Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.
31. jaanuaril 2020 kiitis Tartu Ülikooli senat heaks hea teadustava rakendamise juhendi.
Kui ülikooli liikmetel on küsimusi hea teadustava põhimõtete järgimise kohta või tal on tekkinud kahtlus, et hea teadustava on rikutud, on soovitav pöörduda nõu saamiseks hea teadustava alase nõustaja poole. Hea teadustava nõustajaid on igas ülikooli valdkonnas vähemalt üks ja nad on ametisse määratud valdkondade dekaanide poolt.
Täpsemaid näiteid, kuidas pöörduda, leiab hea teadustava järgimisega seotud pöördumiste juhendist.
Head teadustava puudutavaid küsimusi saab Tartu Ülikoolis esitada valdkondlikele hea teadustava nõustajatele:
Hea teadustava dokument koosneb kahest osast:
1) alusväärtustest, millele teadustöö tugineb, ning teadustöö tegevuspõhimõtetest; väärtused ja tegevuspõhimõtted kattuvad üle-eestilise hea tava dokumendiga ning
2) lisadest: sõnastikust, väärtuste selgitustest, teaduseetiliste dilemmade näidistest ja ülevaatest teistest hea teadustava dokumentidest meil ja mujal. Lisasid täiendatakse jooksvalt.
Tutvu hea teadustava dokumendiga.
Lisad:
Lisa 1: Sõnastik
Lisa 2: Väärtuste selgitused
Lisa 3: Juhtumite näidised
Lisa 4: Ülevaade teistest hea teadustava dokumentidest
Versioon 27.03.2020
Hea teadustava on täienduseks 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksile. Vajadus uue dokumendi järele on tekkinud seetõttu, et teaduse areng on kaasa toonud uusi teemasid ja perspektiive, mida koodeks ei kajasta, ning lisanud kaalutluskohti. Samuti on siinses dokumendis suuremat rõhku pandud teadusasutuste tegevusele, tuues eraldi esile teadlaste ja teadusasutuste vastutuse, mis aitab rõhutada, et vastutus eetilise teaduse eest lasub kõigil, kes teaduses tegutsevad. Teadlased üksi ei saa tagada head teadust. Selleks et teadlased saaksid käituda eetiliselt, on vaja luua vastavad tingimused organisatsiooni ja süsteemi tasandil.
Hea teadustava on loodud raamdokumendina, mis on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Teadusasutuse ülesandeks jääb töötada välja täpsemad protseduurireeglid, mis aitavad organisatsioonis suurendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, seirata teaduskeskkonda ja vajaduse korral sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid. Et tagada erinevate teadusasutuste liikmete võimalikult võrdne kohtlemine, teevad teadusasutused nende protseduurireeglite ja eeskirjade väljatöötamisel tihedat koostööd.
Hea teadustava dokumendi loomise algatas Eesti Teadusagentuur 2016. aasta alguses, moodustades töörühma, kuhu kuuluvad teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teadusagentuuri esindajad. Teksti koostamise usaldas Eesti Teadusagentuur Tartu Ülikooli eetikakeskusele, kes oli juba varem alustanud Tartu Ülikooli hea teadustava kirjapanemist, mistõttu kaks algatust ühendati.
Hea teadustava dokument koosneb hea teaduse põhiväärtuste loetelust ja tegevuspõhimõtetest. Tegevuspõhimõtete peatükk on liigendatud teadustöö osade järgi: teadustöö kavandamine, teadustöö tegemine, teadustöö tulemuste avaldamine ja rakendamine ning osalemine teaduskogukonnas.
ETAg-i ja HTM-i soovitusel tegi TÜ eetikakeskus positiivselt evalveeritud teadusasutustele ettepaneku liituda hea teadustava põhimõtete kokkuleppega 1. novembril 2017 toimunud rahvusvahelisel seminaril "Research integrity: individual and collective responsibility", kui Euroopa Komisjon korraldas Tallinnas kõigi Euroopa eetikakomiteede töökohtumise. Põhimõtetega liitus 21 teadusasutust lisaks Eesti Teadusagendtuurile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Hea teadustava teksti arutati TÜ rektoraadis (13. juunil 2017, 19. septembril 2017 ja 16. oktoobril). Dokumenti tutvustati TÜ teadusprorektoraadis (13. septembril 2017), TÜ sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus (14. septembril 2017), loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogus (14. septembril 2017), humanitaarteaduste valdkonna nõukogus (20. septembril 2017) ja meditsiiniteaduste valdkonna nõukogus (18.oktoobril 2017), TÜ akadeemilises komisjonis (28. septembril 2017) ja TÜ senatis (29. septembril 2017 ja 20.oktoobril 2017).
