Kui sul on sisseastumise ja ülikooli õppima asumise kohta küsimusi, siis võib-olla leiad neile vastuse siit.
Õppekavasid, mida Tartu Ülikool pakub, on palju ning vahel võib omapäi otsuse tegemine keeruline tunduda. Sina ja ülikool on rõõmsad siis, kui valid eriala, mis sind huvitab ja milleks sul on sobiv ettevalmistus. Valiku tegemisel võivad sind aidata:
Tartu Ülikooli bakalaureuseõppesse õppima asudes on sul võimalik valida lisaks peaerialale ka kõrvaleriala, mis võib olla hoopis teisest valdkonnast. Nii võid näiteks riigiteaduste bakalureuseõppesse õppima asudes kõrvalerialana õppida majandusteadust või kasvõi bioloogiat, kui tunniplaanid ja õppetöö korraldus seda võimaldavad. Muu valdkonna kõrvaleriala võib osutuda kasulikuks juhul, kui soovid pärast bakalaureuseõpinguid jätkata õpinguid muu eriala magistriõppes, kuhu kandideerimiseks on nõutud eeldusained. Loe lähemalt kõrvaleriala valimisest...
Ühele õppeastmele saad ühel aastal korraga esitada kuni kaks avaldust, sh lähevad arvesse ka Pärnu ja Narva kolledžisse ning Viljandi kultuuriakadeemiasse kandideerimiseks esitatud avaldused.
Kui ühel õppekaval on võimalik õppida nii päeva- kui ka sessioonõppes (nagu näiteks eripedagoogika bakalaureuseõppe puhul), siis tuleb esitada ka kaks eraldi avaldust, juhul kui soovid kandideerida mõlemasse õppevormi.
Avaldusi saad esitada Sisseastumise Infosüsteemis (SAIS). Loe lähemalt avalduse esitamisest bakalaureuseõppesse, magistriõppesse ja doktoriõppesse.
Mitu inimest eelmisel aastal sellele õppekavale kandideeris? Kui suur oli konkurss? Kui suur oli viimase vastuvõetu punktisumma? Mitu kandidaati õppekavale vastu võeti? Kõigile neile küsimustele leiad vastuse statistika lehelt...
Punktisumma sinu avaldusel kujuneb lähtuvalt õppekava vastuvõtutingimustest. Kui vastuvõtt toimub riigieksami tulemuste alusel, siis arvutatakse punktid lähtuvalt sinu riigieksamite tulemustest. Kui nõutud on erialakatse (sisseastumiseksam), siis läheb arvesse erialakatse (sisseastumiseksami) tulemus.
Kui täidad mõne eritingimuse nõuded, siis lisatakse sinu avaldusele vastuvõtuperioodi jooksul vastavalt eritingimusele kas maksimumtulemus või vastuvõtulävendi punktisumma.
Vaata infot punktide arvutamise kohta bakalaureuseõppes ja magistriõppes. Bakalaureuseõppesse kandideerimisel saad kasutada kalkulaatorit, mis arvutab välja riigieksamite ja hinnete alusel kujuneva punktisumma erinevatel õppekavadel.
Osal bakalaureuseõppekavadest on kehtestatud lävend (80 punkti). See tähendab, et kõik kandidaadid, kes lävendi ületavad, võetakse ülikooli vastu. Näiteks kui kandideerid ajaloo õppekavale, kus on kehtestatud lävend 80 punkti, siis juhul, kui saad ajaloo õppekavale sisseastumiseks vajaliku eesti keele riigieksami ja erialakatse tulemusel kokku 80 punkti või rohkem, võid olla kindel, et ülikool võtab sind ajaloo õppekavale vastu ja pakub sulle õppekohta. Juhul kui õppekavale, millele võetakse vastu lävendipõhiselt, jääb vabu õppekohti, täidetakse need lävendit mitteületanud üliõpilaskandidaatidega paremusjärjestuse alusel.
Kui kandidaate, kes ületavad lävendi, on rohkem kui õppekohti, kas siis vastu võetakse vaid nii palju üliõpilasi, kui on kohti? Ei. Kõigile, kes ületavad lävendi, on õppekoht tagatud, hoolimata sellest, kui palju on õppekohti. Kui õppekaval on 10 kohta ja lävendi ületab 12 üliõpilaskandidaati, siis vastu võetakse 12.
