Seminar „Eesti kirjakeele areng Wanradti-Koelli katekismusest Noor-Eestini“
Aeg: 2. aprill 2019 kell 16.00–17.30
Koht: Tartu Ülikooli Tallinna esindus, Teatri väljak 3–311
Esineja: Külli Habicht, eesti keele dotsent, eesti vana kirjakeele vanemteadur
Seminaril tutvustatakse eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamise lugu oluliste ja oma ajas iseloomulike tekstide toel.
Üheskoos võtame ette ajarännaku, et oma silmaga veenduda, kuidas eesti kirjakeele kasutus on muutunud 16. sajandi algusest kuni 20. sajandi alguseni. Sellest 400-aastasest perioodist keskendume huvitavamatele ja mõjukamatele tekstidele alates Wanradti-Koelli katekismusest (1535) ja Georg Mülleri jutlustest (1600–1606) kuni Carl Robert Jakobsoni ja Eduard Vilde loominguni. Selle aja jooksul muutub saksa pastorite kujundatud kirikukirjakeel eesti autorite kujundatavaks mitmefunktsiooniliseks kirjakeeleks.
Eri aegade tekstikatketest uurime algupäraseid ja laenulisi keelejooni ning keskendume kirjaviisile, sõnavarale ja lausestusele. Kindlasti leiame huvitavat vana sõnavara ja põnevaid kujundlikke väljendeid, millest mõni võiks sobida tänapäevasessegi kirjakeelde.
Seminari lõpus on väike äraarvamismäng.Seminari sisustab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi vanemteadur ja dotsent Külli Habicht. Tema üheks uurimisvaldkonnaks on eesti kirjakeele ajalugu. Koos kolleegidega on ta koostanud vana kirjakeele tekstide sõnastikke, nt eesti keele vanimate tekstide, Georg Mülleri jutluste, Joachim Rossihniuse kirikuraamatute ja Heinrich Stahli teoste kohta, ning töötanud alates 1995. aastast vana kirjakeele korpuse täiendamisel (vt vakk.ut.ee). K. Habicht on avaldanud ~ 80 publikatsiooni. Tema doktoritöö (2001) käsitles 17. sajandi autori Heinrich Stahli keelekasutust.
Seminari slaidid leiate SIIT.