Doktoriõppe korraldus
Doktoriõppe korraldust Tartu Ülikoolis reguleerib Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri ja doktoriõppe hea tava
Doktoriõppes saavutatavad pädevused ja eeldatavad tulemused on fikseeritud TÜ nõukogu määrustes Õppekava statuut ja Doktorikraadi andmise kord.
Alates 2005. aastast sõlmitakse sisseastumisel doktorandi, juhendaja(te) ja ülikooli vahel doktoriõppe lepe (dokumendivormid).
15. septembriks koostab 1.aasta doktorant koostöös juhendajaga individuaalplaani kogu õppeajaks ja detailsema plaani esimeseks semestriks. Õppeaasta kestel immatrikuleeritud doktorant koostab individuaalplaani pärast immatrikuleerimist kahe nädala jooksul. Teise semestri kohta täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava esitab doktorant koos atesteerimisaruandega paberkandjal oma instituuti/teaduskonda ning sisestab vastavad failid õppeinfosüsteemi vähemalt 8 tööpäeva enne atesteerimise kuupäeva. Alates teise semestri atesteerimisest esitab doktorant täpsustatud õpingute ja uurimistöö kava õppeaasta kohta ning atesteerimine toimub kahe õpitud semestri järel.
Õppekavad, kursuste ainekavad, tunniplaanid, õppetöötulemused ja üliõpilasega seotud korraldused paiknevad Õppeinfosüsteemis (ÕIS). Infot ja abi õppeinfosüsteemi juurdepääsu ja kasutamise kohta leiad siit.
Doktorante atesteeritakse esimesel õppeaastal kaks korda aastas, enne kevadsemestri ja sügissemestri algust ning edaspidi üks kord õppeaastas kahe õpitud semestri möödumisel viimasest atesteerimisest. Atesteerimised toimuvad kaks korda aastas: enne sügissemestri ja enne kevadsemestri algust . Doktorantide atesteerimistulemused kantakse ainepunktides õppeinfosüsteemi. Doktorantide atesteerimiskord on kehtestatud õppekorralduseeskirjas (V.5. Doktorantide atesteerimine)..
Nõuded doktoriväitekirjale, doktorikraadi taotlemise ja kaitsmise kord on fikseeritud määrusega Doktorikraadi andmise korras. Lõputööde ja doktoriväitekirjade avaldamise kord alusel sõlmivad autor, kirjastus ja ülikool doktoriväitekirja publitseerimiseks lepingu.
Doktorandid, kes õpivad täiskoormuses või osakoormuses õppekulusid hüvitamata, saavad doktoranditoetust. Osakoormuses õppiva doktorandi doktoranditoetus on 50% Riigikogu kehtestatud määrast ning osakoormusega õppiv doktorant võib toetust saada osakoormuses õpitud aja võrra nominaalajast pikema aja jooksul.
Doktoriõppes täiskoormusega õppides õppetasu maksmise kohustust ei ole. Õppides osakoormusega makstakse õppetasu semestritasuna jooksva semestri eest. Semestritasu maksmise kohustus on doktoriõppes ka väliskõrgkooli õppima minnes ja pikendusajal (õppeteenustasu).
Taotluse alusel vabastatakse õppetasu maksmisest osakoormusega õppiv doktorant, kes on õppima asunud eestikeelsele õppekavale täiskoormusega ja on:
- keskmise, raske või sügava puudega (esitada arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta) või *
- alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja (esitada lapse sünnitunnistus ja lapse puude korral ka arstliku ekspertiisi otsus lapse puude raskusastme kohta)
Mitteriiklike stipendiumite, võimalike rahastamiste ja grantide kohta saab infot kodulehelt, liitudes ut-grant listiga või otsides Rahastusvõimaluste andmebaasist (siseveebis).
Doktorantidel on võimalik liituda üleülikoolilise doktorantide listiga doktorandid [ät] lists.ut.ee, mis vahendab õppekorralduslikke teemasid, konverentse, seminare, stipendiume jms. Liituda saab Sympa keskkonnas