Dekaani kandidaatide Tõnis Karki, Sulev Kõksi ja Margus Lemberi vastused ülikoolipere esitatud küsimustele | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Dekaani kandidaatide Tõnis Karki, Sulev Kõksi ja Margus Lemberi vastused ülikoolipere esitatud küsimustele

Tartu ülikooli ees seisvatest valikutest

Valdkonna areng

Organisatsioon ja juhtimine

Õppe- ja teadustöö korraldus

 

Tartu ülikooli ees seisvatest valikutest

Kas ülikoolil peaks olema prioriteetseid valdkondi või prioriteete kõigis valdkondades ehk kuidas te seostaksite universitase printsiipi ülikooli arengu fokusseerimisega?

Tõnis Karki: Ülikoolil peavad olema prioriteetsed valdkonnad ja fookused. Näiteks medicina. Tahame või ei taha – Tartus on kolm suurt tööandjat – ülikool, Tartu linn ja haigla. Medicina valdkond koos Kliinikumiga on ülikooli ja Tartu kroonijuveel. Mida siis veel arendada, kui seda, milles me oleme tugevad, milles me eristume teistest kõrgkoolidest ja piirkondadest, milles me oleme ainulaadsed?

Traditsiooniliselt tähendab universitase printsiip inimeste jaoks erialade- ja teaduskondadekeskset mõtlemist – et kõigega tuleb tegeleda, et kõik peavad olema (võrdselt?) prioriteetsed jne. Kuid ei saa ju kõigega tegeleda, kõige jaoks ei jätku ressurssi. Eesmärke ja tegevusi peab vahendite piiratuse tingimustes fokusseerima – nii ülikooli kui valdkonna tasemel. Kuid olgem ausad – peame ka teadvustama, et mitte kõiki olemasolevaid vahendeid ei pruugi seatud eesmärkideni jõudmiseks vaja minna, kuigi nad on olemas...

Sulev Kõks: Jah, kõigis valdkondades peaksid olema omad prioriteedid. Ülikooli arengu fokusseerimisega põimitakse omavahel erinevate valdkondade tugevused ning see soodustab valdkondadeülest koostööd. Arvan, et selline lähenemine sobitub hästi universitase printsiibiga.

Margus Lember: Tegevusi on vajalik fokusseerida, ent see ei tähenda kellegi kõrvalejätmist. Fookused tuleb seada selliselt, et nende  ümber saaksid koonduda paljud. Seega ei saa fookus olla defineeritud mingi kindla eriala järgi. Tugevad oleme me ülikoolis tänu universitase printsiibile. Arvestades meie väiksust maailmast vaadatuna, ei ole siin piisavalt inim- ega rahalist ressurssi, et igas ainevaldkonnas tippu tõusta. Seetõttu interdistsiplinaarne tegevus, töö erialade piirialadel, kuhu paljud saaksid panustada, võiks anda parimaid võimalusi paljudele.

Kuidas ja kas on plaanis suurendada kvaliteetse õppe osatähtsust õppejõudude  (nii assistentide, lektorite,  dotsentide kui ka professorite) tagasivalimisel? Praegu on kandideerimisel oluliselt suurem roll teadustegevusel, mis on loomulikult oluline, aga kuidagi ei saa eirata seda, et üliõpilased on ülikooli tulnud eeskätt teadmisi omandama ja seetõttu leian, et õpetamise enam väärtustamine oleks täiesti kohane. Karjääriredelil on hea õpetamisega raske kui mitte ilmvõimatu tõusta, tõusu eelduseks on siiski teadustegevus.

Tõnis Karki: Olen küsijaga nõus, et ka kvaliteetsel õppel peab olema oluline osa karjääriredelis tõusul. Kuid tõusu karjääriredelil ei saa taandad vaid õpetamise mahule, midagi peab selles õpetamises olema veel - midagi säravat, midagi omapärast, midagi edasiviivat... Milline õpetamise osa peaks olema, see ei ole dekaani otsustada – see on ülikooli tasemel konsensuslik otsus. Tean, et selle teemaga töötatakse. Kuid olen kindel, et teaduse osa kindlasti ei kao, pigem leitakse mingi mõistlik tasakaal kahe poole vahel.

Sulev Kõks: Praegune akadeemiliste töötajate hindamine arvestab teadustöö kõrval olulisel määral õppetöö kvaliteeti. Samuti on viimastel aastatel ülikoolisiseselt tegeletud väga heal tasemel õppejõudude õpetamisalaste oskuste arendamisega tööalaste koolituste läbi. Ehkki ülikoolis on võimalik töötada ilma teadustööga otseselt tegelemata, on heal tasemel teaduse tegemine eriala arenguks fundamentaalse tähtsusega. On selge, et hea teadlane oskab arusaadaval moel tutvustada oma teadusalast tegevust õppetöös.

