Liftikõned: Idee, mis turgutab Eesti majandust. II OSA
17. ModelleerimineVahur Zadin, TÜ |
Aruvtisimulatsioonid pakuvad unikaalset võimalust läbi viia esialgne materjali või toote testimine virutaalses arenduskeskkonnas. Simulatsioonide käigus võimaldavad uuritavast objektist loodud mudelid korraldada näiteks mittedestruktiivseid katsetusi, leida toote vastupidavuspiirid, minimeerida selle valmistamiseks kuluvat materjal jpm. Ideaaljuhul lubavad simulatsioonid minimeerida toote füüsilist testimist ning vähendavad sellega oluliselt tootearendusega seotud kulusid. Lisaks väljatoodule võimaldab simulatsioonide rakendamine disainida arukaid ning kõrge innovatsioonitasemega tooteid. Erinevate simulatsioonimeetodite kombineerimine võimaldab leida sünergeetilisi lahendusi, mis sisaldavad nii sotsiaalmeedia komponente ja rakendusi millede töötamine eeldab näiteks reaalajas toimuvate arvutuste kaasamist. Selliste võimekuste kaasamine Eesti ettevõtete arenduspotentsiaali suurendab märgatavalt nende konkurentsivõimet ning aitab astuda edasi suurt lisandväärtust tootva kõrgtehnoloogilise tootearenduse suunas.
|
18. Ideest ELEKTROONIKASEADMENI – kas teie toode on müügiks küpsHeigo Mõlder, TTÜ |
Müügiks valmis elektroonikaseade peab olema töökindel erinevas keskkonnas ning mitte häirima teisi seadmeid. TTÜ Elektromagnetilise ühilduvuse labor on selles abiks – tehakse kindlaks, kas seade ikka töötab nii, et see mahuks eri riikide kehtestatud lattide alt läbi. Uuritakse elektromagnetilise ühilduvuse probleeme ja pakutakse lahendusi.
|
19. Arvutuskeemia partnerlus ravimiarendus projektideleKaido Tämm, TÜ |
Alustavale ravimarendusprojektile aitame kokku panna optimaalse "stardipaketi" bioloogiliselt aktiivsetest ainetest; (2) Disainime ja skriinime uusi kandidaatmolekule lähtudes eksperimendi tulemustest; (3) Toksilisuse ja muude oluliste omaduste modelleerimine ja ennustamine orgaanilistele ühenditele.
|
20. Eesti soomuse võimalikkus ning metalliprintimise tulevikMarek Jõeleht, TTÜ |
Eesti kaitsevõimekus on peagi suurenemas liitlasriikidelt saadavate masinate abil mis tuleb ka soomustada. Selleks on variant minna olemasolevale välisturule, kuid alternatiivi võib leida ka lähedamalt - kodumaalt. Metallide printimine on jõudnud Eestisse. Mis võimalused on sellega praegu ning tulevikus?
|
21. Captain CorrosionMaido Merisalu, TÜ |
Kuidas tagada toodetele ja nende detailidele võimalikult pikk eluiga? Kõik algab õige materjali ja korrosiooni ennetava meetodi valikust ning siin on abiks Captain Corrosion. Lisaks konsultatsioonidele saame uurida kõrgtehnoloogilise aparatuuri abil materjalide elemendilist koostist, mikrostruktuuri ja vastupidavust korrosioonile erinevates keskkondades. Tehnoloogilised probleemid on selleks et neid lahendada ja sellega tegelebki Captain Corrosion koostöös Tartu Ülikooli kiletehnoloogia laboriga.
|
22. Uued materjalid ja lahendused lokaalses energiatootmisesMihkel Loorits, TTÜ |
Materjalide ja tehnoloogia areng ning kaasaegse disaini rakendamine on viinud innovatiivsete, keskkonnasäästlike ja stiilsete elektrienergia tootmise lahendusteni nagu elektrit tootvad klaasfassaadid, poolläbipaistvad päikesepaneelid päikesesirmi asemel jne. Ja selle kõigega kaasneb suurem hoonete energiatõhusus ning madalamad ülalpidamiskulusid. Päikeseenergeetika materjalide, tehnoloogia ning rakenduste pidev areng on muutmas ka ehitussektoris kehtivaid tavasid ning materjalide valikut, luues meile loodussõbralikuma elu- ja töökeskkonna.
|
23. Energiasäästlike tänapäevaste energeetika-lahenduste projekt “Green Power Electronics”Toomas Plank, TÜ |
Kuidas suurendada Läänemerepiirkonna ettevõtete võimekust ja teadlikkust rohelise jõuelektroonika kasutusse võtmisel
|
24. Molekulaarsed markerid aitavad testida tarnitava puidu kvaliteetiRein Drekhan, EMÜ |
Puit on tähtis taastuv loodusressurss ja oluline ekspordiartikkel Eestis. Puidu kvaliteeti mõjutavad paljud mikroorganismid, s.h seened. Molekulaarsed markerid aitavad neid silmale nähtamatuid puidu kahjustajaid tuvastada.
|
25. Eesti puitarhitektuuri innoveerimineSille Pihlak, EKA |
Eestil tööstusel on vaja luua oma uus ja kordumatu käekiri, mis meie digiühiskonna ja regioonile omase toormaterjali - puidu - ühendaks.
