Rektorikandidaatidele esitatud küsimused | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Rektorikandidaatidele esitatud küsimused

* tärniga tähistatud küsimused on esitatud vaid ühele rektorikandidaadile

1. ÕPE JA TEADUS

1.1. Kas peate õigeks, et ülikool püüab olla tudengite jaoks „klienditeenindaja“ rollis? Pean silmas, et üliõpilaste „rahulolu“ õppeainetega peetakse tähtsamaks sellest, mida nad konkreetselt ainekursuselt reaalselt õpivad?

Näide: Instituudi nõukogu koosolekul räägitakse „kvaliteetsetest“ õppejõududest ja ainetest ainult selle kriteeriumi järgi, millised on tudengite hinnangud (s.t ained hinnanguga üle 4+ on „kvaliteetsed“).

Toomas Asser: Õppekvaliteedi hoidmise sidumine kitsalt klienditeeninduse mentaliteediga ei ole päris õige. Usun, et viimast ei ole ülikoolis ülemäära palju. Üliõpilaste tagasiside õppetööle on üks rahvusvaheliselt tunnustatud kõrghariduse kvaliteedikriteeriumitest ja oleks vale sellele tähelepanu mitte pöörata. Küll aga on oluline tegeleda õppetöö kvaliteedi kindlustamisega mitmekülgselt, võttes arvesse ka välis- ja sisehindamise andmeid, õppekavade vastavust ühiskonna ees seisvatele eesmärkidele jm. Küsimuses kirjeldatud koosoleku juhtimise stiil viitab aga probleemile, millele osundan ka oma eesmärkides – ülikooli juhtide ja juhtimiskogude pädevuste ja hoiakutega töötamine vajab senisest rohkem tähelepanu.
Margit Sutrop: Küsija viitab ilmselt sellele, et raskete ainete puhul võib tudeng õppimise ajal nuriseda, aga hilisemas elus olla õnnelik, et sai olulisi teadmisi. Elu näitab, et üliõpilased hindavad siiski kõrgelt ka „raskeid“ loengukursusi, kus peab tegema palju tööd, kui need on õpetatud heal tasemel. Ja kui mõne õppejõu või kursuse puhul on mitu aastat järjest madalad hinded, siis ilmselt peaks õppejõud muutma oma õpetamist. Nõustun küsijaga, et üliõpilaste tagasiside ei saa olla ainus kriteerium, mille alusel õppetööd hinnata. ÕIS 2 käivitamisega luuakse uus tagasisidekeskkond, mis keskendub eelkõige õppija enda hinnangule oma õppimise edenemisele. Tagasiside kogumise metoodikat tuleb aga veel edasi täiustada.
 
1.2. Humanitaarvaldkonnas on probleem õppeainete mahtudega. Suur osa aineid on 3 EAP, mis tähendab, et tudeng peab ühe semestri jooksul võtma väga palju aineid. Kas on võimalik üle ülikooli õppekavasid ümber struktureerida, et muutuks õppekorraldus ja suureneksid õppeainete mahud?
Toomas Asser: Suurema mahuga õppeainetele üleminekust on ülikoolis räägitud juba mõnda aega ja usun, et eri valdkondades on selles suunas positiivseid arenguid ka ette näidata. Õppekavade sisu ja ülesehituse eest on ülikoolis pandud põhivastutus valdkondade nõukogudele. Üliõpilased saavad nõukogude liikmetena ka ise sekkuda õppekavade sisu uuendamisse. Õppekavaarendus on pidev protsess. Üliõpilaste tagasiside ainete ebamõistlikust töömahust on väga vajalik ja seda tuleb kindlasti arvestada. Üks võimalus keskselt protsesse suunata on kehtestada ainete miinimummahuks näiteks 6 EAPd. Valdkondades võib aga selles osas olla erinevaid praktikaid ja argumente, miks eelistatakse väiksema mahuga aineid. Olukorda tuleks õppeprodekaanidega analüüsida ja leida õppekorralduses optimaalsed variandid.
Margit Sutrop: Kui tudeng peab semestri jooksul sooritama kümme 3 EAP mahus ainet ja kõik lõpevad eksamiga, siis on seda kahtlemata liiga palju. Õppekavade arendamise üks prioriteete on väikeste ainete koondamine suuremateks. Võti on siin õppekavade haldajate, st instituutide ja programmijuhtide käes. Humanitaarvaldkonna instituudid on erineval viisil toiminud. Mõned neist on suuresti läinudki üle 6 EAP mahus kursustele. Need instituudid, kelle aineid võtavad palju teiste erialade tudengid vaba- või valikainena, ei ole tahtnud suuremahulisi aineid teha, kuna väiksemahulisi kursusi on kergem oma kohustuslikele ainetele lisaks võtta. Ka on tudengile praeguse õppekulude hüvitamise korra juures päris halb, kui ebaõnnestub suure mahuga aine (nt 9 või 12 EAP), sest siis tähendab ühe aine mittesooritamine üsna kindlalt ka kopsaka arve saamist. Kui sooritamata aineid on enam kui üks, siis suurendab see ka üliõpilase väljalangemise riski. Kindlasti on võimalik ka üle ülikooli ainete mahte suurendada. Aga tuleb korralikult läbi mõelda, millised riskid sellega kaasnevad. Samuti võivad erinevatele erialadele sobida erinevad lahendused.
 
1.3. Kuidas parandada Tartu Ülikooli eesti viipekeele tõlgi õppekavaga tekkinud olukorda?
a) Miks on Teie pakutud olukorra lahendamise viis kõige sobivam?
Toomas Asser: Eesti viipekeel on rahvuskeel, ainuomane Eesti kultuuriruumile ja osa sellest. Tulenevalt sellest kannab Tartu Ülikool rahvusülikoolina ka vastutust selle arendamise eest. Viipekeele tõlke on Eestile vaja ning neid on koolitatud just Tartu Ülikoolis. Kas „olukorra“ all mõtleb küsija seda, et eripedagoogika osakonnas ei ole kvaliteetse õppe pakkumiseks piisavalt doktorikraadiga spetsialiste? Või on „olukord“ seotud ebapiisava rahastusega? Ebapiisav rahastus on paraku väga paljude õppekavade probleem. Kui eriala ei ole olnud tulemuslik teadus- ja arendusrahade hankija, siis on vaja väga tõsiselt analüüsida, kuidas kasvatada võimalikult kiiresti eriala teadusvõimekust. Teisalt – õppekavade rahastus peab olema piisav kvaliteetseks õppeks. Mudelid, mille põhjal ülikoolile tulemuslepingus raha eraldatakse, tuleb läbi vaadata ja kaasajastada. Sama protsessi peame läbima ka ülikoolis endas. Ma ei ole piisavalt kursis seniste aruteludega, et hinnata õppekava suunamuutusi. Kindlasti peab viipekeele õpetamine Eestis jätkuma. Õpetamise korraldusliku poolega viin end rektorina tööle asudes koheselt kurssi.

Margit Sutrop: Sel kevadel peaks eesti viipekeele tõlkide õppekava lõpetama 8 üliõpilast. Sellele õppekavale üliõpilasi enam vastu ei võeta. Kava on ametlikult suletud, sest meil ei jätkunud ressursse, ei raha ega inimesi selle õpetamiseks. Õpe jätkub täiendusõppe vormis: esimene viipekeele õpetajate täienduskoolitus toimus juba sügisel 2017 Tartus. Koostööd tehakse Sotsiaalministeeriumiga. Samas tuleb edasi arendada eesti keele kõnetuvastusprogrammi ja kõnesüntesaatorit. Nt emakeelepäeva aulakonverentsil „Selle maa keel“ töötas kõnetuvastus juba päris hästi.
 
1.4. Kuidas tagab rahvusülikool õpetajate järelkasvu?
a) Kui oluline teema see on?
Toomas Asser: Kindlasti on see oluline teema! Ka vastutusvaldkondade jaotuses on õpetajakoolitus just see, kus vastutajad on nii TÜ kui ka Tallinna Ülikool. Tartu Ülikool tahab kindlasti ka tulevikus olla õpetajaid koolitav ülikool. Ülikoolis jaguneb vastutus õpetajate järelkasvu koolitamise eest mitme üksuse vahel ning see koostöö on praeguseks kindlasti paranenud. Hea õpetaja peab olema tugev nii oma erialateadmiste kui ka õpetamisoskuste poolest. Kõik algab ikka sellest, kui väärtustatud on ühiskonnas õpetaja amet. Noored teevad oma erialavaliku tänapäeval ikka tulevast töökohta ja oma arenguvõimalusi silmas pidades. Meie naaberriikidest paistab Soome silma selle poolest, et õpetajakoolitusse on ülisuur tung ja sinna astuvad parimate akadeemiliste võimetega noored. Eesti ühiskonna kestmise seisukohalt on kolm keskset ja horisontaalset lähenemist vajavat valdkonda, kuhu peavad panustama kõik. Need on IT, tehnoloogiad ja õpetajakoolitus. Neis valdkondades ei saa riik lubada endale ignoreerimist ega vastutusvaldkondade jaotamisel ühele ülikoolile keskendumist. Õpetajakoolitus ja kasvatusteadused on alus kõigile teistele erialadele. Ülikoolis on õpetajakoolitus viimastel aastatel läinud ülesmäge, aga peame pingutama, et ühiskond ja valitsus mõistaksid praeguse õpetajate põuaga kaasnevaid riske ja aitaksid, sh õpetajate palkade ja ameti prestiiži tõstmisega, ülikooli pingutustele kaasa. Esmajärjekorras vajab tähelepanu õpetajakoolituse erialade vastuvõtuhuvi tõstmine.
Margit Sutrop: Õpetajate järelkasvu teema on väga oluline nii Tartu Ülikoolile kui kogu riigile. Täna on 30-aastaste ja nooremate õpetajate osakaal üldhariduskoolides 12% ringis. Seda on selgelt liiga vähe. Eesti elukestva õppe strateegias 2020, mille koostamises ma osalesin, on eraldi programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid”, mis sisaldab erinevaid meetmeid õpetajate järelkasvu probleemi lahendamiseks. Rahvusülikool jagab õpetajakoolituses vastutust Tallinna Ülikooliga. Viimastel aastatel on Tartu ülikool põhjalikult uuendanud õpetajakoolituse õppekavu. Probleemiks on jätkuvalt õpetajaameti vähene atraktiivsus (maine, palk, aga ka koormused, töökorraldus, tugiteenuste kättesaadavus), mis peegeldub ka madalas konkurentsis õpetajakoolituse õppekohtadele ja ülikooli lõpetamise järel tööle suundumises. Kõige populaarsemad on lasteaiaõpetaja ja klassiõpetaja õppekavad. Kõige ebapopulaarsemad on gümnaasiumiõpetaja õppekavad. Eriti suur tung on sessioonõppesse, sest suur osa õppijatest juba töötab, tihti ka koolis või lasteaias. Mida teha? Suurendada paindlikke õppevorme töötavatele üliõpilastele. Ülikool avas hiljuti 18-kuulise õpetajahariduse õppekava sessioonõppes. Arvestades Eesti tööjõuturu väiksust väljaspool pealinna, tuleb järjest rohkem arvestada ka selliste võimalustega, et kool leiab inimese, kes tahab töötada ja kellel on piisavad erialased teadmised, ning ülikool võimaldab töökohapõhist õpetajakoolitust. See tähendab, et koolil ja koolis töötavatel kogenumatel kolleegidel oleks edaspidi suurem roll kooli uute õpetajate väljaõppes. Juba praegu saavad vähemalt poole kohaga koolis töötavad üliõpilased õppida õpetajakoolituse õppekavadel osakoormuses tasuta ja see on hea.
 
1.5. Kuidas suhtuda õppejõudu, kes teeb oma tööd lohakalt ning paneb liiga kergekäeliselt kõrgeid hindeid?
a) Kuidas suhtuda õppejõudu, kes parandab tudengite kodutöid pika hilinemisega?

Toomas Asser: Nõudlik suhtumine ülikoolihariduse andmisse nii ülikooli, õppejõudude kui ka üliõpilaste poolt on peamine õppekvaliteedi garantii. Uuringud kinnitavad, et tagasiside, mida tudengid õppejõududele annavad, ei ole positiivses seoses õppejõu leebe hindamispoliitikaga. Seega tõstab õppejõu vähene nõudlikkus hindamisel küll üliõpilaste keskmist hinnet, aga ei oma sisulist tähendust kursuse tegeliku taseme hindamisel. Ka hindena leebelt tagasisidestatud kursus võib üliõpilase jaoks olla väga arendav. Ja vastupidi. Mina soovitan õppekvaliteedi arendamisel rohkem tähelepanu pöörata just õppe sisule.

a) Õppejõud on sageli üsna ülekoormatud ja pikad viiteajad võivad olla põhjendatud. Oluline on siiski, et õppejõud informeeriks üliõpilasi juba kodutöö andes tagasiside esitamise ajast.


Margit Sutrop: Nõudlikkus enda ja teiste suhtes on kindlasti see, mida ülikool peaks väärtustama. Kui kolleegid või üliõpilased märkavad õppejõu töösse suhtumises probleeme, tuleks kindlasti reageerida. Kollegiaalne tagasiside on ülikoolis väga soositud. Üliõpilased võiksid probleemidest ise õppejõuga rääkida või siis pöörduda oma esindajate poole, vajadusel ka programmijuhi või instituudi juhataja poole. Juht peaks analüüsima, milles on tegelikult probleem. Kas küsimus on õppejõu suhtumises, ülekoormatuses või ebapiisavates õpetamisoskustes. Õppejõule võib tulla kasuks osalemine mõnel õpetamisalasel koolitusel.

a) Tudengi seisukohalt on mõistetav, et ta soovib kiiret tagasisidet. Õppejõul võib küsimus olla selles, et grupp, kellele tagasisidet tuleb anda, on liiga suur või on õppejõud ülekoormatud. Aitab see, kui probleeme teadvustada ja otsida lahendusi (nt anda tudengitele aegsasti teada, millal tagasiside tuleb; jagada grupp eri õppejõudude vahel; anda õppejõule appi õppeassistendid vms).
 
1.6. Eestikeelsetes ainetes osaleb ka tudengeid, kes ei saa eesti keelest aru. Kas peate seda õigeks?
a) Kas eestikeelses aines tohib sõna võtta muudes keeltes ja/või esitada võõrkeelseid koduseid töid?
Toomas Asser: Õppetöös osalemise eelduseks on õppeaine sisu mõistmine. Seega ei pea ma mõeldavaks, et õppetöös saaks osaleda loengu töökeelt valdamata. Sõnavõttude ja kodutööde esitamisel pean võimalikuks, et keele valik toimub osalejate kokkuleppel.
Margit Sutrop: Ma olen üldiselt paindlike lahenduste poolt. Kuna meil ei ole välistudengitele alati pakkuda piisavat valikut ingliskeelseid aineid, võivad nad soovida läbida eestikeelset ainet inglise keeles. 
Muus keeles vastamise ja kodutööde muus keeles esitamise lubamine on õppejõu otsustada. Tal ei ole kohustust seda lubada, aga ta ei pea ka keelduma ehk saabki otsustada aine spetsiifikast või ka oma koormatusest sõltuvalt. Õppekorralduseeskiri ei sätesta selle olukorra kohta otsesõnu midagi. Ainekavasse lisatakse õppetöö keel ning õpiväljundite omandamiseks vajalikud keeled (eelkõige õppematerjalide läbitöötamise kohta). Oluline on, et kui õppejõud on nõus võtma vastu ühelt üliõpilaselt töö võõrkeeles, peab ta seda tegema ka kõigi teiste ainele registreerunud üliõpilaste puhul. Kui tudeng soovib eestikeelses aines esitada võõrkeelse kodutöö, siis on küsimus, miks ta seda teha tahab. Kui põhjendus on, et kirjandus on inglise keeles või tal on lihtsam end väljendada võõrkeeles, siis see ei ole mu meelest piisav põhjendus, sest oma eriala eestikeelse sõnavara omandamine ja eneseväljendusoskuse arendamine emakeeles on sama oluline kui ainealaste teadmiste hankimine.
 

1.7. Kas Te peate õigeks, et võõrkeeli õpetatakse aina enam inglise keele baasil?
a) Kas Eesti eelis ei peaks olema just see, et inimesel on võimalik tekitada sild eesti keele ja õpitava võõrkeele vahele?
b) Miks on häbiväärselt vähe aineid, kus võrreldakse õpitavat võõrkeelt ja eesti keelt?

