Rahvusatlas võtab kokku meie kartograafilise pärandi ja näitlikustab praegust kartograafilist oskusteavet. Atlases on ligi pool tuhat temaatilist Eesti kaarti, mis pärinevad eri ajajärkudest. Koos lisatud selgitustega aitavad need mõtestada meie aja- ja kultuurilugu.
TARTU ÜLIKOOLI KUNSTIDE KESKUSE GALERII
vana anatoomikum, Uppsala 10, Tartu, I ja II korrus, E–R kell 9–17.
Avamine 9. septembril kell 16:00. Näitus jääb avatuks 8. novembrini 2019.
Näitusel eksponeeritavad digitaalsed fotokollaažid on ajendatud teemadest, mis autorite päid plahvatama panevad.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi selleaastane seenenäitus „Seentepidu“ annab suurepärase ülevaate Eesti seentest. Näitus on avatud 6. ja 7. septembril kell 10-18.
TÜ loodusmuuseumi seminarialal saab tutvuda sügisseentega - huvitavatest kännu- ja kukeseentest kuni väga mürgiste kärbseseenteni.
Seenealast infot jagavad näitusel ka konsultandid.
Kes on soome-ugri naine? Milles seisneb tema eripära? Kus ta elab? Nendele küsimustele saame vastata, kui võtame arvesse kõiki soome-ugri naisi, kelle käsitööd näeme muuseumis või vanaema kirstus. Või siis võtame ühe udmurditari ja püüame tema loomingu kaudu mõista soome-ugri naiste maailmavaadet.
In the 19th and 20th century the university brought lecturers and students to Tartu from many European countries, in particular from Latvia, Poland, Ukraine, as well as Armenia, Georgia, Germany and elsewhere. The young people who studied here headed to east and west the knowledge and experiences gained in Tartu under their belts.
19. ja 20. sajandil tõi ülikool Tartusse õppejõude ja üliõpilasi paljudest Euroopa maadest, eriti Lätist, Poolast, Ukrainast, aga ka Armeeniast, Gruusiast, Saksamaalt ja mujalt. Siin hariduse saanud noored läksid nii itta kui ka läände, kandes kaasas Tartust saadud teadmiste ja kogemuste pagasit.
Tähistaevas on küll kõigile planeedi Maa elanikele ühine, kuid eri rahvad on moodustanud tähtedest erinevaid kujundeid ja andnud neile erinevaid nimesid. Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest.
Üksikuid eestikeelseid tähe- ja tähtkujunimetusi esines trükis juba 17. sajandist alates. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus aga alles 1886. aastal Ado Grenzsteini ajalehe „Olevik“ tasuta lisana ning on omapärane segu rahvaastronoomiast ja pseudomütoloogiast.
This year marks the centenary of Estonia’s national university. To celebrate this, the University of Tartu Art Museum hosts an exhibition that focuses on one of the symbols of the university and education in Estonia - the University of Tartu main building.
Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitusel vaadeldakse 1920. aastatest saati toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.
The University of Tartu Museum’s annual exhibition explores events since the year 1920 that have influenced the Estonian state and university. The exhibition highlights the development of our national thought and its ideals through the institution of our national university in the context of ground breaking events, including failures and disappointments.
