2008. aasta pressiteated | Tartu Ülikool
AAA

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51014, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2 - 116-121, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116 - 121, 51014, Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51014, Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51014, Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, III korrus, ruumid 309-352, 51014, Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003, Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090, Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    (+372) 435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004, Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a, ruum 29, 50103, Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36, ruum 301, 51003, Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409, Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20, 50409, Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003, Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307, Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    (+372) 445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012, Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411, Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411, Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003, Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 51014, Tartu, Eesti
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    +(372) 737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5-205, 51014, Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
(+372) 737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46-208, 51014, Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46 - 208, 51014, Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618, Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi tn 1, 50411, Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411, Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409, Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b-134, 51010, Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411, Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5702
    Faculty address: 
    W.Struve 1, 50091, Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5581
    Faculty address: 
    Lossi 38, 51003, Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    (+372) 737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010, Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51014, Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51014, Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003, Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51014, Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090, Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51014, Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014, Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17-114, 51014, Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruum 210, 50090, Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090, Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    (+372) 737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51014, Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    +372 737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    +372 740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    +372 730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    +372 731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    +372 737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a-106, Tartu

2008. aasta pressiteated

.

Tartu Ülikooli nõukogu võttis vastu uue arengukava

Reedel, 19. detsembril 2008 kinnitas Tartu Ülikooli nõukogu ühehäälselt ülikooli uue arengukava, mis seab paika ülikooli arengueesmärgid ja -suunad aastani 2015. Tartu Ülikool jätkab arengukava alusel rahvusliku tippharitlaskonna järjepidevuse, rahvusülikooli tugevdamise ja rahvusvahelistumise, õppe kvaliteedi tagamise ning ühiskonna teenimise põhimõtete ellurakendamist. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikoolina on Tartu Ülikool ühtlasi Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus.

Tartu Ülikooli rektor selgitab arengukava tähendust : "Tartu Ülikool seab uues arengukavas enda missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja Eestis. Sellega võtab ülikool Eesti riigi ja rahva ees suure vastutuse. Nii vastutusrikka rolli kandmisel soovime suuremat kaasabi ka ühiskonnalt, kavandades ülikooli strateegilisse juhtimisse väliste partnerite otsesemat kaasamist. Tartu Ülikool tahab senisest oluliselt rohkem panustada ka ülikoolidevahelisele koostööle nii Eesti-siseselt kui rahvusvahelisel tasandil."

Arengukava koostati oluliselt laiema ringi osavõtul kui vaid Tartu Ülikooli liikmeskond –kaasatud olid eksperdid väljastpoolt ülikooli, oma panuse andsid ülikooli kuratooriumi liikmed, ülikooli ja Eesti ühiskonna üldiseid suundumusi ja võimalusi käsitleti koos ülikooli partneritega ka novembris toimunud arengukonverentsil.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on uue arengukava eesmärgid seotud Euroopa Liidu ning Eesti haridus- ja teaduselu arengutähistega, pöörates suurt tähelepanu õppe- ja teadustöö kvaliteedile ja rahvusvahelisele avatusele. Lähteseisukohtadeks on nii ELi Lissaboni strateegias ja Bologna protsessiga kui ka meie oma riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja kõrghariduse strateegiates kindlaks määratud eesmärgid ning teiselt poolt ülikoolis tehtava õppe- ja teadustöö analüüsist järelduv.

Uute arengusuundade vastuvõtmisele ülikooli nõukogu poolt järgneb rakenduskava koostamine, mille kaudu arengukava eesmärke ellu rakendama hakatakse. TÜ teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on rakenduskava aluseks ka ülikooli eelarve koostamisele. Arengukava rakenduskava esimene järk valmib 2009. aasta suveks.

Tartu Ülikooli uue arengukavaga saab tutvuda aadressil www.ut.ee/arengukonverents.


Lisainfo: Kristjan Haller, teadusprorektor, 737 5610, 51 26 818, kristjan.haller [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli nõukogu valis ülikooli kandidaadid Eesti Vabariigi teaduspreemiatele

Kokku esitab Tartu Ülikool riigi teaduspreemiate komisjonile 12 kandidaati kaheksast valdkonnast.Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö preemiale kandideerib TÜ arstiteaduskonna emeriitprofessor Marika Mikelsaar ning filosoofiateaduskonna emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso.