Toomas Asser: Mul kahjuks ei ole ülikooli praeguse keeleõppekorralduse kommenteerimiseks piisavalt andmeid. Olen kursis, et Tartu Ülikoolis õpetatavast peaaegu sajast keelekursusest on umbes 15 sellised, mida õpetatakse inglise keele baasil. Nende eelis on võimalus õpetada keeli samal ajal nii eesti kui ka välistudengitele. Kui vähem levinud võõrkeelte jaoks ei ole võimalik leida eesti keele baasil õpetada suutvaid õppejõude, siis tuleb valida, kas keeleõpet ei pakuta üldse või leiame õpetama välisõppejõu, kes eesti keelt ei oska. Minu arvates on rahvusülikoolis keeleõppe korraldamisel võtmeküsimus hoopis eesti keele õpetamine välisüliõpilastele. Seda tehakse nii inglise kui ka vene keele baasil.
Taas selle valdkonnaga oma praegust vähest kokkupuudet tunnistades julgen siiski arvata, et Tartu Ülikoolis ei õpetata keeli võrdluse ja kontrastiivkursusteta.
Margit Sutrop: Suurenev välistudengite, aga ka võõrkeelsete kodutudengite arv on tõepoolest tinginud olukorra, kus maailma keelte ja kultuuride kolledž pakub mitmeid keelekursusi ka inglise keele baasil. See on aga eesti keele baasil loetavate keelekursuste kõrval kaduvväike osa. Mõneti on inglise keele baasil loetavad keelekursused seotud ka ülikoolisiseste tellimustega instituutidest, kus on ingliskeelsed õppekavad. Kolledž on tasakaaluks üritanud pakkuda samale tasemele kursusi nii inglise kui ka eesti keele baasil. Nii loeti nt käesoleva õppeaasta sügissemestril rootsi, prantsuse, vene, hispaania keele algkursuseid nii eesti kui ka inglise keele baasil. Nö eksootilisemate või väiksema rääkijate hulgaga keelte kursuseid (nt hiina, läti, leedu, türgi), kus on ka vähem osalejaid, pakutakse üle semestri kord eesti, kord inglise keele baasil. Kui antud küsimuste koostamisel on lähtutud ÕISi andmetest, siis tuleks silmas pidada ka seda, et mitmetel ainetel (nt inglise keel alates tasemest B1 ja anglistika osakonna õppekavalised ained) on õpetamise keeleks märgitud nii inglise kui ka eesti keel, st et otsingus on nad mõlema baaskeelega ainete loetelus. Seda põhjusel, et alates kesktasemest kasutatakse ka õppekeelena juba sihtkeelt ja oluliselt vähem baaskeelt. Statistika näitab, et käesoleva õppeaasta sügissemestril loeti inglise keele baasil 100 ainekursust. Neist 44 on anglistika osakonna ained või siis inglise keele kursused alates tasemest B1. 12 ainet on eesti keele kursused välistudengitele. Lisaks on prantsuse, vene, hispaania ja itaalia keele kursused, mida loetakse nii inglise kui ka eesti keele baasil.
 
1.8. Hiina tähtsus maailma kontekstis kasvab aasta-aastalt. Kas Tartu Ülikoolis peaks olema hiina keele õpe vähemalt tasemeni B2?
a) Kas saab rääkida tõelisest avatusest välismaailmale, kui meil puuduvad hiina keele oskajad?
Toomas Asser: Hiina on kindlasti üks maailma majanduse eestvedaja ja Eesti ühiskond vajab Hiina ühiskonda ja hiina keelt tundvaid spetsialiste. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tehakse hiina keele ja kultuuri õpetamisel tänuväärset tööd. Leian, et see töö peab veelgi süvendatumalt jätkuma. Loomulikult võiks see toimuda kuni B2 tasemeni. Mulle on kinnitatud, et senine kõrgemate tasemete õpetamine on jäänud pigem õppijate, mitte õpetajate puudumise taha. Seega on ülikooli ülesandeks pigem hiina keele (ja miks mitte ka jaapani ning korea keele) õppimise reklaamimine üliõpilaste hulgas. 
Margit Sutrop:  Hiina keele kursuste info leiab TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži koduleheküljelt.
Lähiajal kindlasti kasvab Hiina-suunaline koostöö ja keeleõpe. Alates 2003. a on Tartu Ülikool sõlminud üheksa kahepoolset koostöölepet Hiina kõrgharidusasutustega tudengite vahetuseks. Sellel õppeaastal on Tartu Ülikoolis 20 Hiina kodakondsusega tudengit ja töötab 3 õppejõudu. 2016. aastal loodi interdistsiplinaarne konsortsium Aasia keskus. Peagi avab Tartu Ülikool „Aasia ja Lähis-Ida uuringute“ magistriõppekava. Õppekavaga soovitakse koolitada Aasia ja Lähis-Ida ühiskondi, majandust ja poliitikat tundvaid kodanikke, kes oskaksid ja tahaksid panustada Eesti riigi arengusse. Loomulikult õpitakse ka hiina keelt.
 
1.9. Kas Tartu Ülikooli alalised õppejõud peaksid oskama eesti keelt ning tundma huvi Eesti, eestluse ja eesti keele vastu?
Toomas Asser: Kõikidele, kes on otsustanud end pikaajaliselt Eestiga siduda ja siin juhtivatel ametikohtadel töötada, kehtivad keeleseadusest tulenevad nõuded. Olen kindel, et end ülikooliga pikaajaliselt sidunud isikud ei ole eesti keele ja kultuuri suhtes ükskõiksed. Tartu Ülikool pakub välispäritolu töötajatele meie ühiskonnaga kohanemiseks tuge. Olemas on nii keeleõppe võimalused kui ka tugiteenused Eesti eluga kohanemiseks. TÜ alalised õppejõud peaksid ja kindlasti ka tahaksid osaleda Eesti elus ja selleks on keeleoskus oluline. Meil on selle kohta palju positiivseid näiteid.
Margit Sutrop: Ilmselt mõtleb küsija siin mõne teise emakeelega välisõppejõude. Jah, oleks loomulik, et mingi aja jooksul õpivad alaliselt siin elavad ja töötavad välismaalased ära eesti keele. See aitab neil endal paremini hakkama saada, suhelda ning siinsest elust ja kultuurist osa saada. Ülikool pakub siin töötavatele välismaalastele, teistest riikidest saabunud külalisõppejõudele ning nende pereliikmetele eesti keele ja kultuuri kursuseid. Õppimisvõimalusi on päris algajatele, kesktasemel õppijatele ning edasijõudnutele.
Selle aasta emakeelepäeval korraldas humanitaarteaduste valdkond konverentsi „Selle maa keel“, mille raames näitasime ka videoklippe, kus välistöötajad rääkisid, miks nad peavad oluliseks eesti keele oskust. Need on väga inspireerivad intervjuud ja näitasid hästi, miks on võõramaalastel kasulik eesti keelt õppida.
 
1.10. Miks on magistriõppekava Euroopa keeled ja kultuurid ingliskeelne?
a) Kas sildade ehitamine eesti keele ja võõrkeelte vahel pole enam oluline?
b) Miks peab õppima prantsuse keelt inglise keele baasil?
Toomas Asser: Ma ei ole praegu piisavalt informeeritud, et kommenteerida HV valdkonna kaalutlusi õppekava sisu ja töökeele valikul. Eeldan, et selle põhjuseks võib olla juurdepääsu tagamine samaaegselt nii eesti kui välispäritolu üliõpilastele, kes saavad ülikoolis õppima asudes valida ise oma õpitee kombinatsioone. Sildade ehitamine eesti keele ja võõrkeele vahel on kindlasti oluline.
Margit Sutrop: Euroopa keeled ja kultuurid on ingliskeelne seetõttu, et sellel õppekaval saaksid õppida ka välistudengid. Neile tuleb lugeda üldaineid inglise keeles. Erialaained on võõrfiloloogia õppekavas nagunii kas inglise, saksa, prantsuse, hispaania, vene, rootsi, taani või norra keeles, olgu õppekava siis eesti- või inglisekeelne. Mõnd võõrfiloloogiat õppivad eesti tudengid peaksid õppima neid üldaineid inglise keeles. Nemad võivad õppida üldaineid koos eesti keele- või kirjandusteadlastega eesti keeles.
Kui magistriõppekaval oleks lubatud mitu keelt (nagu doktoriõppekavade puhul), oleks sellel õppekaval kaks keelt: inglise ja eesti. Tartu Ülikool on riigile edastanud palve muuta ülikooli seadust nii, et bakalaureuse- ja magistriõppekavadel võiks olla mitu õppekeelt. Praegu kehtiv ülikooli seadus ei võimalda magistriõppekavadel kahte õppekeelt. Seetõttu tuleb otsustada, kas õppekava keel on eesti või inglise keel, kuigi see tegelikult ei tähenda, et kõik ained oleks selles keeles.
 
1.11. Kas tudengite loidus kui suhtumine on probleem?
Toomas Asser: Valik asuda õppima Tartu Ülikooli võiks olla teadlik ja teadvustatud otsus kvaliteetse hariduse omandamiseks ja elus hästi hakkama saamiseks. Lisaks oma õppekava täitmisele võiksid meie üliõpilased ka avastada, millise (tasuta!) kullaagu juurde nad on sattunud. Ja ahmida neid tohutuid lisaväärtusi, mida Tartu Ülikool pakub – eri keelte õpetamine, ettevõtluskursused, üliõpilasorganisatsioonides meeskonnatöö ja juhtimise kogemine, spordi- ja kultuuritegevuse võimaluste kasutamine.
Margit Sutrop: Loidus on probleem. Mulle meeldib väga tudengkonna loosung „OLE ROHKEM”, mis kutsub tudengeid organiseeruma, olema aktiivsemad, otsima võimalusi areneda, panustada, ise teha, hankida praktilisi kogemusi.
 
1.12. Kas seminar, kus vaikitakse, magatakse või suheldakse sõpradega internetis, on seminar?
Toomas Asser: Vt küsimust 1.11.
Margit Sutrop: Ei. Seletav sõnaraamat ütleb, et seminar on loenguil kuuldu, iseseisvalt loetu või uurimuste ühisarutamine õppejõu juhendamisel.
 
1.13. Miks on kohati väga vähe vaikseid kohti, kus tudeng saaks jalga puhata ja õppida? Veski tänava õppesaalid on suurepärased, aga asuvad kaugel. Tudenginurgad on pigem kohad, kus käiakse lobisemas.
Toomas Asser: Nõus, üliõpilastele avatud akadeemilise õhustikuga ruume võiks olla veel rohkem. Tean, et ka praegune rektoraat tegeleb selle teemaga ja ka mina kavatsen rektorina üliõpilaste õppekeskkonnale tähelepanu pöörata.
Margit Sutrop: Kaugus on suhteline mõiste. Olen oma programmis V teema „Inimesed ja keskkond“ sõlmpunktis 1 öelnud, et ülikool peab muutuma tudengisõbralikumaks ja looma tudengitele rohkem lõõgastumise ja omavahelise suhtlemise võimalusi. Need võiks olla igas õppehoones. Uutesse õppehoonetesse võiks need kohe sisse planeerida, vanades tuleb mõelda, kuidas seda teha. Kui raamatukogu avatakse, laheneb loodetavasti ka õppimiseks sobiva koha leidmise probleem.
 
1.14. Eeldades, et Tartu Ülikool pöörab tulevikus senisest enam tähelepanu rahvusvahelistumisele, siis millised erialad peaksime avama välistudengitele?
a) Millistest riikidest võiksid välistudengid meile tulla?
Toomas Asser: Tartu Ülikool ei peaks piirduma kindlatest piirkondadest tudengite eelistamisega. Oodatud on kõik välistudengid, kuid samas ei tohi nad saada meie enda üliõpilaskandidaatidega võrreldes vähimatki hinnaalandust. Maailm muutub kiiresti ning peame avama tulevikuerialasid, mis ühendavad erinevaid erialasid ja valdkondi – näiteks IT ja ettevõtlus. Ainult teadmisi ja tehnoloogiad kasutades on võimalik muuta meie majandus targemaks ja pakkuda kõrgemat lisandväärtust.
Sama kehtib meie tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, mille vananev rahvastik järjest suurema surve alla seab. Mistahes ühiskonna mastaapset probleemi analüüsides peituvad vastused teadmiste ja oskuste kasutamises. Seetõttu on üks olulisemaid väljakutseid luua pikaajaline ja erakondade ülene strateegiline visioon Eesti teaduse ja kõrghariduse arengust.
Margit Sutrop:  Vt punkt 1.17 erialade avamise kohta.
Välistudengeid tuleb meile praegu enam kui 100 riigist. Peaksime olema avatud ja andma kõigile õpihimulistele ja tasemele vastavatele tudengitele võimaluse, sõltumata päritolumaast. Rohkem võiks olla naaberriikide tudengeid. Samuti on meie kohus koolitada soome-ugri rahvaste esindajaid, kel pole nii hästi läinud nagu eestlastel.
 
1.15. Kas Eestis õppivad välistudengid peaksid stuudiumi lõpuks sooritama eesti keele C1-taseme eksami?
Toomas Asser:  Soovin, et välistudengid jääksid Eestisse tööle ning ülikool peaks neile kindlasti keelekursuseid pakkuma. Kui neile Eestis meeldib, siis on nad ka motiveeritud keelekursustel osalema. Samas pole kohaliku keele oskus rahvusvahelistes ülikoolides, kus kodukeeleks pole inglise keel, üldreeglina kohustuslik.
Margit Sutrop: C1 on väga kõrgel tasemel keeleoskus ning selle saavutamine ei ole realistlik, kui välisüliõpilane ei õpi eestikeelsel õppekaval. Eestikeelsele õppekavale tulek eeldab juba eelnevalt head keeleoskust. Ülikool soovib, et kõigis ingliskeelsetes õppekavades oleks eesti keele plokk. See on ka õppekava statuudi uues versioonis.
Kehtib niisugune määrus nagu „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded”. Selle kohaselt on C1-keeletase nõutud vaid piiratud hulga ametite puhul. Kodakondsuse jaoks on vajalik üksnes B1-tasemel keeleoskuse tõendamine. Välistudengi Eesti tööturule jäämiseks ja siinses ühiskonnas hästi toimimiseks ei ole ilmselt vajalik lõpetamise hetkeks C1-taseme saavutamine.
Eestikeelsel õppekaval õppiv üliõpilane, kes ei valda eesti keelt piisavalt kõrgel tasemel (B2) suunatakse täiendavatele keelekursustele, mille edukal lõpetamisel pikendatakse ka tema õppeaega. Praegu kehtiva ÕKE järgi on võimalus eksmatrikuleerida see üliõpilane, kes ei ole oma nominaalaja lõpuks täitnud talle määratud eesti keele süvaõppe mahtu. Siiani pole veel kedagi sellel põhjusel eksmatrikuleeritud. Võõrkeelsel õppekaval õppival üliõpilasel seda kohustust ei ole.
Narva kolledžis on kehtestatud nõue, et enne praktikale suundumist peab üliõpilane valdama eesti keelt C1-tasemel ning seda kontrollitakse.
 
1.16. Missugused ülikooli tänased tugevad teadussuunad võiksid pakkuda ühiskonnale kõige suuremaid potentsiaalseid arenguhüppeid?
Toomas Asser: Kõikidel teadussuundadel on võimalus. Tähtis on suurem vaade ja rahvusvaheline koostöö, inter- ja multidistsiplinaarsus. Seos ühiskonna ja majandusega on kahtlemata oluline ning seda tuleks Eesti teaduspoliitika arendamisel arvestada.
Teadusega on ajalooliselt olnud nii, et suured arenguhüpped ei ole enamasti olnud ennustatavad. Ka meie ei tohi vastutusvaldkondade ja teadussuundade juhtimisega üle piiri minna. Samas teame juba praegu, et hüppeline areng on üsna tõenäoliselt tulemas biomeditsiini, geenitehnoloogia, masinõppe, tehisintellekti, IT ja robootika valdkondades. Oluline on mõista, et mõned neist võivad anda arenguhüppe mistahes teadusvaldkonnas lingvistikast arheoloogiani.
Margit Sutrop: Kõigil tugevatel teadussuundadel on midagi ühiskonnale pakkuda. Kuna me ei tea, kust see oluline uus teadmine tuleb, siis on vaja, metafooride keeles, kasta kõiki taimi, mis peenral kasvavad. Suured läbimurded toimuvad just tugevate alusuuringute baasilt. 
 
1.17. Missugustel erialadel oleks ülikoolil otstarbekas (eeldusel, et see toetub konkurentsivõimelisele teadusele ja olemas on tööturu nõudlus) pakkuda ingliskeelset magistritasemel õpet?
Toomas Asser: Meil on ülikoolis juba praegu piisavalt häid näiteid õppekavadest, mis seda rolli täidavad.
Margit Sutrop: Ingliskeelseid magistriõppekavu avatakse neljal põhjusel: tööturu nõudluse rahuldamiseks, ülikoolile täiendavate ressursside hankimiseks, meie teadussaavutuste tutvustamiseks maailmale ja selleks, et hoida eriala Eestis alles. Usun, et täna olemasolevale 20 magistrikavale võiks tulla lisa. Aga kus neid on mõtet avada, selle sisendi peavad andma instituudid ja valdkonnad. 
 