Margus Lember: Teadustegevus on oluline, ilma teaduseta ei ole nüüdisaegset ülikooli. Ent inimesed on erinevad, akadeemilistel positsioonidel eeldatakse mitmekülgsust: õpetamist, teadust, arendustööd, administreerimist, granti-edukust, kliinilist tööd  jne. Arusaadavalt ei ole kõik inimesed ühtviisi tugevad kõigil aladel. Olen küll seda meelt, et õpetamise ja õppemetoodikaga seotud tööd tugevamalt arvestada ja soovin, et atesteerimisnõuetesse see selgelt sisse kirjutatakse.

Kas ja mida peaks muutma valdkondade ja instituutide ülikoolisiseses rahastamises?

Tõnis Karki: Peaks muutma. Läbi peaks vaatama just praeguse rahastamise mudeli osa K*Baas  – see peaks arvesse võtma lisaks EAP-dele ja üliõpilaste arvule ka reaalse töö mahtu - kontakttundide arvu ainepunkti kohta ja rühmaõppe osakaalu kontakttundidest. On suur vahe tööjõu ja ruumikuludes, kas 1 EAP anda 100 tudengile 26 tunni loengutena või 26 tunni rühmatööna, näiteks kümnele rühmale a 10 üliõpilast. Kulud erinevad 10 korda, kuid eraldatav raha on sama. Medicina õppekavad kuuluvad erialade hulka, kus õppetöö tuleb läbi viia rühmaõppena ja piisavas mahus, saavutamaks vastavust sektoraalsete direktiivide nõuetele.

Kuuldavasti on nõukogul kavas rahastamise põhimõtteid muuta. Ilmselt on mõistlik üle vaadata ka rahastamisskeemis see osa, mis kompenseeris tasulise õppe kaotamist. Ühelt poolt väide „arvestuslikult saamata jäänud tulu“ kohta ja teisalt näeme sisseastumisstatistika alusel, et paljudel erialadel ei olekski enam üliõpilasi, kes oleks nõus seda tulu tagama.

Sulev Kõks: Mulle tundub, et valdkondadevaheline rahastus on hetkel üsna optimaalne ja suuri muudatusi hetkel vaja ei ole.

Margus Lember: Õppetöös on paratamatu õppetöö ressursimahukuse arvestamine, konkreetne õppejõu-tundide  arvessevõtmine ning materjalikulud praktilistes tegevustes. Kvaliteedinäitajad on olulised, kuigi ilmeksimatud indikaatorid on lõputute vaidluste teema. Õppekohtade arv peab vastama tööjõuturu vajadustele. Trikid tegemata töö kompenseerimisega tuleb lõpetada.

Ülikooli ettevõtluslepingute mahul on tublisti arenguruumi. Kas tunnete dekaanina siin vajadust ja vastutust ning kui jah, mida teeksite ise ja kuidas motiveeriksite oma töötajaid tegema ettevõtetega senisest tihedamat koostööd?

Tõnis Karki: Kui küsimus on vajaduses ja vastuses, siis vastus on jaatav. Kuidas seda konkreetselt ellu viia, on juba hoopis keerulisem. Objektiivselt vaadates on meil head materiaalsed eeldused hoonete näol, kus paiknevad medicina struktuurid - SIME, Biomeedikum, Chemicum, tehnoloogiainstituut. Olemas on kaasaegne aparatuur. Olemas on näited teadlastest, kes on ettevõtluses edukad.

Siit tulenevalt on dekaani esmaseks ülesandeks hoiakute kujundamine ja muutmine ettevõtluse kohta valdkonna töötajate seas. See sisaldab ettevõtlusteadlikkuse, -võimekuse ja -valmiduse kasvatamist. Kindlasti on väga  oluline valdkonnas olemasolevate parimate praktikate tundmaõppimine. Vahendiks on ka dekaani käsutuses oleva nn arengufondi kasutamine teadussaavutuste kommertsialiseerimiseks ja riskide maandamiseks.

Sulev Kõks: Dekaani roll on oma valdkonda populariseerida ja tutvustada võimalusi mitmepalgelisteks koostöödeks. Dekaanina olen valmis kaasa aitama ettevõtluskontaktide loomisel. Töötajate motiveerimiseks tuleb sisse seada boonussüsteem, misläbi oleks tasustatud personali koostööd ettevõtetega.

