Rektorikandidaatide vastused ülikoolipere küsimustele
* tärniga tähistatud küsimused on esitatud vaid ühele rektorikandidaadile
|
2.1. Nimetage 3 asja meie ülikoolis, mille üle olete eriti uhke, samuti 3 asja, mida peate hetkel suurimateks probleemideks. |
Volli Kalm: Uhkust on põhjust tunda selle üle, et: 1. TÜ on Euroopa tippülikoolide poolt tunnustatud üheks Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks ülikooliks ning kutsutud nendega (GUILD, LERU) strateegilisele koostööle; 2. TÜ on viimastel aastatel väikeste sammudega kuid pidevalt suutnud suurendada enda osakaalu konkurentsipõhises Eesti teaduse rahastamises; 3. Õppetöös on toimunud selged kvaliteeti tähtsustavad arengud (üliõpilaste hea õppimise tava, õppejõudude enesetäiendamise kogukonnad jm) ja eelarvesse on lisatud finantsmeetmed, mis toetavad õppekavade arendust ühiskonna ning õppija ootustele vastavaks.
Probleemid: 1. Suur arenguruum on ülikooli kõigi haridustasemete lõpetamise efektiivsuses sõltumata sellest, et oleme Eesti ülikoolidest väikseima väljalangevusega magistriõppes (12%) ja kohe väikeste EMTA ja EKA järel bakalaureuseõppes (35%), 2. Õppetöö ja hea õppejõu vääriline hindamine nii karjääriredelil edenemiseks, palgapoliitkas ja akadeemiliste ametikohtade nõuetes, 3. Nominaalaja kestel täiskoormusega oma doktoritöö kallal töötavatele doktorantidele elamisväärse sissetuleku garanteerimine.
Margit Sutrop: Olen väga uhke selle üle, kuidas Tartu Ülikool on suutnud läbi erinevate okupatsioonide ja raskete aegade hoida elavana oma ajaloolisi traditsioone, akadeemilist vaimu ja kõrget taset. On suurepärane, et ülikool on käinud ajaga kaasas ja muutunud dünaamiliseks rahvusvaheliseks teadusülikooliks, kuid tunnetab jätkuvalt oma missiooni Eesti riigi ja rahva ees. Iga kord, kui meil toimub mõni suur rahvusvaheline konverents või võtan vastu väliskülalisi, näen nende imetlust: meie ülikool pole mitte postsovetlik koloss, vaid kiirelt arenev kaasaegne lääne ülikool. Siis on kasulik meenutada, et see polnudki nii ammu, kui Tartu Ülikool tegutses suletud Tartu linnas, kust välismaalased pidid õhtuks lahkuma. See, kui kiiresti me oleme viimase 25 aasta jooksul arenenud, on suur ime, mille üle meil kõigil tasub uhkust tunda!
Olen uhke selle üle, et humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on värskelt ilmunud rahvusvahelises ülikoolide edetabelis „QS World University Rankings by Subject 2017” 301. kohal ja minu eriala, filosoofia, on teist korda 101-150 maailma parima ülikooli hulgas. Seegi on uskumatu edu, kui arvestada, kui ideologiseeritud oli filosoofia nõukogude ajal! Uhkust tunnen ka selle üle, kui tundliku ühiskondliku närvi ja suure missioonitundega on meie üliõpilased. Sest just nemad utsitavad kogu ülikooli tagant – võtkem ühiskonnas suurem vastutus, tehkem Tartu Ülikool jälle Eesti ühiskonnas nähtavaks! Suurimateks probleemideks on see, et magistri- ja doktoriõpe ei ole tudengite jaoks piisavalt atraktiivne ja Eesti ühiskonnas teaduskraade ei väärtustata. Ülikoolis on liiga palju projektipõhisust ning mõttetut rapsimist; professorid kurdavad, et nad ei tunne enam, et nende sõnaga arvestatakse. Ja ülikool tervikuna on kaotamas oma vaimse liidri rolli Eesti ühiskonnas. |
2.2. Millisena näete mitteakadeemiliste töötajate rolli ülikoolis? |
Volli Kalm: Pigem kasutaks mõistet tugitöötajad. Paljud neist on vägagi akadeemilised oma töö sisu ja eesmärkide osas. Nende kõrvalejätmine ülikoolile oluliste inimeste hulgast poleks õiglane ja lugupidav. Sageli algab tulevase professori karjäär laborandi, tehniku, projektijuhi ametist. Tugitöötajad on nagu ülikooli vereringe, kes hoiab tervikliku organismi töös, korrastatud, sooja, energiaga varustatud. Tugiteenuste ülesanne koos tehnoloogiliste arendustega on vähendada ja lihtsustada akadeemiliste töötajate ja juhtimise bürokraatlikku koormust, hoida suur ja eripalgelistest osadest koosnev organisatsioon igapäevaselt töös ilma liigselt koormamata põhitegevustega hõivatuid, nõustada ja toetada teisi töötajaid projektide, hangete, õiguslike küsimuste lahendamisel. Kesksete tugitöötajate koostöö valdkondadega saab ja peab kasvama ning eesmärgiks on tegevuspõhised (erinevad nõustamised, rahandus, personalitöö, turundus, õppekorraldus jne) ühtsed meeskonnad kesksete tugiüksuste ja valdkondade vahel.
Margit Sutrop: Esiteks on märgiline , et räägitakse mitteakadeemilistest töötajatest. Eesliide „mitte“ viitab sellele, mis nad pole, mitte sellele, mis nad on. See on seda kummalisem, et pooled ülikooli töötajatest töötavad ju sellistel ametikohtadel, mida ei liigitata akadeemilisteks, kusjuures nende hulgas on ka ametikohad, mis tegelikult nõuavad akadeemilist pädevust nagu rektor, prorektorid, kolledžite direktorid, mõned põhikohaga instituutide juhid). Olen kindel, et see, kui hästi ülikool toimib ja kui hea on mitte ainult juhtimine, vaid ka õppe- ja teadustöö, sõltub väga paljuski tugitöötajatest. Neid võiks rohkem kaasata ka akadeemiliste küsimuste otsustamisse, sest neil on teadmisi ja kogemusi, millest on kasu. Ülikool toimib seda paremini, mida rohkem teeme koostööd ja mida enam tunneme end ühe suure akadeemilise pere liikmetena.
|
2.3. Kas kavatsete teha muudatusi akadeemiliste struktuuriüksuste nimetustes ja kui, siis milliseid? |
Volli Kalm: Olulisem kui struktuuriüksuse nimi on tema põhitegevuste sisu ja kvaliteet, ehk see kui kõrgelt hindavad tema tööd ühiskond, partnerid ja konkurendid. Usun, et juhtimis- ja struktuurireformi läbi viies kohati ilmnenud struktuuriüksuste nime-maagia on sisuliselt taandunud ja nimest sõltumatult toimunud positiivsete arengute taustal. Seepärast oleks otstarbekas eestikeelsed struktuuriüksuste nimetused korrastada sarnaselt nagu meil on kehtivad ingliskeelsed nimetused. Taolist nimede korrastamist saavad otsustada senat ja nõukogu. Usun, et selline ettepanek neile kogudele tulevikus ka tehakse.
Margit Sutrop: Jah, valimislubadusena oleks see kindlasti väga atraktiivne – et luban rektoriks saades taastada arstiteaduskonna nime. Näen, et inimesed kasutavad seda nime edasi ja mõistan, et see on arstide identiteedi ning samas ka nähtavuse küsimus. Siin võiks aidata see, kui ühe suure instituudi nimi oleks Arstiteaduskond. Teaduskonna nimelisi instituute on ka teistes valdkondades. Kui keegi algatab nime muutmise arutelu, olen rektorina kindlasti valmis arutama.
|
2.4. Milliseks peate Tartu Ülikooli rolli ühiskonnas? Kuidas suhestub Tartu Ülikooli roll ühiskonnas Ülikooli akadeemiliste tegevustega? |
Volli Kalm: Ülikooli olulisim roll ühiskonnas väljendub tema lõpetajate tegevuse ja töö kaudu. Eesti ühiskonnas pole ühtki eluvaldkonda, start-up firmadest, kaunitest kunstidest, ettevõtlusest kuni tipp-poliitikani, kus meie toel hariduse omandanud poleks juhtpositsioonidel. Väga paljud ka väljaspool Eestit. Kui kuuest Eesti a-õ ülikoolist nelja rektorid on meie vilistlased, või näiteks ligi 40% Riigikogu liikmetest ja umbes sama proportsioon TTÜ professoritest ning enamus valitsuse liikmetest on meie vilistlased, siis nende tegude, otsuste ja rolli kaudu väljendub ka ülikooli roll ühiskonnas. Me saame enamus riigi teaduspreemiatest ning oleme kaugelt suurim täiendkoolitaja Eestis. Aga nõustun, et meie osalus sotsiaalmajanduslike küsimuste lahendamisel saab kasvada ja näen, et sellele on hea aluse loonud ülikoolipere panus rakendusuuringutesse, ülikooli juhitav ettevõtluskoolituse võrgustik, koostöö GUILD-i ja LERU ülikoolidega, Ideelabor, rahvusprofessuuride sihtfinantseerimine, koostööplatvorm Adapter, partnerlusprogramm suurettevõtetele, initsiatiiv 1 miljon Wiki artiklit ja palju teisi tegevusi. Mitte ainult juhtkond, vaid paljud meie silmapaistvad erialaeksperdid saavad kõneisikutena rohkem panustada ühiskonnas toimuvatesse aruteludesse ja arendustesse.
Margit Sutrop: Ülikooli peamine panus ühiskonda on lõpetajad, kes muudavad maailma. Kõige avaramas tähenduses on ühiskonna teenimine juba see, et ülikool edendab teadusi ja annab sellel põhinevat kõrgharidust, peab muuseume ja korraldab täiendõpet. Aga Tartu Ülikoolilt kui rahvusülikoolilt oodatakse rohkem – et ta oleks ühiskonna vaimne liider ja eestvedaja. Tartu Ülikool kui Alma Mater on toitev ema mitte ainult erinevatele teadustele ja siit välja kasvanud teistele Eesti ülikoolidele ja teadusasutustele, vaid kogu Eesti riigile ja ühiskonnale, hoolitsedes selle eest, et eesti rahvas oleks tark, haritud, terve, innovatiivne ja tugeva eetilise selgrooga. Ka ühiskonna teenimine peab olema seotud akadeemilise tegevusega, enamasti see ongi teadmiste viimine praktikasse. Ülikooli teadlased ja õppejõud löövad kaasa lugematutes otsustuskogudes, komisjonides ja mõttekodades. Nad annavad oma panuse poliitikanõustamisse, seadusloomesse, omakeelse terminoloogia arendamisse, riiklike strateegiate ja programmide koostamisse. Neilt oodatakse innovatsiooni ning koostööd ettevõtetega ning teatmeteoste ja kultuurile oluliste teoste koostamist ja toimetamist, tõlkimist ja kommenteerimist, õpikute kirjutamist, populaarteaduslike raamatute ja artiklite kirjutamist. Ülikooli inimestel on suur roll üldhariduskooli õppekavade arendamisel, neilt palutakse abi riigieksamite küsimuste koostamisel, eksamitööde parandamisel, ainekavade koostamisel, gümnaasiumiõpilaste olümpiaadide korraldamisel jne. Kõiki neid tegevusi tuleks arvestada ka ülikooli töö osana, kuna ühiskonnateenimine on samuti ülikooli ülesanne. Tuleb välja töötada süsteem, kuidas seda tööd arvesse võtta.
|
2.5. Haridus- ja Teadusministeerium on ülikoolide vahelise vastutusvaldkondi jagades otsustanud, et õigusteadus kuulub Tartu Ülikooli vastutusvaldkonda. 2016. aasta kevadel läbiviidud õiguse õppekavagrupi kvaliteedihindamise tulemusel otsustas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur oma 15.09.2016 istungil tuua hindamisaruandest välja järgmise: „võttes arvesse üliõpilaste vajadusi ja tihedat konkurssi õigusteaduse Tallinnas läbiviidavate õppekavadega, oleks Tartu Ülikooli Tallinna õppekeskkonda (õpperuumid, mööbel, raamatukogu, juurdepääsetavus) vaja renoveerida ja kaasajastada. See aitaks tõsta ka õppekava atraktiivsust rahvusvahelisel turul“. Jutt on õppehoonest Kaarli pst 3, mida õigusteaduskond on näinud ja näeb jätkuvalt oma asukohana Tallinnas. Hoone enda viimane renoveerimise/remondiaeg jääb aastasse 2000 (mil see ei kuulunud veel Tartu Ülikoolile). Vahepalaks. Kümme aastat tagasi rektorina ametisse astunud prof Karis, tehes allakirjutanuga esimest visiiti õigusteaduskonna Tallinna õppehoonesse, asus seisukohale, et hoone vajab remonti. Järgnevatel aastatel koostati isegi ümberehitus- ja remondikava. Paraku tegudeni ei jõutud. Õigusteaduskonnal endal, aga ka sotsiaalvaldkonnal vahendeid sellise kapitaalse küsimuse lahendamiseks ei ole ega saagi olla. Olukord on kurvastav eriti asjaolu taustal, et nii Tallinna Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on õigusõppe läbiviimiseks kaasaegsetes tingimustes ruumiprogramm oluliselt paremini teostatud kui Tartu Ülikoolis (samas õigusteaduse vastutusvaldkond kuulub Tartu Ülikoolile). Küsimus: Kas astuksite rektorina reaalseid samme, et õigusteaduskonna õppehoone Tallinnas Kaarli pst 3 saaks eelseisval valimisperioodil renoveeritud kaasaegsetele tingimustele vastavaks? |
Volli Kalm: Olen probleemiga tuttav ja nõus hinnaguga Kaarli pst 3 hoone osas. Oluline on siiski märkida, et praegu toimub suurem osa TÜ õigus-õppest Tartus. Ka Tartus olevad OI ruumid pole parimas konditsioonis. Tallinna osast rääkides leian, et Kaarli pst 3 ruumides on vaja praegu teha vaid hädapärast sanitaarremonti, sest need ruumid pole pikemas vaates perspektiivsed ning me tegutseme põhimõtteliselt uue ja kaasaegse ruumilahenduse leidmise nimel, asukohaga endiselt kesklinnas. Leian, et see on võimalik lahendada 3 aasta perspektiivis.