1.18. Märtsis toimus Haridus- ja Teadusministeeriumis (HTM) arutelu, mis keskendus õigushariduse ja -teaduse jätkusuutlikkusele ning arengule. Kas olete rektorina valmis kompromissitult seisma selle eest, et õigusõpe jääb Eestis ka edaspidi üksnes Tartu Ülikooli vastutusvaldkonda?
Toomas Asser: Olen rektorina valmis seisma selle eest, et õigusõpe Tartu Ülikoolis ja Eestis areneks parimal võimalikul moel ja ühiskonna vajadustest lähtuvalt. Eesti õigus on rahvuslik teadus ja rahvuslik õppedistsipliin. Eesti õigust ei uurita ega õpetata eesti keeles mitte kusagil mujal peale Eesti Vabariigi. Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. On enesestmõistetav, et Eesti rahvuslikud teadusharud ja õppedistsipliinid on ja jäävad Tartu Ülikooli tegevuse keskmesse. Kas Eesti õigust ka teistes Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides õpetatakse, on poliitiline küsimus, mis on muuhulgas seotud avalike raharessursside ja kõrgel tasemel akadeemilise personali olemasoluga. Paraku võib karta, et mõlemat on vähevõitu.  Eriti terav on küsimus, kas meil jätkub kvaliteetset akadeemilist personali.  . Rahvusülikooli rahvusdistsipliinide õpetamine peaks olema seatud Eesti haridus- ja teaduspoliitika nurgakiviks, mistõttu õigusteadus ja -õpe Tartu Ülikoolis ei tohiks kannatada teiste avalik-õiguslike ülikoolide arvelt.

Margit Sutrop: Jah, olen valmis selle eest kompromissitult seisma. Kuna seda seisukohta toetavad juristide erialaorganisatsioonid ja Justiitsministeerium, siis on meil lootust.
 
*1.19. Tallinna Tehnikaülikool liigub vaikselt meditsiiniõppe avamise poole. Millal Teie hinnangul esimene arst TTÜ lõpetab? (Vastust oodatakse T. Asserilt)
Toomas Asser: TTÜ-l on Eesti arstiõppe kontekstis tänuväärne ja toetav roll tehnoloogiliste lahenduste pakkujana. Ravieriala õpetamine Eesti-suguses väikeriigis ei ole mitmes kohas mingilgi moel põhjendatud ega ka teostatav.
 
*1.20.Postimehe intervjuus ütlesite, et on oluline ülikoolidevahelised erialade dubleerimised lõpetada. Palun tooge täpsemalt välja võimalused, kuidas seda teha? (Vastust oodatakse T. Asserilt)
Toomas Asser: Dubleerimist on Eesti ülikoolides jätkuvalt ebamõistlikult palju. Tööjaotuse kokkuleppimine võimaldaks eri ülikoolidel keskenduda oma tugevustele ja tegutseda tõhusamalt. Peamised võimalused dubleerimise lõpetamiseks on nii arukad kokkulepped ülikoolide ja HTM-i vahel, tegevustoetuse jaotamise põhimõtete ülevaatamine, aga ka ennetav tegevus tööturu tulevikuvajaduste prognoosimisel ja selle alusel õppekavade pakkumise ülevaatamisel.

 

    Tagasi lehe algusesse

    2. DOKTORIÕPINGUD

    2.1. Alates 2018/2019 õppeaastast hakkavad Tartu Ülikooli doktorandid saama ülikoolilt lisaks riiklikule doktoranditoetusele 400 euro suurust lisastipendiumi. Selline doktoranditoetus, millega on ka reaalselt võimalik ära elada, on loodetavasti kasulik kõigile osapooltele. Kas rahastamise poole pealt vaadates on lisaraha maksmine jätkusuutlik ja rahastamisskeem teie arvates sobilik?
    Toomas Asser: Vt vastust 2.3
    Margit Sutrop: Praegu võtab ülikool kohustuse maksta edukatele doktorantidele 1060 eur, et toetada täiel määral doktoriõppele pühendumist ja õigeaegselt lõpetamist (praegu lõpetab vaid 24% nominaalajaga +1 aastaga). Aga on oluline, et riik täidaks oma lubaduse kahekordistada doktorantide toetust kunagiselt 422lt eurolt 844ni. Praegu on lootust, et riik annab doktorantide toetusteks 2019. aastal juurde veel 5 miljonit eurot, mis annaks katte 840 eurole doktorantide toetusest. Sel juhul peaks ülikool juurde maksma veel vaid 220 eurot ja ülikoolil jääks rohkem raha töötajate palkadeks. Oluline on ju ka see, et doktorikraadiga teadurite ja lektorite palgad ei jääks alla doktorandi toetusele.
    2.2. Kuidas suhtute sellesse, et doktoranditoetuse ja töövõtulepingute alusel ei anna pangad doktorantidele nt kodulaenu ja lapsepuhkusele jäämise korral ei lähe projektidest saadavad lisastipendiumid lapsehooldustasu arvutuses arvesse?
    a) Kas kavatsete doktorantide olukorda parandada? Teatavasti on üks põhjuseid, miks doktorandid õpingute kõrvalt tööd teevad, just see, et ei suudeta tasuda kodulaenu ja ega pere üles kasvatada.
    b) Kui doktorantide staatus oleks sarnaselt ülejäänud Euroopale teadustöötaja tasemel, oleks kogu see protsess oluliselt lihtsam. Kas doktorantide teadustöötaja staatus on mõeldav eesmärk lähimate aastate jooksul?
    Toomas Asser: Vt vastust 2.3
    Margit Sutrop: Doktorantidele sotsiaalsete garantiide andmine on väga vajalik. Kindlasti peab ka neil olema võimalus võtta pangalaenu, saada vanemahüvitist ja koguda pensionimakseid. Tuleb arutada, kas doktorantidest töötaja tegemine on kõigile sobiv lahendus. Ülikoolis oli 31.12.2017 seisuga 152 nooremteadurit, kellest 125 on doktorandid. Doktorante on 10.11 seisuga 1196 (ülikoolis töötavad 15 lektorit, 44 assistenti, 6 õpetajat, 8 teadurit, 176 mitteakadeemilist , 212 nooremteadurit). Osale doktorantidest sobib see, et nad saavad mujalt palka ja sellele lisandub stipendium. Kui teha doktorandid töötajateks, ahenevad nende võimalused lisa teenida, aga samas kasvaks tõenäosus, et nad nominaalajaga lõpetavad. Kui siiski osutub, et doktorantidest töötajate tegemine oleks sobivaim lahendus, siis on vaja lahendada kaks probleemi. Palga maksmiseks peame leidma täiendavaid finantse, kuna lisanduvad kõik maksud. Ja teiseks tuleb teha muudatusi kõrgharidusseaduses.
    Eesti õigusaktides on doktorant määratletud ainult tudengina, seetõttu ei saa me Töölepingu seadust nende puhul rakendada. Samuti ei saa me seada töösuhte tingimuseks, et kui doktorant ei läbi atesteerimist, siis me lõpetame tema töölepingu. Praeguse seadusandluse puhul, kui sõlmida doktorandiga tähtajaline  tööleping,  tuleb arvestada, et selle ennetähtajaline lõpetamine (nt atesteerimise mitteläbimise puhul) tähendab kohustust kogu töötasu välja maksta. Praegu saab tähtajalist töölepingut pikendada kaks korda, siis see muutub juba tähtajatuks, mis doktorandi puhul ei ole mõeldav. Kõik need aspektid tuleb läbi arutada ja otsida lahendusi.
     
    2.3. Kas doktorantide „töötusega“ võetakse midagi lähitulevikus ette? Näiteks töö noorteadlasena ja stipendiumi asemel palk, milliseid lahendusi näete?
    Toomas Asser: Nagu olen rõhutanud kõikides oma senistes väljaütlemistes: doktorantide staatusega kaasnev ebamäärasus vajab lahendust kogu Eesti jaoks. Praegu on silmapaistvate noorte valik akadeemilise karjääri kasuks halvatud paljuski majanduslike kaalutluste tõttu. Doktorandid on üliõpilase staatuses, sissetulekuks vaid doktoranditoetus ja stipendiumid. Tegelikkuses on doktorandid mitte üliõpilased, vaid magistrikraadiga spetsialistid, kes teevad teadustööd. Töö eest peaks doktorant saama palka koos kaasnevate sotsiaalsete garantiidega. Pakun lahenduseks, et doktoriõppesse vastuvõetud asuvad ülikoolis tööle nooremteaduri tähtajalisel ametikohal, mille jätkumine sõltub iga-aastase atesteerimise läbimisest ja arvestab ka erialade erinevust. Ümberkorraldus üliõpilase staatusest töövõtjaks vajab üleminekuaega, kuid selle sammu mõju Eesti edule oleks hindamatu.

    Margit Sutrop: Mõeldud on ilmselt seda, et doktorikraadiga inimestele ei ole pärast kraadi kaitsmist piisavalt töökohti. Ühelt poolt on see küsimus teadusrahastusest. Kui riik täidab oma lubaduse viia teadus- ja arendustegevuse rahastamine ühe protsendini SKTst, on ülikoolil võimalik doktorikraadiga töötajatele pakkuda rohkem töötamisvõimalusi. Selleks on vaja leida riigieelarves 70-100 miljonit eurot lisaraha. 
    Tartu Ülikool on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2020 võiks 30% teadusrahast tulla välisprojektidest. Siin on oluline välja arendada grandikeskuse teenused ja toetada meie teadlasi välisgrantide taotlemisel. 
    Teisalt on see küsimus doktorikraadi väärtustamisest ühiskonnas. Doktorikraad peaks andma eelise töötada ka mujal kui ülikoolides ja teadusasutustes. Ka avalikus sektoris ja ettevõtluses peab tekkima suhtumine, et doktorikraadiga inimesed on hinnatud tööjõud, kuna neil on probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise ja info töötlemise oskus. Lisaks peaksid doktorikraadi kaitsnud, kes ei lähe teadusesse,  ka ise olema ettevõtlikud, asutama oma ettevõtteid ja looma ise töökohti.
     
    2.4. Kuidas kindlustate doktorantide ja noorteadurite jätkamise Tartu Ülikoolis praeguses olukorras? (Meil on töörühmas vähemalt kolm doktoranti, kes ei näe potentsiaali teaduri karjääris ning ka teadurid on sunnitud lahkuma, sest töörühma juhil ei ole võimalik neid palgal hoida.)
    Toomas Asser: Nagu olen selgitanud ka oma varasemates avalikes seisukohavõttudes, on Eestis nii minu kui väga paljude minu akadeemiliste kolleegide hinnangul vaja lahendada doktorantide staatusega kaasnev ebamäärasus, mis praegu halvab noorte akadeemilise karjääri valiku. Doktorandid on üliõpilase staatuses, sissetulekuks vaid doktoranditoetus ja stipendiumid. Tegelikkuses on doktorandid mitte üliõpilased, vaid magistrikraadiga spetsialistid, kes teevad teadustööd. Töö eest peaks doktorant saama palka koos kaasnevate sotsiaalsete garantiidega. Pakun lahenduseks, et doktoriõppesse vastuvõetud asuvad ülikoolis tööle nooremteaduri tähtajalisel ametikohal, mille jätkumine sõltub iga-aastase atesteerimise läbimisest ja arvestab ka erialade erinevust. Ümberkorraldus üliõpilase staatusest töövõtjaks vajab üleminekuaega, kuid selle sammu mõju Eesti edule oleks hindamatu.

    Margit Sutrop: Vt eelmist punkti teadusrahastuse kasvatamise kohta. Lisaks peaksime selleks kasutama ka baasfinantseerimise vahendeid.

    Tagasi lehe algusesse

    3. ÜLDINE JUHTIMINE JA ÜLIKOOLI TULEVIK/ RAHASTUS

    3.1. Üldiselt on paljud nõus väitega, et ülikoolid on Eestis alarahastatud: palgad pole konkurentsivõimelised, raamatukogu päris kõiki andmebaase rahapuudusel osta ei saa jne. Mida kavatsete selles osas ette võtta?
    Toomas Asser: Ülikooli palkade konkurentsivõime peab olema kõigi tasandi juhtide tähelepanu keskmes. Raamatukogu komplekteerimissummade tõstmiseks ei ole viimastel aastatel tõesti võimalusi olnud, aga aktiivselt kasutatavate andmebaaside jaoks on raha leitud, vaatamata hindade iga-aastasele tõusule. Rektorina kavatsen jätkata senist koostööd Haridus-ja Teadusministeeriumi juhtidega, kes on kinnitanud oma valmisolekut juhtida sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikidega Open Access/Open Science põhimõtete juurutamist läbirääkimistel Euroopa suurkirjastustega.

    Margit Sutrop: Ülikooli rahastamise parandamine on minu jaoks ülioluline. Rektorina olen valmis seisma nii selle eest, et riiklik rahastamine suureneks, kui ka selle eest, et ülikool suurendaks ise oma tulusid (nii era- kui välisraha näol). Tahan seista hea selle eest, et ülikool parandaks oma positsiooni kõrgkoolide ja teadusasutuste hulgas. Olen oma valimisprogrammis puudutanud neid küsimusi II teema all „Teadus ja arendustegevus“, sõlmkohad 1 ja 2. 
     
    3.2. Milliseid samme kavatsete astuda, et oleks võimalik jätkata ülikooli raamatukogu komplekteerimist vajalikul tasemel? Praegused komplekteerimissummad on teatavasti naeruväärsed ega luba teaduskirjandust tegelikult hankida isegi mitte minimaalsel hulgal. Ei ole ju jätkusuutlik, kui terved teadusharud eksisteerivad vaid välismaa kolleegide raamatuannetuste najal.
    Toomas Asser: Minu paremat teadmist mööda saab raamatukogu komplekteerimiseks otsetoetuse ka riigieelarvest ja teatmike hankimist suunab sisuliselt raamatukogu nõukogu. Seega ei tohiks tekkida olukorda, et mõni teadusvaldkond on erialakirjandusega täiesti katmata. Mõne üksuse jaoks võib tunduda ebaõiglane, et teavikute komplekteerimisel lähtutakse valdkondade/üksuste panusest üldfondi. Samas on hüvede jaotamine kokku lepitud põhimõtte alusel kindlasti rohkem põhjendatud kui jaotamine kokkulepitud põhimõteteta.

    Kindlasti on tasemel teadusraamatukogu olemasolu tippülikooli möödapääsmatu tingimus, aga kaasaegses maailmas liigub oluline osa teaduskirjandusest juba elektrooniliselt ja seega on füüsilisel kujul teatmekirjandusest olulisemgi võimalikult laia juurdepääsu tagamine eri elektroonilistele andmebaasidele.
    Margit Sutrop: Olen nõus, et komplekteerimissummad on liiga väikesed. Usun, et kindlasti on võimalik leida juurde raha raamatute ja ajakirjade jaoks. Teaduse baasfinantseerimise osa suurenemisel oleks mõeldav eraldada sellest üks osa teaduskirjanduse ja teadusandmebaaside kasutuslitsentside tellimiseks. Täna pakutavate teadusandmebaaside müüjatega tuleb riiklikul tasemel asuda läbirääkimistesse soodsamate tingimuste saamiseks kogu Eesti teadlaskonnale. Õppetööks vajaliku kirjanduse ostmiseks tuleks tõsta jaotist üldfondist, pidades silmas ühe või teise erialaga seotud õppekavade arvu. Järelkomplekteerimiseks on endiselt mõistlik aktsepteerida ka raamatuannetusi müügist ammu kadunud monograafiate hankimiseks.
     