Margus Lember: See valdkond on ülikoolile oluline. Tavaliselt on  tõeline ettevõtluse raha internatsionaalne, võimekus selle saamiseks ja vastuvõtuks ei ole just liiga suur. Kontaktid ettevõtlusega saavad alguse konkreetsete teadlaste ja õppejõudude suhtevõrgustikest ning võimekusest ettevõtlusele midagi neid huvitavat pakkuda. Kes seda suudavad, neid tuleb tunnustada ja stimuleerida. 

Valdkonna areng

Üks suuremaid ootusi dekaanile on see, et ta suudaks lisaks olemasoleva eelarve jaotamisele ka teaduskonda-valdkonda raha juurde tuua. Nii ülespoole suunatud tegevustega rahastamise suurendamiseks kui ka allapoole suunatud aktiivsustega motiveerimaks inimesi raha juurde tooma. Kas kandidaatidel on mõtteid, kuidas selles osas valijate ootusi täita? Oleksin tänulik kui väldiksite vastamisel tavapärast üldsõnalisust ja tuleksite välja konkreetsete tegevustega.

Tõnis Karki: Küsimuses on väga õigesti markeeritud vastus – ülespoole suunatud „tegevus“ ja allpoole suunatud „aktiivsus“. Dekaan ei ole varustaja, kes tegeleb ainuisikuliselt kogu valdkonnale rahaliste vahendite tagamisega. Ma ei usu, et käredad vaidlused ülikooliga või eelarve ümberarvutamise ettepanekud palju kiiret efekti toovad. Küll aga uue valdkonna maine tõstmine, tähtsuse rõhutamine – mis on dekaani ülesanne - võivad juhtkonda ja otsustuskogusid mõjutada nii, et nad tahavad raha anda.

Paljude (kuid mitte kõigi) rahastamisallikate võti on instituutide tasemel. Dekaan peab looma sellise õhustiku, mis motiveeriks ja suunaks inimesi ning struktuuriüksusi lisaraha hankima. Vajadusel peab ka käskima.

Avalikkusesse jõudnud sõnumite alusel oleme murdepunktis, kus kõrghariduse ja teadus-arendustegevuse praegused rahastamismahud Eestis ei kasva. Eesti maksumaksja rahal on lagi ees nii õppe- kui ka teadusraha osas. Kuhu siis dekaan koos instituutidega peaks suunama oma tegevused ja aktiivsuse?

  1. Võitlema selle eest, et tegevustoetuse raha ülikooli sees jaotatakse ümber. Veenda ja mõjutada otsustajaid. Tegevuse rahalise tulemi maht ei ole väga suur. Juhin tähelepanu, et 2016. aasta tegevustoetuse jagamisel võetakse arvesse läbiviidud õppetöö kvaliteeti. Mida paremad kvaliteedinäitajad, seda suurem rahaline osak.
  2. Koostöös instituutidega toetada ja motiveerida valdkonnas töötavaid andekaid noori looma uusi töögruppe, et nad osaleksid IUT ja PUT taotlusvoorudes.  Tõsi, ka siin on tegemist olemuselt ETAG-i raha ümberjaotamisega. Kuid ETAG-i ja tegevustoetuse rahal on üks eelis – seda raha saab kasutada finantsvõimendusena  struktuurfondide raha taotlemisel.
  3. Eesti valitsusasutuste sihtrahastused rakendus- ja teadusuuringuteks. Oleme pikalt rääkinud SM panusest Eesti kliinilisesse teadusesse. Taolised rahad on olemas kaitseministeeriumi, maaeluministeeriumi jt haldusalas.
  4. Euroopa Liidu struktuurfondide raha. Tippkeskuste, doktorikoolide, ASTRA projektid on käimas, uued lisandumas. Need kõik nõuavad koordineerimist, kindlasti ka finantsilist omaosalust.
  5. Ning välisraha juurdetoomine teadustegevusse – olgu see siis EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020, NIH grandid jt. Välisraha kaasamise osas on meil ilmselt palju arenguruumi. Aga see on võtmetähtsusega – Eesti raha on lihtsalt liiga väike.

Ning veel – raha juurdetoomine on üks pool. Kuid peame vaatama ka seda, millele raha kulub. Järsku on ka siin reserve?

Sulev Kõks: Valdkonna arengu tagab piisava rahastuse olemasolu, lisafinantside leidmine on
uue dekaani üks olulisemaid rolle. Peamiseks küsimuseks on pikaajaliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmine olukorras, kus märkimisväärset eelarve suurenemist pole juba aastaid olnud.

Ülespoole suunatud tegevusena näen valdkonnale ametikoha loomist, mille ülesandeks on informatsiooni kogumine erinevate võimalike rahastusvõimaluste kohta, informatsiooni töötlemises ja levitamises sihtgrupile. Samuti peab see pakkuma professionaalset abi taotluste vormistamisel. Eesmärk on muuta rahastamistaotluste kirjutamine võimalikult efektiivseks.