Eesti puitarhitektuuri innoveerimiseks on vaja luua digitaalne ühisplatvorm, kus arhitektid, insenerid ja puidutöösturid oma teadmised ühisesse silmussüsteemi raknedaksid, katkestades seni levinud arhitekt-insener-tööstur narratiivse ahela.
|
26. Mis saab Mustamäest? Doktoritöö tulemused seoses välispiirete renoveerimisvajadusegaSimo Ilomets, TTÜ |
Tutvustatakse värskelt valminud, kuid hetkel veel kaitsmata doktoritöö tulemusi. Milline on Eesti raudbetoon suurpaneelelamute sisekliima koormustest ning külmasildadest tulenev hallituse ning kondensaadi tekke risk välispiirete sisepinnal? Millise aja jooksul põhjustavad väliskliima koormused terasarmatuuri korrosiooni raudbetoonpaneeli väliskoorikus, kus karboniseerumine on jõudnud armatuurini? Ettepanekud TTÜ ja ehitusektori koostöövõimalusteks seoses elamufondi kaasajastamise ning niiskuskahjustuste vältimisega.
|
27. Disain arenduse algusesMartin Pärn, EKA |
Disaini rakendamine uute toodete ja teenuste arenduse algusest, et mõista võimalikke kasutajaid, leida neile olulised väärtused ja kaasata nad arendusse. Selline lähenemine aitab leida tegelikke võimalusi turul ja rakendada uusi tehnoloogiad parimal moel.
|
28. Kliimakatsetused. Kompetentsi loomine EestisKoit Herodes, TÜ |
|
29. Georadari kasutamine praktiliste probleemide lahendamiseksHannes Tõnisson, TLÜ |
Geoloogiline radar on seade, mille abil on võimalik vaadata nii maa sisse, seina sisse kui ka põranda ja lae sisse. Näeme erineva tihedusega kihtide piire (turba kihi paksus rabas, mudakihi paksus järves, liiva paksus rannas jne.) kui ka tugevaid tiheduse muutuse anomaaliaid pinnases ja ehitistes (kaablid, torud, müürid, laevavrakid, tunnelid, tühimikud jms.). Saame ilma objekti lõhkumata selgust uuritavate objektide siseehituse kohta ja seeläbi vähendada nn destruktiivsete tööde osakaalu (puurimiste arv, kaevete arv, seinte lammutamine jne). On olemas nii standard lahendused kui oleme valmis ka mõtlema uusi lahendusi, vastavalt uuritava objekti vajadusele (näiteks Russalka kinnituskonstruktsioonide väljaselgitamine, ajalooliselt väärtuslike laevavrakkide asukohtade kindlaks määramine jne).
|
30. Akustika aitabHans Rämmal, TTÜ |
Akustikaga võiks arvestada iga uue tehnilise toote loomisel. Akustika abil on Eestis võimalik oluliselt vähendada transpordi- ja tootmismüra. TTÜ pakub akustika konsultatsioone toodete ja ehitiste arendamiseks.
|
31. Üks maailm, üks tervisLiis Uusaed, EMÜ |
Tänapäeva maailmas ja ühiskonnas mängivad loomad üha tähtsamat rolli. Kuidas mõjutab põllumajandusloomade tervis otseselt inimest? Kas lemmikloomad mõjutavad meie heaolu? Kus kohtuvad veterinaarmeditsiin ja humaanmeditsiin?
|
32. Superkiitilise süsihappegaasi kasutamise perspektiividUko Bleive, EMÜ |
Toiduainete-, farmaatsia-,kosmeetikatööstus vajab üha enam kõrgekvaliteedilisi taimseid lõhna ja maitseaineid ning õli mis on valmistatud superkriitilise süsihappegaasi ekstraktsiooni teel. Tehnoloogia kasutuselevõtmine Eestis aitaks luua uusi tooteid, väärindada toorainet ja arendada biomajandust.
|
33. Nutikas analüüs SÜNDMUSKOHASJelena Gorbatšova, TTÜ |
Väikese kaasaskantava analüsaatoriga on võimalik tuvastada narkootikume inimese süljest või lausa elu jälgi Enceladuse geiserites. Demonstreeritakse selliste ülesannete jaoks sobivat analüsaatorit, mille abiga viiakse läbi nanoskaalal vedelike analüüsi ning võimaldatakse automatiseeritud jälgimist.
|
34. Korstnad puhtaks - vetikate kasutamine korstnagaasi sidumiseksTimo Kikas, EMÜ |
Vetikate abil eemaldatakse korstnagaasist süsihappegaas. Akumuleerunud biomassi saab kasutada biodiisli ja -metaani tootmiseks. Katsetame, kuidas taastuvad biokütused mõjutavad mootorit, põlemisprotsesse ja heitgaaside koostist.
|
35. ELEKTROONIKA, mis mõõdab ja mõistab ning määrabMart Min, TTÜ |
Pealkiri: "ELEKTROONIKA, mis mõõdab ja mõistab ning määrab". Tutvustus: "Tutvustan meie poolt tehtud elektroonika, täpsemini kognitiivelektroonika, rakendusi kahes valdkonnas ühte ja sama printsiipi - elektrilist impedants-spektroskoopiat - kasutades.
1) Rakendused looduskeskkonnas (in the god-made world), eriti just meditsiinis ja bioloogias (südamestimulaatorid, kantavad ja riietesse punutavad sensorid, tark mees taskus – kiiplabor).
2) Rakendused tehiskeskkonnas (in the man-made world), eriti just metallide ning komposiitmaterjalide testimist ning tööolukorras jälgimist silmas pidades."
|
36. Eesti maapõue rikkused Eesti majanduse kasvuksVeiko Karu |
Eesti mulla ja pinnakatte all leidub mitmeid maapõue rikkusi (põlevkivi, fosforiit, rahvuskivi lubjakivi, liiv, kruus, savi, turvas). Lubjakivi killustik, liiv ja kruus peavad vastama kvaliteeditingimustele. Eestis välja töötatud mäetööstuse rakendused leiavad globaalset kasutamist läbi ELi innovatsiooni võrgustiku EIT Raw Materias.
|