NB! 2021. aastal akadeemilist testi ei toimu!
Sain akadeemilise testi eest 65 punkti või rohkem, mida see sisseastumisel minu jaoks tähendab? Kui said testil 65 punkti või rohkem, siis tähendab see, et saad Tartu Ülikooli kandideerida eritingimusel, ehk piisab ainult sellest, kui otsustad, millisele õppekavale soovid õppima asuda ning esitad soovitud õppekavale SAISis avalduse, märkides avaldusel, et kandideerid akadeemilise testi tulemusega. Esimeste vastuvõtuotsustega edastatakse sulle ka kiri, et oled õppima oodatud. Oma õppima tulekut saad kinnitada SAISis kahe päeva jooksul.
Kui sain akadeemilisel testil alla 65 punkti, kas ma siis ei saagi enam ülikooli kandideerida? Saad ikka. Test on vaid lisavõimalus juba kevadel omale sügiseseks Tartu Ülikoolis õppekoht kindlustada. Kui sa testi eest eritingimusel kandideerimiseks vajalikku 65 punkti ei saanud, siis saad suvel Tartu Ülikooli kandideerida ka tavakorras, ehk riigieksamite ja sisseastumiseksamite/erialakatsete tulemustega. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiad iga õppekava vastuvõtutingimuste lehelt.
Rohkem infot akadeemilise testi kohta leiad akadeemilise testi lehelt.
Erialakatse ehk sisseastumiseksam on teatud õppekavade puhul sisseastumiseks vajalik eksam. Mõne õppekava puhul piisab kandideerimiseks ainult riigieksamite tulemustest, mõne õppekava puhul on aga vaja sooritada ka erialakatse ning mõne õppekava puhul on võimalik valida, kas soovid kandideerida riigieksamite või erialakatse tulemusega, kusjuures arvesse võetakse lõpuks alati sinu parem tulemus. Seda, kas sind huvitavale õppekavale kandideerimiseks on vaja/võimalik sooritada erialakatse, saad teada õppekava vastuvõtutingimuste juurest. Sealt leiad ka erialakatse kirjelduse ja soovitused katseks valmistumiseks, samuti katse toimumise aja ja koha. Erialakatsele registreerimine toimub SAISis avaldust esitades.
Kui sul on katse sisu ja korralduse kohta lisaküsimusi, siis võta ühendust õppekava haldava valdkonna/instituudiga, mille kontaktid leiad sind huvitava õppekava vastuvõtutingimuste lehe alumisest servast.
Välismaal keskkooli lõpetanute avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg eestikeelsetele õppekavadele on 30. juuni (võõrkeelsetele õppekavadele kandideerimise tähtaeg on üldiselt 15. aprill). Loe lähemalt...
Välismaal kõrgkooli lõpetanute avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg võõrkeelsetele magistriõppekavadele on enamasti 15. märts, eestikeelsetele magistriõppekavadele 30. juuni. Loe lähemalt...
Erivajadusega kandidaatidele kehtivad samad vastuvõtutingimused nagu teistelegi kandidaatidele. Erivajadusest lähtuvalt on kandidaadil võimalik taotleda sisseastumiseksami kohandamist (nt vestluse puhul viipekeele tõlgi kasutamist, nägemisvaeguse korral kirjaliku eksamitöö kohandamist sobivaks). Sisseastumiseksami kohandamiseks tuleb erivajadusega kandidaadil varakult (soovitatavalt vähemalt 30 päeva enne sisseastumiseksami toimumist) ühendust võtta erivajadustega üliõpilaste nõustajaga e-posti aadressil sille.sepmann [ät] ut.ee. Kirjas tuleb täpsustada, mis õppekavale soovite kandideerida ning milliseid kohandusi eksami sooritamiseks taotlete.
Paremaks osaluseks õppeprotsessis on erivajadusega üliõpilasel võimalus taotleda kohandusi õppekavast tulenevas töökorralduses või õpikeskkonnas. Erivajadusega üliõpilastel on võimalus taotleda erivajadusega üliõpilaste stipendiumi ning õppetasu maksmisest vabastamist, kui õpinguid alustatakse täiskoormusega eestikeelsel õppekaval. Tartu Ülikooli õppima asumisel on soovitatav oma erivajadusest erivajadustega üliõpilaste nõustajale teada anda. Erivajadustega üliõpilaste nõustajaga on võimalik läbi arutada, millised kohandused oleksid vajalikud ja võimalikud ning millised on Tartu Ülikooli võimalused konkreetset üliõpilast õppetöös kõige paremini toetada. Lisainfo: www.ut.ee/et/noustamine/erivajadused.