Töörühma koosseis on leitav eetikaveebist.
Hea teaduse olulisemad väärtused on vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ning koostöö. Tuleb silmas pidada, et ükski neist väärtustest ei ole absoluutne – need võivad omavahel konflikti sattuda ning olenevalt olukorrast tuleb teadlastel langetada valik, milline põrkuvatest väärtustest on antud olukorras tähtsam. Moraalse kaalutlemise tulemusena peaks leitama tasakaal eri väärtuste vahel. Seades ühe põrkuvatest väärtustest hierarhias kõrgemale, tuleb samal ajal ikkagi tagada vähem oluliseks osutunud väärtuse kaitse.
1. Vabadus tähendab, et teadlane:
2. Vastutus tähendab, et teadlane:
3. Ausus ja objektiivsus tähendavad, et teadlane:
4. Austus ja hoolivus tähendavad, et teadlane:
5. Õiglus tähendab, et teadlane:
6. Avatus ja koostöö tähendavad, et teadlane:
Hea teadustava tegevuspõhimõtted keskenduvad sellele, mida peaksid teadlased või teadusasutused tegema, et järgida hea teaduse väärtusi. Samas tuleb silmas pidada, et üksikteadlaste ja teadusasutuste tegevust mõjutavad paljud teised institutsioonid (nt rahastajad ja hindajad) ning keskkond, kus nad tegutsevad. Teadlased võivad teadustööd teha uurimisrühmades arvukate partneritega nii kodu- kui ka välismaalt, kellel võivad olla erinevad eesmärgid ja huvid. Uurimisrühmade puhul lasub igal selle liikmel vastutus järgida head teadustava. Kuigi uurimisrühma juhil võib olla teadustöö läbiviimise ja koordineerimise eest suurem vastutus, ei vähenda see teiste rühmaliikmete vastutust.
Hea teadustava sisaldab konkreetsemaid ja üldisemaid põhimõtteid, millest tuleks teadustöös juhinduda. Konkreetsemalt on sõnastatud need põhimõtted, mille osas on eeldatud teadlaskonna suuremat üksmeelt või mis tulenevad kehtivatest seadustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Üldisemalt sõnastatud põhimõtete puhul on teadlasel ja teadusasutusel rohkem vabadust ise otsustada, kuidas sõnastatud ideaali kõige paremini saavutada. Arvestama peab ka seda, et päriselu on sageli keerukam ja mitmekülgsem, kui ideaale visandav dokument suudab käsitleda. Põhimõtete konfliktide korral ning uudsete, heas tavas käsitlemata olukordade ilmnemisel jääb teadlastele ja teadusasutustele kaalutlemise ja otsustamise ruum teha keerulises olukorras parim võimalik valik.
Hea teadustava põhimõtted annavad juhised, kuidas langetada teadustöös kerkivaid valikuid selliselt, et need ei kahjustaks teadlase, teadusasutuse ega kogu teaduse usaldusväärsust. Sellistes olukordades võib olla keeruline anda tegude ning valikute eetilisuse kohta ühest ja selget hinnangut. Oluline on, et valikud oleksid läbimõeldud, põhjendatud ning tuleneksid hea teadustava aluseks olevaist väärtustest.
Hea teadustava on teadus- ja arendusasutuste ning teaduse rahastajate kokkulepe väärtustes ja standardites, millele teadustegevus peaks vastama. Tartu Ülikooli hea teadustava rakendamise juhendi koostas Tartu Ülikooli eetikakeskus TÜ arengufondi toetusel teaduseetika alafookusega valdkondadevahelise projekti „Teaduseetika juhendmaterjalide koostamine ja hea teadustava loomine“ raames.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.