    3.3. Eestis reklaamitakse Tartu Ülikooli plakatiga, millel seisab tekst, et TÜ on nr 1 ülikool Eestis ja Baltimaades. Kas Te arvate, et selline reklaam on kohane olukorras, kus ülikoolil juba mitmendat aastat tegelikult puudub raamatukogu? Teisiti sõnastatuna, ülikoolil puudub üks tema hädavajalik koostisosa, milleta üht kõrgemat haridust andvat kooli tegelikult ülikooliks nimetada ei tohigi.
    a) Mais 2017 lubas ülikooli rektor võtta kergemat sorti mürki, et raamatukogu valmib aasta jooksul. Millal raamatukogu tegelikult avatakse - s.t, mitte maja, vaid millal on kogud 100% kasutatavad?
    Toomas Asser: Raamatukoguhoone remont ei ole raamatukogu teenuseid seisma pannud. Ehituse venimine on ülikooli jaoks loomulikult keeruline ja igapäevaelu raskendav teema. Samas on juurdepääs kirjandusele, ajutised lugemissaalid üliõpilastele ja laialdased võimalused elektrooniliste allikate kasutamiseks olnud tagatud ka remondiperioodil. Mina usaldan rektoraadi kinnitust, et k.a aprilli lõpus taastub raamatukogu töö kasutajate jaoks piisaval tasemel. Taustal toimuv eri saalide ja hoidlate remont ei tohiks kogude kasutamisele enam kriitilisi kitsendusi seada. Suuremahulise ligipääsu taastamisega k.a oktoobris peaks üliõpilaste jt kasutajate jaoks pikaleveninud ligipääsupiirangud lõplikult möödas olema. 
    Margit Sutrop: Raamatukogu remondi venimine on tõesti olnud suur probleem. Kapitaalremondi planeerimisel ja ehitajaga lepingu sõlmimisel tehti vigu, mida tagantjärele tark olles oleks saanud vältida. Õnneks paistab nüüd tunneli otsas valgus. Ülikooli raamatukogu avatakse kõigi eelduste kohaselt osaliselt 25. aprillil 2018. Ülejäänud osa avatakse sügissemestri alguses. Kolmandal korrusel asuvad avakogud on laenutatavad olnud kogu aeg. Seni pakitud kogud lähevad käibesse järkjärgult. Suuremas käibes olevad, tulevase avatud hoidlakorruse kogud, lähevad käibesse sügissemestri alguses. Vanad kogud muutuvad laenutatavaks osaliselt juba mais 2018 ning ülejäänud osa 2019.aasta alguseks. Kogude käikulaskmise ja raamatukogu kõikide osade avamise kiirus sõltuvad paraku suuresti ehituse valmimise kiirusest. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVLi) kaudu on võimalik laenutada tasuta kõiki raamatuid, mis on küll raamatukogus olemas, kuid ei ole remondi tõttu kättesaadavad.
     
    3.4. Kuidas suurendada ja/või vähendada meie ülikooli kulusid?
    Toomas Asser: Igal ülikooli tegevusel on põhjendatud kulud. Kvaliteetne töö eeldab piisavat rahastust ja pelgalt üldise kokkuhoiu nõudmine ei oleks põhjendatud. Läheneda tuleb andmepõhiselt ja ülikooli ning töötajate eesmärke arvesse võttes. Kindlasti on kohti, kus tuleb kulusid suurendada – hea töö väärib konkurentsivõimelist töötasu, teaduspõhine kõrgharidus ja ka doktorantide õpetamine vajab teistsuguseid investeeringuid kui nt kutsehariduse andmine jne.

    Kindlasti on ülikoolis kohti ka kulude kokkuhoiuks. Ma ei ole kindel, kas kõik senised kulutused peaksid ka edaspidi alles jääma. Tuleks üle vaadata tugistruktuuri koosseis nii keskselt kui ka valdkondades ja leida bürokraatia vähendamise võimalused. Täpsemalt peab hindama õppekavade käigus hoidmiseks vajalikku koosseisu. Rohkelt võimalusi näen erialadevahelise koostöö suurendamises ja dubleerimise vältimises. Kõiki neid samme kavatsen rektorina astuda ainult andmepõhiselt, kaalutletult, kolleegide ja ülikooli otsustuskogudega ühiselt. Ja lõpuks on kulude optimeerimise kõrval olulisem ikkagi tulude toomine nii riigieelarvest kui ka konkurentsipõhise välisrahastusena. 
    Margit Sutrop: Kindlasti on palju võimalusi ülikooli heaperemehelikumalt majandada. Minu valimisprogrammis on teema IV Juhtimine all 3. sõlmkoht „Tugistruktuuride töö“. Kulusid on võimalik vähendada, kui vaadata üle tugistruktuuride tööjaotus – mida tuleks teha keskselt, mida valdkonna ja mida instituudi tasandil. Tuleks tegelda süsteemselt bürokraatia vähendamisega, vaadates üle, kas kõik kooskõlastamised ja allkirjastamised on ikka vajalikud. Inimesi peab rohkem usaldama. Pean oluliseks, et ülikool palkab pädevad inimesed ja siis usaldab neid. Oluline oleks vaadata üle ka kommunaalkulud, siin võib olla reserve.
     
    3.5. Kas teil on mõni konkreetne ettepanek tegevustoetuse jaotamise metoodika muutmiseks ülikooli sees ja ülikoolide vahel?
    Toomas Asser: Iga õpetatava eriala jätkusuutlikkuse aluseks on sel erialal tehtav tipptasemel teadustöö, ühiskonna vajadused ja lõpuks ka kriitiline hulk üliõpilasi. Tegevustoetuse jaotamisel on õppe kvaliteedi arvestamine olnud muutlik. Tuleb paika panna põhimõtted ja näitajad, mis oleks põhjendatult seotud õpetamise sisu ja kvaliteediga enam kui seda on näiteks pelgalt meie üliõpilaste õppimine välisülikoolides ja välisüliõpilaste arv meie ülikoolis. Õppe rahvusvahelistumine on arvudes saavutatud ning tuleb mõelda, kuidas saavutada ja hinnata, et meie ja välisüliõpilaste mujal veedetud aeg läheks täie ette. Nii ülikoolidevahelise tegevustoetuse jaotamisel kui ka selle ülikoolisisesel jaotamisel peame põhjalikult hindama erialade tegelikku maksumust ja sellest lähtudes meie võimekust neid kvaliteetselt õpetada. 
    Margit Sutrop: Ülikoolide vahel raha jaotamisel peaks saavutama olukorra, kus senisest enam arvestataks Tartu Ülikoolile seadusega antud rahvusülikooli rolli (mis sisaldab lisaks õppe- ja teadustööle ka ühiskonna teenimist). Lisaraha saab Tartu Ülikoolile tulla eelkõige kõrgharidusmaastiku korrastamisest, aga ka meie tulemusnäitajate parandamisest ning sihtotstarbeliste finantseeringute suurendamisest.
    Oluline oleks ka see, et ülikoolide vahel raha jagamisel arvestataks senisest rohkem seda, et ülikooli õpe põhineb teadusel. Riigi poolt ülikoolile eraldatud tegevustoetusest 17% moodustab tulemusrahastamine, mis võtab arvesse kuut näitajat: nominaalajaga lõpetamist, tööleasumist või edasiõppimist, vastutusvaldkonda vastu võetud üliõpilaste osakaalu õppeasutuse kõigist üliõpilastest, välisriigis õppimist või praktiseerimist, välisüliõpilaste hulka, erasektorist saadavat tulu. Probleem on aga selles, et need näitajad ei mõõda hariduse tegelikku kvaliteeti, sest ei pööra tähelepanu sellele, kes õpetavad (teaduskraad, publikatsioonid, praktiline kogemus), mida õpetavad ja kuidas õpetatakse. 
    Ülikooli sees tuleks võtta aluseks erinevate erialade õpetamise hind. Konsensuse saavutamise võti on, et arutataks läbi ja lepitaks kokku tegevustoetuse jaotuse üldised printsiibid, arvestades nii õppe kallidust kui võttes arvesse erialade vajadusi (nt kui palju laborivarustust on vaja, kas õpetamine toimub väikestes rühmades jne).
     
     
    3.6. Kuidas suhtute hiljuti avaldatud plaani kõrgharidus taas tasuliseks muuta?
    a) Kui peakski nii minema, siis kuidas tagate, et ka väiksema sissetulekuga üliõpilased suudavad ära elada ja samal ajal täielikult õppetööle keskenduda?
    Toomas Asser: Tasuta tasemeõpe on Eesti ühiskonna haritlaskonna tagamise üks võimalusi. Kindlasti on ülikoolil võimalusi üliõpilaste õpingute eest ka riigieelarveväliseid sissetulekuid saada. Sel teemal arutletakse praegu ühiskonnas aktiivselt ja ka mina soovin sellesse arutelusse oma panuse anda. Tasulise hariduse osalise rakendamise puhul näen peamise perspektiivina täiskasvanud õppijaile (ümber- ja täiendusõppe vormis) tööeluga ühilduvate tasuliste kõrghariduse omandamise võimaluste pakkumist.
    Margit Sutrop: Kõrghariduse alarahastamise tingimustes on mõistetav, et otsitakse võimalusi kaasata ülikoolide finantseerimisse jälle eraraha. Samas oleks tasulisele kõrgharidusele üleminek totaalne suunamuutus. Kõrghariduse ja teaduse pikaajalise rahastamise kava koostamise ja organisatsioonide tegevuse ümberkorraldamise rakkerühma töö tulemuste raport ei ole veel avalik, aga 3.4.2018 versioonis leitakse, et töölkäijate suur osakaal õppuritest näitab, et suure tõenäosusega on töötavad üliõpilased võimelised osaliselt oma õpingukulusid katma. Riigi piiratud ressursside juures arvatakse seega olevat mõistliku, et suurendataks tudengite omavastutust.
    Siin oleks aga vaja nüüd korralikku mõjude analüüsi. Et kuidas õpingute eest (osaline) tasu küsimine mõjutaks seda, et Eesti noored otsustaksid ikka jääda Eestisse ja ei liiguks veel enam neisse riikidesse, kus on tasuta kõrgharidus. Teiseks peaks kindel olema, et stipendiumide ja õppelaenude kaudu tagataks kõigile võimalus õppida, sõltumata sotsiaal-majanduslikest võimalustest.

    a) Jah, see on oluline, et kõik võimekad ja õpihimulised noored saaksid ülikoolis õppida, sõltumata rahakoti paksusest. Praegune vajaduspõhiste stipendiumide programm on puudulik ja pakutav laen on liiga väike. Tuleks teha ümber stipendiumide süsteem ja anda võimalus võtta pikaajalist õppelaenu, mis kataks elamiskulud. 
     
    3.7. Kas toetate tasuta kõrghariduse säilimist?
    Toomas Asser: Vt vastust 3.6. 
    Margit Sutrop: Tasuta kõrgharidus on hea, sest tagab kõigile võimaluse kõrgkoolis õppida. Aga sellel on ka puudusi ja seetõttu tuleks esmalt analüüsida 2013/2014 läbi viidud kõrgharidusreformi mõjusid - mis paranes ja mis mitte, ja vaadata, kas oleks võimalik olemasolevat süsteemi täiustada. Ministeerium võiks esmalt kaotada jäigad piirangud (et täiskoormusega eestikeelne õpe peab olema tasuta) ja lubada turunõudlusega erialadel (juura, majandus jt) küsida tudengitelt õppemaksu (vabastades teatud tingimustel osa tudengeid maksmise nõudest). Samuti võiks ministeerium lubada avada rohkem osakoormusega õppekavu (et saaks ühitada õppimist ja töötamist), sest probleem on selles, et kui tudengid töötavad õpingute kõrvalt suure koormusega, siis selle tulemusena langeb õppekvaliteet. 
    Selle aasta jaanuaris algatas Riigikontroll auditi, et hinnata, kas kõrgharidusreform on täitnud seatud eesmärke (suurendanud erinevate sotsiaalsete gruppide esindatust, aidanud kaasa nominaalajaga lõpetamisele, parandanud kõrgkoolide tulemuslikkust). Juba praegu on aga teada, et tasuta kõrgharidus ei ole pannud tudengeid töötamisest loobuma. Eurostudenti 2016 andmed näitavad, et töötavate tudengite osakaal on viimase kümne aasta jooksul isegi mõnevõrra kasvanud. Seejuures ei ole tudengite töötamise tõenäosuse ja vanemate sotsiaal-majandusliku tausta vahel otsest seost. Tudengid töötavad mitte ainult majanduslikest põhjustest tulenevalt, vaid ka töökogemuste saamiseks ja oma elatustaseme parandamiseks. 
     
    3.8. Kas Teie meelest peaks ülikoolis õppimine muutuma tasuliseks?
    Toomas Asser: Vt vastust 3.6. 
    Margit Sutrop: Vt vastust 3.6. 
     
    3.9. Meie osakonnas on 2018. aastal raamatukogu jaoks kirjanduse tellimise rahaline limiit ühe õppejõu kohta keskmiselt 111 eurot. See tähendab, et üks õppejõud saab oma teadus- ja õppetöö tarbeks hankida (keskmisi hindu arvestades) kas 1,5 saksakeelset või 0,75 ingliskeelset teadusraamatut. Millised on Teie esimesed sammud sellise karjuva ja häbiväärse olukorra lahendamiseks?
    Toomas Asser: Sellises toonis hinnangutega ei kiirustaks ma kaasa minema. Olen seda küsimust minu käsutuses oleva, aga kindlasti ebapiisava info ulatuses juba eespool kommenteerinud. Vt vastuseid küsimustele 3.1 ja 3.2. 
    Margit Sutrop: Olen nõus, et kirjanduse tellimise rahad peaksid olema kordades suuremad. Olukorra parandamiseks tuleb otsida sihtotstarbelisi toetusi (nii kodu- kui välismaalt). Üle võiks vaadata ka ülikooli sisemised ressursid (nt kas suurenevast teaduse baasfinantseerimise rahast saaks osa suunata raamatukogule). Üle tuleb vaadata ka raamaturaha jaotus erinevate struktuuriüksuste vahel. Praegu jagatakse raamatuostu raha struktuuriüksuste vahel lähtuvalt nende panusest üldfondi. Seega on teavikute raha otseses sõltuvuses igaühe suutlikkusest projekte hankida, samas võib erialade vajadus kirjanduse järele olla erinev.
     
    3.10. Mil määral olete kursis TÜ võlakoormaga ja kuidas kavatsete arvestada seda oma otsuste tegemisel?
    Toomas Asser: TÜ-s otsustab laenuvõtmise küsimusi nõukogu ja seega olen ülikooli likviidsuse ja laenamise teemadega nüüdseks juba kuus aastat selle otsustuskogu liikmena end kursis hoidnud. Ülikooli üldine likviidsus on üsna hea, alles märtsis kinnitasime 2017.a eelarve täitmise aruande, mis näitas 23 miljoni eurost ülejääki. Möödunud aastasse jääb ka ühe laenuvõtmise edasilükkamine, kuna ülikooli rahaline seis võimaldas eelarvesse planeeritud ca kuuemiljonilise laenu väljavõtmise edasi lükata. Kuna ülikoolil on praegu mitmeid suuri ehitusobjekte nagu raamatukogu, spordihoone ja Delta maja, ei pääse me lähimal paaril aastal laenuvõtmisest. Nõukogu on kinnitanud, et laenukoormus ei tohi ületada finantsstrateegias paika pandud laenukoormuse ülempiiri – 25% eelarve kogumahust. 
    Margit Sutrop: Olen sellega kursis ja muidugi kavatsen sellega arvestada. Laenu võtmise ja ehitamise otsused teeb ülikooli nõukogu, kes on käitunud vastutustundlikult. Nõukogu hoiab kinni finantsstrateegias sätestatud piirangust, et ülikooli laenukoormus ei tohi minna suuremaks kui 25% majandusaasta tuludest. Kuna tulud on kasvavas trendis, võib laenukoormus olla 35-40 miljonit eurot. Ülikooli likviidsus on praegu hea. Probleeme on aga sellega, et ehitused on läinud kallimaks kui algselt planeeriti. Tehtud vigadest tuleb õppida.

    Tagasi lehe algusesse

    4. ÜLDINE JUHTIMINE JA ÜLIKOOLI TULEVIK

    4.1. Rektorikandidaadid annavad tavaliselt ilusaid lubadusi ülikooli sisedemokraatia arendamise jm kohta. Tegelikkus võib paraku lubatust erineda. Näiteks on ÕIS II arendatud sisuliselt „ülevalt alla“ - keegi kuskil lihtsalt otsustas, et ainete juurde pole enam faile (slaide jms) lubatud panna ja kõik. Tulemus on see, et kulub väga palju aega Moodle´i tutvustamisele ehk sisuliselt töötajatele kaela määrimisele. Kas kavatsete tulevikus taolisi praktikaid vältida või arvate, et „ülevalt alla“ juhtimine ongi meie ülikooli jaoks õige viis?
    Toomas Asser: Kindlasti ei kavatse ma ülikooli juhtimises demokraatlikest alustaladest kaugeneda. Kõik, kellel on huvi ja teadmised arendustegevustes kaasa rääkida, peavad saama selleks sobiva võimaluse. ÕIS 2 arendustööga ei ole mul lähemat kokkupuudet olnud. Küll on mul lootus, ja ka ülikooli praeguste juhtide kinnitus, et ülikooli infosüsteeme arendatakse kõige kaasaaegsemal moel. Seda nii sisu kui ka tehnoloogiliste uuenduste mõttes. Ülikooli tegevuste laiapõhjaline kaetus IT-süsteemidega on meie suur väärtus, mida igapäevatöös sageli tähelegi ei pane. Küll olen seda meelt, et kõik arendused peavad lähtuma nii kasutajamugavusest kui ka süsteemide omavahelisest kokkukõlamisest.