Margit Sutrop: Jah, astuksin rektorina kindlasti reaalseid samme. Õpi ja töökeskkond peab igal pool olema kaasaegne, ka TÜ Tallinna õpperuumides.
|
2.6. Mida arvate rektori, aga ka dekaani jt juhtivate ametikohtade täitmiseks rotatsiooni põhimõtte kasutamisest (nt võiks valida rektori järjest igast valdkonnast, dekaani vastavalt valdkonna osakondadest/instituutidest järgemööda, osakonnajuhatajaid järjest osakonna õppejõudue seast)? Kas ei aitaks see vähendada teatud valdkondade/erialade soosimist (kasvõi näivat) ning vähendada võimu kuritarvitusi (mida Volli Kalmu väitel küll ülikool ei tolereerivat ... kas meie rektor on eluvõõraks jäänud või ei taha tõde tunnistada...?) |
Volli Kalm: Ma ei näe põhjust, miks peaks piirama põhikirjas määratletud nõukogude või töötajate gruppide õigusi esitada rektorikandidaate kõikide professorite hulgast, sh väljastpoolt Tartu Ülikooli. Seega on võimalus rektorikandidaatide esitamiseks eri valdkondadest ja dekaanide valimiseks eri instituutidest või erialadelt kogu aeg olemas olnud. Miks on rektorikandidaadid viimastel valimistel olnud enamasti loodusteadlased, peab küsima kandidaatide esitajatelt, eelkõige neilt, kes on jätnud õige mitmed tugevad humanitaaridest või sotsiaalteadlastest kandidaadid esitamata. Teatud valdkondade soosimise küsimust paluks täpsustada! Praeguse rektoraadi liikmed on tõesti ühest valdkonnast ning sõltumata sellest, et ma võin täie südamerahuga kinnitada nende erapooletut suhtumist, ei näi see väljapoole sama hea nagu ta tegelikult on. Ma olen eri aegadel teinud ettepanekuid prorektori kohale asumiseks mitmele väga võimekale inimesele kõigist valdkondadest, kuid mitte kõik ei soovi sellist rasket tööd teha võtta. Margit Sutrop: Ametikohtade täitmisel rotatsiooni põhimõtte kasutamine on hea ja õige põhimõte, aga mitte igal pool teostatav. Filosoofia ja semiootika instituudis me selliselt toimime, instituudi juhataja valitakse kordamööda ühe ja siis teise osakonna inimeste hulgas. Ka dekaanid on meie teaduskonnas viimase 25 aasta jooksul tulnud erinevatest instituutidest – kuigi see pole olnud kokku lepitud. Rektori valimise puhul seda ilmselt nõudeks teha ei saa, eriti arvestades, kui vähesed inimesed on meil valmis kandideerima, küll aga oleks kindlasti kasulik, kui rektori ametis oleks vaheldumisi erinevate valdkondade inimesed. Seda võib võtta ka nii pidi, et kartes süüdistusi ebaõigluses, võib juht just oma valdkonna, instituudi või eriala panna kehvemasse olukorda. Neis ülikoolides, kus õiglast ressursside jaotamist peetakse väga oluliseks, teatakse, et on parem, kui rektor ei ole oma valdkonnast.
|
2.7. Kus Te näete Tartu Ülikooli 10 aasta pärast? |
Volli Kalm: Kesk- ja Ida-Euroopa parim, rahvusvaheline (rahvusvahelisi üliõpilasi ja töötajaid 20-25%), globaalsetele ja Eesti väljakutsetele suunatud tippteadust ja -haridust võrdselt väärtustav, globaalses ülikoolide pingereas oluliselt kerkinud, aga kõigis õppekavagruppides eestikeelset haridust pakkuv u 14 tuhande üliõpilasega ülikool. Meie lõpetajatel on lisaks heale teoreetilisele ettevalmistusele praktilised oskused, mis võimaldavad tööturul leida kiiresti endale sobilik roll. Nende ettevõtlikkus on kasvanud tasemele, kus 3 aastaga luuakse vähemalt 100 spin-off ettevõtet. Ettevõtjad teavad täpselt mida ülikool pakub. Nii kohalikud kui rahvusvahelised ettevõtted kasutavad laialdaselt ülikooli teadmisi ja laborite võimalusi. Elukestva- ja täiendõppe osakaal kogu õppes on kasvanud pooleni, ülikooli e-kursused ja MOOC’id võimaldavad personaalse lähenemise ja juhendamisega õpet. Ühesõnaga dünaamiliselt arenev ülikool mis vastab nii akadeemilise pere kui ühiskonna ootustele.
Margit Sutrop: Ruumilises mõttes Tartus, Tallinnas, Narvas, Viljandis ja Pärnus. Aga vaimses mõttes ma loodan, et Tartu Ülikool kuulub selleks ajaks maailma 200 parima ülikooli hulka.
|
2.8. Kuidas soovite leida tasakaalu rahvusvahelisuse (inglisekeelsed õppekavad) propageerimise ja rahvusülikooliks jäämise vahel? |
Volli Kalm: Vt ka eelmist vastust (2.7.). Säilitame eesti keele dominantsuse nii, et kõigis õppekavagruppides toimub õpe eesti keeles, aga lisaks on olemas ka võõrkeelsed ained. Võõrkeelsete õppekavade arv on viimase 5 aastaga kasvanud 12-lt 22-ni ja võib veel kasvada ohustamata eesti keele seisundit. 20-25% välistöötajate ja -üliõpilaste osakaaluni jõudmine vajab tegelikult olulist pingutust, kuid on kindlasti nii teaduse- kui õppe kvaliteedile väga kasulik.
Margit Sutrop: Mõlemad on olulised- nii rahvusvahelisus kui rahvuslikkus. Väikese rahvana on meil kohustus teha mõlemat-osaleda nii ingliskeelses teadusmaailmas kui ka viia uusi teadmisi eestikeelsesse vaimuruumi ning arendada oma teaduskeelt. Tasakaalu koht sõltub õppekavade puhul õppeastmest. Bakalaureuseõpe peaks jätkuma ikka põhiliselt eestikeelsena, sest kui siin läheme üle inglise keelele, siis see toob varsti kaasa ka gümnaasiumi muutumise ingliskeelseks ja siis muutub väga raskeks säilitada eesti keelt kultuurkeelena. Magistriõppes võiksime teha nii, et seal, kus meil on hea teaduslik tase ja midagi unikaalset õpetada, võiksime luua ingliskeelseid programme, aga kui on vähegi õppijaid, siis võiks jätkata õpetamist ka eesti keeles. Mõistan, et see tähendab topeltkoormust ja võib olla mitte jõukohane, nii et siin tekib tõesti kaalumise koht. Doktoriõppe puhul on ingliskeelsetel õppekavadel suurem õigustus, aga ka seal peaks vähemalt rahvusteaduste puhul jääma ikka eestikeelne õpe.
|
2.9. If you elected as UT Rector, what is the main task that you think to change to transform UT to a high rank? |
Volli Kalm: Not everything we aim at is good for our position in rankings. For example, as Estonian National University, it is our obligation and responsibility to provide higher education in the Estonian language. Therefore, most, if not all degree programmes taught in English are virtually doubling the teacher’s workload. Nevertheless, these programmes are ultimately important in order to increase internationalisation at home and we will develop more of them. Greater proportion of international staff members and students, growing number of high level research publications, growing amount of finances and decreasing number of students per academic staff member, growing number of research grants/contracts and patents/licences – all these changes relative to the current situation are the developments we aim at and at the same time will help us to climb up in rankings. However, I would not overestimate the importance of ranking positions. Margit Sutrop: We should start from the question how we can achieve the aims that we have set. Till now we have mainly spoken about what we want to achieve. The strategic plan should be developed on the basis of mapping where we are, what is our missioon, what can help us to succeed, what is the right tactics and how we evaluate our development.
|
2.10. Kuidas/miks oleks Tartu Ülikoolile parem, kui Teie vastaskandidaadi asemel saaksite Teie Tartu Ülikooli rektoriks? |
Volli Kalm: Minu töö tulemused ülikooli juhtimisel on kõigile näha ja teada ning minu puhul ei pea valijad usaldama üksnes neile suunatud lubadusi. Ma suudan tagada ülikooli arengu organisatsioonina, kus hinnatakse ühiseid akadeemilisi väärtusi ning ülikooli juhtimise tasakaalustatult, erapooletult, ülikooli ühishuvisid järgivalt ning kõigi osapooltega arvestavalt. Ma tean, kuidas tänaseks loodud baasilt kasvatada ülikool Kesk- ja Ida-Euroopa parimaks, samas rahvusülikooli ülesandeid täitvaks institutsiooniks. Isiklikult arvan, et ka prof. Margit Sutrop saaks TÜ juhtimisega hästi hakkama.
Margit Sutrop: Tartu Ülikool saaks uue kogemuse võrra rikkamaks – naisrektorit pole ülikoolil 385-aastase ajaloo jooksul veel olnud! Muus osas ma arvan, et me vastaskandidaadiga täiendame üksteist. Minu vastaskandidaadil on kindlasti suurem kogemus Eesti tänase teadusrahastussüsteemi loomisega, minul aga on suurem kogemus Euroopa teadusrahade jaotamisega. Vastaskandidaadil on kogemus jõulise struktuurireformi läbiviimisega, minul aga kogemus, kuidas jõuda pikkade läbirääkimistega konsensusliku reformini.
|
2.11. Mida olulist on ülikoolis hetkel pooleli (nimeta vähemalt 5 asja/tegevust)? Mis nimetatuist tuleks lõpetada ja mis pooleli jätta ning miks? |
Volli Kalm: Pooleli on uute ametinõuete ja akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamine, õppekavade arendused ja ettevõtlusõppe laiendamine, ASTRA programmi läbiviimine (sh Delta maja), tulemuskokkulepetel põhineva juhtimiskultuuri tugevdamine instituutide, kokkulepitud TAI fookuste ja ühendlaborite põhimõtete arvestamine investeeringute ja eelarve planeerimisel, Raamatukogu remont, digitöövoogude ja ÕIS2 arendused, heade akadeemiliste tavade teaduse osa (teaduseetika) koostamine, Eesti Biokeskuse ja Tartu Observatooriumi ühinemine ülikooliga, Rahvusülikool 100 ettevalmistused – kõik need tegevused on vaja kindlasti edasi arendada ja lõpetada. Lõpetada on vaja lõpetada või ümberkorraldada: ülikoolis kohati toimuv õppetöö dubleerimine (instituudid üritavad ise õpetada aineid, mida oleks võimalik tellida teistelt vastava erialakompetentsiga üksuselt), üliõpilaste ja töötajate paberil isikutoimikute pidamine, pikkade rahataotluste kirjutamine ülikooli kesksest ja valdkondade arengufondist toetuse saamiseks, suur osa praegu veel paberil toimuvast asjajamisest. Margit Sutrop: Lõpule tuleks viia raamatukogu ehitus. Lõpuni tuleks viia ka akadeemiliste töötajate uute ametikirjelduste koostamine. See on väga oluline teema, sest selle kaudu peaksime leidma lahenduse, kuidas tagada paindlikkus tööülesannete osas ning hinnata igaühe panust väga erinevates töölõikudes. Üks lahtine küsimus on, kuidas mõõta ja hinnata ühiskonnateenimist. Pooleli on rahvusülikooli 100. juubeli annetuskampaania ettevalmistamine – peame otsustama ära, mis on need 1-2 ülikooli jaoks kõige olulisemat asja, mille jaoks on mõtet hakata raha koguma.