Tartu Ülikoolis saab õppida nii päevaõppes kui ka sessioonõppes. Iga õppekava vastuvõtutingimuste juures on kirjas, kas sellele õppekaval saab õppida päevaõppes, sessioonõppes või mõlemas.
Päevaõppes on peamine rõhk kontaktõppel ning loengud toimuvad iga päev, sessioonõppes (varasema nimega avatud ülikooli õpe või kaugõpe) on rõhk iseseisval tööl ning õppetöö on planeeritud sessiooniti ja enamasti nädalavahetustele. Sessioonõppe töökorraldus on mõeldud eelkõige töötavatele ja/või pere kõrvalt õppivatele inimestele.
Mõlemas õppevormis saab üliõpilane valida endale sobiva õppekoormuse, st õppida kas täis- või osakoormusega. Tartu Ülikoolis on eestikeelsetel õppekavadel täiskoormusega õppimine tasuta nii päeva- kui ka sessioonõppes. Enamik osakoormusega õppekavadel õppides tuleb õpingute eest tasuda. Loe lähemalt…
Alates 2018/19. õppeaastast muutusid Tartu Ülikoolis õppevormide nimetused – avatud ülikooli asemel kasutatakse nüüd sõna sessioonõpe ning päevase õppe asemel sõna päevaõpe. Õppevormide nimetuste muutmise taga on Eesti ülikoolide õppeprorektorite kokkulepe võtta kõikides ülikoolides sarnaste õppevormide kohta kasutusele sama termin, et nii praegustel ülikooli liikmetel kui ka tulevastel üliõpilastele oleks senisest selgem arusaam õppetöö korralduse kohta. Õppevormide uued nimetused on seotud auditoorse õppetöö mahu ja õppe toimumise perioodilisusega. Kui päevaõppes peab üliõpilasel olema valmisolek igapäevaseks auditoorseks õppetööks, siis sessioonõppes on auditoorne õppetöö korraldatud sessioonidena, mis võivad erinevatel õppekavadel olla erineva sageduse ja pikkusega. Tartu Ülikoolis toimub sessioonõppes auditoorne õppetöö olenevalt õppekavast üks või kaks korda kuus nädalalõppudel (enamasti neljapäevast pühapäevani). Sessioonõppes õppimine eeldab suures osas iseseisvat tööd õppematerjalidega ja samuti osalemist veebipõhistel kursustel.
Koormus näitab õppimise kiirust. Ülikooli sisse astudes saab üliõpilane endale ise õppekoormuse valida, järgnevatel aastatel üliõpilane koormust valida ei saa, vaid ta viiakse üle täis- või osakoormusega õppesse vastavalt õppekava täitmise protsendile (õppekava täitmist kontrollitakse iga õppeaasta lõpus).
Täiskoormusega õppides peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitma õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas). Loe lähemalt…
Tasuta on võimalik õppima asuda täiskoormusel eestikeelsetele õppekavadele nii päeva- kui ka sessioonõppes. Selleks, et saaksid ka teisel semestril ja edaspidi tasuta õppimist jätkata, pead iga eelneva semestri lõpuks läbima nõutud mahus õppekava aineid. Loe lähemalt...
Tasuta ei saa õppima asuda need, kes on juba õppinud samal kõrgharidusastmel ilma õppetasu maksmata (tasuta kohal) ning kes on varasemad õpingud lõpetanud või õppinud kauem kui pool nominaalaega. Piirang kehtib eelmiste õpingute algusest kolme (integreeritud õppes kahe) nominaalaja jooksul. Näiteks kui kandidaat on astunud bakalaureuseõppesse 2010. aastal ning õppinud kauem kui poolteist aastat või bakalaureuseõppe lõpetanud, siis saab ta uuesti tasuta bakalaureuseõppesse õppima asuda alates 2019. aastast.