    Margit Sutrop: Minu juhtimise üks olulisi põhimõtteid on, et muutused tuleb nendega, keda need puudutavad, hoolega läbi arutada. Tuleb kindlasti mõelda, kuidas tugistruktuurid saaksid akadeemilise poole vajaduste ja arvamusega paremini arvestada. Probleem on selles, et ülikooli struktuuriüksused on väga erinevad ja kui nt kaasatakse valdkondade esindajaid, ei pruugi nad alati esindada kõiki valdkonna struktuuriüksusi ja huvigruppe. Seega tuleb mõelda ka sellele, kuidas saaksid üksused ja huvigrpid olla esindatud, ilma et tekiks täiendavat suurt töökoormust arvamuste väljaselgitamiseks.
    ÕIS2 sisendit küsiti valdkondadest, arendusse olid kaasatud valdkondade esindajad, jätkuvalt oodatakse kõiki ka testima
     
    4.2. Mil määral peaksid teie hinnangul olema üliõpilased ülikooli juhtimisse kaasatud?
    Toomas Asser: Üliõpilased osalevad juhtimises kõikides kaasaegsetes ülikoolides. Suurima liikmeskonna ootusi teadmata ja tundmata ei oleks kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemine mõeldav. Tartu Ülikoolis on üliõpilaste praegune kaasatus siiski üsna hea. Meil on üliõpilased kõikide akadeemiliste üksuste ja valdkondade otsustuskogude, samuti kõikide oluliste kesksete komisjonide (eelarve-, akadeemiline-, õppekomisjon) liikmed. Üliõpilased annavad oma kasuliku sisendi juhtimisotsustesse ka igakuistel kohtumistel rektoraadiga. Põhikirja uuendamise ajal lepiti kokku, et üliõpilased jäävad kõrvale nõukogu tööst, põhjenduseks oli toona nõukogu 5-aastane valitsuselt saadud volitus, mis ei tarvitse üliõpilasesindaja õpingute perioodiga kuigi hästi kokku sobida. Olles ise olnud enam kui kuus aastat nõukogu liige, ei pea ma seda kõrvalejäämist suureks probleemiks, sest üliõpilastel on alati olnud võimalus arutada nõukogu liikmetega olulisi teemasid ja pakkuda sisendit. 
    Margit Sutrop: Üliõpilaste osalemine ülikooli juhtimises on oluline, et teha kuuldavaks nende hääl, kelle jaoks ülikool ongi olemas. Praegu kuulub ülikooli senatisse 5 üliõpilaste esindajat. Lisaks osalevad üliõpilased valdkondade nõukogude ja instituutide nõukogude tegevuses. Tudengite vaade on minu jaoks alati olnud väga huvitav, nende säravad ja lennukad ideed on alati teretulnud ning kindlasti saab neid koos ka ellu viia. Kolme asjaga võiks aga tööd teha: kuidas need, kes esindavad, saaksid teada, mida teised tudengid arvavad, et nad ei esindaks vaid iseenda arvamust. Teiseks, kuidas tudengeid motiveerida juhtimises osalema ning kuidas seda esindamise tööd senisest paremini väärtustada. Kolmandaks, kuidas tagada tudengiesindajate puhul see, et nad oleksid pädevad – kuna esindajad pidevalt vahetuvad, on teadmus raskesti edasi kanduv.
     
    4.3. Kuidas tagada üksuste juhtide pädevus oma ülesannetes ja positiivne töökeskkond?                                                                                                                                                                                          
    Toomas Asser: Ülikooli eri tasandite juhtide ja juhtimiskogude pädevused ning oskused juhtidena ei ole seni piisavat tähelepanu saanud. Kõik meie juhid on esmajoones akadeemilised liidrid ja administratiivse juhi roll on olnud neile selle eest tunnustuseks. Aga akadeemiline silmapaistvus ei anna automaatselt oskusi juhina toimetulekuks. Ülikool saab oluliselt enam panustada, et toetada ja arendada meie liidrite juhtimisoskusi, kasvatada samu pädevusi noortes hakkajates kolleegides ja pakkuda motivatsioonipaketti juhtimis- ja akadeemilise töö ühildamise eest. Tegelikult tahaksin rektorina avada ka ülikooli põhiüksuste professionaalsete juhtide palkamise võimaluste arutelu.

    Margit Sutrop: Professionaalse juhtimise toetamiseks pakub ülikool 2018. a valikut täiendusvõimalusi ja arenguprogramme, mille hulgast leiab sobiva nii kogenud ja tiheda ajakavaga tippjuht kui ka see, kelle juhitee on alles ees. Kindlasti tuleb juhtide pädevuse arendamisega edasi liikuda, sest hoiakute muutused ei teki kiiresti. 
    Ülikoolis on huvitav paradoks, et juhtimist peetakse ebaoluliseks (see näib piiravat akadeemilist vabadust), samas aga tahaksid kõik, et neile loodaks head töötingimused ja positiivne töökeskkond, ja et nende tööle antaks tagasisidet. Pean oluliseks sellest vastuolust rääkida ja panna inimesi teadvustama, et võtmeküsimuseks on hea juhtimise väärtustamine. Suur samm edasi oli juhtimise hea tava vastuvõtmine.
     
    4.4. Kas ülikoolis peaks üliõpilaste arvu vähenemine kaasa tooma ka õppejõudude arvu vähenemise?
    a) Kui jah, siis kuidas seda saavutada?
    Toomas Asser: Üliõpilaste arvu vähenemine vajab ülikooli reaktsiooni nii õppekavade, õppeainete kui ka õppejõudude arvu suhtes. Kindlasti ei saa need muudatused olla automaatsed.  Väiksem õppijate arv ei tähenda üks-üheselt, et vajame õppejõude proportsionaalselt vähem. Aga olen seda meelt, et nii ülikooli õppekavad kui selleks vajalik õpetav koosseis vaadatakse üle.
    Margit Sutrop: Jah, sest teisiti ei ole võimalik maksta õppejõududele korralikku palka.

    a) Üliõpilaste arvu vähenemist on võimalik kompenseerida teadusprojektidesse  panustamise või täiendusõppe läbiviimisega. Kuna Eesti teadusrahadega on praegu keeruline, tuleks panna suurt rõhku välismaiste teadus- ja arenduslepingute ning ettevõtluslepingute kasvatamisele. Tähtajatud töölepingud võimaldavad inimesi kergemini koondada, aga see on ikka viimane võimalus. Kui koosseisu vähendamine on ilmtingimata vajalik, oleks hea, kui need, kellele ei jagu ülikoolis enam tööd, leiaksid ise väljaspool ülikooli mõne huvitava uue väljakutse. Siin on juhil suur vastutus õigeaegselt inimestele märku anda, et selline vajadus võib tekkida, motiveerida neid otsima uut tööd ja samas tänama senise panuse eest ülikooli töösse.
     
    4.5. Kes on rektorikandidaadi meeskonnas prorektorid?                                                                                                                                                                                                                                            
    Toomas Asser: Rektoraat tuleb laiapõhjalise erialase katvuse ja parima ülikoolis leiduva kompetentsiga. Samuti tagavad valdkondade püsiva panuse meie dekaanid, kes on juba rohkem kui kaks aastat panustanud rektoraadi liikmetena.  

    Margit Sutrop: On tähtis, et rektoraati kuuluvad erinevate valdkondade esindajad, kel on juhtimise ja interdistsiplinaarse koostöö kogemus ning kes tunnevad hästi nii ülikooli kui ka riigi toimimist. Pean mõistlikuks teatud järjepidevust prorektorite koosseisus, sest see tagab ülikooli jätkusuutliku arengu ja töövõime. Ei rektorile ega prorektoritele anta aega õppimiseks, tööle hakata tuleb kohe. Riigi tasandil on toimumas nii palju arenguid, et ülikool peab olema pidevalt löögivalmis.
     
    4.6. Kas Tartu Ülikooli allasutusi, mis pakuvad turuhinnast kõrgema hinnaga teenust ((näiteks: Tartu Ülikooli kirjastus (doktoritööde trükkimine), multimeedia talitus (postrite trükkimine), akadeemilise väljendusoskuse keskus (proofreading teenus)) on mõistlikud Tartu Ülikooli struktuuris hoida või antud teenused võiks pigem sisse osta?
    Toomas Asser: Turuhinna kõrval on oluline ka seotus ülikooli põhitegevustega ja kvaliteedikindlus. Doktoritööde ja artiklite kirjastamisel kehtivad tavatrükistest erinevad kvaliteediootused ja sageli on suuremad kulud põhjendatud tipptasemel tulemusega. Olen nõus, et kõikide tugiteenuste asjakohasus ja vajalikkus tasub siiski perioodiliselt ja kriitiliselt üle vaadata.
    Margit Sutrop: Väga oluline küsimus, mis vajab kõigepealt korralikku analüüsi. Oluline on, et hinda ei kruvitaks üles tänu monopoolsele seisundile. Tuleb korraga tagada nii kuluefektiivsus kui teenuse kättesaadavus.
     
    4.7. Millisena näete akadeemiliste organisatsioonide rolli Tartu Ülikooli tulevikus?
    Toomas Asser: Akadeemilised organisatsioonid, seltsid ja korporatsioonid on osa ülikooli väärikast ajaloolisest kuvandist, aga samal ajal ka ülikooli innukad koostööpartnerid. Tänu akadeemilistele organisatsioonidele ei pea ülikool nii palju muretsema nt ülekantavate oskuste, juhtimis- ja meeskonnatööoskuse, sotsiaalse vastutuse, suhtlemise ja suhtevõrgustike kasutamise puudumise pärast meie formaalses õppetöös. Väga äge osa akadeemilise linna õhustikust on akadeemiliste organisatsioonide rongkäigud ja volbripidustused. Kui üliõpilasorganisatsioonid on ise valmis aktiivselt koostööd tegema ja ülikooliarengusse panustama, siis rektorina on minu uksed peahoones neile avatud.

    Margit Sutrop: Kuulun ise Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja selle kogemuse põhjal võin öelda, et akadeemilistel organisatsioonidel on oluline osa akadeemilise vaimsuse ja traditsioonide hoidmisel. Kuna akadeemilistes organisatsioonides kohtuvad mitmesuguste erialade ja eri põlvkondade inimesed (läbi vilistlaskogude) ja ning paljudes riikides elavad eestlased (väliskoondiste kaudu), on need väga olulised silmaringi edendajad ja tõelised kasvatuse ning juhtimise koolid. Akadeemilistele organisatsioonidele võiks anda aga senisest rohkem rolli ka ülikooli sidustamisel ühiskonnaga, kuna vilistlased on juba aktiivses tööelus ja olulistel positsioonidel ühiskonnas. Samas saaks nende kaudu ärgitada ka elavamat arutelu ühiskondlike probleemide üle ning lahenduste otsimisel. Praegu toimub see suuresti mõne akadeemilise organisatsiooni eestvõttel, aga üleskutse aruteluks võiks esitada ka ülikooli rektor.
     
    4.8. Millal ja kas kunagi üldse hakkab Tartu Ülikool oma tudengitele maksma inimväärseid toetusi (tegema riigiga hariduspoliitikat, mis oleks tudengisõbralikum)? Kuidas siis ikkagi nii, et ülikooli eelarves on majade ehitamiseks-renoveerimiseks kümneid miljoneid, aga tudengid vaadaku ise, kuidas saavad, nende lemmiklektüüriks olgu Kafka „Näljakunstnik“? Ma ei tea täpselt, paljudeni see 100-eurone tulemusstipendium TÜ-s jõuab, aga lugu on äärmiselt piinlik. Kui tudengid peavad õppimise asemel tööl käima (hinnanguliselt käib ca kolmandik tudengitest täiskoormusega tööl), siis käib pikkamööda õppetase niivõrd alla, et lõpuks ei ole tegemist enam ülikooliga.
    Toomas Asser: Üliõpilaste mure on mulle täiesti mõistetav. Kindlasti on see minu kavandatud tegevuste üheks oluliseks küsimuseks, mille kavatsen tõstatada HTM-is, aga ka rektorite nõukogus jm. Hästi õppivate üliõpilaste tulemusstipendium peab kindlasti olema oluliselt suurem.
    Margit Sutrop: Saan tudengite murest hästi aru. Olen ka ise õpingute ajal töötanud. Vajaduspõhine toetuste süsteem on puudulik ja ei ole piisav. See on suur probleem, et tudengid peavad ühitama õppimise ja töötamise. Ja olen oma valimisprogrammis toonud selle välja kui I teema Õppetöö 1. sõlmkoha, et tudengite töölkäimine viib pikemas perspektiivis alla õppekvaliteedi, sest ülikoolidelt nõutakse nominaalajaga lõpetajaid. Olen lubanud, et rektoriks saades toetan üliõpilasesindajate nõudmist luua tudengitele sotsiaalsed garantiid, st leida võimalused toetuseks ja õppelaenuks, mis võimaldaks pühenduda täiel määral õppimisele.
     
    4.9. Mitu prorektorit ja milliste vastutusvaldkondadega peaks Tartu Ülikoolis olema? Kui Teid valitakse rektoriks, siis kes praegustest prorektoritest ja miks võiksid kuuluda Teie meeskonda?
    Toomas Asser: Senised vastutusalad tunduvad kolme eraldi prorektori kaasamiseks piisavalt suure kandepinna, ulatuse ja olulisusega.
    Margit Sutrop: Prorektoreid võiks olla kolm või neli, vastavalt koormuse jagunemisele. Õppe ja teaduse kõrval on veel kaks olulist juhtimisfunktsiooni, mis tuleb katta: ülikooli sidustamine Eesti ühiskonnaga ja rahvusvahelistumine. Kui prorektorite ülesanded täpsustuvad, saab vaadata, kes neid funktsioone kõige paremini täidaksid. Kes nimeliselt jätkab või juurde tuleb, seda saab otsustada alles siis, kui rektor on valitud. Oma ettepanekud arutaksin aga kindlasti dekaanidega läbi: on väga tähtis, et kogu rektoraat toimiks kui üks meeskond, mis seisab ülikooli kui terviku huvide eest.
     
    4.10. Rektoril on väga palju ülesandeid: esindada ülikooli ja ka Eestit maailmas ja arendada koostöösuhteid; võidelda Eestis ülikooli finantseerimise eest; juhtida väga suurt organisatsiooni; lahendada ülikooli igapäevaprobleeme. Kõike seda saab teha ainult tugeva meeskonnaga. Millele Te ise pühenduksite enim - kas rahvusvahelisele koostööle, Eesti sisesele võitlusele, organisatsiooni juhtimisele või igapäevaprobleemide lahendamisele?
    a) Kas jätkaksite seejuures ka teadustööd ning keskuse juhtimist või praktiseerimist?
    Toomas Asser: Rektoritöö kesksed rollid on minu jaoks üsna selgelt sõnastatud nõukogu ootustes uuele rektorile. Ma kujutan ette, et ka igapäevaprobleeme jõuab rektori lauale tohutult, aga rektor peab suutma neisse mitte takerduda, vaid oma meeskonda nende lahendamisel ja teemade suunamisel õigete spetsialistideni usaldada. Muidugi tuleb aeg-ajalt sekkuda ka väikestesse teemadesse, mille lahendamine probleemi „omanikele” nii väike ei tundugi. Organisatsiooni sisemisel juhtimisel on rektori kohalolul oma tähendus. Oma inimeste kuulamine, kaasamine, kannustamine on osa tippjuhi tööst. Sisemistes juhtimisprotsessides näen suurt arengupotentsiaali eri tasandite juhtimiskvaliteedi arenguks võimaluste ja toe tagamisel.

    Mina näen rahvusülikooli juhi rolli siiski peamiselt ülikooli ja ühiskonna strateegiliste suundadega tegelemisel. Tartu Ülikooli rektor on akadeemilise kogukonna eestkõneleja, kes panustab ühiskonna sõlmküsimuste tuvastamisse, analüüsi ja lahendamisse. Tartu Ülikooli rektor on ka eestvedav jõud kogu teadus- ja kõrghariduspoliitika suunamisel ja TÜ rektor mõjuka arvamusliidrina suudab valitsusele selgitada ülikoolide rolli Eesti edu tagamisel. Ja sama, aga ühiselt koos meie oluliste rahvusvaheliste partneritega teeb Tartu Ülikooli rektor ka Euroopa asjade ajamisel.
    Margit Sutrop: Põhimõtteliselt peab tegelema kõigi nende asjadega, aga olenevalt sellest, kus põleb, peab rohkem aega võtma just selle jaoks. Näiteks praegu tundub olevat kõige tähtsam just Eesti riigi tasandil tegutsemine.
    a) Olen teadlik, et rektori ameti kõrvalt ei saa edasi juhtida eetikakeskust ega teha teadustööd.
     
