Seoses uue kõrgharidusseadusega jõustuvad 1. jaanuaril 2021 muudatused akadeemiliste töötajate ametijuhendites ja ülikool läheb üle uuele akadeemiliste ametikohtade struktuurile.
Kui seni oli õppejõududel viis ametikohta (õpetaja, assistent, lektor, dotsent, professor) ja teadustöötajatel neli (nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur), siis uues struktuuris on seitse ametikohta ja nende kohta kasutatakse edaspidi ühtset terminit akadeemiline töötaja. Tartu Ülikooli akadeemiliste töötajate ametinimetused on alates 1. jaanuarist professor, kaasprofessor, teadur, lektor, nooremteadur, nooremlektor ja õpetaja.
Karjäärimudeli kahel esimesel astmel on eristatud õppe- ja teadustöö rada. Alates teisest astmest on nõutav doktorikraad. Senised dotsendi ja vanemteaduri ametikohad ühendatakse kaasprofessori ametikohaks ning juhtivteaduri ametikoht ühendatakse professori ametikohaga. Praeguste esimese astme ametikohtade seast kaob assistendi ametikoht ning sõltuvalt tööülesannete sisust saavad praegused assistendid edaspidi töötada kas õpetaja või nooremlektori ametikohal. Meditsiiniteaduste valdkonnale on tehtud erisus: õpetaja ametikoha täitjat võib nimetada assistendiks. Uuena luuakse nooremlektori ametikoht.
Juhtivteadurite, dotsentide, vanemteadurite ja assistentide ametinimetuste muudatused tehakse töölepingutes 2021. aasta esimeses pooles.
Tenuuriprofessorite ametikohtade loomise lükkas senat kevadisel istungil edasi ja selle juurde tullakse uuesti lähitulevikus. Tenuuriprofessuuri loomise eesmärk on tagada lisarahastamise kindlus valdkonnas töötavatele tippteadlastele ning arendada seeläbi ülikooli ja ühiskonna jaoks olulisi uurimissuundi.
Ülikooli uues akadeemiliste ametikohtade struktuuris lähtutakse Euroopa teadusruumis kasutatavast R1-R4-astmestikust (astmestik ja ametikoht uues struktuuris):
Karjäärimudelisse on loodud võimalus liikuda edutamise teel kõrgemale ametikohale ilma avalikku konkurssi läbimata. Edutada saab teise või kolmanda astme akadeemilisi töötajaid ehk teadureid ja lektoreid kaasprofessoriks ning kaasprofessoreid professoriks. Töötajat saab edutada siis, kui ta täidab aste kõrgemal oleva ametikoha edutamisnõuded, mille valdkonnad töötavad välja 2020. aasta sügisel ja mille kinnitab senat.
Vastavust valdkondlikele edutamisnõuetele hindab atesteerimiskomisjon korralise atesteerimise käigus. See, kas töötaja vastab edutamise aluseks olevatele nõuetele või mitte, peab olema kirjas atesteerimisotsuses.
Edutamiseks peab töötaja ise soovi avaldama. Kaasprofessoriks edutamise otsustab töötaja sooviavalduse ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel valdkonna nõukogu ja professoriks edutamise senat.
Kõiki ametikohti saab jätkuvalt täita ka avaliku konkursi teel. Kandidaatide ametinõuetele vastavuse hindamisel lähtutakse akadeemiliste töötajate ametijuhenditest ja konkursiteates sätestatud tingimustest.
Nooremteaduri ametikohale asuvad edaspidi ainult Tartu Ülikooli doktorandid. Haridus- ja Teadusministeerium töötab praegu välja uut seaduseelnõu, millega soovitakse saavutada valdava osa doktorantide töötamine ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või ettevõttes töölepinguga, kus sätestatakse teadus- ja arendustegevus doktoritööga samas valdkonnas.
Enne 1. jaanuari 2021 tähtajatu töölepingu alusel tööle asunud ja doktoriõppesse immatrikuleerimata nooremteaduritega tuleb alates uuest aastast nõuetele mittevastavuse tõttu tööleping lõpetada või tuleb neile pakkuda võimaluse korral muud tööd. Tähtajalise töölepingu alusel töötavad nooremteadurid, kes ei ole doktoriõppes, võivad oma ametikohal töötada kuni töölepingu tähtaja lõpuni.
Kui seni on ülikoolis teaduri ametikohal nõutud kas teadusmagistri- või doktorikraadi, siis alates 1. jaanuarist 2021 kehtestab ülikool teadurile doktorikraadi nõude.
Doktorikraadita ja tähtajatu töölepinguga teadurile antakse viieaastane üleminekuperiood, et ta jõuaks kaitsta oma doktoriväitekirja. Kui teadur selle aja jooksul doktorikraadi ei omanda, lõpetatakse temaga teaduri tööleping üldistel töölepingu seadusest tulenevatel alustel ning talle pakutakse võimaluse korral muud tööd. Enne 1. jaanuari 2021 tähtajalise töölepingu alusel tööle asunud teadurid, kellel ei ole doktorikraadi ega sellele vastavat kvalifikatsiooni, võivad oma ametikohal töötada kuni töölepingu tähtaja lõpuni.
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.