaalhumanitaaria erialad kuuluma humanitaarteaduste valdkonda.  Samas, teatud spetsiifilised alamerialad, mis vajavad näiteks uute arvutuslike meetodite väljatöötamist, võivad paikneda ka loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Seda siiski vaid tugevas koostöös vastavate humanitaarvaldkonna inimestega. Näiteks arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia töörühm teeb väga tihedat koostööd eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga.


Organisatsioon ja juhtimine

 
Millised on Teie kolm olulisemat juhtimispõhimõtet töös inimestega? 
 
Leho Ainsaar: Kuula. Püüa näha asju teiste inimeste vaatekohast. Kohtle kõiki õiglaselt.
 
Peeter Burk:
1. Muutusi ei tehta muutuste pärast (if it's not broken don`t fix it).
2. Alati tuleb (teatud aja jooksul) ära kuulata kõik huvitatud osapooled.
3. Kui otsus on vastu võetus, siis tuleb see ka ellu viia, s.t. pärast otsuse tegemist seda koheselt ei vaidlustata.
 
Varmo Vene: Kuulata, usaldada, õppida.
 
CV Keskuse korraldatud küsitluse põhjal kuulub Tartu ülikool Eesti mainekamate tööandjate hulka. Kuidas kavatsete valdkonna juhina panustada ülikooli kui tööandja maine kujundamisse, et ülikooli tööandjana jätkuvalt kõrgelt hinnataks? 

Leho Ainsaar: Akadeemilise asutuse maine tagab esiteks töötajate loome- ja eneseteostuse vabadus, teiseks konkurentsivõimeline palk. Esimest tuleb hoida ja mitte kahjustada administratiivsete reformide ning otsustega. Teisega tuleb pidevalt tegeleda kõigil, kellest sõltuvad rahalised vahendid.
 
Peeter Burk: Nagu ühes hiljutises Postimehe artiklis kirjas oli motiveerib inimesi tööle (ja seega määrab ka tööandja maine) kolm asja: hea palk, teadmine, et tehakse vajalikku asja ja meeldiv töökeskkond. Ülikool on (meie valdkonnas) hea tööandja pigem kahe viimase motivaatori osas. Kindlasti vajab tähelepanu ka esimene, s.t. palgad, aga see on pigem instituutide teema. Siiski arvan, et ka dekaan peab siin panustama (rohkem, kui LOTE-s senini tehtud).
 
Varmo Vene: Usun, et ülikooli maine tööandjana on tugevas korrelatsioonis ülikooli üldise mainekusega õppe- ja teadusasutusena; ehk siis panustamine kvaliteetse õppetöö ja kõrgetasemelise teaduse arengusse tagab ka kõrge maine tööandjana.
 
Ülikooli töökeskkonna küsitluse viimaste aastate üks sõnumeid on, et töörahulolu keskmine näitaja on küll kõrge, ent paljude vastajate hinnangul on arenguruumi nö tavalistes juhtimistegevustes nagu tagasiside andmine, kaasamine, tunnustamine jt. Kas ja kuidas peaks selles osas juhtimiskultuuri muutma? 

Leho Ainsaar: Selle järeldusega on raske vaielda. Eriti on tunda, et informatsiooni liikumine ülikooli juhtstruktuuridest (kogud, komisjonid) tavaliste teadlaste ja õppejõududeni on puudulik, samuti kõiki töötajaid kaasavaid arutelusid ei toimu üldse või piisavalt. Inimestel on tihti mulje, et neid puudutavad asjad on enne ära otsustatud kui nad teadagi saavad. Kuna teaduskondades ja instituutides on kõik juhid nö kohakaasluse korras lisaülesandena, siis võibolla vajaks nad rohkem professionaalset juhtimisnõustamist kuidas seda kultuuri parandada.

Peeter Burk: Oleme LOTE-s tasapisi püüdnud tunnustamist arendada, aga ilmselgelt on see läinud liiga aeglaselt. Ülikooli juhtkonna poolt paika pandud rektori tulemusvestlused dekaanidega ja dekaanide tulemusvestlused instituutide juhtidega peaksid jõudma lõpuks iga töötajani. Tunnistan ausalt, et ise ma selles osas väga osav ei ole, aga eks tuleb õppida ja areneda.
 