Allapoole suunatud tegevustena näen boonusskeemi loomist. Kõik projekti põhitäitjad, kes toovad olulist lisaraha, peavad saama boonusena palgakõrgenduse projekti vahenditest ja see võiks olla oluliselt suurem praegusest sellekohasest tulemustasust, et motiveerida töötajaid erinevate teadusrahade taotlemisel.

Margus Lember: Väljastpoolt raha juurdetoomine on kõigi ühine mure. Erinevates otsustuskogudes osaleb palju meie teaduskonna töötajaid. Oluline on tegevuste kooskõlastatus ning ühe ja sama sõnumi koordineeritud edastamine. Ülikoolide rahastamine tegevustoetusega toob diskussioonid rahajagamisest ülikooli sisse.  Ent raha ümberjagamine ei too ressurssi täiendavalt ülikooli. Haridusraha jaotamisel tuleb arvestada erialade ressursimahukust ning õppetöös reaalselt vajaminevaid õppejõu töötunde, mitte üksnes ainepunktide arvutusi. Teaduse riigipoolse rahastamise suurendamiseks on üheks võimaluseks sotsiaalministeeriumi kaudu planeeritava täiendava allika tekkimine, selles osas on kõvasti eeltööd tehtud Teaduste Akadeemia eestvedamisel strateegiadokumendi valmimisega. Ministrite vahetumise ja muude akuutsete probleemidega seoses on kliinilise teaduse rahastamise küsimus nihkunud vajalikust fookusest välja. Vajalik on otsene suhtlemine ministeeriumi ja uue ministriga. Välisgrantide taotlusi tuleb toetada mõistliku overheadi-poliitikaga ning  omaosaluste  lahendamisega.

Milline on Teie strateegiline nägemus ingliskeelse õppe arendamiseks Teie vastutusvaldkonnas?

Tõnis Karki: Ettevaatlik. Meil on pikkade traditsioonidega ingliskeelne arstiõpe, mida püüame hoida ja arendada. Eeskätt just välispidise referentsi mõttes meie enda õppeprotsessi kvaliteedile, ning et olla “normaalne” Euroopa ülikool. Väljastpoolt vaadates tundub, et meditsiiniõpingute järele on nõudmist ja õppe mahtu võiks reipalt kasvatada. Peab siiski arvestama, et õpinguid toimuvad mitte ainult ülikoolis, vaid kasutame suuresti SA TÜ Kliinikumi taristut, patsiente, töötajaid ja haigekassa raha. See seab piirid.

Ingliskeelsete õppekavade avamistest räägitakse minu arvates liiga kergekäeliselt. Kas ei ole üks motiiv, et kui Eesti tudengeid enam ei jätku, siis plaanime avame ingliskeelse õppe? Mina küsin endalt – mis on see motiiv, et tulla Euroopa äärel asuvasse Eestisse, maksta raha ja õppida inglise keeles? Lähima 2-3-4 aasta jooksul ma ei näe vajadust ingliskeelse õppe mahu kasvatamiseks valdkonnas. Ainuke erand on võib-olla hambaarstiõpe, kuid ka siin peame hoolikalt kaaluma poolt ja vastuargumente ning oma võimekust seda läbi viia.

Sulev Kõks: Ingliskeelset õpet tuleb suurendada. See on ainus võimalus muutuda senisest rahvusvahelisemaks ülikooliks ning pakkuda siinseid õppimisvõimalusi teistest riikidest tulijatele. Ingliskeelne õpe on suurepärane moodus leida laiem rakendus veebipõhisele õppele, sest siis muutub distantsilt õppimine oluliseks. Kindlasti ei ohustaks see eestikeelset haridust. Ingliskeelse hariduse edendamine ei tohi toimuda emakeelse hariduse kvaliteedi arvelt.

Margus Lember: Ingliskeelne õpe võimaldab meile suuremat avatust. Rahaline efekt ei pruugi siin suur olla, seda oleme näinud arstiteaduse ingliskeelsest õppest. Ent need tudengid rikastavad meie akadeemilist peret ning annavad lisastiimuli õppejõududele. Eestikeelse õppe asendamine ingliskeelsega ei ole asjakohane. Küll aga võiks eriti doktoriõppes olla märksa enam ingliskeelseid aineid, see võimaldaks enam välisõppejõude tuua ning samuti välisdoktorante. Tänapäeval on tudengite inglise keele tase niivõrd hea, et  välisõppejõu ingliskeelne loeng ei tekita ju kelleski probleemi. Siinkohal on paslik rõhutada, et ilusa ja korrektse eesti keele hoidmine vajab samuti tugevat tähelepanu.