Samuti ei saa tasuta õppima asuda need, kes astuvad uuesti samale Tartu Ülikooli õppekavale, kus nad varem on õppinud, juhul kui kui eksmatrikuleerimisest on möödas vähem kui kaks aastat. Näiteks, kui üliõpilane asus 2016. aastal õppima Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekavale, kuid otsustas 2017. aasta kevadel ülikoolist lahkuda ning ta eksmatrikuleeriti, siis 2017. aasta sügisel ta uuesti arstiteaduse õppekavale tasuta õppima asuda ei saa. Taas tasuta õppima asumise võimalus arstiteaduse õppekaval avaneb kandidaadil alles kahe aasta möödumisel eksmatrikuleerimisest ehk alates 2019. aasta kevadest. Loe lähemalt…
Tasuta saavad teist kõrgharidust omandama asuda need kandidaadid, kes eelmise kõrghariduse eest õppetasu maksid ning ka need, kelle eelmiste tasuta õpingute algusest on möödas rohkem kui kolm nominaalaega. Vaata ka KKK küsimust „Kas õppimine on täiesti tasuta?“ Loe lähemalt…
Igal õppeainel on Tartu Ülikoolis oma maht, mida arvestatakse ainepunktides ehk EAP-des. Ainepunkti (EAP) hind sõltub valdkonnast ja õppeastmest ning on vastavalt sellele 35-100 eurot. Vt 2019/2020. õppeaastaks kehtestatud ainepunkti hindu. Kes ja millal peavad õpingute eest tasuma? Loe lähemalt siit...
Võõrkeelsetel õppekavadel õppimine on tasuline. Siiski on enamikul võõrkeelsetel õppekavadel lisaks tasulistele õppekohtadele ka tasuta õppekohad. Tasuta õppekohale ei ole vaja eraldi kandideerida, see määratakse pingerea alusel parimatele kandidaatidele. Tasuta õppekoha saamisel kehtivad samad tingimused nagu eestikeelsesse tasuta õppesse õppima asumisel: õppida tuleb täiskoormusel ja üliõpilasel ei tohi olla tasuta õpinguteks varasematest kõrgharidusõpingutest tulenevaid piiranguid. Loe lähemalt…
Õppetasu maksmisest vabastamist saab taotleda üliõpilane, kes asub õppima täiskoormusega eestikeelsel õppekaval ning kellel on keskmine, raske või sügav puue või kes on alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja, või õpetajakoolituse õppekaval õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana. Kõigile neile üliõpilastele kehtib õppetasust vabastamine ka juhul, kui nad õpingute käigus viiakse üle osakoormusega õppesse. Loe lähemalt…
Kui sulle tuli SAISist teade, et oled ülikooli vastuvõetud, siis tuleb sul õppima tulek ka kinnitada (või õppekohast loobuda). Seda saad teha samuti SAISis. Loe lähemalt...
Võtsid õppekoha vastu? Tere tulemast Tartu Ülikooli perre! Tutvu uuele üliõpilasele vajaliku infoga...
Tartu Ülikooli vastu võetud üliõpilaskandidaadil, kes soovib enne õppetööle asumist läbida ajateenistuse, tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus koos ajateenistuskutse koopiaga vastava õppekava haldamisega tegeleva valdkonna dekanaati või kolldžisse. Ehk, esmalt pead esitama juuni lõpus SAISis avalduse ja osutuma Tartu Ülikooli vastuvõetuks. Seejärel tuleb sul oma õppima tulek ka SAISis kinnitada. Pärast seda, õppeaasta alguses, saad taotleda akadeemilist puhkust ajateenistuskohustuse täitmise tõttu kuni üheks aastaks. Puhkuse taotlemiseks pead esitama oma valdkonna dekanaati või kolledžisse sulle Kaitseressursside Ameti poolt väljastatud teatise ajateenistusse kutsumise kohta ning avalduse. Loe lähemalt...
NB! Kui sul ei õnnestu suvel juba ajateenistuses olles ise SAISis oma õppima tulekut kinnitada, võta palun esimesel võimalusel ühendust vastuvõtutalitusega: sisseastumine [ät] ut.ee, tel 737 5625.
Akadeemilist puhkust ehk puhkust õppetööst saab õpingute ajal võtta omal soovil (üks kord, kuni aastaks), tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), lapse hooldamiseks (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) ning kaitseväeteenistuseks (kuni üheks aastaks). Esimese aasta esimesel semestril akadeemilist puhkust omal soovil võtta ei saa.