    4.11. Mis on TÜ tugistruktuuride töös põhimõtteliselt puudu või valesti, et see vajab Teie arvates ulatuslikku reformi?
    Toomas Asser: Tartu ülikooli tugistruktuuri kvaliteet on kõrge ning see tagab teadus- ja õppetöö laitmatu administreerimise. Ulatuslikku reformi kindlasti vaja pole, kuid on vaja üle vaadata väga põhimõttelised sõlmküsimused. Näiteks - kas tugiteenuste protsess on optimaalne ja vastab tänastele vajadustele, kas see toetab meie teadlasi ja õppejõude igakülgselt või on kohati bürokraatia kasvanud liigse kiirusega. Olen veendunud, et saame veelgi enam digitaliseerida oma tugiteenuseid ja selle arvelt pakkuda paremat teenust. Üks arenguvõimalus on juhtimispõhimõtete ülevaatamine – kuidas julgustada juhtimisrolli võtma nooremaid teadlasi, kas lisaülesande korras juhtimine on optimaalne ning kas juhtide arenguprogrammid võiksid pakkuda veelgi paremaid juhtimiskoolitusi?
    Margit Sutrop: Põhimõtteliselt valesti pole midagi. Meie tugistruktuurides töötavad enamasti väga pühendunud inimesed, kes on tõelised professionaalid. Paljude tugistruktuuride juhtide puhul on tunne, et nad töötavad lausa 24/7. Mis on valesti, on see, et pidevalt vastandatakse akadeemilist ja mitte-akadeemilist poolt. „Tugitöötajad“ on täpsem termin, sest peavad ju tugitöötajad aitama kaasa ülikooli akadeemiliste eesmärkide täitmisele. Tahaksin rektoriks valituks osutudes aidata kaasa sellele, et kõik ülikooli töötajad tunneksid end akadeemilise pere võrdsete liikmetena. Oma programmis olen teema IV juhtimine, sõlmkoht 3 all öelnud, et vaja oleks täpsemalt läbi rääkida, mis ülesannet keegi täidab ja kuidas on ülesanded jagatud keskse, valdkonna ja instituudi tasandi vahel. Täiustada saaks ka seda, kuidas tugistruktuuride arendamist otsustatakse. Praegu küsivad tugistruktuurid igal aastal eelarvest raha juurde ja enamasti on otsus negatiivne, samas ei ole see sugugi alati õigustatud, kuna olulised arendused võivad nii olla pärsitud ja mõjutada kogu ülikooli tööd. Samas muidugi raha napib ja uueks arenduseks raha andes peaks otsustama, mida me ei peaks enam tegema. Siin on strateegiline lähenemine oluline.
     
    4.12. Milline on Teie juhtimisstiil?
    Toomas Asser: Olla ülesandekeskne ja seejuures arvestada inimestevaheliste suhetega - kuulata, koguda teavet, olla tõenduspõhine ja siis õigel hetkel otsustada. Rektori otsused peavad arvestama parimat maailmakogemust ülikoolihariduse andmisel ja välistama subjektiivsed eelistused või lühiaegsed huvid. Kirurgi otsustusjulgus ei seisne mitte selles, et tormata lõikama kõike, mis ette satub, vaid julguses teha otsus MITTE opereerida. Ka siis, kui surve opereerida on väga suur. Parim operatsioon on ära jäänud operatsioon. Paljudes olukordades on mõistlik tunnistada, et kui plaan ei ole hea, jäägu tegu tegemata. Osalejatel peab olema ka kõige keerulisemates olukordades võimalus jääda väärikaks, et saaks edasi minna. Hindan meeskonnatöö põhimõtteid.
    Margit Sutrop: Olen eestvedaja, aga samas ka meeskonnamängija. Mulle meeldib ideid genereerida ja neid oma meeskonnaga läbi arutada. Olen valmis kuulama vastuargumente ja otsima konsensuslikku lahendust. Muutuste juhtimisel pean oluliseks, et kõigepealt sõnastatakse probleem, mida täpselt lahendada tahetakse, kaardistatakse olukord ja kaalutakse erinevaid lahendusvõimalusi, arvestades kõiki võimalikke mõjusid. Inimestega töötades pean oluliseks neid võimestada, leida igale inimesele just see töö, milles ta on kõige parem (vahel seda ise teadmata) ja ärgitada koostööd tegema.
     
    4.13. Milline hakkab olema uue rektoraadi juhtimiskultuur?
    Toomas Asser: Juhtimiskultuur kujuneb teatava aja jooksul ning selle tekkimiseks on vaja kõigi panust. 
    Margit Sutrop: Vt vastust küsimusele 4.12.
     
    4.14. Milliseid hoiakuid ülikooli juhtimises soovite kindlasti muuta?
    Toomas Asser: Hoiakute muutmine suures organisatsioonis on pikaajaline ja kõikide panust nõudev protsess. Mina loodan viie aasta pärast oma ametiaega lõpetades kinnitada, et ülikooli juhtimine on kõigil tasandeil muutunud veel koostöisemaks, valdkondadeülesemaks, professionaalsemaks ja tunnustavamaks. 
    Margit Sutrop: Kõige olulisem on, et inimestel peaks olema avatud, kasvule suunatud mõtteviis, mitte suletud mõtteviis. Näiteks kui keegi tuleb välja uue ideega, ei öeldaks kohe, et see ei ole hea mõte või seda ei saa teha, vaid kõigepealt kaalutaks, mis teeks selle mõtte teostamise võimalikuks. Soovin, et oleks rohkem koostööd, üksteise vajadustega arvestamist ja vähem üksteiselt teki ära tõmbamist. Pean väga oluliseks, et lõpeks valdkondade üksteisele vastandamine ja inimesed mõistaksid, et vaid koos oleme tugevad.
     
    4.15. Kujutledes kõige negatiivsemat stsenaariumit, siis milline on Tartu Ülikooli positsioon Eesti ühiskonnas ning teadus- ja kõrgharidusruumis viie aasta pärast?
    Toomas Asser: Ma ei pea õigeks negatiivseid stsenaariumeid sellises mastaabis läbi mängida. Pigem keskendume sellele, et meie ambitsioonid oleks alati meie võimalustest eest ning et töötaksime oma võimaluste avardamise nimel. Pean samuti oluliseks, et Tartu ülikool ja tema teadlased ning õppejõud seisaks kogu Eesti teaduse ja kõrghariduse eest, väärtustades meie kõigi kõrgkoolide unikaalseid tugevusi oma niššides.
    Margit Sutrop: Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt on Tartu Ülikool kui universitas lõpetanud tegevuse, sest mitmed erialad on Tallinnasse liikunud, Tartu on muutnud elamiskõlbmatuks, sest linnas levib tselluloositehase hais ja keegi ei taha siin enam õppida ja töötada.
     
    4.16. Kas Rail Baltica tuleks ehitada praegu kavandatavatel tingimustel ja trassil?
    a) Milline on selle mõju Tartu Ülikooli arengule ja tulevikule?
    Toomas Asser: Tartu jaoks oleks kahtlemata parem, kui Tallinna ja Tartu vahel oleks parem transpordiühendus. Akadeemiline mobiilsus on teaduse jaoks ainuvõimalik lahendus ning transpordiühenduse roll on siin võtmetähtsusega.
    Margit Sutrop: Rail Balticu peamine puudus on see, et see ei läbi Tartut. Tuleks jätkata selle selgitamist, miks Tartu ja Lõuna-Eesti äralõikamine on kogu Eesti teaduse, hariduse, kultuuri ja majanduse seisukohalt väga negatiivse tähendusega. Kiire ühenduse puudumine maailmaga (mitte ainult Rail Baltic vaid ka lennujaam) aitab kaasa Tartu marginaliseerumisele ja tõmbab investeeringud ning ka inimesed Tallinna. 
     
    4.17. Milliseid otsuseid, muudatusi ja arendusi ootab Tartu Ülikool järgneva viie aasta jooksul Eesti riigilt?
    Toomas Asser: Ootame kiiret kõrgharidusseadustiku ning individuaalsete ülikooliseaduste vastuvõtmist. Peame oluliseks, et seadusandlus säilitab ülikooli autonoomsuse ja otsustusvabaduse. Tähtsamatest seadusandlikest debattidest pean vajalikuks alustada arutelu selle üle, et doktorante käsitletaks töötajate mitte õpilastena. Samuti on oluline tagada paindlikkus akadeemilistele töötajatele tähtajaliste lepingute kaudu ning lubada erisusi senisest töölepinguseadusest.
    Margit Sutrop: Kõrghariduse ja teaduse jätkusuutliku rahastamise tagamine, doktorantide rahastamise tagamine, üliõpilaste stipendiumide ja õppelaenude süsteemi korraldamine, ülikoolide vahelise tööjaotuse korraldamine.
     
    4.18. Palun tooge välja Tartu Ülikooli kui institutsiooni arengu suurimad väljakutsed Eestis järgmiseks 5 aastaks.
    Toomas Asser: Ülikooli õppesuundades peame konsolideerima õppekavasid ja õppeaineid ning avama strateegilisi uusi suund, mis tagavad selle, et meie lõpetajad saaksid tööjõuturul hakkama ajal, mil teine masinate ajastu või neljas tööstusrevolutsioon on drastiliselt muutnud inimtöö rolli ja vajadust. Peame oluliseks liikuda jõuliselt edasi neis teadusvaldkondades, kus meil on riigina ja ülikoolina eelis muu maailma ees – geenitehnoloogia, biomeditsiin, andmeteadused, e-riik, IT. Samaaegselt peame tagama rahvusteaduste kõrgetasemelise õppe- ja teadustöö.
    Margit Sutrop: Teaduse rahastamismudeli muutumine (baasfinantseerimise osa kasv), kõrghariduse ja teaduse alarahastamine, ülikoolide vastutusvaldkondade ümberjagamine, vähenev eesti üliõpilaskandidaatide hulk, Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse lõppemine, väljaränne.
     
    4.19. Missuguseid arenguvõimalusi näete olukorras, kus suurem osa potentsiaalseid taseme- ja täiendusõppijaid on Tallinnas, ülikooli õppetöö valdavalt Tartus?
    Toomas Asser: Ülikool on juba praegu mitme õppekava osas Tallinnas ning ma arvan, et teatud õppevaldkondades saame kohalolekut Tallinnas suurendada veelgi. Nõudlus meie professionaalsete õppejõudude ja tippteadusele tugineva täiendusõppe järele on väga kõrge ning meie suurem kohalolek Tallinnas on vaid aja küsimus. Vt lisaks küsimust 2.3.
    Margit Sutrop: Üks võimalus on otsustada, et teatud asju õpetamegi Tallinnas. Seda otsust saaks teha kõige paremini kõrgharidusmaastiku korrastamise käigus, sest sõltub ju ka sellest, mida teevad Tallinnas paiknevad ülikoolid.
    Teine võimalus on mõelda, kas annaks midagi teha, et rohkem tahetaks Tartusse õppima tulla. Tudengid ei taha Tallinnast tulla Tartusse siis, kui nad soovivad õppimist ja töötamist ühitada. Kui oleks võimalus pühenduda täiskoormusega õppimisele, oleks Tartu ülikoolilinnana siiski väga atraktiivne ja Tartu ei peaks muretsema, et siia tulla ei taheta. Seega tuleks mõelda, kuidas muuta Tartus elamine atraktiivseks – teha ümber stipendiumide ja õppelaenu süsteem, nii et see kataks õppimis- ja elamiskulud. Ehitada Tartusse rohkem taskukohaseid ühiselamuid ja sööklaid, mis pakuks suures valikus maitsvat ja odavat lõunat?
     
    *4.20. Postimehe intervjuus ütlesite, et tänu paremale doktorantide ülikooli meelitamisele oleks võimalik TÜ rahvusvahelist taset tõsta. Kirjeldage, kuidas tõstaks TÜ rahvusvahelist mainet suurem doktorantide osakaal? (Vastust oodatakse T. Asserilt)
    Toomas Asser: Doktoriõpe muutub järjest rahvusvahelisemaks, 2017 aastal oli välisüliõpilaste osakaal doktoriõppes valdkonniti järgmine: humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas 24%, sotsiaalteaduste valdkonnas 14%, meditsiiniteaduste valdkonnas 7% ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas 16% ja see on aja jooksul tõusnud igas valdkonnas. Seega võetakse vastu järjest rohkem doktorante väljast. See suurendab veelgi vajadust parema toetusstruktuuri järele. Ühelt poolt võtavad doktoritöö teemad üles ja arendavad uusi, eesliinil olevaid valdkondi. Teiselt poolt on doktorantidel suured võimalused rahvusvaheliseks mobiilsuseks. Need asjaolud kahesuunalises liikumises (Eestist välja ja Eestisse, eestlased, välismaalased) suurendavad TÜ avatust ning seeläbi rahvusvahelist mainet ja ka taset. Antud juhul pole doktorantide arv ole eraldi indikaator, vaid üks võimalus, kuidas rahvusvahelist mainet suunata. TÜ on viimasel viiel aastal võtnud õpirände raames vastu keskmiselt 75 külalisdoktoranti aastas, ise oleme aga samal perioodil välja saatnud keskmiselt 26 doktoranti aastas. Siin on ruumi arenguks. 

    Tagasi lehe algusesse

    5. VÕRDNE KOHTLEMINE JA SELLEGA SEONDUV

    5.1. Kuidas toetab Tartu Ülikool Eestis elavate mittekodanike vastuvõttu?
    Toomas Asser: Tartu Ülikool kohtleb sisseastumisel kõiki Eesti kodanikke ja Eestis alaliselt elavaid teiste riikide kodanikke võrdsetel alustel. Teiste riikide kodakondsusega Eesti gümnaasiumite lõpetajad kandideerivad edukalt ja usun, et enamikus meie akadeemilistes üksustes on palju häid kogemusi nende üliõpilaste eduka osalemisega õppetöös. Kohati võib probleeme olla teaduspõhises õppes osalemiseks piisava eesti keele oskusega, aga sellises olukorras on üliõpilasel õigus alustada õpinguid eesti keele intensiivõppe aastaga. Mulle teada olevalt seda võimalust siiski palju ei kasutata. Olgu selle põhjuseks siis mure terve aasta „kaotamise“ pärast või lootus õppima asudes kiiresti keeleoskust erialases keskkonnas parandada.
    Margit Sutrop: Eestis elavad mittekodanikud saavad Tartu Ülikooli õppima kandideerida riigieksami tulemuste või akadeemilise testi tulemuste põhjal. Akadeemilist testi on võimalik sooritada eesti või vene keeles (vastavalt kandidaadi emakeelele). 
    Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud või eesti keele kui teise keelena riigieksami sooritanud üliõpilastel on eesti õppekeelega õppekavale õppima asumisel kohustus enne esimese aasta ainetele registreerumist sooritada eesti keele kui õppekeele oskuse test. Kui keeleoskus ei vasta vähemalt B2 tasemele või tema eesti keele teise keelena riigieksami tulemus jääb alla 80 punkti, on üliõpilasel kohustus õppida süvendatud eesti keelt vastavalt tema keeleoskuse tasemele. Kui üliõpilane pole varem eesti keelt õppinud, peab ta keelt õppima 60 EAP mahus. 
    Keele õpet korraldavad maailma keelte ja kultuuride kolledž ning Narva kolledž. Oluline on aga ka see, et välistudengid võtaksid osa tudengi- ja erialaorganisatsioonide tööst ja suhtleksid kaastudengitega. Keele omandamine annab selleks suuremaid võimalusi.
    https://www.euraxess.ee/ 
    http://www.studyinestonia.ee/ 
     
    5.2. Kuidas toetab Tartu Ülikool väljastpoolt Eestit tulevate kodanike vastuvõttu?
    Toomas Asser: Tartu Ülikoolis on praegu sisseastumiseks avatud 23 ingliskeelset õppekava ja loomulikult on ülikoolil huvi, et neil õppekavadele asuks õppima võimalikult palju andekaid üliõpilasi. Ülikool toetab nende õppima asumist sageli ka nn sihtstipendiumiga ehk õppetasukohustusest vabastamisega. Arvan, et sihtstipendiumite määramise praktika vajab ülikoolis põhimõttelisemat lähenemist. Oluline on arvesse võtta Eesti tööturule koolitamist, ülikooli ja Eesti rahvusvahelist mainet ning ülikooli rahaliste eesmärkide täitmist õppetasude abil.
    Margit Sutrop: Kandideerimisdokumente on võimalik esitada elektroonselt Dream Apply kaudu või paberil vastuvõtutalitusse kuni 1. juunini, st välisriigist tulijatele on kehtestatud teised dokumentide esitamise tähtajad (kandideerimine I ja II astme eestikeelsetele õppekavadele, v.a informaatika mitteinformaatikutele). Ingliskeelsetele õppekavadele saab I astmes kandideerida kuni 15. aprillini. II astme ingliskeelsetele õppekavadele saavad kõik kandidaadid oma avaldusi esitada 15. märtsini (v.a. analüütiline keemia - 11. jaanuar 2018)
    Välisriikidest pärinevate üliõpilaskandidaatide puhul hindab ülikool vastuvõtu käigus ümber vajalikud õpitulemused: välisriigis omandatud  eelmise haridusastme õpitulemused, IBO kooli tulemused, Euroopa Kooli tulemused, SAT tulemused, eesti keele tasemeeksami tulemused. 
    See kehtib nii Eesti kodanikele, kes kandideerivad välismaal omandatud hariduse baasil, kui ka eestikeelsele õppekavale õppima asuvale välismaalasele. 
    Keeleoskuse kohta vt eelmist vastust. Arstiteaduse (eesti keeles), hambaarstiteaduse ja proviisori õppekava üliõpilaskandidaat peab valdama eesti keelt vähemalt B2 tasemel. 
    Välistudengitele on mõeldud ka orientatsiooninädal, kus tutvustatakse Tartu Ülikooli õppekorraldust, UTLibi jmt. 
     