Organisatsioon ja juhtimine
 

What do you think are the most important needs of the former faculties that have merged that you would head if elected, but are not currently a member of? How would you address these needs?

Tõnis Karki: To create an attractive, inspirational and rewarding work environment in the Faculty of Medicine. Rewarding work environment in the broadest sense - functioning infrastructure for research and studying, sufficient funding and motivating salary. These components are all essential and related to each other - if we forget one, others will be affected by it.

I think that these issues are crucial for both faculties.  Faculty of Exercise and Sport Sciences in addition having a need for the long discussed new faculty building on the Ujula street.

The answers lie partly also in the questions. These issues must be a priority and continually addressed alongside with the new leaders of the institutes. And it is certainly very important - we need to be ready to change ourselves, our behaviour and possibly also our beliefs…

Sulev Kõks: The most important needs for former faculties are largely similar. In the Faculty of Medicine the new members have their specific expectations and needs. The answer would be too long to list all specific needs, but clearly motivation policy for human resource is one of the major expectations. Also, improvement of infrastructure is also expectation. I will consider these needs as much as possible and will turn the new faculty to become the best place for personal fulfilment.

Margus Lember: Their identity seems to be the most important issue: both in front of the colleagues inside the University and outside partners. Another possible concern is their own decision-making, their own budget decisions. I have repeatedly assured the merging sport sciences faculty that their identity will be kept in the new institute, medical faculty has no ambitions over their  curricula, research or resources. To advance mutual trust it is important to keep in mind their representatives` participation in different positions in the dean`s office, several councils etc.

Millised on Teie kolm olulisemat juhtimispõhimõtet töös inimestega?

Tõnis Karki: Suhtlemine on oluline. Suur osa konfliktidest sünnib ju sellest, et midagi jäi rääkimata või kuulmata, midagi ei öeldud välja õigel ajal, midagi jäi tähelepanemata. Räägi inimesega ja kuula neid!

Olla avatud ja kaasav otsuste tegemisel. Inimestele peab olema läbipaistev, miks, millal ja kuidas olulised otsused sünnivad.

Motiveerida inimesi isikliku panustamisega - ainult ideede, mõtete ja korralduste väljapaiskamine ei tööta, sest need võivad jääda õhku rippuma; oluliste tegevuste käivitamiseks peab vajadusel kirjutama esmase mustandi ja pakkuma esimast lahendust - siis ei sumbu ideed tühja paberilehte või komisjoni.

Sulev Kõks:
Ära demotiveeri inimesi. Motivatsioon on inimeste sees, seda tuleb toetada ja arendada. Liigne sekkumine ja raamistamine (ülejuhtimine) võivad kustutada motivatsiooni ning seda on raske uuesti äratada. Kõige demotiveerivam on inimeste tüütamine formaalsuste ja pisiasjadega.

Kuula inimesi. Juhtimine on suurel määral kuulamine, mitte lihtsalt kuulmine. Juht ei ole kõige targem inimene, kuid juht saab luua meeskonna tarkadest inimestest ja neid kuulates langetada informeeritud otsuseid.

Julge eksida. Eksimusi tuleb ette ja nendest õpitakse, eksimused käivad igasuguse tegevuse juurde. Ainult need, kes mitte midagi ei tee, ei eksi mitte kunagi! Eksimusi ei tohi karistada. Meeskonda tuleb julgustada tegutsema ja ka eksima.

Margus Lember: Akadeemilises keskkonnas juhtimine erineb oluliselt tööstuses kasutatavast. Töötajatel peab olema  maksimaalne iseotsustamise õigus oma ülesannete lahendamisel. Juhtimisotsuste korral on tähtis, et mõistetaks ühe või teise valiku põhjuseid. Juhil on kohustus tagada tegevuste tasakaalustatus, otsuste õiglus. Mitmeprofiilse kliiniku juhina olen alati püüdnud lähtuda printsiibist, nagu suures peres ikka: kui üks saab käpikud, siis teine salli ja kolmas suusamütsi. Minu kabineti uks on alati avatud kõigile kolleegidele ja üliõpilastele ning doktorantidele.

CV Keskuse korraldatud küsitluse põhjal kuulub Tartu ülikool Eesti mainekamate tööandjate hulka. Kuidas kavatsete valdkonna juhina panustada ülikooli kui tööandja maine kujundamisse, et ülikooli tööandjana jätkuvalt kõrgelt hinnataks?

