Põhitoetus

NB! Üliõpilasel on kohustus teavitada valdkonna dekanaati, kui ta saab õppetoetust välisriigi valitsuselt, rahvusvaheliselt või valitsustevaheliselt organisatsioonilt või koostööprogrammi esinduselt. Samal ajal ei ole õigust saada riiklikku õppetoetust.

Põhitoetust saab taotleda üliõpilane,

... kes on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel,
... kes õpib täiskoormusega,
... kes ei ole akadeemilisel puhkusel,
... kes on ülikooli immatrikuleeritud hiljemalt 2012/2013. õppeaastal,
... kelle õppeaeg ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Põhitoetuse suuruseks 2015/2016. õppeaastal on 55,93 eurot kuus.

Toetust võivad taotleda nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised üliõpilased, aga jagatava raha hulk sõltub täiskoormusega õppivate üliõpilaste arvust. Põhitoetuse koefitsient on 0,4 - toetusraha jagub umbes 40 protsendile riigi poolt finantseeritud õppekohtade koguarvule.

Esimese aasta üliõpilased sügissemestril põhitoetust (ega ka täiendavat toetust) taotleda ei saa (kehtib ka magistriõppes).

Põhitoetus määratakse kaks korda õppeaastas: sügissemestriks (september kuni jaanuar) ja kevadsemestriks (veebruar kuni juuni). Taotlus põhitoetuse saamiseks esitatakse kogu nominaalõppeajaks vaid üks kord. Taotlus on õppekohapõhine, mitmel õppekohal õppides tuleb igal õppekohal esitada taotlus.

Taotlus tuleb esitada õppeinfosüsteemis:

sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 30. september
kevadsemestril ajavahemikul 1. veebruar kuni 28. veebruar

Paremusjärjestused põhitoetuse (ja ka täiendava toetuse) saamiseks koostatakse iga õppekava kohta eraldi. Erinevate aastate üliõpilaste kohta koostatakse ühine paremusjärjestus, välja arvatud arstiõppes. Arstiõppes koostatakse kaks eraldi paremusjärjestust 1.-3. ja 4.-6. kursuse üliõpilaste kohta.

Pingerida koostatakse kõigepealt õppemahu täitmise protsendi järgi. Õppemahu täitmise protsendi arvutamise aluseks on arvestuslik õppemaht: esimese õppeaasta arvestuslik õppemaht on 60 EAP, teisel aastal 120 EAP ja kolmandal aastal 180 EAP. Õppemahu 100-protsendiliselt või enam täitnud üliõpilased loetakse toetuse määramisel paremusjärjestuses võrdseteks.

Võrdse õppemahu täitmise protsendi korral eelistatakse neid üliõpilasi, kellel on kõrgem kaalutud keskmine hinne. Arvesse võetakse eelmise semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi tulemuste. Kui tulemused on ka siis võrdsed, eelistatakse taotlejat, kelle on kõigi õpitulemuste arvestuses kõrgem kaalutud keskmine hinne.

Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril vähemalt 15 EAP, võetakse akadeemilisel puhkusel läbitud õppeained arvesse ja vaadatakse eelnenud semestri kaalutud keskmist hinnet üle kõigi õpitulemuste.
Kui õppetoetuse määramisele eelnenud semestril oli üliõpilane akadeemilisel puhkusel ja sooritas sel semestril alla 15 EAP, võetakse arvesse kogu õppeaja kaalutud keskmine hinne üle kõigi õpitulemuste.
Kogu õppeaja kaalutud keskmine hinne võetakse arvesse ka juhul, kui õpitulemused puuduvad või üliõpilast ei ole hinnatud eristaval hindamisskaalal.

Kui keskmised hinded on võrdsed, eelistatakse õppevaldkonnas silmapaistvaid tulemusi saavutanud, ühiskondlikult aktiivset või erialastel konkurssidel edukalt osalenud taotlejat.
Kui ka viimati nimetatud juhul on mitmel taotlejal võrdsed tulemused, eelistatakse taotlejat, kelle tulud taotlemisele eelnenud aastal on olnud väiksemad.

Õppetoetuste pingerea kohta saab infot küsida oma valdkonna dekanaadist või instituudist või kolledži kantseleist.

Komisjon otsustab põhitoetuse määramise sügissemestriks hiljemalt 10. oktoobriks ning kevadsemestriks hiljemalt 10. märtsiks. Õppetoetus makstakse igal õppekuul 20. kuupäevaks vastava õppekuu eest (välja arvatud septembrikuu toetus, mis makstakse oktoobris ning veebruarikuu toetus, mis makstakse märtsis). Toetuse maksmine lõpetatakse akadeemilist puhkust taotlenud üliõpilasele viimasele õppetööl viibitud päevale järgnevast õppekuust arvates.