    5.3. Kuidas toetab Tartu Ülikool multikultuurset Tartut ja arendab sallivust?
    Toomas Asser: Tartu Ülikooli tegevus on ainumõeldav vaid rahvusvahelisena ja ülikool pingutab selle nimel, et meiega liituks pidevalt väljastpoolt Eestit uusi kolleege ja üliõpilasi. Sellega seoses on meie huvi loomulikult ka Tartu kui toetava elukeskkonna arendamine. Lisaks sellele, et me ise kolleegide ja kodanikena saame uusi saabujaid sisseelamisel toetada ja sallivat õhkkonda luua, saab ülikool ka organisatsioonina panustada siinse elukeskkonna püsiva hea taseme kindlustamisse. Saame hoida linnavalitsusega pidevat kontakti, et kohalik omavalitsus, elanikud, ettevõtted ja ülikoolid püüdleksid kõik salliva keskkonna poole. Ülikool pakub välistöötajatele ja -üliõpilastele probleemide korral nõustamist ja toetamist. Väga menukad on teiste kultuuride tutvustamise õhtud.
    Rassistlikud väljaütlemised ning sallimatus ja rünnakud „teistsuguse“ suhtes ei ole aktsepteeritav ja seda hoiakut kaitsen ka rektoriks saades kõikide ülikooli käsutuses olevate võimalustega.
    Margit Sutrop: Kindlasti kasvatab Tartu linna avatust ja sallivust see, kui siin õpib ja elab rohkem eri rahvustest tudengeid. Kui siin on tudengeid ja töötajaid enam kui sajast riigist, harjuvad ka tartlased eri maailma paigust ja kultuuriruumidest pärit inimestega.
    Ülikooli jaoks on oluline tema liikmete heaolu, heade töö- ja õpitingimuste tagamine ning liikmete kaitstus ebaõiglase ja ebavõrdse kohtlemise eest. Ülikool on koostanud võrdse kohtlemise juhendi https://www.ut.ee/et/vordse-kohtlemise-juhend .
     
    5.4. Kuidas suhtute sellesse, et Tartus esineb probleeme rassismiga?
    a) Viimastel aastatel on esinenud Tartus korduvalt rünnakuid teisest rassist tudengite vastu. On teada, et rassistlike seisukohti on Tartus avalikult propageerinud ka mitmed paremäärmuslike organisatsioonidega seotud Tartu Ülikooli tudengid. Kas kavatsete midagi selle vastu ette võtta ja kuidas suhtute sellesse, kui Teie juhitava ülikooli tudengid propageerivad avalikult paremäärmuslikke seisukohti või õhutavad vaenu?
    Toomas Asser: Vt vastust 5.3 
    Margit Sutrop: Ülikool saab soodustada suuremat sallivust, näidata ise eeskuju ja seda hoiakut propageerida. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kehtib meil nii sõna- kui ka usuvabadus ning mitte kedagi ei tohi diskrimineerida tema rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, poliitiliste veendumiste jm asjaolude tõttu.
    Inimeste seisukohti on võimalik  muuta ühiskonna üldise teadlikkuse ning harituse taseme tõstmisega. Kui rassistlike vaadetega inimesed tegelevad juba otsese vaenu õhutamisega, siis selle kohta annab selge juhise Karistusseadustiku §151. See kehtib ka TÜ tudengitele. 
    Õnneks pole rassistlikke rünnakuid olnud palju ja need pole politsei andmetel sagenenud. 
     
    5.5. Kas ja kuidas peaks ülikool oma töökorraldust muutma, et kasutada paremini ära naiste potentsiaali, toetada naiste karjääri teaduses (eriti pereloomise perioodil) ning luua tingimused naiste jõudmiseks ülikoolis juhtivatele ametikohtadele?
    Toomas Asser: Naiste osakaal on juba praegu suurem nii üliõpilaste kui nooremate akadeemiliste ametikohtade täitjate hulgas. Akadeemilise karjääri tippkohtade täitjate hulgas on meessoost kolleegidel tõesti ülekaal. Samas näitavad viimaste aastate andmed positiivseid märke palgalõhe vähenemisel ülikooli mees- ja naissoost töötajate vahel. Kvootidega akadeemilisse maailma sekkumine ei oleks õige, kuid kindlasti saab ülikool pakkuda rohkem tuge karjääri- ja perekohustuste ühildamisel. Märksõnadeks on ennekõike paindlik töökorraldus ja naissoost kolleegide julgustamine vastutavatele ametikohtadele kandideerimisel. Mina näen noorte kolleegide põlvkonna puhul järjest rohkem positiivseid näiteid. Usun, et ka ettevalmistamisjärgus uuendatud karjäärimudel soosib võimekatele kolleegidele edenemisvõimaluste pakkumist.  
    Margit Sutrop: Ülikool toetab pere ja karjääri ühendamist akadeemilistel kohtadel paindliku tööaja korraldusega. Aga kindlasti peaks ka nt koosolekute aja määramisel arvestama, et pereinimestel, nii meestel kui naistel võib olla kohustusi.
    Naiste karjääri toetamiseks on tähtis nii võrdsete võimaluste loomine kui naiste eneseusu toetamine (nende võimestamine). Väga olulised on eeskujud. Seisame alati oma eellaste õlgadel. Mida enam naisi suudab karjääri ja pereelu ühitada, seda rohkem on neid, kes usuvad, et see on võimalik. 
     
    5.6. Kuidas tuleb käituda professoriga, kes on avalikus debatis osaledes kahjustanud Tartu Ülikooli mainet? Teadlasi ei tohi ühelt poolt suukorvistada, teisalt on oluline ülikooli maine.
    Toomas Asser: Usun, et eri debattide hindamisel suudab auditoorium teha vahet ülikooli kui institutsiooni ja ülikoolis töötavate üksikisikuist ekspertide positsioonidel. Meie töötajad peaksid hoiduma ülikooli maine kahjustamisest, aga teadlaste ekspertteadmiste jõudmine ühiskondlikesse aruteludesse peab olema iseenesestmõistetav ja soositud.
    Margit Sutrop: Tsiteeriksin siinkohal rektori kt prof. Tõnu Lehtsaare sõnu rektori ideehommikul akadeemilisest vabadusest: „Akadeemilise töötaja, aga tegelikult kõikide meie vastutus oma arvamus olulistel teemadel välja öelda on kirjas nii ülikooli arengukavas kui ka heas teadustavas. Oluline on teadvustada nii oma tegemise kui ka tegematajätmise mõju“.
     
    5.7. Praegu saavad emeriitdotsendi ja -professori tasu vaid need pikaaegsed ülikooli töötajad, kelle üksus vastava tasu maksmise algatab ja kellele tasu maksmisega nõustub vastav nõukogu. Keegi peab töötajale tasu määramise kohta dokumendi ette valmistama, nõukogu peab otsustama, kas kandidaat ikka on seda väärt jne. Miks ei võiks seda protsessi lihtsamaks muuta, makstes näiteks tasu kõigile, kes on vähemalt 20 aastat ülikoolis töötanud? See välistaks ka võimaluse, et tasuta jääb mõni pikaaegne ülikooli töötaja, kelle läbisaamine ülemustega pole just (viimasel ajal) kõige parem olnud. Miks ainult dotsente ja professoreid peetakse emeriiditasu vääriliseks? Ka teise ametikohtade töötajad on ülikooli arengusse panustanud (näiteks on mõni vanemteadur kindlasti ülikoolile rohkem projektiraha sisse toonud kui mõni dotsent).
    Toomas Asser: Hetkel kehtib emeriidistaatuse omistamisel tõesti regulatsioon, et selle staatuse saavad vaid akadeemilise üksuse poolt esile tõstetud silmapaistvamad ja pikaajaliselt ülikooli heaks panustanud kolleegid. Karjäärisüsteemi uuendamise käigus vajab see teema tõsist tähelepanu, et juurutada ülikoolis tava, mis toetab kõikide suure panusega akadeemiliste liidrite väärikat lahkumist akadeemiliselt töölt.
    Margit Sutrop: Olen nõus, et emeriitprofessori ja emeriitdotsendi tasu võiks maksta kõigile esitatud avalduse alusel. Tingimuseks võiks olla vanaduspensioni ikka jõudmine ja töötamine ülikoolis vähemalt 10 aastat (täiskoha arvestuses).
     
    5.8. Kas Tartu Ülikoolis esineb onupojapoliitikat?
    Toomas Asser: Eesti väiksusest tingituna pole sarnased olukorrad sugugi välistatud. Paljud ülikooli töötajad on ka poliitikud või ettevõtjad. Tähtis on välistada huvide konflikte ning just selleks on välja töötatud hea teadustava ja korraldatud seminare. Kindlasti nõuan, et kogu ülikooli juhtimine kõigil eri tasanditel oleks läbipaistev ning ei lähtuks kildkondlikest huvidest.
    Margit Sutrop: Välistada ei saa. Aga kui on, siis tuleb sellega tegelda.  
    Ülikool on võtnud vastu juhtimise hea tava.
    3.1 Juht kasutab formaalset ja informaalset (mõju)võimu ülikooli huvides.
    Ta ei lase end mõjutada isiklikel suhetel, erialastel sümpaatiatel vms, vaid lähtub alati ülikooli kui terviku eesmärkidest.
     
    5.9. Mida tuleks teha, et ka puudega inimesed leiaksid Tartu Ülikoolis endale sobiva koormusega töö ning tunneksid end kollektiivis hästi (st nende erivajadustega arvestataks ja nende erialaoskusi kasutataks parimal viisil)?
    Toomas Asser: Ülikool investeerib pidevalt sellesse, et hoonetesse oleks tagatud parem ligipääs.  Usun, et ülikool suudab võimaldada ka tööks vajalikud erivahendid. Üksuses valitsevate hoiakute ja salliva kultuuriga saab kindlasti veel tööd teha. Lõpuks on iga tööle asumise juhtum ju individuaalne ja siin saab lahendustega abistada personaliosakond.
    Margit Sutrop: Kõige olulisem on märgata neid, kes abi vajavad ja osata abi pakkuda. Mida enam inimesed teavad, kuidas abistada, nii et oma abipakkumisega inimest ei solva, seda toetavam on keskkond. Kindlasti peaks ka praktikaid monitoorima, vaatama, kas tegelikult ka peetakse võrdset kohtlemist oluliseks, kas sallivust väärtustatakse ning mõistetakse, et igaühel meist on oluline roll sellise keskkonna tagamisel. 
    Kindlasti on oluline ka juhi vastutus. Juhtimise hea tava ütleb: „Hästi juhitud mitmekesine kollektiiv toetab konstruktiivset koostööd, loovust ja innovatsiooni ning töötajate töö- ja vaba aja tasakaalu parimal võimalikul moel. Töökorralduse planeerimisel tuleks arvesse võtta töötaja perekondlikke või muid olulisi kohustusi või erivajadusi: näiteks jälgitakse, et koosolekud lõppeksid tööaja sees, tööruumid ja -vahendid oleksid kohandatud töötaja spetsiaalsete vajaduste järgi, jne."
     


    Tagasi lehe algusesse

    6. MUU

    6.1. Akadeemilistele töötajatele ette nähtud puhkusepäevade arv on olenevalt ametikohast 42 või 56 päeva. Kas mitteakadeemiliste töötajate puhkusepäevade arvu võiks viia samale tasemele akadeemiliste töötajatega? See suurendaks ülikooli populaarsust tööotsijate seas ja mitteakadeemilised töötajad tunneksid ennast võrdsemana.
    Toomas Asser: Puhkusepäevade arv on meile ette antud töölepinguseaduse ning akadeemiliste töötajate puhul ülikooliseadusega ja TAKS-iga. Ma arvan, et tegelikult on reaalseid tööturu suundumusi silmas pidades kohane küsida hoopis seda, kas Tartu Ülikooli liikmed on valmis arutama kõikidele võrdse 35-päevase puhkuse kokku leppimist. Akadeemiline töö on perioodiliselt intensiivsem kui tugitöötajate oma, aga valmisolek sellise arutelu avamiseks, st ajaga ja ühiskonna vajadustega kaasas käimiseks, võiks olla ülikooli inimestele kohane.

    Võrdse kohtlemise mõttes on aga ehk olulisemgi laiemalt töötingimuste, -keskkonna ja -kultuuriga seonduv. Oluline on, et tugitöötajad tunneksid, et nende tööpanus on ülikoolile vajalik. Ülikool ei tee ka praegu vahet akadeemilistel ja mitteakadeemilistel töötajatel neile pakutavate soodustuste osas. Kõik saavad samaväärselt osa tasuta koolitusvõimalustest, koostööpartnerite soodustusest, ühistest üritustest ja heast töökeskkonnast, haigushüvitistest ja nõustamisteenustest.
    Margit Sutrop: Puhkus on määratud seadusega, siin ei ole rektoril kahjuks midagi teha.
     
    6.2. Mida rektori ametikoht Teile kui indiviidile isiklikus plaanis annaks? (Arvestades Teie eelnevat kogemust, ent samas ka tulevasi ootusi rektori ametikohale).
    Toomas Asser: Ma pühendan kogu oma tähelepanu eelseisvatele valimistele, et mõista ülikooli mitmekesisust terviklikumalt ning määratleda enda jaoks rektori roll selle hoidmisel ja arendamisel. Tahan rektorina pühenduda Tartu Ülikooli positsiooni tugevdamisele ning ülikooli ja tema teadlaste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna targal juhtimisel. Isiklikus plaanis loodan viie aasta pärast tunda täit rahulolu nende eesmärkide saavutamise üle.
    Margit Sutrop: Olen rõõmus, kui saan oma kogemuse ja teadmised - nii juhtimisalased, rahvusvahelise suhtlemise kui ka ühiskonna asjades kaasarääkimise kogemused - rakendada ülikooli juhtimisse. Need kogemused on omandatud kogu senise elu jooksul.
     
    6.3. Millised suhtlemisoskused on Teie arvates rektoritöös eriti olulised?
    a) Kuidas hindate endal nende oskuste taset?
    Toomas Asser: Ma loodan rektorina edukas olla oma tasakaaluka, eri arvamusi ära kuulava ja strateegilisi eesmärke silmas pidava juhtimisstiiliga.
    Margit Sutrop: Usun, et olulised on oskus ennast väljendada, kuulata ja mõista teisi inimesi, oskus kontrollida oma emotsioone. Teen kõigi nende oskuste arendamisega tööd, aga teatud tase on juba saavutatud.
     
    6.4. Olete seni ainsa põhjusena toonud välja, et kandideerite rektoriks, kuna seda on Teile soovitatud.
    a)Kas see on piisav põhjus rektoriks kandideerimiseks?
    Toomas Asser: Ma kuidagi ei nõustu sellise tõlgendusega. Olen rõhutanud, et paljude mulle oluliste kolleegide toetav hoiak minu kandideerimisele on olnud suureks tunnustuseks ja toetavaks teguriks rektoritööks valmisoleku tunnetamisel. Otsustamiseks on olnud vajalik selgus selles, mida tähendab konkreetselt minu otsus loobuda arstikutsest ja praegusest tööst. Tartu Ülikooli ja Eesti ühiskonna eestvedaja rolli võtmine on minu jaoks sedavõrd oluline vastutus, et pelgalt kõrvaltseisjate positiivne surve poleks selle otsuse langetamiseks piisav. Mul on sisemine soov arendada ülikooli, kõrgharidust ja teadust, mida olen seni saanud realiseerida arstiteaduskonna dekaani ja ülikooli nõukogu liikmena. Tunnetan ülikooli tervikuna ja soovin elu edasi viia, rakendada oma teadmisi ja kogemusi.
     
    6.5. Kas keegi eelmistest Tartu Ülikooli rektoritest on Teile eeskujuks?
    b) Kui jah, siis mille poolest? Kui ei, siis miks?
    Toomas Asser: Usun siiralt, et kõik rektorid on võtnud oma ametit täie pühendumusega. Igal neist on oma osa ülikooli arenguloos ja tänases heas seisus. Aimates selle ameti keerukust ja vastutuse määra, tajun ja hindan väga kõrgelt kõikide panust. Eeskujuks on erinevate ajaperioodide olude ja võimaluste oskuslik kasutamine. Hindan inimlikkust ja ausust. 
    Margit Sutrop: Kõigilt senistelt rektoritelt, keda olen isiklikult tundnud, on midagi õppida. Olen imetlenud rektor Peeter Tulviste karismat ja huumorimeelt ja rektor Jaak Aaviksoo kõrget mõttelendu ja retoorilisi võimeid, Alar Karise oskust poliitikutega suhelda ja Volli Kalmu informeeritust kõigist ülikooli asjadest ning lugupidavat suhtumist vanematesse kolleegidesse ja hoolivat suhtumist üliõpilastesse.
     