Lõpetada võiks arutelu sellest, kas me peaksime nagu TTÜs looma erilise staatusega professorid. Samuti peab olema ettevaatlik doktoriõppe reformiga – mõte, et teha valdkondlikud doktoriõppekavad, vajab väga hoolikat kaalumist. |
2.12. Kuidas suhtute Teie ja kuidas suhtusid Tartu Ülikooli struktuuriüksused üldiselt Tartu Ülikooli struktuuri reformi? Kas nelja valdkonna loomise idee on ennast Teie hinnangul siiani õigustanud?
|
Volli Kalm: Suhtumine juhtimis- ja struktuurireformi oli väga erinev, kuid valdavalt toetav – muidu poleks reform ju toimuda saanudki. Pärast kogu reformi täies mahus jõustumist on toetus veelgi suurenenud ja ma loodan, et see annab ka algselt muutustele vastu seisnutele hingerahu. Ma ei tea kedagi, kes ei hindaks positiivselt dekaanide kaasamist rektoraadi koosseisu, valdkondadevaheliste arenduste (nii õppes kui teaduses) kaasfinantseerimist ülikooli arengufondist, akadeemiliste nõuete ning personali- ja palgapoliitika koordineerimist valdkonna tasemel, õppekavade multidistsiplinaarsemaks muutmist, valdkondadevahelistes ühiskasutusega laborite põhimõtete kokkuleppimist, või seda, et kõigi akadeemiliste üksuste eelarved on üle pika aja positiivses seisus. Mul pole kahtlust, et nelja valdkonna moodustamine on ennast ülikooli jaoks õigustanud.
Margit Sutrop: Mina nägin valdkondade loomisest suurt võimalust tagada erinevate valdkondade tasakaalustatud areng. Ma arvan, et selles mõttes on reform ennast õigustanud. Kriitiline olen selles suhtes, kuidas see läbi viidi. Olen arvamusel, et jõuga ei tuleks midagi teha. Tuleb seni arutada, kuni jõutakse konsensusele. Täna näeme, et osad valdkonnad on hästi tööle läinud, teistes aga pole veel leitud õiget elurütmi ja koos tegutsemise eeliseid. Mis pole aga teostunud, on instituutide tugevdamine. Järgmises etapis võikski üle vaadata, mis funktsioonid on mõistlik jätta instituudi, mis valdkonna tasandile ja mismoodi jaotuvad tugiüksuste ja valdkondlike dekanaatide funktsioonid. Praegu tundub, et instituutidest on paljud asjad liikunud dekanaati ja ka tugiüksused on sujuvalt asju dekanaatidele usaldanud. See on aga toonud kaasa just valdkondliku tasandi tähtsuse tõusu. Kas see igal pool end õigustab, tuleks läbi analüüsida.
|
2.13. Kuidas kavatsete suurendada valdkondade ja erialade vahelist koostööd? |
Volli Kalm: Jah, vaatamata sellele, et koostöö on väga hästi arenenud, on kasvuruumi palju. Huvitavamaid projekte saame toetada ülikooli arengufondist – täpsemalt öeldes arengufond ongi ainult valdkondadevaheliste ühistegevuste toetamiseks. Sama oluline on ka varem erinevatesse teaduskondadesse kuulunud, aga nüüdseks valdkondadesse koondunud erialade omavaheline kasvav koostöö nii õppekavade arendamisel kui teaduses ja arenduses. Paljud konkreetsed ühistegevused, nt IT ja majandushariduse koondumine rajatavasse Delta majja, ettevõtlusõpe laiendamine kõigisse valdkondadesse, TÜ arengufondi toetused Teadusarvutuste-, Aasia-, Infoühiskonna- Maavarade-, Tervisetehnoloogiate keskustele ning Digitaalhumanitaaria ja eesti keele väljendusoskuse programmidele on kõik suunatud valdkondadevahelise koostöö suurendamisele.
Margit Sutrop: Koostöö toimib siis, kui ollakse väljas ühise asja eest. On palju asju, kus valdkondlikest huvidest olulisem on ülikooli huvi. Koostöö toimib hästi interdistsiplinaarse õppe- ja teadustöö kaudu. Väga palju motiveerivad koostööd tegema ühised arendusprojektid, olgu õppes või teaduses. Konsortsiumide formaat on end hästi õigustanud, aga tuleks läbi mõelda, kus nt valdkondadevahelised konsortsiumid peaks struktuuris paiknema ja nende finantseerimise alused. Ei ole mõtet iga konsortsiumilepingu puhul hakata jalgratast leiutama. Kui on asju, mida kõik valdkonnad peavad vajalikuks, siis on mõistlik neid ka keskselt toetada, teise osa peavad aga panema erinevad osapooled.
|
2.14. Kuidas suurendaksite Tartu Ülikooli juhina koostööd gümnaasiumite ja kutseõppeasutustega? Nimetage kaks konkreetset ideed, mida pole varasemalt tehtud või piisavalt rakendatud. |
Volli Kalm: Heaks näiteks on teadusliku töö juhendamise e-kursus, kus kõik TÜ valdkonnad on kaasatud, et toetada gümnasiste oma uurimistöö tegemisel metodoloogilises osas. Teine uus ja juba arenduses olev initsiatiiv on kursused, millega saab asendada koolide valikkursusi. Näiteks Eno Tõnissoni kursus “Programmeerimise alused” võib asendada täielikult gümnaasiumi programmeerimise valikkursust, kui koolil näiteks ei ole kvalifitseeritud IT õpetajat. Me koolitame kutseõpetajaid, meie õppeprorektor on Tartu Kutsehariduskeskuse nõunike kogu liige ning me analüüsime pidevalt Tartu KHK ja teiste kutsekoolide vilistlaste õppimaasumist TÜsse ning ka vastupidist protsessi, kus akadeemilist haridust täiendatakse kas hobihariduse või tehnilist oskuste vallas Tartu KHKs. Lisaks MOOC-id üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, mis tutvustavad meie erialasid ja mis väga hea tulemusega läbimisel võimaldavad anda lisapunkte ülikooli sisseastumisel või minna arvesse ülikooli õppekava täitmisel. Kindlasti jätkame Teaduskooli ja olümpiaadide korraldamise, robootikaringide, partnerkoolide võrgustiku, õpilaste erialavaliku alase nõustamise, avatud uste päevade toetamisega. Alates möödunud aastast toimub arengufondi toetusel meie akadeemiliste töötajate poolt õpilastele pakuatavate TÜ Teaduskooli kursuste sisu arendamine.
Margit Sutrop: Gümnaasiumiõpilased peavad kõik tegema uurimistööd. Ülikool võiks aidata õpetada õpetajatele uurimistööde juhendamist ja pakkuda ka ise välja teemasid, mis teemal õpilased võiks uurimistöid teha.
Teiseks võiks gümnaasiumidele pakkuda välja miniloengute pakette mingi eriala põnevatel teemadel, mida saaks teha õppetöö osaks. See aitaks viia värsket teaduslikku teadmist kooli ja aitaks õpilastel saada rohkem aimu ka ülikooli erialadest ja teha teadlikumat valikut sisseastumisel. |
2.15. Kuidas kavatsete arendada ühist masinate ja tööjõu jagamise võimalust ettevõtjate ja akadeemia vahel? |
Volli Kalm: Kõigil ülikooli laboritel, eriti aga ühiskasutusega laboriteks kvalifitseeruvatel, aitab TÜ teadus- ja arendusosakond välja töötada ärimudeli laboris välistele partneritele osutatavate teenuste/analüüside ja ka nende reklaamimise jaoks. Ülikool on juhtiv partner ka ettevõtlusportaali Adapter (vt veebist!) asutamisel, mis vahendab ettevõtete tellimusi ja konsultatsioonide soove ülikoolide spetsialistidele. Praegu tundub, et ettevõtjad veel väga hästi ei tea, millised võimalused ülikoolidel teadusmahukateks arendusteks või konsultatsioonideks on. Lisaks TÜ kodulehele on praktiliselt kogu ettevõtjatele vajalik info koodnatud ka Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). Ülikoolis asutatud Spin-off firmad (hetkel 59, aastas lisandub 3-4, vt: http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-spin-ettevotted) ja Tehnoloogia Arenduskeskused (TAK-id) on ettevõtted, millega ülikool otseses mõttes jagab oma töötajaid ja kelle kaudu liigub ülikooli kompetents ettevõtlusesse ning ettevõtluse vajadused ülikooli. Rajatavasse Delta majja tuleb ettevõtluse inkubatsioonikeskus, mille abil suureneb mitmekordselt teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete asutamist. Ülikool on osaline ka Euroopa Kosmoseagentuuri poolt loodavas inkubatsioonikeskuses, mis avab täiendavad ettevõtlusvõimalused kosmosetehnoloogiates. Ülikool osaleb aktiivselt EL Läänemere programmide raames läbiviidavates rahvusvahelistes teadusinfra ühiskasutuse, innovatsiooni võrgustumise projektides (Science Link, Baltic Tram), mille peamiseks sihtgrupiks on Läänemere ümbruse ettevõtjad.
Margit Sutrop: Kardan, et ma ei saa sellest küsimusest päris täpselt aru.
|
2.16. Igal aastal kogunevad akadeemiliselt organiseerunud aktiivsed tudengid kaks korda (ülikooli aastapäev, volber) koos lipuvalvetega ülikooli peahoone ette. Igal järgneval aastal on see rektori võimalus pöörduda aktiivsete tudengite poole - kahjuks aga on iga rongkäigu järgseks peamiseks arutelu teemaks küsimus, kui halb oli rektori kõne seekord. Kas nimetatud koht on oluline tudengite poole pöördumiseks? Millistel teemadel kõneleksite? |
Volli Kalm: Kindlasti on see oluline üliõpilaste poole pöördumise tribüün. Sõltumata sellest, et akadeemiliselt organiseerunud üliõpilaste osakaal on suhteliselt väike, on nende roll akadeemiliste tavade, väärika käitumise ja traditsioonide hoidmisel ning levitamisel oluline. Mina olen oma kõnedes rõhutanud just sedasama – akadeemiliste organisatsioonide tähtsat rolli ülikoolielu mitmekülgselt täisväärtuslikuks muutjana, aga rääkinud ka vilistlastest, organisatsioonide ajaloost ja isegi korraldanud viktoriini organisatsioonide värvide tundmisest. Kui rongkäigust pidustuskohtadesse suunduvate üliõpilaste peamiseks aruteluteemaks on rektori kõne, siis olen ilmselt suutnud tudengite jaoks olulisi küsimusi tõstatada. Kohtusin hiljuti Eesti korporatsioonide Liidu esindajatega ja kuulsin neilt, et põhiprobleemiks on nende vähene nähtavus laiemates ringkondades: hea meelega ootaksin vihjeid, kuidas viidatud ürituste kaudu võiks seda parandada. Siinkohal lisan siiski, et pean oluliseks rektori erapooletut suhtumist kõigi tudengiorganisatsioonide suhtes, mida on mul lihtne hoida, sest ei kuulu praegu neist ühegi liikmeskonda.
