Arendusosaku projektid Tartu Ülikoolis

Arendusosak on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt pakutav toetusmeede ettevõtetele, kellel on olemas uudne toote, teenuse või tehnoloogia arenduse idee, kuid kes vajavad eeluuringute läbiviimiseks ja idee toimimise igakülgseks kindlaks tegemisel saab kaasa aidata teadus- ja arendusasutus, s.h. Tartu Ülikool. Soodustamaks selliseid kontakte, pakutakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele võimalust taotleda 70% toetust kuni 20 000 euro ulatuses, millele lisandub 30% omafinantseering, arengutakistuse ületamiseks. Toetust saab taotleda ettevõtete, millel:

• ei ole eelnenud aasta jooksul olnud lepingulist sidet Tartu Ülikooliga
• ei ole maksuvõlga
• ei ole omakapital miinuses
• on kuni 250 töötajat ja aastakäive alla 50 miljoni euro; kontsernide ja nendega seotud ettevõtete puhul kehtib eeltoodu kogu kontsernile.

Arendusosak on oma olemuselt eeluuringuid toetav meede. Arendusosaku tulem peab võimaldama ettevõtjal koos pädevate teenusepakkujatega saada igakülgne teadmine, kas arendusideel on potentsiaali jätkata arendusprotsessi järgmistes faasides. Kui innovatsiooniosakuga on võimalik vahel teha arendusprojektist vaid teatud osa (nt patendiuuring, laborikatsetus), siis muud toote- teenuse või tehnoloogia arendustegevuse olulised aspektid nagu turg, valdkonna hetkeseis, projekti tehnoloogiline teostatavus vms võivad  kahjuks jääda uurimata. Kui sinu ettevõte vajab muudatuste käivitamiseks igakülgset nõu oma ala parimatelt spetsialistidelt, siis arendusosak on mõeldud just sinule.

Täiendavat infot innovatsiooniosaku meetme tingimuste kohta saab EAS-i koduleheküljelt.

Innovatsiooniosaku taotlemise ja projekti läbiviimise protsess Tartu Ülikoolis

1.       Ettevõte esitab kirjaliku päringu ja ülesandepüstituse TÜ ettevõtlussuhete koordinaatorile, kus kirjeldab, milline on ettevõtte arengut takistav probleem, millele otsitakse teadusmahukat ja/või innovatiivset lahendust.

2.       TÜ töögrupp, olles tutvunud ülesande püstitusega, töötab ettevõttega koos välja sobiliku projektiplaani ja esitab ettevõttele hinnapakkumise teenuse osutamiseks koos projekti tulemi intellektuaalomandi kasutusõiguste ulatuse kirjeldusega.

Tavapäraselt annab ülikool ettevõtjale innovatsiooniosaku tulemuse kasutamiseks lihtlitsentsi ehk kasutusloa. Erijuhtudel on võimalik kokku leppida ka ainulitsents või varaliste õiguste loovutamine, sel juhul kaasatakse projekti läbirääkimistesse intellektuaalomandi valdkonna jurist (õiguste kuuluvus) ja intellektuaalomandi peaspetsialist (õiguste kasutamise tingimused).

Hinnapakkumisele järgneb leping, millele mõlema osapoole allkirjade andmisega loetakse teenusleping 1. punktis kirjeldatud ülesande lahendamiseks sõlmituks. TÜ poolt allkirjastab lepingu arendusprorektor. Lepingus on ära toodud tööde eeldatav maksumus, litsentsi ulatus  ja ajaline kestus kuupäevaliselt. Kindlasti soovitame ettevõttele lõpliku aruande üleandmise tähtaja saamiseks lisada esialgsele tööaja arvestusele 1-3 kuud.

NB! Pakkumises ning lepingus kuupäevaliselt toodud ajavahemik on innovatsiooniosaku projekti taotluse projektiperiood. Väljaspool seda perioodi tehtavad tegevused ja kulutused ei ole abikõlblikud ning EAS neid kulusid ettevõttele ei kompenseeri.

3.       Ettevõte esitab arendusosaku taotluse EAS-ile. Taotluse vormi saab esitada EAS-i elektroonilises keskkonnas, aken.eas.ee. Ettevõtte soovil nõustab taotluse esitamist TÜ ettevõtlussuhete koordinaator.

Taotluses on ära toodud taotleva firma majanduslikud näitajad ning kirjeldatud, milline on arengutakistus, millele lahendust soovitakse. Taotlusega koos esitatakse TÜ pakkumine. Taotlus esitatakse EAS-ile hiljemalt 1 päev enne hinnapakkumises toodud esimest tegevuste kuupäeva.

4.       EAS vaatab esitatud taotluse läbi 10 päeva jooksul. Peale läbi vaatamist võib EAS esitada mõned küsimused, kuid enamasti esitatakse ettevõtjale otsus rahastamise kohta.

5.       TÜ viib ettenähtud aja jooksul läbi kavandatud tööd. Hiljemalt projekti viimasel päeval esitab TÜ ettevõttele tehtud teenuste eest arve.

6.       Ettevõtte maksab arve ning esitab EAS-ile saadud arve, maksekorralduse koopia, tegevusaruande sh TÜ poolt esitatud tööde aruande. Tegevusaruanne on lühike kirjeldus probleemis, läbi viidud töödest ja nende põhjendusest ning ettevõtte hinnang saavutatud tulemusele.

7.       EAS vaatab esitatud materjalid üle, otsustab tehtud kulude abikõlbulikkuse ja positiivse otsuse korral (projekti tegevused on läbi viidud abikõlbulikus perioodis ja lepingu tingimusi ei ole rikutud) kannab ettevõttele üle toetuse summa abikõlbulike kulude määras.

8.       Ettevõte teavitab avalikkust struktuuritoetuse raha kasutamisest EL Regionaalarengu Fondi kaksiklogo abil. Loe lähemalt siit!

Täiendav info:

Sven Lilla, ettevõtlussuhete koordinaator, tel 737 4809, e-post: sven.lilla [ät] ut.ee

Reet Adamsoo, intellektuaalomandi valdkonna jurist, tel 737 6202, e-post: reet.adamsoo [ät] ut.ee

Siim Kinnas, tehnoloogiasiirde talituse juhataja, tel 737 6546, e-post: jane.luht [ät] ut.ee