Marika Mikelsaar on eelkõige tuntud dr. Helluse tootesarjas kasutatava bakteri ME-3 ühe avastajana. Lisaks on ta pälvinud väärika Euroopa Liidu Naisleiutaja ja Innovaatori auhinna.

Tiit-Rein Viitso on järjepidevalt tegelenud läänemeresoome keelte uurimisega ning on üks paremaid liivi keele tundjaid. Samuti on Viitso uurinud vadja ja vepsa keelt, soome-ugri keelte kontakte, nende keelte geneetilisi seoseid ja kujunemislugu.

Viimase nelja aasta parima teadustöö preemiale kandideerivad 10 teadlast oma uurimisrühmadega:

Täppisteaduste valdkond
• füüsika instituudi vanemteadur Aleksei Šerman
"Magnetiline ühismõõdutus, pseudopilud ja faaside eraldumine vaskperovskiitides"
• matemaatika-informaatikateaduskonna professor Eve Oja
"Operaatorite klassid Banachi ruumide struktuuriuuringutes"

Keemia ja molekulaarbioloogia valdkond
• keemia instituudi emeriitprofessor Ilmar Koppel ja professor Ivo Leito
""Kasvupiiride" avardamine superhapete ja superaluste keemias"
• tehnoloogia instituudi professor Ülo Langel ja tema uurimisrühm
"Rakusisesed märklauad"

Põllumajandusteaduste valdkond
• ökoloogia- ja maateaduste instituudi vanemteadur Asko Lõhmus
"Metsakasvatuse ökoloogilise säästvuse hindamine ja edendamine"

Arstiteaduse valdkond
• arstiteaduskonna professor Pärt Peterson
"Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid"

Geo- ja bioteaduste valdkond
• ökoloogia- ja maateaduste instituudi professor Meelis Pärtel
"Makroökoloogilised protsessid eluslooduse mitmekesisuse mõjutajana"
• Eesti mereinstituudi vanemteadur Jonne Kotta
"Keskkonna väikse- ja suuremastaapse muutlikkuse interaktiivsest mõjust mere ökosüsteemidele"

Sotsiaalteaduste valdkond
• majandusteaduskonna professor Tiiu Paas
"Regionaalsete majandusprotsesside analüüs ja modelleerimine: Eesti majandusareng EL-i ja Läänemere regiooni kontekstis"

Humanitaarteaduste valdkond
• filosoofiateaduskonna dotsent Tõnu-Andrus Tannberg
"19.-20. sajandi Baltikumi ajalugu"

Vabariigi Valitsuse otsus riigi teaduspreemiate kohta tehakse teatavaks ja preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval.


Lisainfo: Ivar Saarniit, TÜ akadeemiline sekretär, 51 16 942, ivar.saarniit [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli nõukogu nimetas emeriitprofessori

Värske emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos on TÜ arstiteaduskonna peremeditsiini kliiniku juhataja ning professor. Tema algatusel loodi 92. aastal polikliiniku ja peremeditsiini õppetool TÜ arstiteaduskonda. Heidi-Ingrid Maaroosi loodud õppetooli residentuuri on tänaseks lõpetanud 114 residenti, kes töötavad nüüd perearstidena ning õppejõududena.

Maaroos on olnud külalisprofessor Sydney Ülikoolis ning Jerevani Meditsiiniülikoolis. Olles tunnustatud rahvusvaheline ekspert peremeditsiini erialal, on Maaroos osutanud ekspertabi Türkmenistanis, Usbekistanis, Tadžikistanis, Moldovas, Venemaal, Armeenias, Makedoonias ja Montenegros.

Enam kui 300 teaduspublikatsiooni 67 teadusajakirjas avaldanud Maaroosi on tsiteeritud erinevates teadustöödes 643 korda.

