Ettepanekud arengukavasse

TÜ üksuste kontaktandmed

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5341

Faculty email:
hv.dekanaat [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
ajaloo ja arheoloogia instituut

Faculty link:
www.flaj.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5651

Faculty address:
Jakobi 2, 51005 Tartu
eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Faculty link:
keel.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5221

Faculty email:
keeleteadus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
filosoofia ja semiootika instituut

Faculty link:
www.flfi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5314

Faculty email:
filosoofia.semiootika [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
kultuuriteaduste instituut

Faculty link:
www.flku.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5223

Faculty email:
kultuuriteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 16, 51003 Tartu
maailma keelte ja kultuuride kolledž

Faculty link:
maailmakeeled.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
keeled [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 3, 51003 Tartu
usuteaduskond

Faculty link:
us.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5300

Faculty email:
us [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
Viljandi kultuuriakadeemia

Faculty link:
kultuur.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
435 5232

Faculty email:
kultuur [at] ut.ee

Faculty address:
Posti 1, 71004 Viljandi

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5900

Faculty email:
sotsiaalteadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
haridusteaduste instituut

Faculty link:
www.ht.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6440

Faculty email:
haridus [at] ut.ee

Faculty address:
Salme 1a–29, 50103 Tartu
Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Faculty link:
skytte.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5582

Faculty email:
skytte [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36–301, 51003 Tartu
majandusteaduskond

Faculty link:
majandus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6310

Faculty email:
majandus [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
psühholoogia instituut

Faculty link:
psychology.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5902

Faculty email:
psyhholoogia [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 2, 50409 Tartu
õigusteaduskond

Faculty link:
oigus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5390

Faculty email:
oi [at] ut.ee

Faculty address:
Näituse 20–324, 50409 Tartu
ühiskonnateaduste instituut

Faculty link:
yti.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5188

Faculty email:
yhiskonnateadused [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 36, 51003 Tartu
Narva kolledž

Faculty link:
www.narva.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
740 1900

Faculty email:
college [at] narva.ut.ee

Faculty address:
Raekoja plats 2, 20307 Narva
Pärnu kolledž

Faculty link:
www.pc.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
445 0520

Faculty email:
info [at] pc.ut.ee

Faculty address:
Ringi 35, 80012 Pärnu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5326

Faculty email:
med [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
bio- ja siirdemeditsiini instituut

Faculty link:
biomeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4210

Faculty email:
bsmi [at] ut.ee

Faculty address:
Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
farmaatsia instituut

Faculty link:
farmaatsia.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5286

Faculty email:
pharmacy [at] ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
hambaarstiteaduse instituut

Faculty link:
hambaarstiteadus.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
731 9856

Faculty address:
Raekoja plats 6, 51003 Tartu
kliinilise meditsiini instituut

Faculty link:
kliinilinemeditsiin.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5323

Faculty email:
kmi [at] ut.ee

Faculty address:
L. Puusepa 8, 50406 Tartu
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Faculty link:
tervis.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4190

Faculty email:
dph [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 19, 50411 Tartu
sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Faculty link:
www.kk.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5360

Faculty email:
kkdek [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 5–205, 51005 Tartu

valdkonna dekanaat

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5820

Faculty email:
ltt [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
arvutiteaduse instituut

Faculty link:
cs.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5445

Faculty email:
ics [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
Eesti mereinstituut

Faculty link:
mereinstituut.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
671 8902

Faculty address:
Mäealuse 14, 12618 Tallinn
füüsika instituut

Faculty link:
www.fi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty address:
W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
keemia instituut

Faculty link:
chem.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5261

Faculty email:
chemistry [at] ut.ee

Faculty address:
Ravila 14a, 50411 Tartu
matemaatika ja statistika instituut

Faculty link:
math.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5860

Faculty email:
ltms [at] ut.ee

Faculty address:
Narva mnt 18, 51009 Tartu
molekulaar- ja rakubioloogia instituut

Faculty link:
tymri.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5027

Faculty address:
Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
Tartu observatoorium

Faculty link:
www.kosmos.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4510

Faculty email:
kosmos [at] ut.ee

Faculty address:
Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
tehnoloogiainstituut

Faculty link:
tuit.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4800

Faculty email:
info [at] tuit.ut.ee

Faculty address:
Nooruse 1, 50411 Tartu
ökoloogia ja maateaduste instituut

Faculty link:
www.omi.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5835

Faculty email:
om [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Asutused

raamatukogu

Faculty link:
utlib.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5702

Faculty email:
library [at] utlib.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
teaduskool

Faculty link:
teaduskool.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5581