Tõnis Karki: Jättes kõrvale kõik peened kommunikatsioonitaktikad ja -strateegiad, on minu jaoks esmatähtis läbi mõelda lähenemine töötajatega seotud probleemistikule. Lisaks suurepärasele taristule ja seadmetele ning innovatiivsetele tehnoloogiatele peaksime püüdlema selle poole, et meil töötaksid ja oleksid kaasatud Eesti parimad spetsialistid. See annab ümbruskonnale signaali – valdkond on tugev, sest siin töötavad ja tahavad töötada Eesti parimad teadlased, professorid, õppejõud, arstid jt.

Peame köitma noori, andekaid lõpetajaid. Samas – kui TÜ on üldjoontes mainekas tööandja, siis vähemalt valdava osa arstiteaduskonna lõpetajate hulgas ei ole ta “esimene valik”. Noortele on töökoha valikul olulised töö sisu, kolleegid, karjääri- ja arenguvõimalused aga kindlasti ka töötasu. Viimase osas peame tegema läbimurde. Ülikooli keskmised palgatasemed pole meie vilistlaste jaoks konkurentsivõimelised ja TÜ mainet positiivses suunas liigutavad.

Lisaks võimalikult kõrgele õpetamise ja teadustöö kvaliteedile peame mõtlema ka sellele, kuidas neid õppe- ja teadustöö tulemusi rakendatakse, kuidas neid kommunikeeritakse Eesti ühiskonda. Kas avalikkus laiemalt teab, mida medicina valdkond teeb? Kes siin töötavad? Milleks nad suutelised on? See on see, mis mahub mõiste “ühiskonna teenimine” alla. Peame looma kaubamärgi “medicina valdkond”, mida ei teata üksnes akadeemilistes ringkondades, vaid laiemalt Eesti ühiskonnas ja rahvusvaheliselt.

Ja veel - praegused üliõpilased on tulevased arstid, õppejõud, teadlased, proviisorid, füsioterapeudid jne - meie tulevased kolleegid. See, mida nad meil praegu näevad, mida kuulevad, kuidas me neisse suhtume – selle võtavad nad ellu kaasa. Siit algabki maine kujunemine, tekib kuvand TÜ-st ja medicina valdkonnast.

Sulev Kõks: Ülikooli mainet tööandjana aitab hoida jätkusuutlik personalipoliitika. See sisaldab karjääriperspektiivi, arenguperspektiivi ja inimlikku töökeskkonda. Lisaks personalipoliitikale on väga oluline pakkuda võimalust maksimaalseks eneseteostuseks. Valdkond ülikooli esindajana saab pakkuda inimestele parimaid tingimusi edukaks elutöö tegemiseks. Võin julgelt öelda, Tartu ülikool on parim koht Eestis eneseteostuseks teaduses ja kõrghariduses.

Margus Lember: Ülikooli maine hoidmine on ülioluline, mainet kaotada on alati lihtsam kui seda üles ehitada. Olen püüdnud järgida põhimõtet, et töö kiidab tegijat, ent saan aru, et tänapäeva maailmas püütakse sageli kiitus kätte saada enne töötegemist. Olen vaieldamatult selle poolt, et perevastuolud  jäävad perre ja et ülikoolist välja minevad sõnumid ühiskonnale ja ettevõtetele oleksid selged,  ühesed ja konkreetsed. Kõigest olulisest, mis ülikoolis toimub, peab senisest märksa aktiivsemalt väljapoole teada andma koos vajaliku selgitusega selle kasutamise võimalustest ühiskonna ja ettevõtete jaoks.

Ülikooli töökeskkonna küsitluse viimaste aastate üks sõnumeid on, et töörahulolu keskmine näitaja on küll kõrge, ent paljude vastajate hinnangul on arenguruumi nö tavalistes juhtimistegevustes nagu tagasiside andmine, kaasamine, tunnustamine jt. Kas ja kuidas peaks selles osas juhtimiskultuuri muutma?

Tõnis Karki: Nimetatud ja nimetamata juhtimiskultuuri osad on tähtsamad, kui enamus meist arvab. Pigem eeldatakse, et juhi tegevuseks on domineerivalt otsuste langetamine, „kangide liigutamine“, rahaga varustamine jne. Kaugeltki mitte. On ka “pehmed” tegevused, mis sageli on tulemuslikumadki lõppeesmärgi saavutamisel.

Näiteks tagasiside puhul unustame sageli ära, mis on tagasiside eesmärk. Viimase eesmärgiks ei ole “kõik välja öelda” või “öelda, mis läks valesti”. Eesmärk on siiski see – et inimene õpiks ja areneks, tema tugevused kasvaksid ja nõrkused taanduksid, et me suudaksime teda juhtida vajalikus suunas, et tema tegevus oleks efektiivne.