Heidi-Ingrid Maaroos on olnud 5 Euroopa teadusprojekti Eesti koordinaatoriks, mis peaasjalikult keskenduvad perearsti töö valdkondadele.

Maaroosi arstiteaduse alast tegevust on tunnustatud Eesti Vabariigi Presidendi poolt Punase Risti III järgu teenetemärgiga, TÜ arstiteaduskonna medaliga, sotsiaalministeeriumi aukirjaga ning EENA Aasta Naise tiitliga.


Lisainfo: Ivar Saarniit, akadeemiline sekretär, 737 5605, ivar.saarniit [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli nõukogu valis ametisse kaks kolledži direktorit

19. detsembri Tartu Ülikooli nõukogu istungil valiti ametisse Narva kolledži direktor, kelleks osutus Katri Raik. Euroopa kolledži direktoriks valiti Kristiina Tõnnisson.TÜ Narva kolledži direktori ametikohale kandideeris kaks inimest: Narva Soldino Gümnaasiumi direktor Larissa Degel ning Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik.

TÜ õppeprorektor Birute Klaasi juhitud ekspertkomisjon hindas mõlemat kandidaati kõrgelt, kuid valituks osutus Katri Raik. "Tema eelisteks oli mitmekülgne juhtimiskogemus ning edukas töö Narva kolledži juhtimisel perioodil 1999-2007," seletas Klaas. Samuti on tema sõnul Katri Raigil konkreetsem visioon kolledži arengust, mis on heas kooskõlas riiklike ja ülikooli arengusuundadega.

TÜ Euroopa kolledži direktori ametikohal jätkab seni kohusetäitjana töötanud Kristiina Tõnnisson. Kümne aasta pikkune töökogemus ülikoolis ning kaheksa teaduspublikatsiooni rahvusvahelise leviga väljaannetes tegid Tõnnissonist suurepärase kandidaadi direktori ametikohale.

Professor Raul Eametsa juhitud komisjon leidis kokkuvõttes, et Tõnnissonil on olemas vajalik kvalifikatsioon ning kõik olulised isikuomadused, mis direktori ametikoha täitjal olema peaksid. "Koostöövalmidus, juhiomadused, administratiivne suutlikkus ning võime luua ja arendada kontakte," loetles komisjon põhjuseid Tõnnissoni valimiseks.

Mõlemad direktorid alustavad tööd uuel ametikohal 2009. aasta alguses.


Lisainfo: Ivar Saarniit, akadeemiline sekretär, 737 5605, ivar.saarniit [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli kuratoorium valis esimehe

12. detsembril kogunenud Tartu Ülikooli kuratoorium valis endale esimeheks vandeadvokaat Jüri Raidla. Aseesimeheks valiti Tartu linnapea Urmas Kruuse.Kuratooriumi värske esimehe sõnul on Tartu Ülikool astumas uude ajajärku. "Sellest annab tunnistust ülikooli uus arengukava, mida on erinevatel foorumitel aktiivselt arutatud", sõnas Jüri Raidla. "Kuratoorium on valmis omapoolse aktiivse panuse andmiseks Tartu Ülikooli arendamisse Eesti rahvusülikoolina ja rahvusvahelise teaduskeskusena", kinnitas kuratooriumi esimees toetust ülikooli tegevusele.

Kuratoorium moodustati vabariigi valitsuse otsusega käesoleva aasta septembris, seekordne oli kuratooriumi uue koosseisu teine kohtumine. Lisaks esimehe valimisele oli arutusel ülikooli uus arengukava ja Tartu Ülikooli juhtimisskeem.

"Ükski ülikool ei püsi elujõulisena ilma avatuse ja koostöövalmiduseta. Edasiseks arenguks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks on oluline toetus väljastpoolt," rõhutas kuratooriumi aseesimees Urmas Kruuse kuratooriumi kasvavat rolli ülikooli juhtimises. Linnapea sõnul on Tartu linnal seejuures kindlasti üks võtmerolle, sest ülikooli stabiilne areng ja hea käekäik teenib kogu linna huve.

