Õpetamise hea tava
Õpetamise hea tava käsitleb neid põhimõtteid ja väärtusi, millele tuginedes saavad Tartu Ülikooli liikmed hinnata ja arendada head õpetamist. Hea tava kokkupanek sai alguse õppejõudude praktikakogukondade kogunemistel, seda on edasi arendanud õpetamise hea tava komisjon ning oma panuse andis ka konverents „Õppejõult õppejõule 2016: õpetamise hea tava“, mille käigus osalejad täiendasid varem tehtut. Õpetamise hea tava koostamisel on lähtutud õppekvaliteedi definitsioonist: „Õppekvaliteet hindab seda, kui hästi me toetame õppija arengut õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas.”
Hea õpetamine on õppimiskeskne. Õppimiskeskse õpetamise korral on üliõpilased õppeprotsessi kaasatud nii õppe kavandamise, läbiviimise kui ka hindamise ja tagasiside andmise etapis. Õppetöös kasutatakse eesmärgipäraselt valitud õppemeetodeid, mis võimaldavad õppijate aktiivset osalust. Valitud hindamisviis toetab sügavat õppimist ning üliõpilastele antakse sisukat ja asjakohast tagasisidet, mis muudab õppeprotsessi tulemuslikuks. Jälgitakse õppekava sidusust, et õppeainete järjestus ja sisu oleksid õppekava kontekstis loogilised ning võimaldaksid õppija terviklikku arengut.
Hea õpetamine põhineb teaduslikul mõtteviisil. Teaduspõhisus õpetamisel seisneb selles, et õppejõud on kursis oma eriala uusimate suundade ja saavutustega ning õpetamine põhineb nii erialastel kui ka õpetamisega seotud teadustulemustel. Toetatakse üliõpilaste teadusliku mõtteviisi kujunemist (nt erinevate või vastandlike vaadete üle diskuteerimine, allikakriitilisuse kujundamine). Üliõpilasi julgustatakse ja juhendatakse teaduskirjandusega töötama ning aktiivselt teadustöös osalema.
Hea õpetamine põhineb koostööl. Koostöö tugineb vastastikusele lugupidamisele ja austusele ning koostööd tehakse nii õppejõudude, üliõpilaste ja praktikute kui ka kõikide teiste õppetööd toetavate ja arendavate osaliste vahel. Hea õpetamise puhul on koostööl kindlad eesmärgid: tugevdada õppekavade terviklikkust ja eri õppeainete seotust ning toetada ülekantavate oskuste (sh koostööoskuste) arendamist, lähendada akadeemilist haridust ja reaalset praktikat ning toetada akadeemilise kultuuri kujunemist. Koostööd tehakse nii mitmesuguste õppeülesannete täitmisel kui ka praktika käigus ning töökorralduse tõhustamisel. Toimiv õppekavasisene koostöö aitab tagada õppekava õpiväljundite saavutamist.
Hea õpetamine toetab loovust ja ettevõtlikkust. Loovus kujuneb teadmiste baasilt ning toetab eri olukordades orienteerumist, ootamatustega toimetulekut ja uute lahenduste leidmist. Hea õpetamine innustab loovat mõtlemist ja eesmärgipärast tegutsemist. Üliõpilaste loovust ja ettevõtlikkust toetava õpetamise korral kasutab õppejõud oskuslikult selliseid õppemeetodeid, mis kujundavad ja hoiavad õpiloovust ning õppija algatusvõimet. Hea õpetamine tugineb õppejõu erialaloovusele. Õppetegevuste kavandamisel, õppetöö läbiviimisel ja tulemuste hindamisel väärtustatakse üliõpilaste loovat ja uuenduslikku mõtlemist, riskimisjulgust ning eesmärgipärast tegutsemist. Tagasisidet antakse viisil, mis rikastab üliõpilaste arusaama loovusest ja ettevõtlikkusest, mitte ei pärsi seda.
Hea õpetamine suunab eneseanalüüsile ja toetab individuaalset arengut. Hea õpetamise puhul on eneseanalüüsi ja individuaalse arengu protsessi haaratud nii õppejõud kui ka üliõpilane. Mõlemad õpivad õppeprotsessi käigus. Õppejõud reflekteerib oma tegevust, arendab ennast ja on elukestva õppija mudeliks. Õppejõudude eneseanalüüsi oskustele ja individuaalsele arengule aitavad kaasa oma tegevuste reflekteerimine ja karjääriplaneerimine ning püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike teadmiste omandamine ja oskuste arendamine. Niisamuti toetab hea õpetamine üliõpilaste mitmekülgset arengut. Üliõpilast innustatakse seadma õpieesmärke ja kavandama oma karjääri, samuti juhendatakse tema eneseanalüüsi ja antakse talle tagasisidet. Tähelepanu pööratakse üliõpilaste õpioskuste arendamisele ning elukestva õppimise mõtteviisi kujundamisele.
Hea õpetamine seob õpitavat reaalse eluga. Hea õpetamise puhul taotletakse teooria ja praktika tasakaalu, lähtudes teoreetilise poole reaalsetest rakendamisvajadustest ja - võimalustest. Õppemeetodid ja -ülesanded toetavad ning arendavad seoste loomise ja nägemise oskust, pakuvad piisavalt võimalusi eneseväljenduseks ning võimaldavad õpitut reaalsusega seostada. Õppejõud näeb ise ja suunab ka üliõpilasi nägema oma eriala osana ühiskonnast ning reflekteerib ja mõtestab nii enda kui ka üliõpilase töökogemust. Hea õpetamine toetab õppimist selliselt, et lõpetaja on valmis tööeluks ja oma panuse andmiseks ühiskonna hüvanguks.
Tartu Ülikoolis väärtustatakse, tunnustatakse ja toetatakse head õpetamist. Õppejõududele pakutakse võimalusi omandada heaks õpetamiseks vajalikke oskusi ja soodustatakse õpetamiskoolitustel osalemist, et õppejõud saaksid oma erialaseid oskusi üliõpilastele parimal võimalikul viisil edasi anda. Õppejõu töökoormus on mõistlik, selles arvestatakse nii ettevalmistuse, tagasiside, juhendamise kui ka e-õppega. Ülikoolis arendatakse edasi õppejõudude tugisüsteemi, mis hõlmab mitmesuguseid õppetöö läbiviimist toetavaid tegevusi, et tagada kõikide osaliste rahulolu õpetamisega Tartu Ülikoolis.