Varmo Vene: Loomulikult on arenguruumi kõigis tegevusvaldkondades, ka iga taseme juhtimistegevustes.  Peamiseks võimaluseks muutmiseks on olla ise selles osas eeskujuks, õppimisvõimeline ja nõudlik; ja nõudlik mitte ainult vaid alluvate, vaid ka iseenese ja vajadusel ka ülemuste suhtes.
 
Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon juhtis tähelepanu süsteemse iga-aastase töötajate tulemushindamise üleülikoolilise rakendamise vajadusele. Kui oluliseks peate seda, et igal töötajal oleks vähemalt kord aastas võimalus oma juhiga tulemusvestluse vormis tehtu kokku võtta, uusi kokkuleppeid teha, tagasisidet saada, arenguvõimalusi jm arutada? Mida oma valdkonnas tulemusjuhtimise suunal soovite muuta?

Leho Ainsaar: Kõige vähem mõttekas on teha selliseid tulemusvestlusi käsu korras, linnukese pärast. Seda tunnetatakse kui järjekordset tüütut lisaülesannet, mille mingid bürokraadid on välja mõelnud. Ei tohi kunagi unustada, et ülikoolis töötavad akadeemilised loomeinimesed, siia ei saa sisse tuua lauavabriku ega kommertspanga töökultuuri. Loomulikult peab igal töötajal olema võimalus arutada juhiga (ja kolleegidega) oma töötulemusi ja –probleeme ja mitte ainult kord aastas. See võib väga efektiivselt toimida nö sotsiaalses (kohvi)ruumis, saunas või kus iganes, mitte tingimata graafiku järgi juhi kabinetis.

Peeter Burk: See tundub nii loomulikuna, et me kaldume arvame, et teemegi seda ja koguaeg, aga ilmselt on selle lõpptulemus umbes samasugune kui minu iga-aastasel tulemusvestlusel rektoriga - rääkisime olulistest asjadest, aga tegelikult mingeid konkreetseid eesmärke kokku ei lepitud. Ühelt poolt on see akadeemilise vabaduse jaoks hea, teisalt võimaldab see meil jääda oma mugavustsooni ja tegeleda pigem ainult nende asjadega, mis meile meeldivad. Seega, jah, tulemusjuhtimine tuleb sisse viia (s.t. dekaani tulemusvestlused direktoritega, direktoritel allüksuste juhtidega jne), aga mitte formaalselt vaid sisuliselt.

Varmo Vene: Jah, tulemusvestluste pidamine on vägagi oluline. Dekaanina plaanin kindlasti neid oma otseste alluvatega ka pidada.
 
Do you have a specific position with respect to the location of the envisioned new IT building? Would you seek to locate it in Maarjamõisa in order to strengthen the connections with the rest of the faculty? Or would you be open to another location in order to achieve outreach towards other faculties or towards IT companies? 

Leho Ainsaar: IT keskuse uueks asukohaks on kaks alternatiivi (Emajõe-äärne piirkond ja Maarjamõisa) ning mõlemal on omad plussid ja miinused. Ise peaksin perspektiivsemaks Maarjamõisa loodusteaduste- ja meditsiinilinnaku piirkonda, kuhu positiivse stsenaariumi korral võiks liituda ka IT alal tegutsevaid ettevõtteid, ruumi selleks oleks. Kindlasti peaks valikul olema otsustavaks Arvutiteaduse instituudi jt matemaatikute kaalutletud seisukoht, mida toetaks kinnisvaraosakonna eksperthinnang.

Peeter Burk: Isiklikult arvan, et IT maja võiks tulla Maarjamõisa väljale koondades nii enamiku valdkonna instituute (5-6 kaheksast) kokku ühte campusesse koos meditsiiniteaduste valdkonna põhiosaga. Samas, olen avatud selles küsimuses diskussiooniks ja kui on argumente, mis ratsionaalselt näitavad, et mõni teine asukoht oleks parem, siis võin ka oma praegust seisukohta muuta.
 
