Täis- ja osakoormus
Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas).
Ülikool võib nimetada õppekavad, mille alusel saab läbi viia ainult täiskoormusega õpet, ja õppekavad, mille alusel läbiviidavale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõudmised (näiteks arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe õppekavad, kus peab täitma iga õppeaasta lõpuks 100% õppekava arvestuslikust mahust).
Ülikooli astudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppida täis- või osakoormusega. Järgnevatel aastatel üliõpilane koormust ei vali, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile. Õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta (kahe õpitud semestri) lõpus.
Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse. Osakoormusega õppimine on tasuline.
Osakoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.
SOODUSTUSED JA PIIRANGUD
Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu ja õppetoetusi. Vastavalt "Täiskasvanute koolituse seadusele" on tööandjad kohustatud andma ka täiskoormusega õppivatele üliõpilastele õppepuhkust.
Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa reeglina taotleda õppetoetusi, küll aga laieneb neile õigus õppepuhkusele ja õppelaenule.