Faculty email:
teaduskool [at] ut.ee

Faculty address:
Uppsala 10, 51003 Tartu
genoomika instituut

Faculty link:
www.genoomika.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 4000

Faculty email:
egv [at] ut.ee

Faculty address:
Riia 23b, 51010 Tartu
muuseum

Faculty link:
muuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5674

Faculty email:
muuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Lossi 25, 51003 Tartu
loodusmuuseum ja botaanikaaed

Faculty link:
natmuseum.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6076

Faculty email:
loodusmuuseum [at] ut.ee

Faculty address:
Vanemuise 46, 51003 Tartu

Tugiüksused

ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6339

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
grandikeskus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6215

Faculty address:
Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
hankeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6632

Faculty email:
tuuli.ilula [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
infotehnoloogia osakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6000, arvutiabi: 737 5500

Faculty email:
ito [at] ut.ee, arvutiabi [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kantselei

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5606

Faculty email:
kantselei [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kinnisvaraosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5137

Faculty address:
Ülikooli 18a, 51005 Tartu
kirjastus

Faculty link:
www.tyk.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
+372 737 5945

Faculty email:
tyk [at] ut.ee

Faculty address:
W. Struve 1, 50091 Tartu
personaliosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5145

Faculty email:
personal [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
rahandusosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5125

Faculty email:
rahandus [at] ut.ee

Faculty address:
Jakobi 4, 51005 Tartu
rektoraat
rektoraadi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5600

Faculty email:
rektor [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, 51014 Tartu
siseauditi büroo

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
siseaudit [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
Tallinna esindus

Faculty link:
www.ut.ee/et/tallinna-esindus

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 6600

Faculty email:
esindus [at] tallinn.ut.ee

Faculty address:
Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
turundus- ja kommunikatsiooniosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5687

Faculty email:
info [at] ut.ee, avalik [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
õppeosakond

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty phone:
737 5620

Faculty address:
Ülikooli 18, 50090 Tartu
üliõpilasesindus

Faculty link:
tyye.ut.ee

Faculty contacts link:
Töötajate kontaktandmed

Faculty email:
info [at] tyye.ee

Faculty address:
Ülikooli 18b, 51005 Tartu

Muud üksused

MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi

Faculty link:
www.tysk.ee

Faculty phone:
737 5371

Faculty email:
info [at] tysk.ee

Faculty address:
Ujula 4, 51008 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasküla

Faculty link:
www.campus.ee

Faculty phone:
740 9959

Faculty email:
info [at] campus.ee

Faculty address:
Narva mnt 25, 51013 Tartu
MTÜ Tartu Üliõpilasmaja

Faculty link:
www.tym.ee

Faculty phone:
730 2400

Faculty email:
tym [at] ut.ee

Faculty address:
Kalevi 24, Tartu
SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Faculty link:
www.kliinikum.ee

Faculty phone:
731 8111

Faculty email:
kliinikum [at] kliinikum.ee

Faculty address:
L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
Tartu Ülikooli Sihtasutus

Faculty link:
www.sihtasutus.ut.ee

Faculty phone:
737 5852

Faculty email:
tysiht [at] ut.ee

Faculty address:
Ülikooli 18a–106, Tartu
Vaata kõiki muid üksusi

Rahastamine

1. Ülikooli rahastuse suurendamine peab olema pidevalt jätkuv. Ülikooli autonoomia ja akadeemiline vabadus peab tugevnema ülikooli rahastusmudelit muutes. Ülikooli pikaajaline ja planeeritud rahastamine kogurahastamisest peab suurenema. Ülikool seisab selle eest, et valitsus ei saa taganeda lubadusest viia teaduse avalik rahastamine 1%-ni SKT-st. Teaduse rahastamise pikas perspektiivis tõuseb 2%-ni.

2. Tuleb lihtsustada rahvusliku ja rahvusvahelise teadusrahastamise taotlemist ja tagama taotlejatele piisava administratiivse toe.

Töötajate väärtustamine ja töökeskkond

1. Hoiame ja toetame Tartu Ülikooli andekaid töötajaid! Ülikooli töötajate töötingimusi saab parandada, kui suurendada pikaajaliste töölepingute ja vähendada lühiajaliste töölepingute hulka. Töötajate osalemis- ja mõjutamisvõimalusi saab suurendada ülikooliseadust muutes. Oskuste väärtustamine peab tõusma ausse.