    6.6. Rektor Volli Kalm alustas teisel rektori ametiajal ideehommikutega. Kas jätkate või ei jätka nendega? Miks?
    Toomas Asser: Mina ise ei ole ideehommikutel kahjuks osalenud, aga Volli Kalmu sügisene pöördumine algatuse tutvustamiseks ja seniste kohtumiste ülevaated siseveebis on sellest  kaasamisvõimalusest jätnud sümpaatse mulje. Volli Kalmu pakutud võimalus ühise inforuumi tekitamiseks eri üksuste kolleegidele, kes muidu ehk ei ole oma ideede tutvustamiseks head hetke või sobivat kogu leidnud, kaasa rääkimise võimaluste avardamiseks väärib igal juhul jätkamist.
    Margit Sutrop: Kui huvilisi jätkub, võiks ikka jätkata. Küllap on inimestel vaja rektoriga otse suhelda. Ka see, kui palju küsimusi rektorikandidaatidele on esitatud, näitab, et inimestel on palju küsimusi ja küllap soovitakse ka lahendusi välja pakkuda.
     
    6.7. Kuidas näete Tartu Ülikooli kui ühe suurima tööandjana lahendamas lastehoiu küsimusi? On ju nii tudengite kui ka õppejõudude seas palju lapsevanemaid. Samas ei saa kõik kasutada Tartu linna poolt pakutavat lastehoiuteenust, kuna elavad väljaspool linna või vajaksid hoidu ebatavalisel ajal (õhtuste loengute ajal ja nädalavahetustel).
    Toomas Asser: Ülikool peab ja saab aidata oma liikmeil võimalikult paindlikult tööelus ja õpingutes osaleda ja parim võimalus selleks on tihe koostöö Tartu linnavalitsusega, et meie vajadusi ja ootusi teenuse pakkumisel arvestataks.

    Mõned aastad tagasi, kui Tartus oli lasteaiakohtadega tõsiseid probleeme, tegi ülikool koostööd nii linnavalitsuse kui eraettevõtetega ülikooli töötajate, eriti välispäritolu töötajate lastehoiu probleemide lahendamiseks. Mulle tundub, et praeguseks on hoiukohtade puudus oluliselt leevenenud. Samuti on riik andnud omavalitsustele pea 46 miljonit 2014–2020 perioodi struktuurfondide raha lastehoiuteenuse arendamiseks. Ma arvan, et see meede lahendab Tartus lastehoiukohtade puuduse suures osas ära.
    Margit Sutrop: Oma suure lasteaia rajamiseks ei ole ülikoolil ilmselt lähiajal raha. Aga Tartu ülikool võiks teha oma harjutuslasteaia või -lastehoiu, kus kasvatusteaduste tudengid saaks praktiseerida ja kuhu tudengid saaks vajadusel lapsi anda hoiule. Selleks tuleks siis leida sobivad ruumid ja finantseerimine. Võib-olla saaks teha koostööd mõne olemasoleva lasteaiaga. Mõte väärib kindlasti kaalumist!
     
    6.8. Kas TÜ peaks suunama tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele, algatades ning rahastades ise sotsiaalteaduslikke rakendusuuringuid?
    Toomas Asser: Mitte ainult sotsiaalvaldkonna, vaid kõik Tartu Ülikooli teadlased saavad lisaks alusteadusega tegelemisele panustada ka ühiskonna heaks rakenduslike projektide ja erialaekspertiisi pakkumisega. Ülikooli teadmussiire ühiskonda on juba praegu mahukas, alates ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste nõustamisest tervishoiu arendamise ja suurte ettevõtluslepinguteni välja. Tartu Ülikool on Eesti jaoks peamine arengu eestvedaja – teisiti, kui ise ühiskonna suurte ülesannetega provisoorselt tegeledes, ei olekski see võimalik.  
    Margit Sutrop: Ülikool peaks kindlasti suunama tähelepanu ühiskondlikult olulistele teemadele ja väikesed algatused saaks ülikool võtta enda kanda, aga suuremas mahus uuringute jaoks tuleks ikka taotleda raha väljast. 
     
    6.9. Mida arvate vastaskandidaadi valimisplatvormist?  Kas sellest selgusid Teie jaoks nii tema eesmärgid kui ka viisid nende teostamiseks ja takistused, mis tuleb ületada.
    Toomas Asser: Margit Sutrop on pikka aega Tartu Ülikooli tegevjuhtimisega seotud olnud ning tema mõtted ülikooli eesmärkide seadmisel kinnitavad tema häid teadmisi ja informeeritust ülikooli juhtimisel.
    Margit Sutrop: Vastaskandidaadi valimisplatvorm andis kindlustunde, et tema juhtimise all jätkaks ülikool valitud kursil. Kuidas teel ette tulevatest karidest mööda saadakse, see selgub ilmselt hiljem, sest praegu pole tema programmis kirjeldatud ka karisid, mis teel ette võivad tulla.
     
    6.10. Kas ja/või mil määral loobute oma teistest ametipositsioonidest kui Teid valitakse rektoriks?
    Toomas Asser: Loobuma peab kirurgiast ja samuti närvikliiniku juhtimisest. Kirurgia on seotud ootamatustega ning oskuste ja pädevuse säilitamiseks on vajalik piisav töömaht, mida ühegi teise ameti kõrvalt ei ole võimalik saavutada ega hoida.

    Rektori tööaeg on 24/7 ja sellele kavatsen pühenduda täielikult. Kaks sellise intensiivsuse ja vastutusega ametit ei ole ühildatavad. Valmisolek Tartu Ülikooli rektorina tööle asumiseks on põhjalikult läbi kaalutud otsus ja ma kavatsen selle vastutuse võtta täie pühendumusega. Senise kliinilise ja akadeemilise töö võtavad üle minu nooremad, aga samuti tipptasemel kolleegid.
    Margit Sutrop: Rektoriks saades loobun mõistagi kõigist senistest ametipositsioonidest.
     
    6.11. Kas Teie praegustele ametikohtadele on järelkasvu või kuidas hakkavad rektoriks valituks osutudes toimima need üksused, millega praegu seotud olete?
    Toomas Asser: Õnneks on peale kasvanud uus põlvkond ja tühikut ei teki.
    Margit Sutrop: Kui osutun valituks, tuleb dekaani kohale välja kuulutada konkurss. Seni jätkaks dekaani kohusetäitjana üks prodekaanidest. Dekaani ametiaega on mul veel jäänud vaid poolteist aastat ja kuna olen juba kaks korda valitud, tuleb aasta pärast nii või teisiti uus dekaan valida.
    Eetikakeskuse ja teadus- ning arendusprojektide juhtimise üleandmisel saan toetuda nii oma noorematele kolleegidele praktilise filosoofia õppetoolist kui ka headele koostööpartneritele teistest valdkondadest. Eetikakeskuse projektijuhid on muutunud nii iseseisvaks ja professionaalseks, et nad saavad tööd jätkata ka siis, kui minu ees suuuremad väljakutsed seisavad. Praktilise filosoofia professori amet sel juhul peatub ja õppetöö ning juhendamine tuleb jagada kolleegide vahel. Õnneks on meil filosoofia osakonnas just väga head ajad, meil on palju võimekaid doktorikraadiga noori ja aasta alguses alustas tööd kolm uut professorit.
     
    6.12. Viimasel ajal räägitakse Eestis palju teaduse rahastamisest ja teaduse tähtsusest ühiskonnas. Seda peamiselt võtmes, kuidas teaduse tulemusi kohe majanduses rakendada, kui palju üks teadusesse investeeritud euro kasu toob jne. Kas jagate mõtet, et lisaks sellisele otsesele majanduslikule funktsioonile on üks teaduse põhifunktsioone uute teadmiste saamine, meie maailmapildi avardamine, inimliku uudishimu rahuldamine? 

    a) Kas selle selgitamine ühiskonnale ja sellise teaduse toetamine võiks olla üks Tartu Ülikooli ülesandeid?
    Toomas Asser: Nõustun küsimuses esitatud väitega ning loomulikult vastutab rahvusülikool nii akadeemilise alusteaduse kui sellel põhineva tehno- ja teadmussiirde eest. Ühiskonna ja majanduse arengu tagamisel on võtmesõnaks teadmussiire ülikoolidest ja teaduspõhine kõrgharidus, aga kumbki neist ei ole võimalik ilma alusteadusliku baasita. 
    Margit Sutrop: Jah, nõustun muidugi mõlema punktiga. Väga head ja olulised mõtted!
     
    6.13. Milliseks hindate oma võimekust rektoraadi haldamisel?
 Haldamise all pean silmas:
    a) eri huvide (tihti rahaliste) arvestamist juhtimisotsuste tegemisel ja koosolekute juhtimisel;
    b) isiklike sümpaatiate ja antipaatiate arvesse võtmist;
    c) rektoraadi liikmetes ühistunde tekitamist (et seistaks Tartu Ülikooli kui terviku eest).
    Toomas Asser: Nii kliinikus kui arstiteaduskonna juhtimiskoosolekutel on minu meeskonnad alati töötanud koostööpüüde ja pühendumusega. Ka ülikooli tippjuhtkonnas on ühise eesmärgi tunnetus vältimatult vajalik ja olen kindel, et ka saavutatav. 
    Margit Sutrop: Ka dekaanina olen pidanud ülaltoodud küsimusi silmas pidama. Olen väga rõõmus, et meie valdkonnas võetakse kõik suured otsused vastu konsensuslikult ja meil valitseb koostöövaim ja ühistunne. Ka interdistsiplinaarse eetikakeskuse juhtimisel olen arvestanud erinevate huvidega. Seetõttu usun, et sama juhtimisstiiliga jätkates suudaksin ka rektoraadis luua koostöise õhkkonna ning otsustamisel peetakse alati silmas ülikooli kui terviku huve.
     
    6.14. Mida tähendab Teie jaoks Tartu Ülikool?
    Toomas Asser: Tartu Ülikool on rahvuslike traditsioonide ja aadete hoidja ning moodsa ja kiiresti areneva ühiskonna arengujuht.
    Margit Sutrop: Eesti vaimuelu häll ning eesti teaduse lipulaev.
     
    6.15. Palun nimetage mõned välisülikoolid, kes oma tugevuste poolest sobiksid ülikoolile teadus- ja õppetöö partneriteks ja võrdlusülikoolideks.                                                                                      
    Toomas Asser: Tartu Ülikooli peetakse Euroopa tippülikoolide hulgas võrdväärseks partneriks. Seda kinnitab meie positsioon Guildi liikme ja LERU partnerülikoolina. Koostöö ei piirdu loomulikult ainult nende võrgustike liikmetega, teaduskoostööd teatavasti ei olegi võimalik ega mõistlik juhtida institutsionaalsel tasemel.
    Margit Sutrop: Tartu Ülikoolil on praegu 72 partnerülikooli 26 riigist. Need kõik on partneriteks sobivad, aga aktiivne koostöö on siiski palju vähematega. Võrdlusülikooliks (mille all küsija mõtleb arvatavasti enam-vähem sarnase suuruse, eelarve, ajaloo ja funktsioonidega ülikoole) sobivad Karli Ülikool Prahas, Uppsala Ülikool ja Vilniuse Ülikool. Palju õppida on meil Hollandi ülikoolidelt, kes on väga edukad nii rahvusvaheliste teadusülikoolidena (1. kohal inimese kohta teadusraha saamisel EL rahastusskeemidest) kui ka oma ühiskonna teenimisel.
     
    6.16. Milline on järgneva viie aasta jooksul Eesti ühiskonna ees seisev kõige suurem väljakutse?                                                                                                                                                                             
    Toomas Asser: Kuidas saavutada see, et riigi arengueesmärgid oleksid suuremad ja ülemad lühiajalise vaatega parteipoliitikast ja väärtustaksid seejuures teadmisi ja oskusi, mis on meie ainsad ressursid, mille kasutamine neid suurendab.
    Margit Sutrop: Ränne (eestlaste väljarände peatamine ja tagasipöördujate vastuvõtmine).
    6.17.Mida arvate Tartu Ülikooli hiljutisest struktuurireformist, mille käigus asendati ammune TÜ nõukogu võõrapärase senatiga ja hoopis senine kuratoorium nimetati nõukoguks? Kas oleksite nõus seda asendust Õiguskantsleri ja Riigikontrolliga arutama ja vigade selgumisel neid parandama?                                                                                                                                                                              
    Toomas Asser:
    Margit Sutrop: 
    6.18. Kuidas saada üle vastuoludest, mis on seotud arusaamaga rahvusvahelisest rahvusülikoolist? Kas olete nõus Reet Kasiku poolt 14. märtsi PM artiklis väljendatud arvamustega, et 1) meie ülikooli mõte näib seisnevat praegu vaid eestikeelse haritlaskonna loomises ja ingliskeelsete tippartiklite tootmises rahvusvahelistesse väljaannetesse, ning 2) "Tartus oli üle saja aasta maailmatasemel saksa, hiljem venekeelne ülikool...aga ülikooli kasvandikud ja õppejõud ei panustanud Eesti avalikku ellu ega kultuuri..."                                                                                                                                                                              
    Toomas Asser:
    Margit Sutrop: 
    6.19. Milliseid samme kavatsete astuda Rahvusülikool-100 juubeli (1.12.2019) väärikaks tähistamiseks? Kas on kavas väärtustada ka Tartu eelmiste ülikoolide panust, mis lõi aluse rahvusülikooli tekkeks? Näiteks, kas on plaanis kasutada mainitud juubeli tähistamisel ka 1632. a TÜ asutamist ja asutamisürikut käsitlevat 2005. a raamatut ja anda abi 1802. a TÜ taasavamist käsitleva uue raamatu väljaandmiseks?                                                                                                                                                                             
    Toomas Asser:
    Margit Sutrop: 
    6.20. Kas Tartu Ülikool võiks osaleda ülikoolilinna Tartu pürgimisel 2024. a Euroopa kultuuripealinnaks ja sooviks selle taotluse rahuldamisel anda omapoolset panust rahvusvahelisse kultuuriellu? Milliseid konkreetseid samme peaks meie kõrgkool selles valdkonnas astuma? Kas toetate minu ettepanekut rajada Toomemäele Juubelisild ning Juubelikohvik ja -register?                                                                                                                                                                              
    Toomas Asser: Kuidas saavutada see, et riigi arengueesmärgid oleksid suuremad ja ülemad lühiajalise vaatega parteipoliitikast ja väärtustaksid seejuures teadmisi ja oskusi, mis on meie ainsad ressursid, mille kasutamine neid suurendab.
    Margit Sutrop: Ränne (eestlaste väljarände peatamine ja tagasipöördujate vastuvõtmine).
    6.21. Millist Rail Balticu (RB) alternatiivi peate sobivaimaks Tartu Ülikooli ning Eesti ja teiste Baltimaade arenguks? Kas olete rahul sellega, et Euroopa Liidu otsusega valiti 2007. a usaldusväärse COWI firma toel välja Tartu-kaudne RB alternatiiv ja ehitati seda kuni 2011. a salastatud "raudtee-pöördeni", mil ebausaldusväärse firma AECOM abiga need tööd katkestati ja asuti planeerima hoopis majanduslikult mittetasuvat, ülikallist, loodust ja ühiskonda kahjustavat Pärnu-kaudset RB? Kui eelistate Tartu-kaudset varianti, siis mida võiks Tartu Ülikool õigluse jalule seadmiseks ette võtta?                                                                                                                                                                              
    Toomas Asser:
    Margit Sutrop: 
    6.22. Kas kuulute Emajõe äärde tselluloositehase rajamise suhtes: 1) teaduspõhiselt mõtlevate patriootide hulka, kes välistavad analoog-situatsioonide ja nn terve mõistuse vahendusel mitte ainult hiigeltööstusettevõtte ehitamise, vaid ka pool miljonit eurot maksvad korruptsiooniohtlikud „uuringud“, või 2) toetate ettevõtjaid, kellele vaimutöö-linna eluterve keskkond eriti korda ei lähe ja soovitavad sedasorti „uuringuid“ siiski teha ja kui neid „klappima“ saab, siis panna ka võimas masinavärk siin kandis „huugama“? Kuidas suhtute mõistlikult mõtlevate ekspertide nõuandesse, et suurtehast on hoopis sobivam ehitada Ida-Virumaale?                                                                                                                                                                              
    Toomas Asser:
    Margit Sutrop: