Doktorikraadi taotlemine
Doktorikraadi taotlemise aluseks on kaks õigusakti: "Doktorikraadi andmise kord" (edaspidi DAK) ja "Lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise kord" (edaspidi LDAK). Doktorikraadi taotlemiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:
1. Doktoriõppekava on täidetud – st. et kõik doktoriõppekava kohustuslikud moodulid ning ained on läbitud ja mahud täis, välja arvatud doktoritöö maht. Kontroll toimub õppeinfosüsteemis olevate andmete alusel. Doktoritöö kaitsmine on õppetöö osa ning kaitsmisega sisestatakse vastavalt niipalju punkte, kui töö mahust puudu on. Eksternina õppekava läbinutele sisestatakse kõik doktoritöö punktid kaitsmise alusel.
2. On olemas nõuetele vastav ja trükivalmis väitekirja käsikiri, sealjuures kõik nõutud artiklid on vähemalt ametlikult avaldamiseks vastuvõetud (accepted).
I Nõuded doktoriväitekirjale (DAK punktid 14-18) .
II Doktorikraadi taotleja esitab nõukogule järgmised dokumendid (DAK punkt 19):
III Ajakulu ja toimingud pärast avalduse esitamist
IV Väitekirja trükkimine:
V Kaitsmine
VI Kraadi vaidlustamine (DAK punktid 58-62)
VII Diplomi kättesaamine / promoveerimine
I Nõuded doktoriväitekirjale (DAK punktid 14-18)
14. Väitekiri on iseseisev uurimistöö, milles on esitatud konkreetse teadusliku probleemi argumenteeritud originaalne lahendus ja mille tulemused on avaldatud rahvusvahelises erialases kirjanduses. Kunstierialadel võib väitekirjaks olla iseseisev uurimustöö, mille üks osa on konkreetse teadusliku probleemiga seotud loominguline projekt ja mille tulemused on avaldatud rahvusvahelises erialases kirjanduses või publikule avatud esitlustena.
Väitekiri peab sisaldama
14.1. ülevaadet uurimisvaldkonna hetkeseisust ja uurimisprobleemi kohast selles;
14.2. uurimisülesande püstitust;
14.3. kaitsmisele esitatavaid väiteid;
14.4. metoodika kirjeldust;
14.5. uurimisülesande lahendamise käiku ja tõestust;
14.6. kokkuvõtet;
14.7. kasutatud kirjanduse loetelu;
14.8. ammendavat eestikeelset kokkuvõtet töö eri osade sisu kohta, kui väitekiri on kirjutatud võõrkeeles, ning ammendavat võõrkeelset kokkuvõtet töö eri osade sisu kohta, kui väitekiri on kirjutatud eesti keeles;
14.9. loomingulise projekti puhul dokumenteeritud ja publitseeritud avalikku esitust.
Doktoriväitekiri võib olla vormistatud järgnevatel viisidel:
15. Väitekiri on avaldatud ülikooli väitekirjade seerias (Dissertationes … Universitatis Tartuensis) ja on vormistatud kas
15.1. kokkuvõtva ülevaateartiklina, mis vastab punktis 14 toodud nõuetele, koos väitekirja teemal varem avaldatud teaduspublikatsioonidega, millest vähemalt kolm on avaldatud punktides 16.1–16.2 nimetatud väljaannetes. Vastavalt punktidele 17.1.–17.2. loetakse eelnimetatud publikatsioonidega samaväärseks vähemalt ühe eelnimetatud publikatsiooni ja vähemalt kahe (kahe publikatsiooni puhul vähemalt ühe) leiutise patendi või patenditaotluse olemasolu. Kui publikatsioonil või leiutisel on mitu autorit, tuleb ära näidata doktorikraadi taotleja konkreetne panus selle valmimises.
15.2. monograafiana, mis vastab punktis 14 toodud nõuetele, mida on rahvusvahelisel tasemel eelretsenseerinud vähemalt kaks sõltumatut vastava eriala tunnustatud teadlast ning millega seotud teemal on varem avaldatud vähemalt üks teaduspublikatsioon punktides 16.1–16.2 nimetatud väljaannetes.
15.3. kokkuvõtva ülevaateartiklina, mis vastab punktis 14 toodud nõuetele, koos punktis 16.3 nimetatud monograafiaga.
15.4. kunstierialadel kokkuvõtva ülevaateartiklina, mis vastab punktis 14 toodud nõuetele, koos loomingulise projektiga, mille tulemused on avaldatud vähemalt kolme publikule avatud ja dokumenteeritud esitlusena, millest vähemalt üks on toimunud välismaal või rahvusvahelise loomingulise projekti raames, ning mida on rahvusvaheliselt eelretsenseerinud vähemalt kaks sõltumatut vastava eriala tunnustatud spetsialisti või teadlast.
16. Väitekirjas sisalduva uurimistöö tulemuste avaldamiseks loetakse järgmisi teaduspublikatsioone:
16.1. artiklid rahvusvahelistes eelretsenseeritavates eriala juhtivates teadusajakirjades, millel on rahvusvaheline kolleegium, rahvusvaheline levik, indekseeritavus mitmetes rahvusvahelistes andmebaasides ja avatus kaastöödele;
16.2. artiklid või peatükid tunnustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste väljaannetes;
16.3. rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastuse välja antud monograafia.
17. Väitekirjas sisalduva uurimistöö tulemuste teaduspublikatsioonidena avaldamisega loetakse samaväärseks
17.1. patendid, mis on registreeritud regioonis või riigis, kus leiutise patentsuse suhtes on tehtud ekspertiis;
17.2. esitatud patenditaotlused juhul, kui neile on lisatud rahvusvahelise patenditaotluse korral rahvusvahelise otsingu teinud patendiameti positiivne kirjalik arvamus leiutise patentsuse kohta ja rahvusliku patenditaotluse korral regionaalse või rahvusliku patendiameti positiivne otsus leiutise patentsuse kohta.
18. Ühisõppekavade koostöölepingute ja ühisjuhendamislepingute alusel kaitstavatele väitekirjadele esitatavad nõuded ja avaldamise tingimused on sätestatud vastavates lepingutes.
II Doktorikraadi taotleja esitab nõukogule järgmised dokumendid (DAK punkt 19):
19. Doktorikraadi taotleja esitab nõukogule järgmised dokumendid elektroonselt või juhul, kui puudub originaaldokument elektroonsel kujul, paberil:
19.1. avaldus väitekirja kaitsmisele lubamiseks, milles on märgitud taotletava doktorikraadi täpne nimetus;
19.2. Tartu Ülikooli kirjastuse käsikirjadele esitatavatele nõuetele vastav väitekirja tekst;
19.3. elulugu (curriculum vitae), mis sisaldab väitekirjaga seotud või väitekirja koosseisu kuuluvate teaduspublikatsioonide ja patentide loetelu;
19.4. juhendaja(te) kirjalik(ud) hinnang(ud) väitekirja originaalsuse, doktorikraadi taotleja panuse ning sisulistele ja vormistuslikele nõuetele vastavuse kohta;
19.5. eesti- ja ingliskeelne populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki). Neid kasutatakse TÜ veebilehel ja Universitas Tartuensises kaitsmisest teavitamisel ning ka mujal meedias (Novaator vms).
Näpunäiteid populaarteadusliku artikli või kokkuvõtte kirjutamiseks
NB! TÜ Kirjastuse nõuded käsikirjadele leiab nende kodulehelt http://www.tyk.ee/kirjastamine
(inglise keeles http://www.tyk.ee/doctoral-theses-1)
NÕUANNE! Kui väitekiri on koostatud ülevaateartiklina publitseeritud artiklite baasil, siis küsi juba varakult artiklite avaldajalt luba artiklite avaldamiseks väitekirja trüki- ja elektroonses versioonis vt Väitekirja trükkimine.
NB! Selleks ajaks, kui nõukogu teeb otsuse väitekirja kaitsmisele lubamise kohta, peavad olema teada väitekirja oponent(did) ning kaitsmise kuupäev. Kaitsmise kuupäev, kellaaeg, oponent(did) määratakse kindlaks nõukogu otsusega. Vähemalt üks oponent peab olema väljastpoolt Eestit, juhul kui rektor ei otsusta nõukogu ettepanekul teisiti. Väitekirja eelretsensendiks ja oponendiks saab määrata vastava eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kellel ei teki selle ülesande täitmisel huvide konflikti (DAK punkt 26)
III Ajakulu ja toimingud pärast avalduse esitamist
Eeldatav ajakulu alates avalduse esitamisest kuni kraadi kaitsmiseni sõltub õigusaktidega määratud toimingutest, väitekirja iseloomust -–sellest, kas tegemist on monograafia või artiklitel baseeruva ülevaateartikliga, teaduskonna/nõukogu sisemistest reeglitest ning valitud oponendi või oponentide ajakavast. Monograafia tüüpi väitekirjade puhul on kohustuslik väitekirja rahvusvahelisel tasemel eelretsenseerimine kahe sõltumatu vastava eriala tunnustatud teadlase poolt (DAK punkt 15.2), seega võib kuluda kuu või paar, enne kui eelretsensentidelt hinnangud saab. Lisaks on kasutusel nõukogu sisesed eelretsenseerimised ja osades teaduskondades eelkaitsmised. Vastavat infot saab oma instituudist või teaduskonnast.
Õigusaktidega määratud ajakulu ja toimingud on järgmised:
1. nõukogu esitab 3 tööpäeva jooksul avalduse saamisest materjalid akadeemilisele sekretärile hinnangu saamiseks (DAK punkt 20);
2. akadeemiline sekretär vastab kirjalikult nõukogule 5 tööpäeva jooksul (DAK punkt 20);
3. kuue nädala jooksul alates avalduse saamisest võtab nõukogu vastu ühe järgmistest otsustest (DAK punkt 21):
21.1. lubab väitekirja kaitsmisele;
21.2. ei luba väitekirja kaitsmisele;
21.3. saadab väitekirja eelretsenseerimisele;
21.4. puuduste korral nõuab väitekirja ümbertöötamist ja parandamist ning pärast paranduste
sisseviimist võtab vastu uue otsuse kaitsmisele lubamise või mittelubamise kohta.
4. 22. Eelretsensioonide saabumisel võtab nõukogu vastu ühe järgmistest otsustest:
22.1. lubab väitekirja kaitsmisele;
22.2. puuduste korral nõuab väitekirja ümbertöötamist ja parandamist ning pärast paranduste
sisseviimist võtab vastu uue otsuse kaitsmisele lubamise või mittelubamise kohta;
22.3. ei luba väitekirja kaitsmisele.
NÕUANNE! Uuri eelnevalt, millal toimuvad regulaarsed nõukogu istungid ning ajasta avalduse esitamine vastavalt!
5. Väitekiri peab olema ülikooli raamatukogus tutvumiseks kättesaadav paberil ja elektrooniliselt ülikooli raamatukogu veebilehel vähemalt üks kuu enne kaitsmist, välja arvatud juhul, kui väitekirja kaitsmine on kuulutatud kinniseks ja/või väitekirja avaldamisele on seatud piirangud (DAK punkt 29);
6. Autor esitab kirjastusele doktoriväitekirja käsikirja ning eestikeelse ja ingliskeelse populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud lühikokkuvõtte (kuni 2000 tähemärki) elektroonselt ning publikatsioonide separaadid või PDF-failid vähemalt seitse nädalat enne väitekirja kaitsmise kuupäeva (LDAK punkt 15).
NÕUANNE! Küsi eelnevalt TÜ Kirjastuselt infot, kui pikad on järjekorrad ja kui kiiresti oleks võimalik väitekiri trükkida ning lepi eelnevalt kokku. Tavaliselt ei kulu selleks kahte nädalat. Seitse nädalat ei ole kohustuslik, kui kirjastusel on võimalik tellimus kiiremini täita, kohustuslik on nõue, et väitekiri on kättesaadav kuu aega enne kaitsmist.
IV Väitekirja trükkimine:
Kirjastusele esitatakse
1. doktoriväitekirja käsikiri elektroonselt (nõuded käsikirjadele vt siit http://www.tyk.ee/kirjastamine);
2. eesti- ja ingliskeelne populaarteadusliku eesmärgiga koostatud ja laiale lugejaskonnale mõeldud lühikokkuvõte (kuni 2000 tähemärki) elektroonselt;
3. publikatsioonide separaadid või PDF-failid;
4. väljavõte nõukogu otsusest kaitsmisele lubamise kohta (saab nõukogu sekretärilt);
5. varem avaldatud publikatsiooni(de) avaldamiseks avaldaja(te)lt saadud loa(d) (litsentsi(d)), kui need on olemas. Doktoriväitekirjade publitseerimiseks sõlmivad autor, kirjastus ja ülikool lepingu.
NB! Autor vastutab selle eest, et väitekirja avaldamisega ei rikuta teiste isikute autoriõigusi. Lepingu lisas määratakse täpselt ära, kuidas varem avaldatud või publitseerimiseks esitatud artiklid trüki- ja elektroonses versioonis avaldatakse – kas terviktekstidena või viidetena. Trüki- ja elektroonne versioon võivad selles osas erineda. Trükiversiooni jaoks on lihtsam luba saada, elektroonses versioonis sageli tervikartiklit avaldada ei lubata. Käsikirjaliste artiklite puhul, mida pole publitseerimiseks veel esitatud, võib autor keelata nende avaldamise elektroonses versioonis.
Varasemate publikatsioonide väitekirjas avaldamise loa küsimine avaldajalt
• esmalt uurige kirjastuse/ajakirja kodulehelt, kas neil on avaldamise loa küsimiseks oma spetsiifiline vorm, sageli on see olemas ja seda saab esitada ka elektroonselt;
• kui kirjastusel/ajakirjal oma spetsiifilist vormi ei ole, siis soovitusliku kirja näidise leiate: ajakirja kirjastuselt väitekirja avaldamiseks loa küsimine
V Kaitsmine
Väitekirja kaitsmine toimub nõukogu koosolekul avaliku akadeemilise diskussioonina (edaspidi: kaitsmine). Kui väitekiri sisaldab riigisaladust, ärisaladust või muud salastatud teavet, võib rektor nõukogu ettepanekul kuulutada koosoleku kinniseks ja/või seada väitekirja avaldamisele piirangud. Kaitsmine saab toimuda vaid siis, kui kohal on doktorikraadi taotleja ja vähemalt üks oponentidest ning koos lisaliikmetega vähemalt kuus otsustusõiguslikku nõukogu liiget. Kaitsmisel võib osaleda ka reaalajas toimuva kahesuunalise pilti ja heli võimaldava side abil (nt Skype, videokonverents vms).
32. Kaitsmine, v.a punktis 34 nimetatud kinnine arutelu, salvestatakse heli- või videofailina ning säilitatakse vastavalt ülikoolis kehtivale korrale. Kinnise kaitsmise korral kehtestatakse failidele juurdepääsupiirang. NB! Salvestamise nõue hakkab kehtima alates 01.01.2015
33. Kaitsmine koosneb järgmistest osadest (nende järjekorda võib muuta):
33.1. sissejuhatus;
33.2. doktorikraadi taotleja ettekanne (lectio praecursoria);
33.3. oponendi (oponentide) sõnavõtud;
33.4. akadeemiline diskussioon doktorikraadi taotleja ja oponentide vahel;
33.5. akadeemiline diskussioon nõukogu liikmete ja kohalviibijate osavõtul;
33.6. nõukogu otsuse vastuvõtmine;
33.7. nõukogu otsuse väljakuulutamine;
33.8. doktorikraadi taotleja lõppsõna.
34. Nõukogu arutab kinnisel arutelul (osalevad nõukogu liikmed ja oponendid ning juhendajad ilma hääleõiguseta) doktorikraadi taotleja ettekannet ja suutlikkust kaitsta diskussioonis oma väitekirja põhiseisukohti. Arvestades oponendi (oponentide) hinnanguid väitekirjale ja diskussioonile, võtab nõukogu avalikul hääletusel vastu ühe järgmistest otsustest, mis protokollitakse:
34.1. Väitekirja kaitsmine oli edukas (hinne „kaitstud“). Anda doktorikraadi taotlejale doktorikraad.
34.2. Väitekirja kaitsmine ei olnud edukas (hinne „mittekaitstud“). Mitte anda doktorikraadi taotlejale doktorikraadi.34.3. Mitte teha otsust seoses plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtluse esitamisega. Saata väitekiri ekspertidele hinnangu andmiseks.
35. Nõukogu otsus peab sisaldama põhjendust. Kui nõukogu otsustab doktorikraadi taotlejale doktorikraadi mitte anda, tuleb esitada töös ja/või töö kaitsmisel ilmnenud sisulised puudused, mis ei lubanud doktorikraadi anda.
36. Nõukogu võib anda hinnangu väitekirjale ja selle kaitsmisele järgmisel hinnangute skaalal: summa cum laude („suurima kiitusega”), cum laude („kiitusega”), optime approbatur („parimalt nõuetele vastav”) ja approbatur („nõuetele vastav”). Hinnangute kirjeldus tuleb esitada õppekavas.
Korduskaitsmise ja plagiaadi ning petturluse kahtluse kohta loe Doktorikraadi andmise korrast punktid 37-45.
VI Kraadi vaidlustamine (DAK punktid 58-62 )
58. Käesolevas korras ja teistes õigusaktides sätestatud doktorikraadi taotlemist ja andmist puudutavate eeskirjade rikkumise korral võib doktorikraadi taotleja esitada nõukogu otsuse peale apellatsiooni õppeprorektorile ühe nädala jooksul alates nõukogu otsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Õppeprorektor moodustab apellatsiooni menetlemiseks kolmeliikmelise apellatsioonikomisjoni. Apellatsioonikomisjoni esimees on õppeprorektor. Apellatsioonikomisjoni liikmetel peab olema doktorikraad või sellel vastav kvalifikatsioon.
