Alates 2020. aasta sügisest pakub Tartu Ülikool põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning nende õpetajatele lühivideoid, mis aitavad koolitunde täiendada ja põnevamaks muuta. „Ülikool koolitunnis“ on ettevõtmine, mille käigus toovad ülikooli õppejõud ja teadlased oma erialased teadmised lihtsalt ja huvitavalt õpilasteni. Videote tegemisel lähtutakse riiklikust õppekavast ning nende sisu on ette valmistatud koostöös Tartu Ülikooli teadlaste, ainedidaktikute ja partnerkoolide õpetajatega.
Teemade valik laieneb pidevalt ning põnevaid ja harivaid videoid tuleb kogu aeg juurde. Küsimuste korral kirjutage e-posti aadressil turundus [ät] ut.ee.
Maailmas on umbes 200 riiki, kuid 7000 keelt. Eesti koolisüsteemis puutume üldiselt kokku 2-3 keelega peale emakeele. Huvilistel on keeleringides jm võimalik oma keelepagasit täiendada, kuid isegi kümmet keelt osates tunneme ikkagi vaid käputäit maailma keeltest, kusjuures enamasti on tegu soome-ugri või indoeuroopa keelkonda kuuluvate keeltega. Millisena ikkagi paistab eesti keel laiemal taustal, mida on eesti keeles erilist või tavalist, seda tutvustab TÜ läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik.
Eesti murdeid ja sugulaskeeli saab uurida ka tugitoolis e kameraalse tööna, ent selleks, et teada saada, mis maailm on keele taga või sees, tuleb ikkagi rännakule asuda. Reisimine turistina võib olla samuti huvitav, kuid uurimisretkel viibides ise avastada ja kogeda on midagi palju enamat. Välitööd on meid viinud eesti murrete aladele, uurimaks näiteks mulgi, võru ja setu keelt, aga ka Venemaal elavate omariikluseta sugulasrahvaste vadjalaste, isurite, vepslaste, lüüdide ja karjalaste juurde. Aga miks meil on üldse tarvis tunda murdeid ja sugulaskeeli? TÜ läänemeresoome keelte teadur Eva Saar viib teid rännakule.
Liivlased on läänemeresoome rahvas, kes on elanud praeguse Läti riigi alal juba ammusest ajast. Nad on Läti põlisrahvas, kes on vähehaaval lätlaste hulka sulandunud. Samas on kokkupuutepunktid ajaloos, keeles ja kultuuris ühendanud liivlasi ja eestlasi rohkem kui arvata võib. TÜ läänemeresoome keelte foneetika teadur Tuuli Tuisk tutvustab liivi keele ajalugu ja tänapäeva.
Arvatakse, et veel umbes 4000-5000 aastat tagasi kõneldi võrdlemisi kompaktsel maa-alal Uurali mäestikus nn uurali algkeelt, millest alles järgnevate aastatuhandete jooksul kujunesid erinevad uurali keeled. Tänapäeval ulatuvad meie sugulasrahvaste, soome-ugri ja samojeedi rahvaste asualad Taimõri poolsaarest Põhja- ja Kesk-Euroopani välja. Kuidas oleme oma praegustele asualadele jõudnud ja kas meid ühendab ka miski muu peale keele? TÜ läänemeresoome keelte teadur Miina Norvik vastab kohe nendele küsimustele.
TÜ eesti keele dotsent ja eesti vana kirjakeele vanemteadur Külli Habicht räägib sellest, mida annab tänapäeva inimesele vana kirjakeele tundmine. Paari näite varal vaadatakse, kuidas kirjakeel oma loomulikus arengus varieerub ja ajas muutub, jäädes oma tuumosas siiski püsima ja kujundades kirjalikku kultuuri. Kuulaja saab mõelda, mida on vanal kirjakeelel öelda tänapäeva ja tuleviku eesti keele kohta. Loengu sisu toetab gümnaasiumi emakeelekursuse programmilist osa "Keel ja ühiskond".
Plagiaat ehk loomevargus on teema, millele tuleb uurimistööd kirjutades eritähelepanu pöörata. Et plagiaati vältida, on vaja korrektselt tsiteerida, refereerida ja viidata. Kuidas eristada tahtliku ja tahtmatut plagiaati ning kuidas plagiaati vältida, selgitab TÜ eesti keele tekstiõpetuse lektor Riina Reinsalu.
Tutvu õppekavade ja vastuvõtutingimustega juba varakult.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.