Varmo Vene: Mõlemal variandil on omad head küljed. Isiklikult eelistan kergelt kesklinna varianti, parema ümbritseva infrastruktuuri, IT-firmade läheduse ja majandusteaduskonnaga sünergeetiliste koostöövõimaluste tõttu. Aga tegelikult on IT-maja asukoht natuke teisejärguline. Kõige olulisem on, et IT-maja tuleb, ja tuleb nii ruttu kui vähegi võimalik. Sest arvutiteaduse instituudi edasine areng tema praeguste ruumiliste võimaluste juures lihtsalt seiskub. Ühtegi uut töötajat enam värvata ei saa, ühtegi uut õppekava enam avada ei saa jne. See ongi juba tänane reaalsus.
 
Kus hakkab paiknema valdkonna dekanaat?
 
Leho Ainsaar: Loodus- ja täppisteaduste valdkonna (ehk lühidalt loodusteaduskonna) dekanaat hakkab paiknema Vanemuise 46 õppehoone teisel korrusel, seega kaunis ja väärikas 100-aastases loodusteaduste majas.

Peeter Burk: Praeguse plaani kohaselt Vanemuise 46 majas, kus selleks on ka ruumid ette valmistatud. Pikemas perspektiivis, kui IT maja tuleb Maarjamõisa campusesse (vt eelmise küsimuse vastust), peaks dekanaat ka sellesse majja mahtuma.
 
Varmo Vene: Minu dekaaniks saades hakkab dekanaat hakkab paiknema hajali. Vanemuise 46 asub "peakontor", Liivi 2 üks harukontor ja vähemalt üks harukontor ka Maarjamõisa campuses. Seda juhul, kui dekanaadile ikka jääb tudengitega suhtlemise funktsioon. Alternatiiv on, et praktiliselt kogu tudengitega suhtlust eeldavad küsimused lähevad instituutidele, mis juhul dekanaat võiks olla koondunud ühte kohta. Aga see saaks juhtuda alles aasta või paari pärast, kuna see eeldaks 1.jaanuaril kehtima hakkavas ÕKE-s mõningaste muudatuste tegemist.
 
Kuidas valdkonna või campuse raames kasutada õpperuume efektiivsemalt? 

Leho Ainsaar: Loodusteadustes (mitte niivõrd veel matemaatikas) peame me kohanema väheneva üliõpilaste arvuga. See fakt koos e-õppe jätkuva laienemisega võiks tingida ka muutuvaid vajadusi õpperuumidele, väheneb suurte auditooriumite vajadus ja suureneb seminariruumide ja väikeste auditooriumite vajadus. Suuremaid auditooriume valdavad üksused võiksid nende ruumide kasutamises enam koostööd teha ja kokkuvõttes mõnestki ruumist loobuda.

Peeter Burk: Sellele aitab kaasa valdkonna koondumine ühte asukohta/campusesse, sest siis on erinevate ruumide vahelise logistika korraldamine lihtsam. 
 
Praegune pinnakulude katmise süsteem peaks sellele ka kaasa aitama, aga ilmselt ei kaalu veel liigsetest ruumidest loobumise tulu üle seda mugavust, mille annab võimalus kasutada loenguteks-seminarideks piltlikult öeldes kõrvaltuba. Ja viimaks, ma kahtlustan, et tegelikkuses on meie õpperuumid rohkem kasutuses kui andmebaasid seda näitavad, sest vahel mõne väliskülalisega seminari korraldades on pea võimatu leida selle jaoks sobilikku ruumi...
 
Varmo Vene: Tunniplaanide koostamisel tsentraalse tarkvara kasutamine aitaks kindlasti kaasa õpperuumide efektiivsemale kasutamisele. Samas, efektiivsusega ei saa minna üle piiri. Peab säilima ka piisavalt auditoorsest õppetööst vaba pinda, mida tudengid saavad kasutada rühmatööks jmt. Seda eriti vanemates õppehoonetes, kus rühmatööks eraldi ruume pole ettenähtud.