Kuratoorium toetas rektori arvamust, et Tartu Ülikooli praegune juhtimisskeem vajab uuendamist. Jüri Raidla rõhutas, et "muutunud keskkond ja eelseisvad arengud nõuavad ümberkorraldusi ülikooli tegevuses, mis tingib vajaduse asjakohase õigusliku regulatsiooni korrastamiseks". Kuratoorium on seisukohal, et Euroopa kõrgharidusruumis toimuvate arengutega seonduvalt on otstarbekas uuesti üle vaadata juba ettevalmistatud Tartu Ülikooli seaduse muudatused ja esitada täiendatud ettepanek aruteluks haridus- ja teadusministeeriumile ning Riigikogule.


Lisainfo: Ivar Saarniit, TÜ akadeemiline sekretär, 51 16 942, ivar.saarniit [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Narva Kolledži Lasteülikool jätkab teist aastat

Aasta jagu Narvas tegutsenud Eesti esimene lasteülikool alustab 11. jaanuaril uut õppeaastat.
Avaaktuse juhatab sisse lasteülikooli patroon Riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma. Samal päeval annab loengu ka Peeter Tulviste, Tartu Ülikooli kultuuripsühholoogia erakorraline professor ja Riigikogu liige.

Edaspidisteks loenguteks on nõusoleku andnud näiteks Tallinna Tehnikaülikooli humanitaarteaduskonna dekaan professor Sulev Mäeltsemees ning Laidoneri muuseumi direktor ja ETV saatejuht Indrek Tarand.

Õppetöö toimub koolivaheaegadel ja nädalavahetustel. Olulisematest üritustest leiab kevadel aset TÜ Narva kolledži kümnendale aastapäevale pühendatud laste ja professorite ühiskonverents. Kevadesse on planeeritud ka kõige tublimate "üliõpilaste" preemiareis Tartusse.

Uuel õppeaastal käivitub koostöös TÜ teaduskooliga pilootprojekt "Narva Lasteülikooli Tartu Kolledž", mille raames peetakse mõned loengud ka Tartu lastele.

Narva Lasteülikooli oodatakse lapsi vanuses 8 kuni 12 aastat. Loengud toimuvad paralleelselt eesti ja vene keeles, seega õppetegevusest saavad korraga osa võtta mõlemast rahvusest lapsed.

Lapsevanemad ja teised huvilised saavad loenguid jälgida lasteülikooli kodulehel nii otseülekandena kui ka hiljem salvestusena.

Narva Lasteülikooli projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.


Lasteülikooli koduleht:
narva.ut.ee/lasteylikool


Lisainfo: Aet Kiisla, projektijuht, 356 0608, aet.kiisla [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool pälvis ideerikkaima kõrgkooli tiitli

Teist aastat toimuva noorte ettevõtluskonkursi "Ajujaht" osalejate hulgas oli enim Tartu Ülikooli tudengeid. Nende esitatud 87 võistlustööd tõid ülikoolile ka "Ideerikkaim kõrgkool 2009" tiitli.Aavo Koka juhitud tippettevõtjatest ja oma ala professionaalidest koosnev žürii (tutvu žüriiga siin) hindas ühe kuu jooksul kõiki konkursile laekunud ideid ning valis lõpuks välja 25 tugevamat.

Pea pooled finaali pääsenud äriideed on interneti või tarkvara valdkonnast (12 ideed), teise tugeva kategooriana tõusis esile disain (6 ideed). Peale selle olid valdkondadest esindatud meelelahutusteenused, keskkond ning haridus.

Finaali pääsenud ideede autorid läbivad järgneva kolme kuu jooksul ideede arendamise ja rakendamise koolitusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma äriplaanid. Äriplaanide hindamiseks kutsutakse žürii taas kokku ning parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi.


Lisainfo: Kadri Ugand, 52 55 504, kadri [ät] bda.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel +372 737 56 83
mob +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis avatakse näitus Peeter Põllust

Tartu Ülikooli peahoones avatakse neljapäeval, 18. detsembril kell 14 näitus, mis on pühendatud haridus- ja riigitegelase Peeter Põllu 130. sünniaastapäevale.Näitus jääb avatuks kuni 5. veebruarini 2009, misjärel kavatsetakse seda eksponeerida ka Jõhvis (Peeter Põllu kodulinn) ja Narvas (kus Põld käis koolis).