Sulev Kõks: Minu eesmärgiks on muuta valdkonna juhtimiskultuur senisest veelgi avatumaks. Avatuse suurendamiseks on vaja rakendada erinevaid tegevusi erineval määral. Pakutud kolmest tegevusest on olulisim kaasamine, sest see on “meie” tunde aluseks – “meie valdkond”, “meie ülikool”. Soovin need mõisted täita sisuga ja tõelise “meie”-tundega. Kaasamisele lisandub tunnustamine – kes hästi töötab, see ootab ka kiitust. Neid kahte tegevust seob omavahel tagasisidestus. Tagaside peab olema regulaarne ning siiralt objektiivne. Nii on võimalik jälgida protsesside muutumist ajas.

Margus Lember: Kindlasti on siin arenguruumi kõigil juhtimistasanditel. Kiitmine ei ole eestlastel eriti veres. Käibetõde on see, et kui ei nuriseta, siis ongi väga hästi. Kultuuri muutus ei teki väga kiiresti, ent on võimalik. Tagasiside, kaasamine ja tunnustamine on minu tuleviku tegevustes tähtsal kohal.

Rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon juhtis tähelepanu süsteemse iga-aastase töötajate tulemushindamise üleülikoolilise rakendamise vajadusele. Kui oluliseks peate seda, et igal töötajal oleks vähemalt kord aastas võimalus oma juhiga tulemusvestluse vormis tehtu kokku võtta, uusi kokkuleppeid teha, tagasisidet saada, arenguvõimalusi jm arutada? Mida oma valdkonnas tulemusjuhtimise suunal soovite muuta?

Tõnis Karki: Tulemuste mõõtmine on vajalik tagamaks, et instituudid ja nende töötajad pingutavad õiges suunas ning teavad, mida neilt oodatakse. Probleemiks on õigete mõõdikute valik – mida mõõta, et tegemist ei oleks formaalsusega ning et arengu- või tulemusvestlust ei peetaks  mõttetuks aja raiskamiseks. Tunne on, et praegusel tulemuskaardil keskendume liialt nendele numbrilistele väärtustele, mille saavutamine pole tegelikult väga hästi juhitavad. Pigem olgu põhinäitajaid vähe ning rohkem võiks olla kvalitatiivseid näitajaid. Siis on üheselt selge – mis tehtud, mis teoksil.

Sulev Kõks: Arenguvestlustesse suhtun positiivselt, see on võimalus juhil saada aru oma personali ootustest ning samal ajal anda ka enda poolt tagasisidet. Pean oluliseks, et tulemushindamine oleks süsteemne. Samas ei tohiks see protsess olla liigselt aja ja stressikulukas, samuti ei võiks see muutuda pelgalt formaalsuseks mida tehakse vaid linnukese pärast. Töökeskkond peab olema sedavõrd stressivaba, et kolleegid pöörduvad teineteise poole arenguküsimustes vajadusel sagedamini kui üks kord aastas.

Margus Lember: Tulemusvestlus koos tõepoolest tulemuse hindamise ja sellele kaasneva premeerimisega oleks ju väga tore. Tegelikkuses on tulemuslikkuse defineerimine õppe- ja teadustöös üpris keeruline. Küll on aga oluline arenguvestluste läbiviimine, kus kollegiaalselt rääkida tulevikust, töötaja arengust ja kollektiivi eesmärkidest. Tulemusjuhtimise  lihtsustatud rakendamisel diskrediteerib see algideed.

Kuidas valdkonna või campuse raames kasutada õpperuume efektiivsemalt?

Tõnis Karki: Medicina puhul ei näe ma märkimisväärset õpperuumide kasutamise efektiivsuse kasvu arsti- ja kehakultuuri ühtesulandumisest. Selleks asuvad meie õpperuumid füüsiliselt liialt eraldi (Maarjamõisa versus kesklinn versus Ujula tänav), on valdavalt spetsiifilised (laborid, treeningsaalid, spordirajatised, haigla osakondades paiknevad ruumid), juurdepääsupiirangutega (haiglas infektsioonikontroll, turvalisus, patsientide huvid jne.). Võlusõna „ristkasutus“ hakkab toimima ilmselt teatud mahus üldkasutavate seminariruumide ja suuremate auditooriumite korral. Oleme hetkel olukorras, kus AR poolt oleme loobunud ruumidest Nooruse ja Puusepa 6 ning samal ajal arstiõppe maht suureneb, mistõttu Biomeedikumis on vaba ruumi leidmine juba praegu praktiliselt võimatu.