2. Tartu Ülikool pole ainult kõrgharidust pakkuv organisatsioon, vaid hõlmab õppeainetele vastavaid teadusasutusi, mis ühendatakse Wilhelm von Humboldti haridusideaali põhjal samaväärselt ja lahutamatult. Vastavalt sellele võtab Tartu Ülikool eesmärgiks karjäärimudeli, mille raames ühendatakse samm-sammult haridus- ja teaduspõhised ametiastmestikud.

3. Akadeemiliste ametikohtade puhul on eesmärk olla Eestis ülikoolide hulgas palgaturu liider ja saavutada professori/juhtivteaduri, dotsendi/vanemteaduri, lektori/teaduri ja assistendi/õpetaja/nooremteaduri keskmiseks kogupalgaks vastavalt 4:3:2:1,7 Eesti Vabariigi keskmist töötasu.

4. Teen ettepaneku kompenseerida ülikooli töötajatele aasta jooksul nt viie kuni kümne artikli koopia tellimine raamatukogudevahelisest laenutusest. Kes soovib, saab kasutada spordikompensatsiooni sihtotstarbeliselt. Teistel oleks võimalus ennast lugemise teel arendada.

5. Haridusteaduste instituut on praegu jäänud vaese sugulase rolli, kes peab ainsana hakkama saama üpriski iganenud oludes. (Juba see on omaette näitaja, et suures majas on vaid üks meeste ja üks naiste WC ning mõlemad asuvad 0-korrusel. Töötades kolmandal korrusel, tuleb WC külastamiseks läbida võrdlemisi pikk tee mööda kivist treppe. Kuigi sport on tervisele kasulik, annavad need kivitrepid juba vähem kui nädalaga põlvedes tunda.)

6. Õppejõudude ja teadurite palgad tuleks seada tähtsaimaks küsimuseks. Ettepoole kohast parimate ülikoolide pingereas.

7. Palk teaduritele ja vanemteaduritele on liiga madal. Vanemteadurite palk on peaaegu võrdne Eesti keskmise palgaga. See ei väärtusta ülikooli teadureid.

8. Õigusteadus, mis õpetab Eesti õigust, on rahvusteadus (vrd arengukava p 6.1). See tähendab, et panustamist Eesti õiguse arengusse hinnatakse teadustöö näitajate hulgas vähemalt sama kõrgelt kui rahvusvahelise või globaalse tähendusega õigusteaduslikku tööd. Baasrahastamise süsteemi on tarvis muuta nii, et õppetöö oleks väärtustatud ja tunnustatud. Õppejõu tasu tudengite õpetamise eest peab olema piisav, et tagada õpetamise jätkusuutlikkus. Õppejõud ei peaks olema olukorras, kus põhiliseks tasustamiseks tuleb tegeleda raha leidmisega ja/või töötada mitmes ametis.

9. Tartu Ülikool peab tähtsaks oma töötajate kindlusetunnet, pakkudes neile töökohti, mis ei sõltu projektirahastamisest. Selleks otstarbeks muudab TÜ rahastuse ümber, suurendades baasrahastust ja jättes projektirahastusele teadustöö jaoks olulise, aga mitte palka määravat rolli. Tartu Ülikooli plaanil muuta tähtajalised töölepinguid tähtajatuteks on mõte ainult siis, kui atesteerimise edu sõltub edaspidi töötaja kvalifikatsioonist, mitte tema ametikoha rahastamisest.

Õpingud ja õpetamine

1. Töötaval magistrandil on praeguse kohustusliku koormuse (30 EAP-d semestris) juures töötamist ja õpinguid keeruline ühendada. Eriti olukorras, kus õppija peres kasvavad kooliealised lapsed. Võiks kaaluda magistrantidel kohustusliku õppemahu vähendamist ja nominaalaja pikendamist. Vajadusel võimaldada seda üksnes lastega õppuritele.

2. Akadeemiline karjäär pole noorte seas atraktiivne. Vähemasti sotsiaalteadustes, kus 30ndate alguses olevad doktorikraadi kaitsjad põgenevad pärast esimesi tööaastaid ülikoolist, sest neil puuduvad võimalused heaks karjääriks ja töötada tuleb vananevas kollektiivis. Need vähesed noored, kes on alles jäänud, ei soovi enam ühisüritustel osaleda, sest vanema generatsiooni arusaam kollektiivi tugevdamisest erineb oluliselt noorte omast.

Kui üksuses on vanem vanusegrupp domineeriv, puudub tahe kvaliteedi pärast pingutada. Korra noorena nad juba pingutasid, ent ei mõisteta, et järelkasv puudub. Kurb on kuulata juhtkondade (nii meil kui mujal) sõnavõtte stiilis „ootame 5-10 a veel, siis vanem vanusegrupp pensioneerub“. Soovin näha rohkem erasektori mõttemalli, kus ei oodata aastaid vanema generatsiooni vabatahtlikku lahkumist, vaid astutakse kohe konkreetseid samme.

Ettepanek: akadeemilise karjääri atraktiivsus tuleks võtta turunduslikult eesmärgiks - õppejõu amet peaks olema miski, mille üle uhke olla ja mitte piinlikkust tunda. Kahju on kuulata minuga koos doktorantuuri lõpetanute küsimust sellest, miks ma ikka veel ülikoolis töötan, kuigi olen „nii normaalne“. See, et selline küsimus üldse tekib, on juba iseenesest probleem. Miks peab värskelt doktorantuuri lõpetanu õigustama akadeemilise karjääri valikut? Kas ühiskonnas on akadeemilise karjääri kuvand tõesti nii kehv? Õpetajate ameti kuvandit hakati riiklikult parandama kahjuks alles pärast seda, kui õpetajate vananemine juba kriisi faasi jõudis. Oleme õppejõududega samas seisus. Eestikeelset järelkasvu lihtsalt ei ole ja ometi on meil kohustus ka eesti keeles õpetada.

3. Ülikoolil tuleks analüüsida kohustuslike eeldusainete vajalikkust. Praegu on eeldusaineid nii õppeainetel kui ka nt magistriprogrammidel. Eeldusained peaksid olema põhjendatud. On olnud olukordi, kus mul on õnnestunud eeldusaineid sooritamata läbida aineid, millele on märgitud kohustuslikud eeldusained. Ühel juhul sain selleks koordinaatorilt eriloa ja teisel juhul sooritasin magistriprogrammi aine. Esimesel juhul sain hindeks „B“ ja teisel juhul „A“. Kas sel juhul olid eeldusained põhjendatud?

Õnneks on mõned õppejõud sellest probleemist aru saanud ja kasutavad pigem soovituslike eeldusainete nimekirja. Teiste õppejõudude puhul peab tudeng kerjama või huvipakkuvast ainest loobuma.

4. Ülikool võiks kaaluda osalist varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise võimalust. On olnud olukordi, kus tunnike slaididega enne eksamit on taganud hinde „A“. See on väga tore, aga mida andsid sel juhul loengud? 75–80% loengutes osalemise nõue peaks olema põhjendatud. On õppejõude, kes võimaldavad osalist VÕTA-t (tudeng registreerub ainele ning tuleb eksamile; loengusse ta ilmuma ei pea). On aga ka õppejõude, keda ei huvita, mida inimene enne teab või oskab. Kõik panevad oma nime loengu alguses kirja ning peavad peaaegu alati kohal olema.

5. Praegu on bakalaureusetudengitel enamasti kohustus läbida ka kõrvaleriala või suurendada peaeriala õppeainete mahtu ja valida juurde moodul/mooduleid teistest õppekavadest. Need võimalused ei sobi paljudele. Probleemid kõrvaleriala ja/või lisamoodulitega on tihti alljärgnevad:

· interdistsiplinaarseid projekte võiks olla võimalus kuidagi kavalalt hallata, et instituutide vahelist bürokraatiat minimeerida. Ehk oleks võimalik doktoriseminarid panna sellistele aegadele, et need ei langeks kokku valdkondade baaskursustega. Eelkõige võiks mõelda arvutiteaduskonna peale - masinõppe vastu võiks ka teistes teadusesfäärides rohkem huvi olla;

· Interdistsiplinaarsete projektide puhul peaks mõtlema, kas on realistlik, et doktorant saab 30 EAP-d esimeseks talveks kokku, kui ta enda jaoks täiesti uue valdkonna baasteadmisi ammutab - neid võiks saada hõlpsasti kohustuslike EAP-de alla panna, laiendades vabaainete kategooriat, kui projekt on defineeritav interdistsiplinaarsena (nt kui juhendaja ja kaasjuhendaja on eri instituutidest?)

· Tuleks otsustada, et käsunduslepinguid ei saa lõputult venitada. Vähemalt neli kuud ülikoolis käsunduslepingu alusel töötanud inimesega tuleks sõlmida tööleping ja võimaldada talle puhkust ning tervisekindlustust.

6. Sooviksin, et Tartu Ülikool annaks varem õe või ämmaemanda eriala omandanud inimestele võimaluse astuda eelisjärjekorras arstiteaduskonda. On palju neid, kes sooviksid õppida arstiks, aga ei pääse ülikooli, kuna nende tulemused gümnaasiumis ei olnud head. Ülikool võiks meditsiiniharidusega inimestele anda võimaluse õppida arstiks.