Näituse avab Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja näituse koostajad Mare Torm ja Marga Lvova.

Peeter Põld (1878–1930) on Eesti rahvuslik suurkuju, kelle võitlus 20. sajandi esikümnendeil eestluse ning Eesti Vabariigi eest väärib austust 21. sajandilgi. Ta seisis väärikalt rahvusliku liikumise suurkujude J. Tõnissoni, V. Reimani, O. Kallase jpt. kõrval.

Tartu Ülikooli jaoks ei ole Peeter Põllu tähendust võimalik alahinnata. "Teatavasti oli TÜ kuraator Peeter Põld see mees, kelle seisukohad ja vaated ning energiline tegevus ülikooli arenguteed kujundasid. Põllu rohked seisukohavõtud ülikooli, Eesti hariduse ja kogu ühiskonnakorralduse osas olid jahmatavad oma ettenägelikkuses ja terviklikkuses," rõhutab TÜ rektor Alar Karis esimese haridusministri olulisust Eestis.

Valminud mahukas mälestusnäitus Põllust võimaldab saada ülevaate erakordsest isiksusest ning tema väärikast elutööst. Põldu seostatakse enim haridusvaldkonnaga, kuid tema tegevusväli ja haare Eesti omariikluse arengusse on siiski määratult laiem. Peeter Põllu elutööks sai eesti rahva teenimine ning oma riigi loomine, selle kaitsmine ja kujundamine.

Näituse kandvaim osa on tekstidel, mida täiendavad valdavalt erakogust pärinevad fotod ning väljapanek vitriinides (trükised, käsikirjad jms.).


Lisainfo: Mare Torm, 640 9222, mtorm [ät] tlu.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli teaduskooli kasvandikke saatis edu rahvusvahelisel olümpiaadil

6.-15. detsembrini Koreas Changwonis läbiviidud 5. rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (IJSO) osales 44 riigi seas ka kuueliikmeline Eesti võistkond, kes pälvisid kokku kolm hõbemedalit.Võistkonna juhendajateks olid Tartu Ülikooli keemia instituudi lektor Karin Hellat, erakorraline teadur Timo Kikas ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant Liina Nagirnaja.

Võistkond:
• Erik Tamre (Tallinna Reaalkool, 9. klass);
• Kaur Aare Saar (Tallinna Inglise Kolledž, 8.kl.);
• Eva-Lotta Käsper (Tartu Kivilinna Gümnaasium, 9.kl.);
• Ralf Ahi (Tallinna Reaalkool, 9.kl.);
• Rene Lomp (Tallinna Liivalaia Gümnaasium, 9.kl.);
• Taivo Pungas (Tallinna Prantsuse Lütseum, 9.kl.)

Kui möödunud aastal tõi Eesti võistkond Taiwanis toimunud olümpiaadilt kaks hõbe- ja neli pronksmedalit, siis sel korral olid noored edukamad. Erik Tamre, Kaur Aare Saar ja Eva-Lotta Käsper said hõbemedalid ning Rene Lomp, Ralf Ahi ja Taivo Pungas pronksmedalid.

Üldvõit läks riikidest Koreale, sealt oli ka individuaalne üldvõitja. Teooriavõistluse parim oli Taiwanist, eksperimendivooru võitis Indoneesia võistkond.

Eesti võistkond jõuab tagasi koju homme, 16. detsembril kell 17.25 (Tallinna lennujaama Helsinkist).

Järgmine, järjekorralt kuues rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad toimub 2.-11. detsembril 2009.a. Bakuus.


