Kunstikolmapäev: Sigrid Kuusk ja Liisbeth Kirss „Kohatu sära“
Ootame teid Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse kunstikolmapäevale 14. oktoobril kell 17.15 näitusel „Kivilõikekunsti lummus. Morgernstern 250“!
Ootame teid Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse kunstikolmapäevale 14. oktoobril kell 17.15 näitusel „Kivilõikekunsti lummus. Morgernstern 250“!
Ootame teid Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse kunstikolmapäevale 21. oktoobril kell 17.15 näitusel „Kivilõikekunsti lummus. Morgernstern 250“!
Physicumi seminar / astrofüüsika seminar
Tänavuse Nobeli füüsikapreemia pälvisid Roger Penrose, kes näitas, et mustade aukude teke on üldrelatiivsusteooria vahetu järeldus, ning Reinhard Genzel ja Andrea Ghez, kes avastasid, et meie galaktika keskmes on nähtamatu ja äärmiselt raske kompaktne objekt, mis mõjutab sealsete tähtede orbiite ja mille hetkel ainuke tõsiseltvõetav seletus on ülimassiivne must auk.
Kas koroonaviirus on pannud meid olukorda, kus tuleks kestliku arengu eesmärgid ümber mõtestada?
15. oktoobril kell 16.00–18.00 toimub loengusarja #KAPTalks raames Royston Braganza loeng „Uue tähenduse loomine kestliku arengu eesmärkidele. Muutused rahanduses ja digiteerimises“.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi oktoobrikuu kui muusikakuu loodusõhtu „Looduse muusika ilu“ on pühendatud muusikale looduse rüpes. Loodusõhtu toimub 14. oktoobril kell 18.00 loodusmuuseumi seminarialal.
Vinüülipoe Psühhoteek pidaja Ahto Külvet räägib lugusid, tutvustab looduseteemalisi plaate ja mängib nõukogudeaegsete loodussaadete tunnusmuusikat. Plaatidelt kuuldavate looduse helipilte kommenteerib loodushäälte salvestaja ja bioloog Veljo Runnel.
Reedel, 9. oktoobril kell 14.00 toimub Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19, Tartu) bio- ja siirdemeditsiini instituudi seminar „Research on SARS-CoV-2/COVID19“.
Seminari otseülekannet saab vaadata MS Teams keskkonnas.
Ettekanded:
You are invited to join the upcoming BSMI seminar focusing on research on SARS-CoV-2/COVID19. The seminar will be held on 9th of October at 14:00 in Biomedicum, room 1006.
Follow seminar on MS Teams.
Speakers at the seminar will be:
Insult on sage neuroloogiline haigus, kogu maailmas oluline surma ja puude põhjustaja. Prognoositakse, et rahvastiku vananemise tõttu kasvab insuldijuhtude arv Euroopas 2035. aastaks praegusega võrreldes keskmiselt 34%. Viimaste kümnendite, eriti aga viimaste aastate kliinilised teadusuuringud on toonud meile teadmised selle kohta, et insult on ennetatav ja ravitav. Insuldi korral on väga tähtis kiire tegutsemine, sest sellest oleneb aju närvirakkude säilimine.
Veresoontehaigused on maailmas surmapõhjuste seas esikohal. Seepärast on nende haiguste ennetamine, varajane diagnostika ja kõrgetasemeline ravi üliolulised. Veresoontehaiguste käsitluse tulemuslikkusest sõltub nii patsientide ellujäämine kui ka nende elukvaliteet ning nii on uute teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega. Eestis on suremus veresoontehaigustesse langemas, kuid olukorda on vaja veel parandada, et jõuda samale tasemele maailma edukaimate riikidega.
Semiootika uurib tähendusi, tekste, kommunikatsiooni ja märgisüsteeme. Mida võiks semiootikal olla öelda keskkonnamuutuse ja ökoloogilise kriisi kohta? Keskkonnaprobleemid näivad olevat eri viisidel seotud keskkonna tähenduslikkuse vähenemisega. Keskkonna vaesestumine piirab paratamatult ka võimalusi, mida see pakub tähendusloomeks ehk semioosiks. Teisalt on saksa semiootik Roland Posner kirjeldanud inimtekkelise müra ja saastatuse mõju meie suhtlus- ja tõlgendusprotsessidele semiootilise reostuse mõiste all.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.