7. Õppekorraldust tuleks muuta nii, et see stimuleeriks üliõpilasi omandama akadeemilisi teadmisi. Seni on kogu administratiivne ressurss suunatud õpetamise parandamisele. Õppejõud peab õpetama paremini, võtma kasutusele uudseid õpetamismeetodeid, tõstma üliõpilaste motiveeritust ja õpiindu. Õppejõule võimaldatakse täiendõpet ja ta saab üliõpilastelt anonüümset negatiivset tagasisidet. Sellest kõigest sõltub õppejõu karjäär. Üliõpilane on õpitulemuse parandamise mehhanismist seni täiesti välja jäänud.

Ülikooli püütakse meelitada võimalikult palju üliõpilasi, eeldades, et maksimaalselt paljud ka lõpetavad. Viimase eest on peamiselt vastutavad õppejõud, kelle õpetamis- ja teadmiste kontrolli meetodid peavad välistama või maksimaalselt vähendama väljalangevust. Ülikooli sisseastumine on tehtud võimalikult lihtsaks, puudub igasugune tasemekontroll. Samas on teada, et riigieksamite tase on viisakalt öeldes kõikuv. Drastiline näide - proviisoriõppese astuvad üliõpilased, kes pole koolis kunagi keemiat õppinud. Õppeaine oli küll tunniplaanis ja selle eest saadi isegi hindeid, kuid koolis puudus keemiaõpetaja ja tunde reaalselt ei toimunud. Baasteadmiste puudumise tõttu on esimese kursuse üliõpilaste akadeemiline tase ja akadeemiline võimekus väga ebaühtlane. Kui üliõpilane pole mingil põhjusel võimeline eksamit sooritama, peab õppejõud vastutama, et eksam siiski tehtud saaks.

Näide: ette on antud korralise eksami ja kahe järeleksami ajad. Üliõpilane kukub korralisel eksamil läbi, jätab ühele järeleksamile tulemata ja kukub ka teisel järeleksamil läbi. Õppejõud peab leidma neljanda aja, kuna üliõpilasel on „seaduslik“ õigus sooritada järeleksamit kaks korda. Kui veidi utreerida, siis eeldades, et kursusel on 30 üliõpilast, kes ei ilmu korralisele järeleksamile, peaks õppejõud administratsiooni soovituse järgi korraldama 30 lisaeksamit, andes igale personaalse lisavõimaluse, või ka kaks, sõltuvalt üliõpilase akadeemilisest võimekusest ja visadusest. Alternatiivne võimalus on pärast põhieksamil ja kahel järeleksamil läbikukkumist (st kolm järjestikust läbikukkumist!), võtta ühe eksamipäeva kohta arstitõend ja selle alusel eksamitulemus tühistada ja nõuda uut võimalust eksamit sooritada. Ühesõnaga - on loodud olukord, kus õppejõud saab karistada oma nõudlikkuse eest - lisaeksamite ettevalmistamisele kulunud ajale lisanduvad üliõpilastelt garanteeritult saadavad negatiivsed hinnangud. Nõrgemate üliõpilaste võimetust eksameid edukalt sooritada kompenseerib arstiteaduskonnas aastaid toiminud eksamipoliitika. Lõpueksam toimub valikvastustega testi vormis, milles tavaliselt on küsimusel neli vastust, millest ainult üks on õige. Seega - kui üliõpilane täiesti juhuslikult „linnukesi“ märgib, saab ta statistiliselt tulemuseks 25%. Nõutava 51% tarvis peab üliõpilane omama teadmisi vähemalt 26% jagu, mis vastab tavakooli hindamisskaala järgi hindele 2. Niisiis võib Tartu Ülikooli edukalt lõpetada arst või proviisor, kes on omandanud 26% eeldatavatest teadmistest. Kui üritada olukorda ausalt hinnata, on tegemist lihtlabase Eesti riigi petmisega.

8. Akadeemilise puhkuse ajal võiks olla võimalik sooritada vähesel määral õppeaineid. Praegu tehakse seda teatavasti ebaametlikult niikuinii: tudeng lepib õppejõuga eraviisiliselt kokku, sooritab aine ning registreerub ja saab hinde pärast akadeemilist puhkust. Miks ei võiks seda ka ametlikult lubada?

