Õppekava kirjeldus
-
Lõpetaja avardab oma karjäärivõimalusi, saades põhjaliku ettevalmistuse ja õpetajakutse oma erialaaines nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes.
-
Õpe toimub avatud ülikooli vormis pikemate õppesessioonidena, 1,5-aastane õppeaeg võimaldab kvalifitseeritud õpetajana kiiresti tööturule pääseda.
-
Lõpetaja omandab nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted, olulisel kohal on tagasiside, suhtlemisoskuste ja juhtimisoskuste arendamine.
ÕPPETÖÖ
Õpetajahariduse magistriõppekava koolitab nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid väärtustavaid õpetajaid ja loob võimaluse seostada õpetajatööks vajalikud teoreetilised teadmised praktilise õpetajatööga. Õpetajahariduse õppekaval õpetatakse reaal- ja loodusainete ning eesti keele ja kirjanduse õpetajaid sotsiaalteaduste, loodus- ja täppisteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna koostöös.
Õppekava koosneb õpetajakoolituse kutseõpingute alusmoodulist (24 EAP), valdkonna- ja ainedidaktika moodulist (12 EAP), praktikamoodulist (24 EAP), vabaainete moodulist (5 EAP) ja magistritöö moodulist (15 EAP). Õpingute käigus õpitakse kavandama õpet ja õpetama, samuti andma tagasisidet ja sealhulgas arendama suhtlemisoskusi. Olulisel kohal on ka õpetaja identiteedi tundmaõppimine ja juhtimisoskuste arendamine.
Üldiste pedagoogiliste teadmiste kõrval arendatakse valdkonna- ja ainedidaktika kursuste kaudu konkreetsete õppeainete õpetamise oskusi. Praktikamooduli jooksul läbitakse mitu praktikat, mis aitavad kujundada ja kinnistada õpetajatööks vajalikku kompetentsust. Vabaainete kaudu on võimalik avardada üldist silmaringi ning täiendada erialaseid teadmisi ja oskusi. Õpingud lõppevad magistrieksami või magistritöö kaitsmisega.
ÕPPEVORM
Õpetajahariduse magistriõppekava on pooleteiseaastane 80 EAP nominaalmahuga paindlik õppekava. Sessioonid toimuvad alates augusti lõpust pikemate õppesessioonidena („laagritena“) sessioonõppe vormis mitte sagedamini kui kord kuus. Oluline osakaal on e-õppel, mis võimaldab läbida õpingud mugavalt töö või muude õpingute kõrvalt.
Õppetöö toimub tänapäevases õppekeskkonnas seminaride, loengute, praktikumide, rühma- ja iseseisva tööna. Teoorias õpitavat toetavad praktilised ülesanded (nt tunnikonspektide ja muu õppevara koostamine, minitundide läbiviimine; suhtlustreeningud jms). Õpingutega paralleelselt kulgev pidev pedagoogiline praktika annab esimesel õppeaastal võimaluse näha teoorias õpitu rakendumist koolikeskkonnas ja ka ise õpitut praktikas järele proovida. Valdkonna pidev pedagoogiline praktika algab juba 1. õppeaasta sügissemestril, õpetajakoolituse põhipraktika sooritatakse 2. õppeaasta sügissemestril vastavalt eraldi kokkuleppele iga üliõpilasega. Üliõpilane saab panna end proovile aineõpetaja ja ka klassijuhatajana, kogu perioodi jooksul juhendavad teda nii koolipoolne juhendav õpetaja ja mentor kui ka ülikoolipoolne juhendaja.
KESKKOND
Lisaks sellele, et õppetöö toimub Tartu Ülikooli erinevates õppehoonetes (sh Eesti ühes moodsamas haridusuuenduskeskuses Lossi 38, kus on võimalus lõimida digi- ja interaktiivseid vahendeid õppetöösse ja läbiviidatavat õppetööd professionaalsel tasemel salvestada), õpitakse õpingute jooksul ka mitme innovatsioonikooli külastusest nii õppetöö ja õpikeskkonna vaatluse kui ka praktikutega (õpetajatega) peetavate vestluste käigus.
Lisaks õppetööle saavad õppijad osaleda ka õpetajakoolituse üliõpilasi ja õppejõude ühendava Noore Õpetaja Huviklubi (NÕHK) tegevustes. NÕHK pakub mitmekülgseid võimalusi hariduselu puudutavate küsimuste analüüsiks vestlusringides ning muudeks põnevateks kogukonda siduvateks ettevõtmisteks. Lisaks saavad üliõpilased liituda erinevate tudengiorganisatsioonide ja -korporatsioonidega.
Üliõpilastel on võimalus erinevate stipendiumite toetusel külastada teaduskonverentse ning tutvuda õpetajahariduse ja koolieluga välisriikides. Näiteks pakub Erasmus+ programm tasuta õppimist ja praktika sooritamist Euroopa-sisese õpirände käigus.
Kuna õpetajahariduse õppekava näol on tegemist uue õppekavaga, saab üliõpilane olla õppekavaga seotud traditsioonide algatajaks ja kujundada õppetöövälised tegevused omanäoliseks.
VILISTLASENA
Õppekava lõpetanule omistatakse haridusteaduse magistrikraad vastavalt eelnevalt läbitud erialaõpingutele: bioloogiaõpetaja, füüsikaõpetaja, geograafiaõpetaja, keemiaõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, matemaatikaõpetaja, informaatikaõpetaja.
Lõpetatud õpingud annavad lisaks ainealastele teadmistele õpetamisoskused ja õpetajakutse. Vilistlased saavad vastavalt kvalifikatsioonile töötada õpetajana põhikoolis või gümnaasiumis, samuti on lõpetajatel võimalus töötada haridus- ja teadusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse haridusvaldkonna või haridusuuringutele ja haridusinnovatsioonile keskendunud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide meeskonna liikmena. Soovi korral saab õpinguid jätkata doktorantuuris.
Lisalugemist:
Õpetajate Liit
Eesti Haridustöötajate Liit
Õpetajate Leht
Kontakt:
TÜ haridusteaduste instituut
Salme 1a, Tartu
tel: 737 6442
e-post: haridus [ät] ut.ee