Margit Sutrop: Mulle traditsioonid meeldivad ja neid võiks hoida. Välitingimustes on kõnelemine muidugi raske ülesanne, aga samas rektori ja tudengite kohtumise hetk ise sümboolne ja emotsionaalselt laetud. Seda peakski ära kasutama. Hea kõne on selline, mis inimesi emotsionaalselt puudutab, aga et kedagi puudutada, pead suutma mõelda end kuulajate kingadesse. Seega on tudengite poole pöördumisel minu meelest kõige tähtsam mõelda, mis võiks neile korda minna. Selleks, et mitte trafarettidesse kalduda, oleks hea rääkida sel teemal, mis parasjagu ühiskonnas/ülikoolis aktuaalne.
|
2.17. Miks ülikool ei võimalda tudengiorganisatsioonidele tasuta ruumide kasutamist, kuigi need on vakantsed? |
Volli Kalm: See küsimus vajaks täpsustamist! Ülikoolis on igal ruumil konkreetne vastutav kasutaja, kellel on õigus seda ruumi vabadel aegadel teistele kasutusse anda ning ma ei näe põhjust, miks seda mitte teha tudengiorganisatsioonide jaoks. Kui te täpselt ei tea, kellele nö vakantsed ruumid kuuluvad, siis pöörduge kinnisvaraosakonda ja sealt saate teada, kellega ruumikasutus kokku leppida. Ainus, mida ruumide kasutamise kord ei luba, on ülikooli ruumides usulise-, poliitilise- või sallimatusele suunatud sisuga kihutustöö tegemine. Teine olukord on siis, kui soovite kasutuseta ruumi püsivalt oma käsutusse saada ja neid ka oma asjadega sisustada. Ka see on põhimõtteliselt võimalik, nagu näiteks TÜÜE ruumid peahoone kõrval või nt AIESEC’i ruumid Üliõpilasküla pindadel Raatuse 22, või näiteks Riia 23 keldrikorruse ruumid, millised remondib kinnisvaraosakond Bioteaduste üliõpilaste seltsi tarbeks. Remondijärgselt lähevad need ruumid molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi ruuminimistusse. St, nimetatud struktuuriüksused kannavad tudengiorganisatsiooni ruumikulud. Kõik sellised ruumikasutused eeldavad konkreetseit kokkulepped instituudi, kinnisvara osakonna ja ülikooli ruumikomisjoniga. Margit Sutrop: Mõistan, et selline küsimus võib tekkida. Kindlasti peaks püüdma tudengitele vastu tulla. Ülikoolis on ruumide haldamine, sh halduskulude katmine antud struktuuriüksuste kanda. Struktuuriüksus võib põhjendatud taotluse korral teha erandeid ja anda tudengiorganisatsioonidele ruume kasutuseks ülikoolisisese hinnaga või tasuta. Aga kui see kasutus on õhtul või nädalavahetusel, siis peab arvestama, et keegi peab katma koristuse ja valve kulud.
|
2.18. Mis ülikooli raamatukogu ehitusega ikkagi juhtus? Kuidas seda oleks saanud ära teha ja kas järgmine rektor plaanib midagi ehituskonkurssidel või järelevalves muuta? |
Volli Kalm: Osaliselt vastasin eelmiste küsimuste komplektis küsimuse nr 1.6. juures. Ehitaja (nagu ka ehitusjärelvalvet teostanud firma) valiti riigihanke korras viie pakkuja seast kuid töö käigus on selgunud, et tegemist oli rahaliselt selge alapakkumisega. Remont oleks pidanud lõppema 2016. a oktoobri alguseks, aga veel aasta lõpul oli üks majja planeeritud liftidest alles tehases ehitamisel. Praegu tuleb tunnistada, et ülikoolipoolselt usaldati liigselt mõlemat, nii ehitajat kui ehitusjärelvalvet teostanud firmat, samuti ehitaja korduvaid lubadusi objekt edasinihutatud tähtaegadeks lõpetada. Jaanuaris ülikooli poolt astutud jõulised sammud (viivistrahviga lepingu ühepoolne lõpetamine, pangagarantii sissenõudmise kava) võinuksid toimuda juba novembris. Ka kõik järgmised ehitajad ülikooli objektidel valitakse riigihankega ja tänu RH-seaduse muudatustele väheneb edaspidi kohustus valida ehitajaks odavaima pakkumise tegija. Ülikool korraldab aastas tavaliselt 100–150 riigihanget ja neist vaid 1% tulemused vaidlustatakse või osutuvad muul moel probleemseteks.
Margit Sutrop: Seda, mis täpselt juhtus, ei oska täpselt öelda, sest see polnud minu vastutus.
|
2.19. Millal saavad valmis hambaarstiteaduse instituudi uued ruumid? |
Volli Kalm: Need ruumid valmivad TÜ Kliinikumi Puusepa 1a hoones samal ajal seal väljaehitatava perearstikeskusega, loodetavasti 2020 aastaks.
Margit Sutrop: Ei oska praegu kommenteerida. Rektoriks saades teen olukorra endale selgeks.
|
2.20. Paljude erialade teadus- ja õppetöö on võimatu ilma raamatukoguta. Nüüdseks on selge, et maja remont kestab oluliselt kauem kui alguses kavandatud. Milline on Teie plaan raamatukogude kõikide kogude koheseks kättesaadavaks tegemiseks remondi ajal? Tähendab, hädavajalik pole ju mitte hoone. Hädavajalik on leida viis, kuidas Eestis unikaalseid kogusid saaksid kasutada nende erialade teadlased ja üliõpilased, kes ilma raamatukogu kollektsioonide ligipääsetavuseta tööd teha tegelikult ei saa. See, mis leidub veebis, on tühine osa ega asenda kuidagi raamatukogu ennast. |
Volli Kalm: Olen sellele varasemate küsimuste juures juba vastanud. Siinkohal järgmist: enamik meie raamatukogu 55 tuhandest kasutajast teeb seda siiski füüsiliselt raamatukokku tulemata (16,7 miljonit virtuaalset külastust aastas). Meil on 28 erialast haruraamatukogu, mille tööd ei pärsi remont ja mis on pidevalt töötanud ka remondi ajal. Lisaks on rajatud ajutine raamatukogu lugemissaal ja tagatud raamatute väljastamise võimalus vanas arhiivimajas Liivi tn 4. Minu parim plaan raamatukogu kogude kättesaadavaks tegemiseks on see, mida raamatukogu praegu ellu viib. Ma usaldan neid inimesi ja usun, et nad annavad enda võimalustes parima. Meid kedagi ei rahulda raamatukogus kujunenud olukord, vabandan selle pärast ja kinnitan, et me teeme koos kantsleri kohusetäitjaks määratud arendusprorektoriga kõik endast oleneva, et ehitajad venima jäänud remondi võimalikult kiiresti lõpetaksid.
Margit Sutrop: Mõistan hästi, et raamatukogu kogudele juurdepääsu puudumine on osadele erialadele väga valus probleem. Paraku on praegu kogude ajutine lahtipakkimine ja kättesaadavaks tegemine ilmselt väga kallis ja ajamahukas ettevõtmine. Kui oleks teatud, et remont niimoodi venib, oleks ilmselt varem mõeldud sellele, et leida osadele kogudele ajutine pind. Praegu ei ole ilmselt muud teha, kui kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust ja loota, et remont viiakse kiiresti lõpule.
|
2.21. Mida on vaja teha edaspidi teisiti, et vältida selliseid probleeme nagu raamatukogu renoveerimisega juhtus? |
Volli Kalm: Eelkõige kaks asja, millele olen ka eelnevates vastustes viidanud: vähem (kahjuks!) usaldada ehitajat ja ehitusjärelevalvet ning olla kinnisvaraosakonna töötajatega sisuliselt igapäevaselt ehitusel, et kohe alguses märgata, kui töö kvaliteet või tähtaeg on ohus. Teiseks, oleme teinud tungiva ettepaneku riigihangete seaduse muutmiseks, ja ilmselt muutus tuleb, mis välistaks sunni valida ehitajaks odavaima pakkumise tegija. See võimalus omakorda võimaldab meil ilmselged alapakkumised konkursilt kõrvaldada ja valida kvaliteetne ehitaja.
Margit Sutrop: Kõige tähtsam on riske õigesti hinnata. Nt kui oleks suudetud ette näha, et remont nii kaua venib, oleks ilmselt püütud osa kogudest teha kusagil mujal ruumides kättesaadavaks.
|
2.22. Kas näete ette muudatusi teadlase karjäärimudelis? Kui jah, siis milliseid (kas sarnaselt TTÜ'le tenuuri sisseviimist)? Kui ei siis miks? |
Volli Kalm: Jah, kindlasti. Muudatused on vajalikud selleks, et vähendada-kõrvaldada praeguste seadustega (ülikooliseadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus) ettekirjutatud, 4-astmelise teadlase ja 5-astmelise õppejõu karjääriastmestiku jäikus. Ülikoolid on suutelised ise sisustama akadeemilised nõuded eri ametikohtadele ning samuti on ülikoolid piisavalt kompetentsed kujundama ise oma karjäärimudeleid. See mudel peaks olema lihtsam, võrdselt teadus- ja õppetööd väärtustav, võimaldama edutamist ühelt karjääriastmelt järgmisele, sisustama kõiki akadeemilise töö komponente õiglaselt hindava (erialade eripärasid arvestava) atesteerimise, toetama akadeemiliste ametikohtade üleandmist pensioniea saabudes ning väärikat emeriteerumist. Kõik need meetmed peavad soodustama noorte inimeste sisenemist akadeemilisse maailma ja tagama ülikoolile paindlikud võimalused parimate hoidmiseks ja värbamiseks. Ülikooli jaoks on vaja kokku leppida tenuuri ja tenuuriraja mõisted – me oleme sellega juba alustanud! Ülikoolis on praegu umbes 45% akadeemilistest töötajatest tähtajatu töölepinguga ja see osakaal jõuab kahe aasta pärast 95%-ni. Neid me ei nimeta automaatselt tenuuris olijaiks. Seega tenuurirajal või tenuuri jõudnud töötajat ei erista teistest mitte niivõrd kindlustunne töölepingu osas, vaid nende täiendavad erikokkulepped ning ma leian, et nende sisuks peab olema väga kõrgekvaliteediline töö, finantseerimine ja ootused. Sellest võiks saada meede noorte andekate sisenemiseks TÜ akadeemilisse ellu ülikoolile strateegiliselt olulistes suundades. Kindlasti ei saa tenuuris olijaile seada kitsendavaid tingimusi grantide-, lepingute- jm rahastuse taotlemisel ning neist tulemuspõhiste palgatingimuste loomiseks nagu on ühe võimalusena välja pakkunud ETAg.
Margit Sutrop: Seaduse järgi toimub üleminek tähtajatutele lepingutele nagunii. Ma tõesti ei näe mõtet mingist eraldi tenuuri sisseseadmisest rääkida. Muide, teadlaste jaoks tähendavad tähtajatud lepingud tegelikult ebastabiilsuse suurenemist, sest inimesi on kergem koondada. Praegu peab koondamisel maksma välja tasu kuni töölepingu lõpuni, kui leping on tähtajatu, piisab paari kuu tasu maksmisest.
|
2.23. Kuidas hindate hetkel noorteadlaste (alla 40. aastased teadustöötajad) olukorda ja tulevikuperspektiive Tartu Ülikoolis? Kas näete mingeid kitsaskohti või probleeme,ja kuidas püüaksite neid rektorina lahendada? |
Volli Kalm: Hindan noori kõrgelt, enamik neist on väga tugevad ja konkurentsivõimelised, paraku sõltuvad nad personaalsete ja järeldoktorite uurimistoetuste arvu vähenemise taustal tihti rahastamise mõttes töörühmast ja instituudist. Ka nendest tugevaimate teaduslik iseseisvumine pole lihtne ning siin ei lohuta see, et sama olukord on kogu maailmas. Instituudi juhtivat rolli teadustöö valikute ja rahastamise osas saab ainult tervitada, aga ka siin, st valikuid tegevates otsustuskogudes oleks vaja suuremat noorte osalust, et nende sõnum jõulisemalt kuulda oleks. Põhilise kitsaskohana noorte akadeemilise karjääri teel ülikoolis näen eelkõige seda, et juhtivaid akadeemilisi ametikohti ei vabane piisavalt ja sageli ei võeta vabastamise alusena arvesse kvaliteedi-argumenti. Selle taustal ei saa me pidevalt ekstensiivselt kasvada ehk ametikohti juurde teha. Olen kindel, et tõsine, tänapäevastest akadeemilistest nõuetest lähtuv atesteerimine saab ja peab seda olukorda parandama. 2015. aastal alanud professorite atesteerimiste kogemuse põhjal usun ma üle-ülikooliliste atesteerimiskomisjonide töösse.
Margit Sutrop: Kardan, et tähtajatutele töölepingutele üleminek halvendab noorteadlaste perspektiive, sest uusi konkursse, kus kandideerida korraldatakse vähem. Seetõttu on vaja eraldi pöörata tähelepanu sellele, et mõeldaks järelkasvule ja antaks tublidele inimestele perspektiiv karjääriredelil edasi liikuda.
|
2.24. How you will support the career of international staff? |
Volli Kalm: In principle equally to that what we do for all Estonian staff. Above that we provide free Estonian language and culture training, including web-based courses for international staff, we provide information, documents and counceling in English (and some in Russian). We have also waived the proficiency in the Estonian language from qualification requirements for academic positions where the knowledge of Estonian is not mandatory for everyday teaching practice. Otherwise all support services and career opportunities (qualification and evaluation requirements, salary-, tax- and pension conditions, professional counceling, right to apply and being elected to various university councils, etc) are equal to all employed by university, regardless their race, gender, faith or nationality.