59. Apellatsioonikomisjon otsustab 30 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest, kas ta jätab vaidlustatud otsuse jõusse või tühistab selle ning saadab otsuse teinud nõukogule uueks otsustamiseks. Apellatsioonikomisjoni otsus ülikoolis edasikaebamisele ei kuulu.
60. Plagiaadi või akadeemilise petturluse põhjendatud kahtluse korral on nõukogul õigus kaitsmisele lubamise või doktorikraadi andmise otsus tühistada.
61. Plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtluse korral küsib nõukogu vähemalt kaks eksperthinnangut ning doktorikraadi taotlejalt ja juhendaja(te)lt seletuskirjad ning vastavalt tulemustele teeb ühe kuu jooksul kahtluse saamisest ühe järgmistest otsustest, mis vormistatakse protokollilise otsusena:
61.1. plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtlus ei leidnud kinnitust ja
61.1.1. jätta jõusse väitekirja kaitsmisele lubamise otsus;
61.1.2. jätta jõusse doktorikraadi andmise otsus;
61.2. plagiaadi või akadeemilise petturluse kahtlus leidis kinnitust ja
61.2.1. tühistada väitekirja kaitsmisele lubamise otsus ning teha õppeprorektorile ettepanek doktorikraadi taotleja eksmatrikuleerida akadeemilise petturluse tõttu õppekorralduseeskirjas ettenähtud alusel;
61.2.2. tühistada doktorikraadi andmise otsus. Sellekohane nõukogu otsus avalikustatakse ülikooli ajakirjas ja ülikooli veebilehel.
62. Punktides 37.2, 41, 44, 61.2.1 ja 61.2.2 sätestatud otsuste korral tuleb doktorikraadi taotlejal Tartu Ülikooli doktorikraadi saamiseks esitada uus väitekiri vastavalt punktile 19.
VII Diplomi kättesaamine / promoveerimine
Doktoridiplomeid antakse kätte üks kord aastas 1. detsembri pidulikul aktusel aulas. Kui soovitakse diplomit kätte saada käesoleva aasta 1. detsembril, siis peaks kaitsmine toimuma hiljemalt sama aasta 23. novembril, sest apellatsioone saab esitada 1 nädala jooksul pärast kaitsmist. Novembri lõpukuupäevadel sooritatud kaitsmiste diplomid antakse kätte järgmise aasta 1. detsembril. Ülikool saadab kõigile aasta jooksul kaitsnud doktoritele kutsed kas ülikooli sisepostiga (kui on ülikooli töötaja) või CV-s näidatud kontaktandmetele (NB! kirjutage CV-sse sellised kontaktandmed, kust Teiega kindlasti kontakti saab).
Kui mingil põhjusel ei ole võimalik 1. detsembri promoveerimisel osaleda, siis saab diplomi kätte (reeglina pärast 1. detsembrit) õppeosakonnast Jakobi 1 (kirik, sissepääs hoovi poolt) õppekorralduse spetsialistilt Helen Asveit (737 5628; helen.asveit [ät] ut.ee).
Kui on vaja enne diplomi kättesaamist tõendada, et Te olete doktorikraadi kaitsnud, siis vastava tõendi saab õppeosakonnast Jakobi 1 (kirik, sissepääs hoovi poolt) õppekorralduse spetsialistilt Helen Asveit (737 5628; helen.asveit [ät] ut.ee).
Promoveerimine
NB! promoveeritav annab enne aktust allkirja diplomi kättesaamise kohta, täpsem info on kutsel
Aktusel toimub promoveerimine järgmiselt:
- akadeemiline sekretär ütleb doktori nime ja loeb ette diplomi teksti;
- doktor tuleb ette;
- rektor annab üle diplomi ja surub kätt;
- lillede üleandmine.
NB! Aktusel hõigatakse välja ainult nende doktorite nimed, kes on kutsele vastanud ja oma tulekust teatanud. Doktoritele on aulas reserveeritud kohad.
Riietus promoveerimisel
Frakk / tume ülikond / rahvarõivad Aumärgid
(Pikk) kleit / kostüüm (ka pükskostüüm) / rahvarõivad Aumärgid
Suur dekoltee, paljad õlad ja kootud džemper pole kohased.