9. Praegu on olukord, kus eri õppeastmetel eestikeelsete lõputööde vormistamisel lisatakse töö lõppu ka võõrkeelne kokkuvõte. Sarnane põhimõte võiks kehtida ka teistpidi - kõigil võõrkeelsetel lõputöödel võiks olla ka eestikeelne kokkuvõte. Eestikeelse kokkuvõtte kirjutamine võiks olla sujuvalt seotud lõputöö valmimise protsessi, millesse ideaalis võiks olla kaasatud vastava õppeastme/õppekava (eesti) tudengid. Idee rakendamine aitaks eestikeelsetel tudengitel mõista võõrkeeles kirjutatud töid ja võõrkeeles õppijad saaksid aimu oma eriala eestikeelsest teadustekstist. Nii oleksid rahvuslik ja rahvusvaheline mõnusalt kokku sulandunud.

10. TÜ peaks end identifitseerima kui võimekas tippspetsialistide koolitaja. Mitmete aastate jooksul on paljud TÜ lõpetajad suundunud tööle Põhjamaadesse ja teistesse välisriikidesse. Seda on sageli nähtud probleemina. Pakutud on isegi administratiivsete meetmetega karistamist. Tegelikult tuleks TÜ võimekust koolitada kõrgelt hinnatud spetsialiste näha tugevusena ning sellesse veelgi enam panustada.
a.) Identifitseerida ennast maailma tasemel lisaks teadustööle ka teadmuspõhise majanduse liidrina, mis põhineb nii teadmiste kogumisel (teadustöö), edasiandmisel (õppetöö) kui ka väärtustamisel (intellektuaalse omandi kaitse).
b.) Suurendada rahvusvaheliste õppekavade arvu (ka ühisõppekavad välismaiste kõrgkoolidega).
c.) Suurendada välisüliõpilaste osakaalu, et see oleks 2025. aastaks vähemalt 20%.
d.) Keskenduda elukestvas õppe puhul senisest enam tööjõuturu vajadustele (A2020 punkt 7.3.). Reaalsus on see, et täiendusõppeprogrammide lehel on küll kokku 315 koolitust, kuid nendest loodusteadustes 39 ja täppisteadustes kõigest 20.

Olulisemad teemad millega TÜ peab kindlasti lähiaastatel tegelema, on teadussaavutuste kasutamine majanduse edendamiseks, konkurentsivõime rahvusvahelisel haridusturul ja teadlase karjäärimudel. Viimasel ajal (aasta jooksul) on olnud küll meeldivalt palju positiivseid samme nendel suundadel, kuid kindlasti tuleks need sõnastada selgelt ka arengukavas.1. Teadlase loometöö konverteerimine majanduskasvuks (intellektuaalse omandi kaitse).Teadmispõhist ühiskonda ei saa eksisteerida ilma teadmispõhise majanduseta. Samas on Eesti mahajäämus patenditaotluste osas olnud krooniline.Täpsemalt võtta eesmärgiks:2. Konkurents rahvusvahelisel haridusturul.Mitmete aastate jooksul on osa TÜ lõpetajatest suundunud tööle Põhjamaadesse ja teistesse välisriikidesse. Seda on nähtud suuresti probleemina, pakutud on isegi administratiivsete meetmetega karistamist.Tegelikult tuleks TÜ võimekust koolitada kõrgelt hinnatud spetsialiste näha tugevusena ning sellele veelgi enam panustada:- Identifitseerida ennast maailma tasemel lisaks teadustööle ka teadmuspõhise majanduse liidrina, mis põhineb nii teadmiste kogumisel (teadustöö), edasiandmisel (õppetöö) kui ka väärtustamisel (intellektuaalse omandi kaitse).- Suurendada veelgi rahvusvaheliste õppekavade arvu (ka ühisõppekavad välismaiste kõrgkoolidega)- Välisüliõpilaste osakaal peaks ka edaspidi kasvama, eesmärgiks vähemalt 20% aastaks 2025.- Elukestvas õppes osas olla rohkem suunatud tööjõuturu vajadustele(A2020 punkt 7.3.). Reaalsus on see, et täiendusõppeprogrammide lehel on küll kokku 315 koolitust, kuid nendest loodusteadustes 39 ja täppisteadustes kõigest 20! (https://www.is.ut.ee/pls/ois/!tere.tulemast,seisuga 20. sept. 2018)