Margit Sutrop: I think that the career of an international staff should be supported in the same way as the career of all others. The only difference is that for those people who do not speak Estonian we should provide possibilities to learn Estonian. The knowledge of the local language will increase their possibilities to be integrated in the university life, take part in decision-making and take on also important administrative positions.
|
2.25. Kuidas hindate praegust ülikoolisisest allüksuste rahastussüsteemi? Kas peate seda ainumõeldavaks või on sellele paremaid alternatiive? Kas peate selles osas vajalikuks muudatusi läbi viia? |
Volli Kalm: Toetame tugevaid instituute ja valdkondi ning praeguse eelarve koostamise põhimõtete järgi otsustab TÜ nõukogu eelarve jaotuse nelja valdkonna tasemel. See tähendab, et edasine eelarve jaotus instituutide vahel on tervikuna valdkonna nõukogu pädevuses, nagu ka eelarve jagamine instituudi sees on instituudi nõukogu pädevuses. Uue struktuuri jõustumisel oli arutelul ka võimalus, et nõukogu võiks osa eelarveid kinnitada ka instituutide tasemel, kuid valdkondade esindajate toetust see ei leidnud. Olen ka praegu seisukohal, et eelkirjeldatud eelarve jaotamise aluseid võib muuta, kuid see eeldab vastavat ettepanekut valdkonnast või instituudist. Lisan siinkohal, et täpsema suunitlusega on reeglina ülikooli arengufondi toetused – toetus läheb konkreetse tegevuse või projekti vastutava täitja kätte. See annab võimaluse pöörata rohkem tähelepanu just mitme valdkonna esindajaid ühendavale teaduskoostööle. Margit Sutrop: Ükski süsteem ei ole ainumõeldav. Aga kui midagi muuta, siis peaks enne põhjalikult kaaluma, mis mõju muutustel võiks olla.
|
2.26. Tervist! Seoses elava aruteluga kavandatava RailBaltica asjus. Praegu on Eesti Rahvus-Ülikooli liikmetel Tartust mujale maailma saamine ning meie koostööpartneritel siia jõudmine sõna otsese mõttes tõsiseks vaevaks. Soovin teada saada Teie nägemust ja võimalikku tegevust selle probleemi lahendamiseks. Teine küsimus puudutab koostööd Eesti ülikoolide ja teadusasutuste vahel. Millisena näete Teie seda koostööd kui arvestada meie riigi väheseid ressursse? Kas on mõistlik kulutada energiat üksteisega vägikaika vedamiseks, või peaks ühendama kõik jõud sikutama oma ühist riiki mis praegu konkureerib teiste riikidega? Kuidas seda teha ja milline oleks TÜ roll selles portsessi? Kolmandaks tunnen huvi, kas ja kuidas näete Teie Tartu Ülikooli rektorina oma rolli selles, et siin pisikeses koduses Eestis hakataks ka tegelikult tegema otsuseid teadmiste põhiselt ning et loodaks jätkusuutlik arenguplaan selle tuleviku jaoks, kuhu me saadame oma lapsed. Äkki saaks sellest luua TÜ kaubamärgiga ekspordiartikli terve maapalli jaoks : ) |
Volli Kalm:
Margit Sutrop: Väga nõus, et ühendused maailmaga on Tartu Ülikooli jaoks oluline asi. Kindlasti oleks vaja koos linnapeaga seista selle eest, et teostuks tartlaste unistus, et Tartust läheks Tallinnasse neljarealine maantee ja Tartust oleks, lisaks Helsingile, võimalik lennata ka nt Tallinnasse, Riiga, Stockholmi ja Varssavisse. Teisele küsimusele vastan ka jaatavalt, et arvestades Eesti väiksust on eriti oluline ressursse koondada ja konkureeerimise asemel teha koostööd.
Samuti kiidan küsijat kolmanda küsimuse eest – alustame kõigepealt ülikoolist endast ja püüame siin teadmuspõhise otsustamise suunas liikuda ning olla riigile eeskujuks. |
2.27. Kelle olete valinud oma meeskonda prorektoritena? |
Volli Kalm: Lõplikke kokkuleppeid mul ei ole, aga kindel on see, et nende valdkondlik esindatus laieneb ja arv väheneb. Rektoraadis suureneb dekaanide roll ja osakaal, juhtimises laiemalt ka kesksete tugiüksuste juhtide roll.
Margit Sutrop: Saan praegu öelda vaid seda, et prorektorid peaks tulema erinevatest valdkondadest. Ma olen mõelnud ka, mis pädevused prorektoritel peaks olema. Väga tähtis on, et nad oleksid meeskonnamängijad ja nende omavaheline koostöö sujuks hästi.
|
2.28. Mis võiks Teie meelest olla Tartu Ülikoolil see "miski suur", mis "kõmaks üle kogu planeedi", mis kõnetaks inimesi ja ületaks uudiskünnist nii lähedal kui kaugel? See küsimus vajab ilmselt lisaselgitusi: Ma ei pea siin silmas mingit reklaamivõtet, teravmeelset turunduskampaaniat vms, vaid midagi sisulist, midagi "tõelist", mis teeks TÜ suureks kogu maailma mastaabis. Selleks "miskiks" ei kõlba ka tavalist ületav tublidus. See peab olema midagi erilist. Ma mõistan hästi, et sellist "miskit" on erakordselt raske leida (ja väga võimalik, et ei õnnestugi), aga ma olen veendunud, et see võiks edu korral olla meie ülikoolile pöördeliselt tähtis ja seetõttu väärib tõsist mõtlemist. Ilmselt nende mõne päeva jooksul, mis Teil vastamiseks kasutada on, ei ole see küsimus ammendavalt vastatav, aga ma oleksin väga huvitatud Teie mistahes arvamustest sel teemal ja/või esialgsest mõttearendusest. Kui otsida analoogiat Eesti Riigi mastaabis, siis mis võiks olla Eestil sellist erakordset? Ma leian, et kõige lähemale sellele jõuab Eestis Laulupidude traditsioon, üldistatult koorilaulu traditsioon kui selline ning sellega seotult Laulev revolutsioon (ning uuemal ajal ehk ka e-residentsus ja sellega seonduv). Meie Laulupidu on kogu maailma mastaabis unikaalne, samuti on see meie väikese rahva kohta rabavalt suur ja võimas. Ehk siis, küsimust ümber sõnastades, mis võiks olla Tartu Ülikooli "Laulupidu"? |
Volli Kalm: Usun, et laulupidu on hea võrdlus selles mõttes, et väline vaataja näeb vaid selle visuaalset poolt ja suurt kokkuhoidmist, kuid ei taju päriselt selle eestikeelset ja -meelset sisu. Ülikoolil on potentsiaali kujuneda ainulaadseks kohaks, kus tippteadus- ja tehnoloogia on laia multidistsiplinaarsusega kombineeritud kõrgeltarenenud ühiskonna teenimisse nii, et on säilinud kaks elukeskkonna jaoks olulist komponenti – puhas looduskeskkond ja eesti keel. Ning juhtida sinna ka Eesti. Looduse ja teaduse-tehnoloogia kombinatsioonis on sellisele eesmärgile lähimal Šveits, kõrgtehnoloogia ja majanduse kombineerimises ingliskeelne Singapur, ning Iisrael kõrgtehnoloogia ja oma keele säilitamise osas, kuid mitte turvalise elukeskkonnana. Veel paar võrdlust sellest, mis „kõmab üle maailma“: võtame näiteks Harvardi või Oxfordi või mõne teise tippülikooli – väga vähesed eriala-inimesed teavad nende konkreetseid, absoluutsel maailma tipptasemel saavutusi, aga kogu maailm teab, et mida iganes nad teevad, teevad nad kompromissitult parimal võimalikul moel. Sellest kasvab aja jooksul, eriti vilistlaste kaudu, renomee, usaldus ja mõjukus maailmas. Selles suunas areneb ka Tartu Ülikool. Ülikoolile ja Tartule on tähtis suurte, kriitilist massi koondavate originaalsete asjade tegemine: ülikoolis näiteks Aasia keskuse, e-teenuste ja infotehnoloogia mõju-uuringute keskuse ja Euroopa Liidu - Vene uuringute keskuse loomine, sTARTUp Day ürituste seeria algatamine, IT ja majandusteaduse sümbioosi võimaldava Delta maja rajamine, või linna vaates Eesti Rahva Muuseumi ehitus. Margit Sutrop: Küll see suur tuleb, kui me loome ülikoolis soodsad tingimused loovaks mõtlemiseks, uute ideede genereerimiseks ja koostöiseks elluviimiseks.
|
*Kas uues rektoraadis leiduks kohta ka sotsiaalteaduste, meditsiini ja humanitaarteaduste valdkondade esindajatele või on oodata jälle vaid loodusteaduste esindajatest koosnevat rektoraati? |
Volli Kalm: Vt ka vastust küsimusele 2.6. Kõigepealt, alates 2016. a. algusest on rektoraadi koosseisus kõik neli dekaani, seega on kõik küsimuses viidatud valdkonnad rektoraadis esindatud. Lisaks asus akadeemilise sekretärina tööle endise täppisteadlase asemel arstiteadlane. Need muutused on osutunud väga tulemuslikuks nii suurema koostöö, ühiste huvide kokkuleppimise kui kiirema infovahetuse tagamisel. Küsimus puudutab aga ilmselt prorektoreid ja ka nende osas leiduks kindlasti kohta mitte-loodusteadlastele – leppige kokku ja pange end vaimselt valmis, et pakkumised vastu võtta.
|
*Ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis 2017. aasta erinumbris (nõukogu esseekogumik) on avaldatud Peeter Saari artikkel „Valdkond peab saama selge eestikeelse nime – teaduskond“. Kas peate rektorina vajalikuks tegutseda selle nimel, et valdkonnad saaksid nimetatud teaduskondadeks? |
Volli Kalm: Vt ka vastust 2.3 küsimusele. Olen nõus, et akadeemiliste üksuste nimetused inglise ja eesti keeles peaksid olema sisult identsed, aga rõhutan, et nimest olulisem on neis tehtav sisuline töö ja selle tase, mis toob tunnustuse. |
* Dear Margit Sutrop, when you look back at the summer of 2015 and the move of a number of foreign philology departments from Ülikooli 17 to Lossi 3, do you then see any reason for being self-critical? I am thinking of aspects like the move being announced and getting started - for most of the staff - very suddenly in the middle of the summer, that the FLLC then had to postpone the start of the courses for its students for one week in September, and also the fact that construction work was going on in Lossi 3 for almost all of September after the move. (I could in fact have mentioned several more things.) Were there - according to your opinion - any severe mistakes made and what is in that case your responsiblity for them? Since you are now applying for the position as a rector, have you perhaps learnt something from this process or can the rest of the university expect moves to be conducted in more or less the same way in the future as well? |
Margit Sutrop: I understand that moving to another building causes a lot of inconvenience. And I am thankful for everybody who has shown understanding and patience. Unfortunately there are only short periods of time where renovation of buildings can be done without interruption in using the lecture halls. If we look back to this process, there were several delays in the construction work which caused problems for staff and students but taking into account how complicated the whole process was and how many different units had to change rooms and move out and in, it went relatively smoothly. And the result shows that it was really worth all this trouble. Look at the nice library and new common rooms in Lossi 3. |
* Ülikool on ühiskonnas teerajaja. Viimastel aastatel on see roll kaotsi läinud - ülikool ei võta sõna olulistel teemadel, pigem vaikitakse probleemid maha - lihtsalt eksisteeritakse ja ei soovita ühiskonnas ühelgi teemal diskussiooni tekitada. Kas Sina muudad seda? Kas oled nõus ja valmis langetama otsuseid, mis võivad pälvida meelepaha, tekitada meediatormi, aga mis kokkuvõttes näitavad, et ülikool on ühiskonna alustala? |
Margit Sutrop: Jah, ma pean väga oluliseks, et Tartu Ülikool oleks ühiskonnas eestkõneleja ja liidri rollis. Aga meediatormi ei ole vaja tekitada, ülikool võiks jääda alati väärikaks ja aidata kaasa viisaka ning tasakaaluka arutelukultuuri kujundamisele. Usun, et kõigest saab rääkida, aga oluline on, kuidas seda teha. Olen valmis langetama otsuseid, mis võivad pälvida osade inimeste meelepaha, kuna nende huve on riivatud. Aga meediatormi on sageli võimalik ära hoida õige kommunikatsiooniga. |
|
3.1. Kas peate aktsepteeritavaks oma juhendatavat kiusanud ja ahistanud töötaja jätkamist professori ametikohal? |
Volli Kalm: Ei pea. Kui silmas on peetud hiljuti avalikus meedias käsitletud endise doktorandi ja tema endise juhendaja konflikti, siis 1. Ülikooli esindajad tegid toonase olukorra väärika lahendamise nimel üksjagu tööd, 2. See oli keeruline juhtum, mis polnud ühepoolne ja mille lahendamist raskendas asjaolu, et mõlemad osapooled palusid ülikoolilt konfidentsiaalsust ja mitte sekkumist, 3. uute asjaolude ilmnemisel alustasime veebruari lõpus uuesti ülikooli-sisese juurdluse (toimuvale 2 kriminaaluurimisele lisaks), ja 4. pärast selle tulemuste selgumist võtame seisukoha professori suhtes.
