Süvendatult riigikeele õppimine
Süvendatult riigikeele õppimist reguleerib Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri.
Kui mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud või eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud üliõpilase, kes asub õppima eesti õppekeelega õppekavale, keeleoskuse tase ei vasta vähemalt B2 tasemele või on tema eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus alla 80 punkti, on tal kohustus enne 1.aasta õppeainetele registreerumist sooritada ülikoolis eesti keele kui õppekeele oskuse test.
Vastavalt testi tulemusele tuleb üliõpilasel läbida keeleõpet 60 EAP, 30 EAP, 18 EAP, 12 EAP või 6 EAP mahus. Määratud keeleõppe maht tuleb läbida nominaalse õppeaja lõpuks. Valdkonna nõukogu võib kehtestada ka varasema tähtaja eesti keele süvendatud õppe mahu läbimiseks. Sel juhul lükkub üliõpilase õppe lõpukuupäev edasi eesti keele õppeks kulunud aja võrra. Kui keeleõppe maht on 6-30 EAPd, pikeneb üliõpilase nominaalne õppeaeg 6 kuu võrra, kui keeleõppe maht on 60 EAPd, pikeneb nominaalne õppeaeg ühe aasta võrra.
Kui üliõpilane ei ole eesti keele õppe mahtu nominaalse õppeaja lõpuks täitnud, ei pikene ka tema nominaalne õppeaeg ja ta eksmatrikuleeritakse eesti keele süvendatud õppe mahu täitmata jätmise tõttu.
Eesti keele süvendatud õppesse arvatud üliõpilase läbitud eesti keele õppeaineid võetakse õppekava täitmisel arvesse õppekoormuse määramisel ja õppekulude hüvitamisel. Ka võib eesti keele õppe õppeainetega täita oma õppekava vabaainete mahtu.
Enne 2013/2014. õa sisseastunud üliõpilase määratud süvaõppe maht on kas 60 EAP või 30 EAP.
Juhend õppeainetele registreerumiseks on leitav siin. Avalikult saab Tartus pakutavate süvaõppe õppeainetega tutvuda siin ja Narvas pakutavate õppeainetega siin. Õppeainetega tutvumiseks tuleb vajutada otsingu nuppu.