11. Tuleviku Instituudi (Institute for the Future) ja DELL Technologies 2017. aastal avaldatud uuringus „Inimese-masina partnerluse uus ajastu“ hinnatakse, et „umbes 85% töödest, mida tänased õppijad hakkavad tegema 2030. aastal, ei ole veel leiutatud.“ Sellise kopernikliku pöörde valguses on ülikooli ülesanne nüüd enam kui kunagi varem üliõpilaste võimestamine ja neile vajalike ülekantavate oskuste andmine, mitte konkreetse ameti õpetamine. Praeguses olukorras ei ole võimalik püüelda fundamentaalselt teistsuguste eesmärkide poole, õpetamiseks samu meetodeid (mis on enamasti mõeldud eriala õpetamiseks) kasutades. Arvestades uusi tekkivaid vajadusi, korraldasime 2017. a novembris koos sotsiaalteaduste valdkonna kolleegidega seminari „Learning to Te(a)ch: Unlocking the Potential of Online Education”, et otsida ajurünnaku käigus uuenduslikke ideid, kuidas täiustada õpetamisviise ning leida elujõulisi algatusi ja konkreetseid tegevusi, mis on seotud teadlikkuse tõstmisega digivahendite lisaväärtusest, eri tüüpi veebisisu mitmekesistamisega ja ka koostöövõrgustike laiendamisega TÜ-s ja väljaspool. Kogutud ideedest nii vajaduse kui ajaperspektiivi mõttes kõige populaarsematena tasub mainida uuendusliku õpetamise mikrorahastamise võimalust ja TÜ eelarvesse haridusuuenduslike ideede tarvis osaluseelarvefondi loomist.

Ülikooli areng

1. Ülikool peaks jõulisemalt osalema maakonna eluruumi ja majanduskeskkonda kujundavas strateegias. (Tartumaa arengustrateegia juhtrühmas on reserveeritud kohad ka ülikoolile, kuid eri põhjustel on meie osalus juhtrühma töös olnud seni väga tagasihoidlik. Selleks, et ülikoolile olulised teemad strateegias kajastuksid, oleks hea kohtumistel vahetult osaleda.)

2. Oluline on teadlase loometöö konverteerimine majanduskasvuks (intellektuaalse omandi kaitse). Teadmispõhist ühiskonda ei saa eksisteerida teadmispõhise majanduseta. Samas on Eesti mahajäämus patenditaotluste osas olnud krooniline. Kitsamalt tuleks võtta eesmärgiks konkurents rahvusvahelisel haridusturul.

3. Tartu Ülikooli muutmine roheliseks ülikooliks, mis oleks eeskujuks ühiskonnale ja edendaks jätkusuutlikku mõtteviisi ülikooli töötajate hulgas.

4. Ülikool peaks edendama koostööd erasektoriga (ja kolmanda sektoriga), et suurendada teadustöö rahastust ja tuua akadeemia ühiskonnale lähemale.

Ülikooli panus Eesti arengusse

1. Teadustöö, haridus ja ühiskond püsivas ühenduses aitavad luua tugeva Eesti. Eesti visiitkaardiks ja tugevuseks maailmas olgu kvaliteetse hariduse ja teadustöö ühendus. Selle ühenduse kindlustamiseks peab koostama rahvusliku oskusarendusstrateegia.

2. Kõrgharidusega inimeste osakaal noorte hulgas peaks olema 50%. Selle saavutamiseks peab hoidma ülikoolihariduse kõrget kvaliteeti ja tagama ülikoolis kõik vajalikud ressursid.

3. Ülikooli peab arendama uue seaduse, sh haridusseadustiku alusel. (Teadustöötajad ja teadusharidus kuuluvad ka edaspidi ülikoolile. Teadusele viljaka keskkonna loomine on kogu haridussüsteemi ja ühiskonna ülesanne.)

Muud teemad

1. Ülikoolisisestel valimistel oleks ehk otstarbekas laiendada valijaskonda. Näiteks võiksid instituudi juhi valimistel osaleda instituudi nõukogu liikmete kõrval ka kõik teised instituudi akadeemilised töötajad. Osalemine oma juhtide valimistel suurendaks koostöövalmidust ja pühendumust ühiste eesmärkide saavutamisele.

2. Kindlasti tuleb jätkata teadlase karjäärimudeli arendamist.

3. Majutusprobleemid Tartus. Ettepanek on nähtav slaidiesitluses: https://tartuulikool-my.sharepoint.com/personal/sooryan_ut_ee/_layouts/15/onedrive.aspx?id=%2Fpersonal%2Fsooryan_ut_ee%2FDocuments%2FSANI%20UT%20Policy%20Proposal%2Epdf&parent=%2Fpersonal%2Fsooryan_ut_ee%2FDocuments&slrid=a10a9e9e-70a2-0000-37a5-6ce674e3af56 ja PDF-failina.