Margit Sutrop: Kiusamine ja ahistamine ei ole ühelgi ametikohal aktsepteeritavad.
|
3.2. Kas arvate, et ülikooli juhtkonna poolt vastuvõetud hea käitumise tavad on piisavad, et vältida näiteks juhipositsiooni kuritarvitusi (nii akadeemilist nepotismi, juhendatavate tööde plagieerimist, "alluvate" suhtes jõhkrutsemist jne) või aitaks siin miski muu? ja lisaküsimus, kui arvate, et on veel midagi tarvis: siis mida olete omalt poolt valmis tegema, et akadeemiline keskkond paraneks? |
Volli Kalm: Reeglite ja seadustega pole võimalik reguleerida inimeste käitumist igas ettetulevas situatsioonis. Ühistele põhiväärtustele tuginev käitumis- ja suhtlemiskultuur ning 0-tolerants ebakohase käitumise suhtes aitab ära hoida ahistamise, huvide konflikti ja ebavõrdse kohtlemise juhtumid. Ülikooli head akadeemilised tavad ja võrdse kohtlemise põhimõtted on meil eri sihtrühmi kaasanud laiapõhjalise arutelu tulemusel kokku lepitud ja seda esimese ülikoolina Eestis. Juba see protsess ise, nõustajate tööleasumine ning mõnede juhtumite avalik käsitlus on oluliselt kasvatanud töötajate ning üliõpilaste teadlikkust ning ka julgust selliseid võimalikke kuritarvitusi tähele panna ja neile vastu astuda. Ülikoolis on praeguseks loodud terviklik süsteem – eelviidatud head tavad ja põhimõtted, töötajate nõustaja, üliõpilaste nõustajad (ka psühholoogid), akadeemiline komisjon, plagiaadituvastussüsteem, siseaudiitorid, personaliarenduskeskus – selleks, et vältida ebakohased käitumised ja suhted ning nõustada ja aidata kõiki akadeemilise kogukonna liikmeid nende probleemide lahendamisel. Rektori ja kolleegina luban ka edaspidi seista ülikooliperele nii vaimselt kui füüsiliselt toetava ja motiveeriva töökeskkonna arendamise eest.
Margit Sutrop: Võrdse kohtlemise juhendi, juhtimise, õpetamise, õppimise ja hea teadustava koostamine on alles esimene samm. Paber ise ei muuda midagi, tähtis on jõuda selleni, et inimesed oleksid paberit mõttega lugenud, teadvustaksid ohu kohti ning märkaksid heast tavast kõrvalekaldumist ja seisaksid selle vastu. Kui töötajal või üliõpilasel tekib küsimus, kas mingi toimiv praktika on ikka eetiline, siis ta võib seda kontrollida hea tava paberit lugedes. Samuti saab ta hea tava dokumendile viidates tõstatada küsimuse kollektiivis või avalikkuses. Hea tava kirjapanemine peaks soodustama refleksiooni ja arutelu selle üle, millised praktikad on mittevastuvõetavad.
|
3.3. Küsimus puudutab Teie teadmisi ja tõlgendust õppekorralduseeskirjast. Olete rektor ja saate teada, et üks TÜ tudeng, koolieelse lasteasutuse õpetaja erialalt, on olnud õpingute ajal suguühtes lapsealisega ning tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus ja tal on kehtiv karistus. Juhtute nägema õppeprorektorit, kes ei tea veel sellest. Mida ja kas ütlete talle ning mida soovitate? |
Volli Kalm: Loomulikult informeerin õppeprorektorit nii toimunust kui üliõpilase nimest. Ma usun, et ei vaja erilist arutelu küsimus sellest, et taolise seadusevastase teo toime pannud üliõpilane ei vääri TÜ üliõpilase staatust (eksmatrikuleerimine tahtlikult toime pandud kuritoe eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel) ega sobi õpetaja väärikasse ametisse. Siiski pean rõhutama, et küsimuses viidatud informatsiooni liikumise järjekord on äärmiselt ebatõenäoline, sest ülikoolipere liikmete seadusevastaste tegude kohtueelne uurimine ja kohtulik menetlemine on ülikooli juhtkonnale juba eelnevalt teada.
Margit Sutrop: ÕKE punkt 150.11.2 ütleb , et õpingute ajal karistuse saanud üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Seega sellest faktist teada saades jah teavitaks õppeprorektorit ja tema kaudu valdkonna dekaani mulle teatavaks saanud infost ning paluks kontrollida fakte ning siis vastavalt õppekorralduseeskirjale tegutseda.
Kaasus on huvitav, sest tekib küsimus, et kas teadasaamine karistamise faktist peakski olema juhuslik või peaks info edastamine olema riiklikult reguleeritud? |
3.4. Teile kui rektorile kirjutab TÜ vilistlane murega, et tema lähedaselt küsiti koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuse õppesse kandideerimisel eksamikomisjonis (viie ülejäänud kandidaadi ees) sõna-sõnalt: "Milline Eesti erakond on kõige pagulasvaenulikum?". Vilistlane leiab, et selline küsimus oli kohatu ja võis sundida vastajat oma poliitilist eelistust käsitlema, mistõttu ta palub Teilt, et ülikool vabandaks kandidaadi ees. Nimelt on vilistlasele väga oluline oma alma materi maine ja väärikus. Mida Te talle vastaksite ja milliseid samme seejuures astuksite? |
Volli Kalm: Nõustun, et küsimused, mis eeldavad üliõpilaskandidaadilt oma poliitiliste eelistuste väljaütlemist, teadmata kas need mõjutavad tema võimalusi saada vastuvõetuks, on kohatud ja komisjonid peavad neist hoiduma. Analoogsete juhtumite korral on komisjonide tähelepanu sellele juhitud. Isegi siis, kui üliõpilaskandidaat tahtlikult või tahtmatult väljendab oma poliitilisi-, usulisi- vms eelistusi, ei luba ülikoolis kehtiv võrdse kohtlemise juhend teda teiste suhtes ebavõrdselt kohelda ja hinnata. Selle konkreetse küsimuse asjaolude väljaselgitamiseks oleks vaja, et üliõpilaskandidaat pöörduks TÜ akadeemilise sekretäri poole ning eksamikomisjoni ebakorrektse käitumise korral ülikool loomulikult vabandab üliõpilaskandidaadi ees.
Margit Sutrop: Pagulaste teema on väga emotsionaalselt laetud. Kujutleme mõnda teist sarnast olukorda. Näiteks et küsitakse, et milline Eesti erakond on kõige enam RailBalticu vastu. Kas see tekitaks samasuguse reaktsiooni? Äkki küsija ei mõelnudki küsida väärtuselisi ehk poliitilisi eelistusi vaid küsis fakti-küsimuse?
|
3.5. Et kedagi diskrimineeritakse Tartu ülikoolis, seda ei tolereerita ja taunitakse. Need on küll väga ilusad sõnad, mis ei käi tegelikkusega ja reaalse eluga kokku. Tartu ülikoolis alandatakse inimesi igal võimalikul viisil, õppejõud kehtestavad ennast võimu ja mõju abil. Nad panevad inimestele hindeid just näo järgi. Kuidas suhtute puudega inimeste alandamisse, diskrimineerimisse, inimväärikuse mõnitamisse, solvamisse? Mida teete, kui see saab Tartu ülikoolis avalikuks või seda on tunda? Seda kohtab peale Tallinna ülikooli ka Tartu ülikoolis päris sageli. Paraku küll. Aitäh! |
Volli Kalm: Väide üliõpilaste pidevalt alandamisest Tartu Ülikoolis ei vasta kindlasti tõele! Muidu siin ju ei õpiks Eesti parimad üliõpilased, kellele on avatud kogu maailma ülikoolid. Me ei saa tegelikkust muuta, kui me ise midagi ette ei võta. Mina olen selleks valmis, ülikoolipere on kokku leppinud heades akadeemilistes tavades ja võrdse kohtlemise põhimõtetes, rääkimata seaduste olemasolust. Tehke need ebaväärikad teod ja alandajad avalikuks! Kinnitan teile, et ülikooli ja valdkondade juhtkonnas on inimesed, kes ei avalda ebaväärika kohtlemise osaks langenud inimeste nimesid, kuid vajavad fakte selleks, et ebaõiglusele reageerida ja ülikooli akadeemilist organisatsioonikultuuri kaitsta. Margit Sutrop: Need on väga karmid süüdistused, mis vajaksid faktidega tõestamist. Saan tõesti vaid kinnitada, et igasugune diskrimineerimine, alandamine, inimväärikuse haavamine ja solvamine on lubamatu. Kui sellised faktid ilmsiks tulevad, siis tuleb kindlasti sellega tegelda.
|
3.6. Te saaksite käesoleva konkursi kestel teada, et Teie vastaskandidaat on teinud ebasündsaid lähenemiskatseid oma juhendatavale. Asjaoludes puudub vähimgi kahtlus ning midagi täiendavalt tuvastada poleks vaja. Mida ja mis hetkel Te selle informatsiooniga ette võtaksite? |
Volli Kalm: Ma põhimõtteliselt ei aktsepteeri küsimuses viidatud ebamoraalset käitumist, kuid samavõrra kohatuks ja enda jaoks välistatuks pean ma vastaskandidaadi personaalset ründamist. Seega jääb üle võimalus kohe, delikaatselt ja mitte avaliku debati käigus informeerida sellest tuvastatud juhtumist vastaskandidaadi vahetut töökorraldajat, rektori valimiskomisjoni ja TÜ nõukogu. Need väga respekteeritud inimestest kogud saavad kujundada oma seisukoha toimunu suhtes ning otsustada kuidas selles olukorras kandidaadi ja valimistega edasi minna.
Margit Sutrop: Kõigepealt küsiksin talt endalt, kas see info vastab tõele ja kuulaks ära tema selgituse. Siin on kaks aspekti- üks on juhendatava turvalisuse, au ning respekti küsimus, teisalt aga küsimus konkreetse inimese sobivusest ametikohale. Esimese aspekti puhu on oluline, kas ebasündsa käitumise ja au haavamise pärast on vabandatud ja edasiste intsidentide tekkimise vältimiseks juhendaja-juhendatava suhe lõpetatud. Teise aspekti puhul hoiduksin küll hinnanguid andmast, kuna on selge, et vastaskandidaadi isikuomadustega või ametisse sobivuse küsimusega tegelemist tõlgendataks kergesti kui soovi halvendada teise positsiooni ja nii ei saaks ma sellises olukorras midagi kasulikku teha.
|
3.7. Milline on Teie hinnangul õppetund, mille Tartu Ülikooli juhtkond sai ahistamisjuhtumi avalikuks tulemisel ja millised on reaalsed sammud, mida plaanite edaspidi taoliste olukordade lahendamisel ette võtta? a) Professori-juhendatava ahistamisskandaali tõttu on Tartu Ülikooli maine tõsiselt kahjustunud. Mida on tehtud valesti? Kas ja kuidas uus rektor kavatseb sellised ahistamisjuhtumid lõpetada? b) Kuidas oleks võinud TÜ paremini doktorandi ahistamisjuhtumi puhul tegutseda või millise seisukoha avalikkuse ees võtta? Mida olete õppinud selle intsidendi kriisikommunikatsioonist? c) Kuidas oleks Tartu Ülikool võinud tegeleda ahistamisjuhtumitega? Miks on Tartu Ülikoolil reageerimiseks läinud 3 aastat? Kuidas hindate olukorda, teades, et probleem on laiem kui see paistab ja hetkel on Tartu Ülikool püüdnud seda pigem maha vaikida ja väiksemaks teha? d) Kuidas suhtute hiljuti avalikuks tulnud juhtumisse, kus Tartu Ülikooli doktorant sattus teda juhendava vanemteaduri/nüüdse professori ahistamise ohvriks? Kas Tartu Ülikool tegi piisavalt, et olukorda lahendada? Kas pärast töötaja lahkumist on TÜ teinud piisavalt, et selliseid olukordi vältida tulevikus? Ning lõpetuseks, kas selline käitumine vanemteaduri poolt näitab üles sobilikke juhtimisoskusi professoriametiks? |
Volli Kalm: Hiljuti meedias käsitletud endise doktorandi ja tema endise juhendaja konfliktiga tegeles ülikool alates 2013. a lõpust. Kõigi osapooltega on korduvalt vesteldud ja neid nõustatud, instituudi juhatajat ja professorit on kohustatud probleem lahendada ning professorile on tehtud hoiatus. Veelgi enam, ka siis kui mõlemad, nii doktorant kui professor, sõlmisid 2016. a. ülikooliga lepingu, milles palusid juhtunut edaspidi käsitleda kahe isiku eraelulise probleemina, kirjutas ülikool professoriga sõlmitud lepingusse klausli, mis jätab ülikoolile õiguse tulla küsimuse juurde tagasi uute asjaolude selgumisel. Samal põhjusel taasalustasime 2017. a veebruari lõpus uuesti ülikooli-sisese juurdluse (toimuvale 2 kriminaaluurimisele lisaks), ja pärast selle tulemuste selgumist võtame seisukoha professori suhtes. See oli keeruline juhtum, mis pole ühepoolne ja mille lahendamist raskendas asjaolu, et mõlemad osapooled palusid ülikoolilt konfidentsiaalsust ja mitte sekkumist. Aga me oleme sellest õppinud ning nüüdseks on meil ainsa ülikoolina Eestis vastu võetud head akadeemilised tavad, koostatud võrdse kohtlemise juhend ning ametis on nii töötajate kui üliõpilaste psühholoogilised nõustajad. Õppimisruumi on ülikoolil ka selles, mis puudutab taoliste juhtumite avalikustamise aega, kohta ja viisi ning oma liikmeskonna informeerimist. Mistahes ahistamise-, diskrimineerimise või ebavõrdse kohtlemise juhtudel on tegutsemisviis ülikoolis väga selge ja lihtne. Neist tuleb ja peab rääkima, vaikimine ja kõrvaltvaatamine ei paranda töö- ja suhtlemiskultuuri. Üliõpilased peaksid pöörduma vastavalt sellele, kellega on probleem seotud, kas instituudi juhi, dekaani või õppeprorektori poole. Pidevalt on valmis nõu andma ja edasistes toimingutes toetama õppeosakonnas töötavad üliõpilasnõustajad. Töötaja peaksid pöörduma esmalt enda töö vahetu korraldaja poole. Kui probleem ongi tekkinud töö vahetu korraldajaga, siis struktuuriüksuse juhi poole. Kui sealt ei saa abi, on võimalik esitada see küsimus lahendamiseks akadeemilisele sekretärile. Lisaks on võimalik pöörduda personaliosakonnas töötava nõustaja poole, kelle ülesandeks on aidata osapooltel konflikti lahendus leida. Käitumisvõimalused erinevates olukordades on põhjalikumalt lahti seletatud Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendis: http://www.ut.ee/et/vordse-kohtlemise-juhend. Margit Sutrop: Ma arvan, et edaspidi me oleme põhimõtteliselt teises olukorras, sest nüüd on meil olemas võrdse kohtlemise juhend, millele saab konfliktide korral toetuda. Juhend hakkas kehtima alles käesoleva õppeaasta alguses. Palju sellest abi on, alles selgub. Kui juhendis ilmneb puudujääke, tuleb seda täiendada. Aga juhend üksi ei kaitse veel kedagi. Ohukohaks võib olla see, et inimesed ei oska näha, millal teatud käitumismuster on muutunud (või võib muutuda) diskrimineerimiseks või lausa ahistamiseks. Ülikoolis tuleb teha veel tööd, et luua raamistik, mis aitab tagada tõhusa ennetustöö, võimaldab väärkäitumise juhtumeid lahendada ja pakkuda kaitset ning toetust konflikti all kannatajatele. Lisaks on vaja ülikoolis edendada sellealast teadlikkust, sh et inimesed teaksid tugisüsteemide olemasolust. Siin on meil teiste riikide kogemusest palju õppida.
