Õppekorraldus
Õppetöö ülikoolis toimub teatud reeglite järgi. Et õppimine kulgeks edukalt, on üliõpilastel vajalik neid reegleid teada. Kõige olulisem üliõpilasi puudutav õigusakt on õppekorralduseeskiri. Õppetööd ja üliõpilasi puudutavad peale õppekorralduseeskirja teisedki õppetöö õigusaktid. Õppetööd planeeritakse akadeemilisest kalendrist lähtuvalt.
Ülikoolis toimub õppetöö erinevates õppeastmetes: rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri- ning doktoriõppes. Erinevate õppeastmete õppekavad erinevad õppekava ülesehituse, mahu ja kestuse poolest.
Bakalaureuseõpe on paindlik ning enamustest bakalaureuseõppe õppekavadest saab lisaks peaerialale valida ka kõrvaleriala.
Üliõpilane peab täitma õppekava, millele ta on immatrikuleeritud ja selle täitmist kontrollitakse. Õppekava on õpingute aluseks ja see koosneb erinevatest õppeainetest. Iga õppeaine kohta koostatakse ainekava, milles sisaldub kõik oluline teave õppeaine kohta, näiteks õppeaine eesmärgid, hinde kujunemise põhimõtted ja muu hindamisega seonduv, samuti õppeainele registreerumise info jm. Õppeainele registreerudes tuleks kindlasti ainekavaga tutvuda. Lisaks õppeainetele registreerumisele peavad üliõpilased õppekavast valima moodulid, mida läbida soovitakse.
Õppeainele registreerudes võetakse kohustus läbida õpiväljundite hindamine. Hinne võib kujuneda õppeaines kas jooksvalt või lõpphindamisel (eksam, arvestus, kodutöö). Akadeemiliste kirjutiste koostamisel tuleb kursis olla viitamisreeglitega ja lõputööde avaldamise korraga.
Õppetöö ülikoolis toimub üldjuhul ainesüsteemis, mis tähendab, et üliõpilasel on õigus läbida õppeaineid vabalt valitud järjekorras. Arvestama peab vaid ainekavas kehtestatud eeldusainete nõudega. Erandina toimub meditsiiniteaduste valdkonnas integreeritud õppes õppetöö kursusesüsteemis ja siin tuleb läbida õppeained ettenähtud järjekorras. Doktoriõppes toimub õppetöö doktorandi individuaalplaani alusel.
Õppetöö regulatsioonide mittetäitmisel või edasijõudmatuse tõttu õppetöös üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Õpingute jätkamiseks võib asuda õppima eksternina, reimmatrikuleeruda või astuda ülikooli uuesti sisse.
Uut õppekorralduses 2019/2020. õa.
Uuest õppeaastast on sisse viidud mitmed õppekorralduseeskirja (ÕKE) muudatused, millest olulisemad on seotud akadeemilise puhkuse ajal õppimise ja õpirändega.
Akadeemilise puhkuse ajal õppimise võimalus rakendub alates 2019/2020. õppeaastast kõigile üliõpilastele.
Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui üliõpilane esitab koos akadeemilise puhkuse avaldusega nimekirja õppeainetest, millele ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreerunud ja mille läbimist soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Kui üliõpilane soovib õppeainele registreerumise alles jätta, jäävad talle kehtima õppeainele registreerudes võetud kohustused (nt eksami sooritamise kohustus).
Magistri- ja doktoriõppes saab omal soovil akadeemilist puhkust taotleda juba 1.semestril.
Välismaal õppimisega kaasnev muudatus puudutab nominaalaja pikenduse saamist. Üliõpilase nominaalset õppeaega pikendatakse välisriigis õpitud semestri võrra, kui seal läbiti õpinguid vähemalt 15 EAP mahus. Enam ei ole nominaalaja pikenduse saamisel oluline, et väliskõrgkoolis tuleb viibida vähemalt kolm kuud semestrist.
Kuna uuest õppeaastast on lubatud akadeemilise puhkuse ajal õppida, siis on lubatud õppida ka välismaal. Täpsustatud on, et nominaalne õppeaeg ei pikene akadeemilise puhkuse ajal välismaal õpitud semestrite arvel, kuna akadeemilise puhkuse aeg ei ole nominaalne õppeaeg.
Lisaks on täpsustatud lõputöö korduskaitsmise võimalust akadeemilise petturluse korral. Nimelt ei ole sama lõputöö korduskaitsmise õigust juhul, kui lõputöö kaitsti negatiivsele hindele akadeemilise petturluse tõttu. Töö kaitsmiseks tuleb uus lõputöö kaitsmisele esitada uuesti.
Eksternina õppimisele on seatud ainepunktide võtmise piirang. Uuest õppeaastast on lubatud eksternil täita õppekava kuni 30 EAP õppeaastas, lisaks võib sooritada praktikat ja kaitsta lõputööd või teha lõpueksamit.
ÕKE muudatused hakkavad kehtima 2. septembrist 2019.