4. Ülikoolis tuleks sõnastada ja strateegiliselt kavandada kirjutamisprogramm, mis toetaks süstemaatiliselt kirjutamise õpetamist ja õppimist ülikoolis kõigil tasemetel. Kirjutada on vaja nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe üliõpilastel ning tööalaselt akadeemilises keskkonnas lektoritel, teaduritel ja juhtidel. Kirjutamine on tähtsaim oskus, mida üliõpilastel on vaja õpingute jooksul arendada, see on õppevahend ja ka kommunikatsioonivahend teaduses ning pärast lõpetamist töökeskkonnas. Neid oskusi on vaja arendada ja toetada nii eesti kui ka inglise keeles, mõnel juhul ka teistes keeltes. Viimased kümme aastat olen õpetanud kirjutamist bakalaureuseastme üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele ning akadeemilistele töötajatele. Selle aja jooksul on meie väike meeskond asutanud endises keelekeskuses, praeguses maailma keelte ja kultuuride kolledžis akadeemilise väljendusoskuse arendamise keskuse AVOK. AVOK-i ainus eesmärk oli aidata lahendada kõigi üliõpilaste kirjutamisega seotud probleeme. Sugugi haruldane pole asjaolu, et paljud üliõpilased on kirjutamisega hädas ning uuringud näitavad, et kirjutamist pole meie piirkonnas ajalooliselt toetatud. Samuti võib uuringute alusel väita, et paljud üliõpilased langevad välja just lõputöö kirjutamise ajal, jäädes hätta bakalaureuse-, magistri- või doktoritöö nõudmistega. Paljudes Euroopa, Ühendkuningriigi ja USA ülikoolides on aru saadud, kui suurt kasu toob üliõpilaste kirjutamise ja kommunikatsiooni toetamine, ja pakutakse sellist tuge kas raamatukogude juures, õpioskuste keskustes või eraldi üksustes. Lisaks füüsilistele üliõpilasi toetavatele üksustele valitseb neis ülikoolides ka ühtne arusaam sellest, mis on kirjutamise funktsioon, mida hõlmab kirjutamise protsess ja kuidas lõimida kirjutamist õppetöösse. Sellised ühtsed arusaamad on formaalselt kehtestatud kirjutamise programmis. Kirjutamise programm arvestab, et eri teadusaladel väljendatakse mõtteid üha erinevamalt ning et ülikoolis kasutatakse paljusid kirjutamise õpetamise meetodeid ning mudeleid. Ettepanek uue arengukava koostamiseks on luua õppekavade ülene ning kõigil erialadel kirjutamist ja kommunikatsiooni toetav keskne mudel, ühtne kirjutamisprogramm. Sellist suunda on kasutatud USA, Ühendkuningriigi ja paljudes Põhjamaade ülikoolides. Tähtis on arendada kirjutamist kui eriala ning luua strateegia, kuidas kirjutamist ja kommunikatsiooni toetades arendada ka eesti keelt neil erialadel, mida üha enam õpetatakse inglise keeles. Minu ettepanek on hinnata uuesti vajadust õppekava järele, mis keskendub kirjutamisele ning korraldab kirjutamisega seotud tegevusi, mis toetaksid nii üliõpilasi kui töötajaid üle kogu ülikooli. Samuti teeme ettepaneku teha koostööd hiljuti avatud raamatukoguga: Norra ja Rootsi kogemuste põhjal võiks raamatukogu olla ideaalne koht, kus niisugust tuge pakkuda.

5. Ülikooli siseveebis võiks olla koht, kus tudengid ja õppejõud saaksid müüa, vahetada, rentida näiteks elamispindu. Välisdoktorandina kulus mul rohkem kui neli kuud, et leida endale üürikorter. Kuna ma ei räägi eesti keelt, usun, et asi oli usalduse puudumises. Seega lihtsustaks taolise keskkonna loomine oluliselt välismaalt tulnutel elamispindade leidmist.

6. Teadustöötajate autoriõigused peavad olema kaitstud.

7. Arengukava peaks kõnetama ja andma tugevama visiooni. Mida tahame saavutada, miks? Kindlasti tuleb:

· vähendada bürokraatiat ja ebavajalikku aruandlust;

· parandada andmete kättesaadavust otsuste tegemiseks;

· tuleb olla usaldavam (näiteks inimeste värbamine on praegu kohati liiga kohmakas. Sellega kaasneb ka vastutus. Kuidas see peaks kajastuma?);

8. ettevõtluse toetamiseks hakata ülikoolil endal ettevõtluses osalusi võtma.

Otsinguvorm

Ettepanekud arengukavasse