19. ja 20. sajandil tõi ülikool Tartusse õppejõude ja üliõpilasi paljudest Euroopa maadest, eriti Lätist, Poolast, Ukrainast, aga ka Armeeniast, Gruusiast, Saksamaalt ja mujalt. Siin hariduse saanud noored läksid nii itta kui ka läände, kandes kaasas Tartust saadud teadmiste ja kogemuste pagasit.
Tähistaevas on küll kõigile planeedi Maa elanikele ühine, kuid eri rahvad on moodustanud tähtedest erinevaid kujundeid ja andnud neile erinevaid nimesid. Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest.
Üksikuid eestikeelseid tähe- ja tähtkujunimetusi esines trükis juba 17. sajandist alates. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus aga alles 1886. aastal Ado Grenzsteini ajalehe „Olevik“ tasuta lisana ning on omapärane segu rahvaastronoomiast ja pseudomütoloogiast.
This year marks the centenary of Estonia’s national university. To celebrate this, the University of Tartu Art Museum hosts an exhibition that focuses on one of the symbols of the university and education in Estonia - the University of Tartu main building.
The University of Tartu Museum’s annual exhibition explores events since the year 1920 that have influenced the Estonian state and university. The exhibition highlights the development of our national thought and its ideals through the institution of our national university in the context of ground breaking events, including failures and disappointments.
Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitusel vaadeldakse 1920. aastatest saati toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.
This year marks the centenary of Estonia’s national university. To celebrate this, the University of Tartu Art Museum hosts an exhibition that focuses on one of the symbols of the university and education in Estonia - the University of Tartu main building.
„Üits ravvatükk miu pihun“ on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala üliõpilaste õppetööde näitus Tartu Ülikooli muuseumis.
Tänavu tähistatakse rahvusülikooli 100. aastapäeva. Sel puhul avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus, mille keskmes on üks ülikooli ja kogu Eesti hariduselu sümboleid – Tartu Ülikooli peahoone.
Ülikooli peahoone on kindlasti üks enim kunstis kujutatud Tartu hooneid. Seda näeb nii linnavaadetel, olustikupiltidel kui ka rahvusliku sümbolina muudel kunstiteostel. Just peahoone südames asuvas kunstimuuseumis on kõige kohasem näidata, kuidas on seda maja eri aegadel kujutatud.
Näitus avati tunamullu 30. novembril vahetult rahvusülikooli 98. sünnipäeva eel korraga Tartu ülikooli peahoone esimesel korrusel ning Tartu ülikooli muuseumi valges saalis.
2018 aasta kevadest on näitus reisinud ülikooli hooneid mööda, jõudes sellel nädalal Pärnusse.
Väljapanekut näeb kolledži fuajees ja raamatukogus ning see jääb avatuks mai lõpuni.
Aastanäitusel on kesksel kohal rahvusülikool ja selle roll Eesti riigi arenguloos – vaadeldakse 1920. aastatest saati toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Igast kümnendist on tõstetud esile oluline, ent küsimusi tekitav teema.
Näitus on avatud 6. septembrini 2020.
Näituse kuraatorid on Mairo Rääsk ja Mari-Liis Hämelainen.
Kujundaja on Evelin Urm ja projektijuht Mairo Rääsk.
Rohkem teavet rahvusülikooli juubeliaasta kohta on veebilehel 100.ut.ee.