Sulev Kõks: Arstiteaduskonnal ei ole campuse õpperuumide kasutamise tõhususega probleeme. Alakasutatud õpperuumide puhul on üheks väljundiks vabade aegade väljarentimine või juhul kui vaba aega on liiga palju, siis ruumi sihtotstarbe muutmine. Samas võivad mõned seminariruumid olla ju väiksema kasutusega. Liiga pingeline ruumikasutus oleks samuti probleem. Arvan, et valdkonna ruumiprogrammi peab aega ajalt üle vaatama ja muutunud vajaduste järgi seda korrigeerima, sest nii nagu muu elu meie ümber, on ka nõudlus ruumide järele muutuv.

Margus Lember: Tunniplaan peab olema vastavalt koostatud, on lühike vastus. Kliinikute eripärana tuleb arvestada  õppetöö sobitumist kliinikute töörutiini, kliinilisi praktikume ei ole mõtet korraldada ajal, mil aktiivne tegevus toimub vaid valvearstide poolt. Ruumikasutuse efektiivsus on oluline, ent ka ruumivajadus valikaineteks, üliõpilaste üritusteks, erinevateks töökoosolekuteks  on vajalik tagada. Kehakultuuriteaduskonna treeningubaaside olemasolu on vältimatu, baaside rentimisega õppetööst vabadeks perioodideks tegeleb ülikool.

Õppe- ja teadustöö korraldus

Kas olete rahul õppetöö korraldusega patoloogilises anatoomias ja patoloogilises füsioloogias? Nimelt toimuvad mõlemad ained (8EAP) kolmanda kursuse sügissemestril. Kas pole oluliste ainete omandamiseks aeg liiga vähene?

Tõnis Karki: Ei ole. Pragune õppekava sai tehtud kunagi selle loogikaga, et ühenduslüliks  prekliiniliste ja kliiniliste ainete vahel on patoloogiad, millele järgneb kliiniline osa (diagnostika alused).

Probleem ei ole aja vähesuses – selles mõttes on küsimus sõnastatud eksitavalt. Kui vaadata ligilähedases EAP mahus aineid V kursusel (psühhiaatria, neuroloogia, lastehaiguse jt), siis nende ainete tsüklite kestus on näiteks neli nädalat. Probleemi olemus on tegelikult selles, et mahukate ainete õpetamine toimub samaaegselt – üliõpilane ei saa keskenduda ühele õppeainele.

Lahendusi on põhimõtteliselt kaks:

(i) teha muudatused, mille tulemusena mõlema patoloogia õpe toimuks sügis- ja kevadsemestril. Samas peame siis muutma ka ainet „Diagnostika alused“ – see algaks juba sügissemestril, sest vastasel juhul kuhjuks suur osa õppetööst kevadsemestrile. Probleemiks jääb see, et õppeained toimuvad paralleelselt, samuti tuleb kevadel sooritada neli mahukat eksamit (kaks patoloogiat, farmakoloogia, diagnostika alused).

(ii) Teiseks võimaluseks on minna üle tsükliõppele sarnaselt IV ja V kursusega – sellisel juhul saab üliõpilane keskenduda vaid ühele õppeainele. Pooldan ise viimast varianti. Kui hetkeks mõtelda – miks peaks prekliiniliste ainete õpetamise formaat erinema kliinilistest ainetest? Üldreeglina kasutavad maailma ülikoolid tsükliõpet nii kliinilises kui ka prekliinilises osas.

Sulev Kõks: Ei ole rahul. Saan vastata patoloogilise füsioloogia osas, et see on olnud teema, millega olen tegelenud alates patofüsioloogia osakonda tööle asudes. Olen edastanud omapoolse arvamuse ja parandusettepanekud teaduskonna õppeprodekaanile palvega jaotada aine maht kolmanda kursuse sügis- ja kevadsemestri vahel. Õppekavadesse muudatuste sisseviimine võtab aega. Lisaks üliõpilastele ootavad seda muudatust ka õppejõud.

Margus Lember: Mõlemad on mahukad ained, mis on surutud lühikesele ajale. Ainete paigutus 3.kursusel vajab ülevaatamist: ka kevadsemestril on kogu diagnostika aluste aine vaid ühel semestril, mis põhjustab õpetavatele kliinikutele suure ülekoormuse kevadel, samuti raskuse praktikumide jaoks haigete leidmisel. Mõttekas oleks ainete jaotamine kahe semestri vahel, hea tahtmise korral on võimalik tagada ka teemade lõikes selline jaotus, mis võimaldaks õppimise järjekorra loogilisust. Selliste küsimuste korral peaks lahendus olema mitte püüd järjekordset tunniplaani versiooni kokku panna, vaid kaaluda laiemalt probleemi-põhise õppe elementide rakendamist, näiteks patoloogiliste protsesside mehhanismide käsitlemist koos struktuursete muutustega kudedes-organeis.