Siirdudes akadeemilisele puhkusele omal soovil või tervislikel põhjustel saab üliõpilane osaleda õppetööl ja sooritada eksameid ja arvestusi. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele suunduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui üliõpilane esitab akadeemilise puhkuse avaldusel nimekirja õppeainetest, millele ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreerunud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Loe lähemalt…
Jah, uuri lähemalt avatud õppe võimaluste kohta Tartu Ülikoolis.
Eksternina saab läbida ülikoolis üksikuid aineid või ka terve õppekava. Eksternina õppima asumise eelduseks on eelneva kvalifikatsiooni omandamine (nt bakalaureuseõppe ainete võtmiseks peab olema omandatud keskharidus). Eksterniga sõlmitakse valdkonnas/instituudis leping ning ekstern maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel (va doktoriõppes, kus tasutakse semestritasu). Eksternile ei laiene küll kõik üliõpilaste sotsiaalsed garantiid (õppelaen, toetused jne), küll aga on eksternil üliõpilastega samasugused õigused õppetöös osalemiseks, sh sooritada eksameid ja arvestusi või kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam. Samuti on eksternidel õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust. Kuna ekstern hüvitab ise oma õppekulud, siis on ta vaba valima ise endale kõige sobivamat õppekoormust. Mitte miski ei piira eksterni kasvõi 10 aastaga samm-sammult diplomini jõuda. Loe lähemalt…
Jah, on küll. Õppekava vahetamiseks on kaks võimalust: kandideerida õpingute jooksul soovitud eriala vabale õppekohale või astuda uuesti ülikooli sisse. Loe lähemalt...
Vahetus- või külalisüliõpilasena saad semestriks või kaheks väliskõrgkooli õppima minna alates teisest aastast, kui õpid bakalaureuseõppes, ning juba alates esimese aasta kevadsemestrist, kui õpid magistriõppes. Tartu Ülikooli üliõpilased saavad partnerlepingute, rahvusvaheliste programmide ning valitsuste ja fondide stipendiumide toel õppida vahetusüliõpilasena ülikoolides üle kogu maailma. Kuna võimalusi on palju ning kandideerimisdokumentide ja -taotluste vormistamine võtab aega, siis soovitame välismaale õppima minek planeerida õpingute hilisemasse aega.
Õpingute ajal välismaa kõrgkooli siirduv üliõpilane peab arvestama kohustusega sooritada iga välismaal õpitud semestri kohta vähemalt 15 ainepunkti mahus õppekavajärgseid õppeaineid. Kui see tingimus on täidetud, siis välismaal õppimise semestritel ei ole üliõpilasel kohustust täita oma õppekava täies mahus (30 EAP) ning ka välismaal õppimisele järgneval semestril ei pea maksma õppetasu puuduolevate ainepunktide eest. Samuti pikeneb üliõpilase õpingute aeg väliskõrgkoolis õpitud semestri(te) võrra. Loe lähemalt…
Üliõpilaste majutamisega tegeleb Tartu Üliõpilasküla. Üliõpilaskülas on kaheksa üliõpilaselamut, mis mahutavad umbes 3300 üliõpilast.
Kohataotlusi saab esitada alates 15.07.2021 kell 9.00. Varem ei ole mõtet taotlust esitada, sest sel juhul läheb taotlus üldjärjekorda ning sellele ei laiene esmakursuslaste eelis. Kohti pakutakse taotluste laekumise järjekorras neile, kes on taotluse esitanud alates eelpool nimetatud kuupäevadest. Koha saamiseks on vaja, et üliõpilane oleks pärast vastuvõtuotsuse saamist Tartu Ülikooli õppima tuleku kinnitanud.
Tartu Ülikooli olümpiaadi eritingimusel või cum laude lõpetanuna vastuvõetud saavad kohataotlusi esitada juba 05.–09.07.2021. Hiljem on võimalus kohta taotleda samadel tingimustel kui tavavastuvõetud. Loe lähemalt...
Vaata ka Tartu tudengielu tutvustavat lehekülge.
Kui sa oma küsimusele sellelt lehelt vastust ei leidnud, siis kirjuta sisseastumine [ät] ut.ee või helista 737 5625.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.