a) Sellest on tõsiselt kahju, et ülikooli maine on saanud kannatada. b) Saan vastata vaid kommunikatsiooni kohta, sest minu teadmine juhtumi kohta pärineb ajalehest ja rektori antud selgitustest. Antud juhul oli ülikooli jaoks olukord väga raske selle poolest, et ajakirjanduses ilmunud artikkel rääkis doktorandi ja juhendaja vahelisest konfliktist, aga ülikooli süüdistati juhtumi vales menetlemises, andmata ülikoolile piisavalt sõna, et selgitada, kuidas ta juhtumit menetles. Juhtum on õpetlik ajakirjanduseetika aspektist. c) Ma ei tea, millistele faktidele Teie väide põhineb, et Tartu Ülikool on püüdnud probleemi maha vaikida ja väiksemaks teha? Minul selliseid fakte pole. d) Kuidas suhtute hiljuti avalikuks tulnud juhtumisse, kus Tartu Ülikooli doktorant sattus teda juhendava vanemteaduri/nüüdse professori ahistamise ohvriks? Kas Tartu Ülikool tegi piisavalt, et olukorda lahendada? Kas pärast töötaja lahkumist on TÜ teinud piisavalt, et selliseid olukordi vältida tulevikus? Ning lõpetuseks, kas selline käitumine vanemteaduri poolt näitab üles sobilikke juhtimisoskusi professoriametiks? See on väga ebameeldiv juhtum, millest tean vaid ajalehtede ja rektor Volli Kalmu jagatud selgituste kaudu. Kuna ma ei ole olnud tekkinud olukorra menetlemisega seotud, ega ole seega kursis, milliseid samme, mis põhjustel ning millal astuti, siis ma ei tahaks seda juhtumit kommenteerida. Ma arvan, et ülikool õppis sellest juhtumist, sest vahepeal on koostatud võrdse kohtlemise juhend, mis annab juhtnöörid taoliste konfliktide lahendamiseks. Juhendi olemasolu ei anna muidugi kindlustunnet, et selliseid olukordi ei saa tekkida tulevikus, küll aga annab see kindlustunde, et ülikool taunib igasugust diskrimineerimist. Samuti annab ta juhiseid konflikti korral toimimiseks. Kui aja jooksul selgub, et see pole piisav, tuleb protseduure täiustada. |
3.8. Kui saate rektoriks, kas plaanite luua Tartu Ülikooli juurde sõltumatu kogu, mis tegeleks ahistamis- ja diskrimineerimisjuhtumitega? |
Volli Kalm: Jah, kui akadeemiline kogukond peab seda vajalikuks. Seni oleme me igal üksikul juhul moodustanud erapooletutest asjatundjatest komisjoni, kes selgitab välja asjaolud ja teeb ettepanekud, milliseid samme astuda. Meil on pidevalt töötav ja regulaarselt koos käiv akadeemiline komisjon, kelle pädevusse kuulub hinnangu ja soovituste andmine rektorile, kui tegemist on akadeemiliste heade tavade ja teaduseetika põhimõtete rikkumisega.
Margit Sutrop: Kas vajadus on püsivalt tegutseva sõltumatu kogu loomise järele või tuleks hoopis kellegi vastustuseks teha tegelda ennetuse ja teavitustööga ja lahendamisega, seda peab mõtlema. Siin võiks olla abi teiste ülikoolide kogemusest, sest mujal maailmas on antud teemaga pikemalt tegeldud. |
3.9. Milliseid samme peaks Tartu Ülikool teie hinnangul astuma, et tulevikus potentsiaalset ametialase võimupositsiooni kuritarvitamist nii akadeemilise kui ka administratiivse personali puhul ennetada? |
Volli Kalm: Olen veendunud, et akadeemiliste heade tavade ja ebavõrdse kohtlemise põhimõtete heakskiitmisele eelnenud laialdased arutelud ülikoolipere liikmetega on juba oluliselt kaasa aidanud nende võimalike probleemide äratundmisele ja teadvustamisele, samuti on tõusnud teadlikkus, mida neil juhtudel ülikoolis teha ja kelle poole pöörduda. Alustasime regulaarseid, kord semestris toimuvaid juhtide koolitusi, kus muuhulgas käsitlesime ka huvide konflikti ja ametialase võimu kuritarvitamise küsimusi. Personaliarenduskeskuse juhtimisel on plaan jätkata regulaarseid personalikoolitusi ning samuti jätkata juba aastaid toimunud töörahulolu küsitlusi, mille tulemuste baasilt saab planeerida järgmisi samme.
Margit Sutrop: Senisest tõsisemalt peame suhtuma huvide konfliktidesse, mida - arvestades Eesti väiksust, ei ole alati võimalik vältida, aga nendega seonduvate riskide teadvustamine ja tundlik käsitlemine on ikkagi võimalik. Ma arvan, et võtmeküsimus on suurendada mõistmist, miks on vajalik vältida huvide konflikte ja kaitsta nõrgemat osapoolt konfliktide puhul, kus osapooled on erinevatel võimupositsioonidel. See puudutab näiteks lähisugulaste ja lähisuhtes olevate inimeste töötamist üksteise otseses alluvuses, juhendaja ja juhendatava suhteid ja teisi taolisi olukordi. Tuleks luua kord, mis näeb ette, et välditakse lähisugulaste ja lähisuhtes olevate inimeste töötamist (sh juhendamisega seotud tööd) üksteise otseses alluvuses. Kui juhendajal ja juhendatavatel tekib lähisuhe, tuleks määrata uus juhendaja. See on oluline nii mõlemale osapoolele, hoidmaks töö- ja eraelu lahus, ent sama palju ka kogu kollektiivile, et kellelgi ei tekiks tunnet, et kedagi eelistatakse või koheldakse teistel alustel. Siin kehtib põhimõte, et asjad mitte ainult ei pea olema õiglased vaid ka näima õiglased.
|
3.10. Kas Teie hinnagul esineb Tartu Ülikoolis palgalõhe probleemi? Mida kavatsete selles küsimuses rektorina ette võtta? |
Volli Kalm: Analoogselt ülikoolivälise tööjõuturuga on meeste palk üldjuhul mõnevõrra kõrgem kui sarnast tööd tegevate naiste palk. Osaliselt on soolised palgaerinevused seletatavad palgaerinevustega erialade vahel ja juhtimisülesannete täitmisega. See tähendab, et suhteliselt kõrgete keskmiste palkadega meditsiini- ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades, samuti eri tasemete juhtide (rektoraat, dekaanid, instituutide juhatajad) hulgas on naisi suhteliselt vähe. Positiivne ja püsiv tendents on see, et sarnaselt 2015. aastaga tõusis ka 2016. aastal ülikoolis naiste keskmine kogupalk kiiremini (5%) kui meestel (3,8%). Akadeemiliste ametikohtade lõikes on naiste keskmise kogupalga tõus olnud kiirem professori, dotsendi, vanemteaduri ja nooremteaduri ametikohtadel. Kõik see näitab, et akadeemilistes üksustes on palgapoliitika kujundajad õigel teel ja põhjendamatu palgalõhe on kadumas.
Margit Sutrop: Analüüsist "Palk 2016" tuleb välja, et TÜs oli sooline palgalõhe 2016. aastal 24% (2015. Aastal 25%), st naiste keskmine palk oli 24% madalam kui meeste keskmine palk. Akadeemiliste ametikohtade lõikes oli suurim palgalõhe assistentide ja õpetajate grupis (8%). Vanemteadurite grupis on naiste keskmine palk meeste omast kõrgem.
2016. aastal sooline palgalõhe enamikes ametigruppides vähenes võrreldes 2015. aastaga. Täpsed andmed on meil vaid akadeemiliste töötajate kohta. ülikooli mitteakadeemiliste töötajate soolist palgalõhet ei ole ametikohtade lõikes uuritud. Palgalõhe on tõsine problem, millega tuleb tegelda. Aga edasi saame liikuda nii, et kõigepealt teeme paremad ja täpsemad ametijuhendid ning ütleme, kuidas me iga inimese tööpanust mõõdame. See on praegu liiga üldiselt kirjas ja seetõttu võib alati öelda, et üks teebki rohkem või paremini. Aga panus ei tohiks olla juhi kõhutunde põhjal otsustatud vaid peaks olema selgelt mõõdetav. Suur erinevus on palkade vahel ka erialade lõikes. Ühelt poolt on see tingitud sellest, et palgad on korrelatsioonis vastava sektoriga ühiskonnas. Teisalt on selle taga aga ka erinevate struktuuriüksuste rahaline võimekus. Igas valdkonnas on meil instituute, kes on rohkem hädas. Meil on instituute, kus lihtsalt ei ole võimalik rohkem maksta kui miinimumpalka ja isegi seda võidakse teha pidevalt miinuses olles. Minu kogemus dekaanina näitab, et abi on sellest, kui alustada probleemide kaardistamisest ja otsida komplekslahendust. Vähene finantsvõimekus viitab sageli ka probleemidele personalipoliitikas, õppekavades, teadustöös. Ühtki struktuuriüksust ei tohiks jätta tema hädadega üksi vaid tuleks püüda eri osapoolte koostöös leida lahendusi ning tõsta üldist võimekust. |
3.11. Dear Candidates, Thank you for the opportunity to ask you questions. I wish you both the best of luck. My question is with regard to gender differences. As in many other EU countries, the number of women in Estonia is far above the number of men (there is currently 113 to every 100 men (2016; https://www.stat.ee/29918)). Similarly, the proportion of young women with college degrees in Estonia is more than double that of young men (http://news.err.ee/107015/estonia-sets-eu-record-for-education-gender-gap), also in line with other EU countries. Of course, now Estonia has a woman president. How can we increase the number of women leaders in the University of Tartu, from the ground up? For example, the Estonian Academy of Sciences currently has no woman in the Division of Biology, Geology and Chemistry. In the "Structure of the University of Tartu", the only one mentioned (out of 10) is Professor Sutrop. Obviously, one of you is a man, and the other a woman, but I am not trying to be facetious. This question must be addressed by women as well as men. I certainly understand that this problem is not unique to the University of Tartu. It is very important to have diversity in leadership roles, to gain from the wealth of experience that only diversity can bring. But it is also important to have leaders that understand how to make changes happen. What is your opinion? Thank you in advance. |
Volli Kalm: Of course, the lack or underrepresentation of women in various leadership-required positions is a waste of available human capital. In various regulations of Estonian academic life there are measures promoting equal possibilities for advancement of women in their career path – for example, excluding the time of maternity- and childcare leave from the period of either grant or job evaluation. As of leadership roles the readiness of women to take these positions also ought to be higher, even though I do understand their preference to concentrate on their academic rather than administrative career. In that sense women are not different from men in general. In my career I have proposed vice-rector positions to women twice, I have supervised four female PhD students and mentored a female vice-dean. I will continue to involve women to my teams. However, I am not in favour of quota for guaranteeing equal representation of women in academic positions.
Margit Sutrop: I agree that diversity in leadership roles is important to gain from different perspectives. This concerns both gender-balance and balance between different disciplines. I do not think that we should introduce quota since this will put those who are elected in a difficult situation as if they were elected because of their gender or discipline. But we should raise awareness of this issue and reach the understanding that it is important. By paying more attention to this question and by being critical towards existing practices we will create step-by-step the culture where it is normal to seek balance.
|
3.12. Milliseid konkreetseid samme ja meetmeid kavatsete kasutusele võtta seoses hiljuti üleskerkinud ülikooli töötajate ja üliõpilaste diskrimineerimisküsimuse lahendamiseks? |
Volli Kalm: Olen sellele suuresti vastanud varem esitatud küsimuste juures. Seepärast siin lühidalt: vastu on võetud head akadeemilised tavad ja neid täiendatakse ja ajakohastatakse pidevalt. Juba nende tavade vastuvõtmisele eelnenud laialdased arutelud on toonud kaasa olulise teadlikkuse ja märkamise kasvu. Oleme kokku leppinud võrdse kohtemise juhendi ning uute asjaolude ilmnemise tõttu moodustasime akadeemilise sekretäri korraldusega uurimiskomisjoni viimase avalikkuses käsitlemist leidnud ahistamisjuhtumiga seonduvate asjaolude läbivaatamiseks; oleme kahtluste korral palunud algatada kriminaaluurimisi ülikooli (nüüdseks enamasti endiste) töötajate tegude suhtes; töötab ülikooli siseauditi büroo; toimunud on juhtkonna koolitused huvide konflikti äratundmiseks ja vältimiseks.
Margit Sutrop: Iga diskrimineerimisküsimusega tuleb tõsiselt tegelda. Õppeaasta alguses vastu võetud võrdse kohtlemise juhend annab ka konkreetsed juhised, kuidas konflikte lahendada.
|
3.13. Viimasel ajal on meediasse jõudnud palju eetikaga seonduvaid juhtumeid - ülikooli rahade kasutamine isiklikes huvides, ebavõrdne kohtlemine rahvuslikul või seksuaalsel pinnal, kahtlused teadustulemuste usaldusväärsuse osas jms. Nüüd, kus valmimas on üldisi põhimõtteid kajastavad head tavad, on vaja jõuda ka selgemate reegliteni. Mida tuleks esmalt teha, et selliseid olukordi ennetada? Kas sanktsioonid teatud rikkumiste osas peaksid olema ette teada? Milliste olukordade puhul peaks juhtkond väljendama nulltolerantsi (mitte hoiatuse näol)? |
Volli Kalm: Heade tavade koostamine ja arutelud on silmnähtavalt suurendanud inimeste teadlikkust probleemsete juhtumite äratundmisel ning see võiks edaspidi pigem vähendada administratiivsete reeglite osa akadeemilise kultuuri suunamisel. Leian, et vajalikke seaduseid ja reegleid on meil selliste juhtumite käsitlemiseks piisavalt. Kui millestki on puudu jäänud, siis pigem töökollektiivide sees asjade avatud käsitlemisest, kuna just ebaõigelt koheldud või ahistatud isikud on soovinud delikaatsust. Ma usun, et ebakohast käitumist aitab karistustest enam välistada pigem üldine suhtumine ja hoiakud. On olukordi, kus karistamine on asjakohane. Ülikoolis valitseb nulltolerants akadeemilise petturluse ja kohtus süüdimõistva otsuse saanud teadlikult seadusevastaste tegude suhtes. Mõistan täiesti, et akadeemilise kogukonna jaoks on nulltolerants laiema sisuga ja ma ei karda seda rakendada, muuhulgas oleme kahtluste korral korduvalt ülikoolipoolse initsiatiivina teinud ettepanekuid kriminaaluurimise alustamiseks. Kõik hiljutised konkreetsed näited on sisult vastuolulisemad ja mitte nii ühemõttelised kui meedias käsitletud, mistõttu pean tehtud otsuseid ja algatatud uurimisi proportsionaalseks sooritatud teole. Lisaks, kui küsija viitab teadustulemuste usaldusväärsusest rääkides eelmisel nädalal Eesti Ekspressis ilmunud loole, siis selle argumentatsiooniga ma ei nõustu. Margit Sutrop: Jah, peame kindlasti leppima kokku täpsed protseduurid, kuidas rikkumisi menetleda ja mis on võimalikud sanktsioonid ja kus on nulltolerants. Sanktsioonide kokkuleppimine ja neist teavitamine on oluline ka rikkumiste ennetamiseks.
|
* My department, under Faculty of Arts and Humanities, has for a long time experienced a toxic work environment where members of the staff are subjects to harassment. This week, a colleague of mine fainted following an argument with a superior. This has been the most difficult experience in my work life, so far. What can Margit Sutrop say to convince employees that she is able to provide a safe work environment for staff at the entire university? |
Margit Sutrop: I am aware of this conflict and I am deeply sorry for what happened. Unfortunately the dean cannot avoid such conflicts. What I can do is tp ensure that people know what is acceptable and what not. And we can pay more attention to character traits and behaviour in selecting people in leadership positions. Concerning the concrete case, the head of the College is dealing with it, she has mapped what happened and has asked help from the Administrative Office and the Dean’s Office. I hope that all members of the Department will also contribute to this task- to help to create a good working environment in the Department. |
|
4.1. Mida peate oma senise elu suurimaks saavutuseks ja mida oma seni suurimaks teadussaavutuseks? |
Volli Kalm: Elu suurim saavutus on minu pojad ja minu panus ülikooli juhtimisse tema väga erinevatel tasanditel. Suurim teadussaavutus on Kirde-Euroopa (Balti mere piirkond ja Ida-Euroopa platvorm) mandrijäätumiste ajalise ja ruumilise leviku ning sellega seotud klimaatiliste tsüklite väljaselgitamine ja seitsme kaitstud doktoritöö juhendamine.
Margit Sutrop: Suurima mõjuga on kindlasti olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse käivitamine 2001. aastal, mille tegevuses löövad täna kaasa kõik ülikooli valdkonnad. Eetikakeskusel on arvukalt häid koostööpartnereid nii Eestis kui ka 24 välisriigis. Rahvusvaheliste teadusprojektide kaudu on eetikakeskus pannud Eestis aluse eetiliste aspektide uurimisele erinevates teadustes ning rakendanud saadud teadmist ka praktikas, tõmmates Eesti ühiskonna väärtuste ja normide alasesse diskussiooni. Oleme käivitanud ka avalikkusele suunatud eetikaveebi: www.eetika.ee, mille kaudu saavad kõik huvilised kaasa rääkida eetikateemalistes aruteludes, samuti infot meie konverentsidest, koolitustest, raamatutest, väärtusmängudest ja Eesti koolides ja lasteaedades läbi viidavast väärtusarendusest. Meie rahvusvahelised partnerid kinnitavad meile, et eetikakeskuse laiapõhjaline tegevus on unikaalne kogu maailmas.
Teaduslike saavutustena võiks esile tuua kahes erinevas valdkonnas tehtut. Esiteks esteetika, keele- ja vaimufilosoofia piirimail kirjutatud monograafias “Fiction and Imagination. The Anthropological Function of Literature” (Paderborn, 2000) esitasin oma originaalse fiktsiooniteooria ning kirjeldasin, mille poolest kirjanduslike tekstide lugemine erineb nt teaduslike või publitsistlike tekstide lugemisest. Teiseks, eetika valdkonnas on mu suurim panus pluralistliku väärtuste kaalumise meetodi rakendamine meditsiini-, eluteaduste, geenivaramute, e-tervise andmebaaside, biomeetriliste tehnoloogiate ja hariduse eetiliste aspektide käsitlemisel. Selle lähenemise kohta on mul ilmunud alates 2008 aastast tänaseni rida publikatsioone sellistes tippajakirjades nagu Bioethics, Cambridge Quarterly of Healthcare Ethics, Journal of Internal Medicine ja mainekate kirjastuste nagu Cambridge UP, Springer, Ashgate, Sage kogumikes. |
4.2. Mida soovitaksite 20-aastasele endale? |
Volli Kalm: Kui ma oleksin praegu 20-ne, siis loodetavasti oleksin kuskil bakalaureuseõppe lõpu lähedal. Soovitaksin magistriõppesse minnes vahetada eriala ja valida midagi täppisteadustega seotud tehnoloogia vallast, kombineerides seda korralikus mahus IT haridusega. Kui veel pole võimalust kasutanud, siis kindlasti soovitaksin minna vahetusüliõpilaseks välisülikooli, õppida korralikult selgeks kolmas-neljas võõrkeel, õppida maksimaalselt täiskoormusega ja käia tööl suvel.
Margit Sutrop: See on huvitav küsimus. Ma soovitaksin võtta asju rahulikult – kõik Sinu eneseteostuse võimalused on Sinu enda sees juba olemas. Vaja on vaid puhastada ümbert kõik ülearune ja jõuda oma päris-minani.
|
4.3. Mis on teie lemmikraamat ja miks? |
Volli Kalm: Lemmik muutub ajas, üldiselt meeldivad ajalookäsitlused, memuaarid, teadusfilosoofia. Viimasest ajast Lindsey Huges’i “Romanovid”, mõni aasta varem Siegfried Von Vegesack’i “Balti tragöödia”, täiesti teistlaadne stiil ja väga hea on Dan Lyons’i “Disrupted: My Misadventure in the Start-Up Bubble”.
Margit Sutrop: Tammsaare „Tõde ja õigus“ kui eestluse filosoofia peateos.
|
4.4. Palju on 1+1, ehk kuidas suhtute laenu võtmisesse? |
Volli Kalm: Mõistlikul määral mõistlikult.
Margit Sutrop: Laenu võtmine on mõistlik, kui see suurendab võimekust midagi suuremat ette võtta.
|
4.5. Millise juhtimisalase koolituse viimati läbisite ja millal? |
Volli Kalm: Iga päev toimub praktiline koolitus! Spetsiaalselt organiseeritud koolitusena viimati 15. novembril 2016. a, kui toimus uurimisasutuse abil läbiviidud juhtide koolitus huvide konflikti vältimiseks, enne seda 2015/16 talvel Mare Porki & Heiti Paku koolitus koosolekute juhtimisest.
Margit Sutrop: Eelmisel kevadel osalesin ülikoolis Aavo Koka ja Maaja Vadi väga toredal koolitusel „Akadeemilise juhtimise eripärast“ ja Pärnu juhtimiskonverentsil. Terve eelmise aasta vältel tegin läbi juhtide coachingu-programmi.
|
4.6. Mis oli teie ülikooliaegne suurim viga, mida keegi kindlasti ei tohiks korrata? Näiteks seoses õppimismeetoditega, tudengieluga. |
Volli Kalm: Tegin mitmeid vigu, mida ei peaks kindlasti kordama. Võinuksin selle ajaga oluliselt rohkem saavutada, ehk targemaks saada, paraku raiskasin liiga palju aega mõttetult ja õppisin viimasel hetkel. Pidutsemistki võinuks vähem olla. Oli ka lollusi (tsikliga, ühiselamus, kaarsillal) , mis lõppesid hästi, kuid mida kindlasti ei tohiks korrata.
Margit Sutrop: Sel ajal, kui mina õppisin, oli kombeks eksamiks õppimist alustada kolm päeva enne eksamit. Sellise õppimismeetodiga suudetakse küll palju materjali korraga pähe ajada, aga unustatakse pärast kiiresti kõik õpitu. Õppima peab mitte eksamiks, vaid eluks. Faktide meeldejätmise asemel on olulisem õppida infot leidma, kriitiliselt hindama ja kasutama. Kõige tähtsam on õppida teaduslikke probleeme lahendama. Siis on sellest kasu kogu eluks.
|
* Eesti vajab reaalalasid. Ja see on olnud ülimalt meeldiv, kuidas TÜ neid ka pakkunud on. Ei küsi siin midagi, lihtsalt annan kena hinnangu ja soovin jätkuvat edu. Soovin, et veelgi tuleks sarnast võimalust nagu seda on olnud informaatika mitteinformaatikutele. Tänan siinkohal ka TÜ matemaatika ja arvutiõppe õppejõude. Ikka väga huvitavalt, tõsiselt ja hästi tehtud! |
Volli Kalm: Väga meeldiv tunnustus, eelkõige arvutiteaduse instituudi lektor Eno Tõnissonile ja tema meeskonnale. Soovime samas vaimus jätkata, sh Teaduskooli tellimusel valdkondades valmistatavate MOOC’ide abil, mis on mõeldud teaduste populariseerimisele ja tutvustamisele väljaspool ülikooli. |