Antiikkeeled ja -kultuurid

Antiikkeeled ja -kultuurid
Bakalaureuseõpe
Ajakava
- 17. juuni – 30. juuni: avalduste vastuvõtt
- 13. juuli: esimesed vastuvõtuotsused
- 30. august: õppeaasta algus
Päevaõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat
Lõpetamisel omandatav kraad: humanitaarteaduse bakalaureus
Õppekava endine nimetus on klassikaline filoloogia.
Miks õppida Tartu Ülikoolis antiikkeeli ja -kultuure?
- Ainus õppekava maailmas, kus saab õppida klassikalisi keeli ja kultuure kõrghariduse tasemel eesti keeles.
- Lingvistiliste, üldkultuuriliste ja loominguliste õppeainete tasakaal õppekavas, sh iga-aastased õppereisid antiikkultuuriga seotud paikadesse.
- Kuna õppejõud tegelevad erialase teadustöö, tõlkimise ja toimetamisega, on üliõpilased varakult kaasatud tõlke-, teadus- ja praktikaprojektidesse
Loe lähemalt...
Vastuvõtutingimused
Õppekohtade arv: 10
Vastuvõtutingimus | Osakaal |
---|---|
Eesti keel või eesti keel teise keelena riigieksam | 25% |
Erialakatse | 75% |
Vastuvõtu tagab punktisumma 80,0.
Ülejäänud õppekohad täidetakse paremusjärjestuse alusel, kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0.
Lisainfo konkursipunktide arvutamise kohta.
Vastuvõtutingimusi arvestamata
võetakse lisaks üldistele eritingimustele vastu üliõpilaskandidaat, kes on gümnaasiumiklasside õpilasena
- võtnud osa Eestis üleriigilise emakeele-, vene keel võõrkeelena, vene keel emakeelena, saksa keele, inglise keele, soome keele, lingvistika-, Eesti kirjanduse, rahvaluule, filosoofia-, ajaloo-, usundiõpetuse või ühiskonnaõpetuse olümpiaadi lõppvoorust;
- tulnud üleriigilisel gümnaasiumõpilaste tõlkevõistlusel ühe keele arvestuses kümne parema hulka.
Eelpool nimetatud tingimustel kandideerimiseks tuleb SAISis avaldusel tähistada märkeruut "Taotlen eritingimustel vastuvõttu" ning "Annan teada, et ei osale katsel".
Lisapunkte antakse osalemise eest Teaduskooli kursusel „Antiikaja kultuuripärand“ (P2TP.TK.104). Täpsem teave lisapunktide arvutamise kohta.
Erialakatse
Sisseastumiskatse toimub 6. ja 7. juulil 2021 kell 10.00. Täpsem katse toimumise viis, koht ja ajakava (kirjalik katse+vestlus; vajadusel mõlemad veebi teel) selguvad avalduse esitamisel.
Erialakatse kirjalik osa
Erialakatse kirjaliku osa eesmärgiks on teha kindlaks kandidaadi üldkultuurilised ja keelte alased teadmised. Erialakatse ei eelda, et varasemalt ollakse keeli õppinud. Kirjalik osa koosneb neljast osast:
- üliõpilaskandidaat loeb eestikeelset esseed antiikkultuuri, -keeli, nende järelmõju puudutaval või muul lähedasel teemal ning vasab küsimustele, mis puudutavad essee sisust arusaamist;
- kandidaat vastab 3-4 faktiküsimusele kirjandus- ja kultuuriloo kohta. Faktiküsimused puudutavad üldisi teadmisi antiikaja aja- ja kirjandusloost, mütoloogiast ja kunstiajaloost gümnaasiumis õpitu tasemel;
- kolmandas osas vastab üliõpilaskandidaat keelelist pädevust näitavatele küsimustele, mille abil selgitatakse välja kandidaadi arusaam keele osadest ning antiikkeelte õppimisel eriti vajalike valitud keelenähtuste tundmisne (nt sõnaliigid, lauseliikmed jne);
- neljandas osa eesmärk on teha kindlaks kandidaadi eneseväljendus-, analüüsi- ja probleemipüstitusoskus. Kandidaadil palutakse artikli ülesehituslikke pidepunkte kasutades kirjutada lühike (max 200 sõna) esseelaadne mõtisklus mõnel etteantul teemal.
Kirjaliku testi sooritamiseks on aega 120 minutit.
Vajadusel asendatakse kirjalik katse veebipõhise testi või esseega. Selle täpne vorm ja kestus selguvad avalduse esitamisel.
Erialakatse suuline osa
Suuline osa eksamist toimub intervjuu vormis. Intervjuu teemadeks on:
-
Euroopa kultuuriloo küsimused, loetud raamatud, teater, filmid jm kultuuriga seotud teemad. See osa vestlusest peaks näitama kandidaadi lugemis- ja kultuurihuvi ning üldist erudeeritust.
-
Kandidaadi varasemad gümnaasiumiõpingud: millised õppeained on talle enim huvi pakkunud ning milles on ta edukam olnud; kas ja millisel teemal on ta uurimistöid või referaate kirjutanud või ettekannetega esinenud; millest teemavalik lähtus, mida uurimistöö läbiviimine ja kirjutamisprotsess õpetasid. Kas kandidaat on osalenud olümpiaadidel või muudel õpilaskonkurssidel, millistel erialadel, milliste tulemustega.
Kogu intervjuu käigus hinnatakse suulise eneseväljenduse selgust ja mõttekäikude seotust. Kandidaadi sobivust hinnatakse selle põhjal, mil määral ta oma valikute üle on selgusele jõudnud ning kuidas oskab neid selgitada. Hinnatakse motiveerituse veenvat ülesnäitamist, oskust kriitiliselt kommenteerida oma varasemat õppimis- ja kultuurikogemust. Intervjuu kestab 15 kuni 20 minutit.
Erialakatse toimub eesti keeles. Selle võivad sooritada inglise keeles kandidaadid, kes on omandanud keskhariduse välisriigis või mõnel muul põhjusel pole sooritanud riigieksameid.
Erialakatsel on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0.
Sisseastumiskatse toimub 6. ja 7. juulil 2021 kell 10.00. Täpsem katse toimumise viis, koht ja ajakava (kirjalik katse+vestlus; vajadusel mõlemad veebi teel) selguvad avalduse esitamisel.
Kontaktid
Küsi erialakatse, õppekava ja õppimise kohta Klassikalise filoloogia osakond |
Küsi sisseastumise kohta Vt korduma kippuvaid küsimusi |