Rohkem infot olümpiaadist:
www.ijso.or.kr


Lisainfo: Karin Hellat, 50 90 991, Karin.Hellat [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop esineb saates "Ööülikool"

16. detsembril kell 16.00 toimub Tartus Tampere Majas (Jaani 4) avalik salvestus Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning filosoofiaprofessor Margit Sutropiga teemal "Väärtused ja õnn".Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Eesti Rahvusringhäälingu saatesari "Ööülikool" kaardistavad hea ja õnneliku elu saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Või jääb õnn alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Kuidas korrastada meelt ja tunda vaimustust maailmast? Kuidas ületada raskeid aegu? Hetked või süsteem – ja kuidas nendeni jõuda?

Õnne õpituba on saatesari, kus õnne üle mõtisklevad teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja teised ühiskonnaelu tegelased. Saatekülalised kõnelevad sellest, mis neid inspireerib ning motiveerib nii elus kui loomingus, millised on tõelised väärtused - rahu ja õnne allikad.

Õnne õpitoa eelmistes saadetes on kõnelenud Pille Valk, Tõnu Lehtsaar, Jaan Kaplinski, Mare Taagepera, Tõnu Viik, Doris Kareva, Peeter Linnap ja Robert Jürjendal.

Avalikule salvestusele on oodatud kõik huvilised. Palun anda oma osavõtust märku aadressil triin.pisuke [ät] ut.ee


Lisainfo: Triin Pisuke, TÜ eetikakeskuse projektijuht, 56 221 186, triin.pisuke [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli raamatukogus on avatud välisüliõpilaste fotonäitus

Kuni 8. veebruarini saab TÜ raamatukogu kolmandal korrusel vaadata TÜ välisüliõpilaste fotonäitust "My Estonia". Näitusel on parimad tööd, mis laekusid õppeosakonna välisüliõpilastalituse poolt korraldatud fotokonkursile.

Konkursi võitjad selgitati avatud internetihääletusel novembri lõpus.

Esikoha saavutas Zsanett Pinter, kes tuli Tartu Ülikooli vahetusüliõpilasena Eötvös Lorandi Ülikoolist (Ungari). Teise koha pälvis Tampere Ülikooli (Soome) vahetusüliõpilane Maija Sirola ning kolmanda koha tehnika ja tehnoloogia õppekava välisdoktorant Viktoriya Shyp (Ukraina).

"Välisüliõpilased lähevad pärast õpingute lõppu tavaliselt kodumaale tagasi ja on seega heaks kanaliks, mille kaudu TÜ-d ja Eestit laiemalt tutvustada. Seetõttu on huvitav näha, kuidas nemad siinset tajuvad: milline on nende isiklik Eesti – seda eriti lõppeva juubeliaasta kontekstis," selgitas rahvusvahelise õppe peaspetsialist Ülle Tensing näituse tagamaid.

"Näitust on oodatud külastama nii üliõpilased, õppejõud kui linnakodanikud, sest välisüliõpilaste loodav multikultuurne õhustik avardab meie kõigi maailma," lisas ta.

TÜ-s õpib ligikaudu 600 välisüliõpilast enam kui 45 erinevast riigist, neist umbes 350 tasemeõppes ja 250 lühiajalise külalisüliõpilasena.


Lisainfo: Ülle Tensing, TÜ rahvusvahelise õppe peaspetsialist, 737 5150, ulle.tensing [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool ja SEB pidasid spordilahingu

Tartu Ülikool ja SEB pidasid traditsiooniks saanud spordilahingu. Kui suvel võetakse mõõtu jalgpallis siis talvel selgitatakse parim korv- ja võrkpallis.9. detsembril Tartu Ülikooli spordihoones peetud sõpruskohtumises võidutsesid Tartu Ülikooli töötajad. Pankurid põrmustati korvpallis tulemusega 56 : 36. Endine TÜ/Rocki korvpallur ja praegu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna korvpalliõpetaja Toomas Kandimaa ütles, et mäng oli lahtine, võimalusi oli mõlemal poolel, kuid võit kallutati TÜ poole parema kaitsemänguga.

Peale korvpalli ristati piigid võrkpallis. Mäng päädis korvpallis saavutatud tulemusega. Jällegi pidid SEB töötajad ülikooli paremust tunnistama. Lõppnumbritega 107 : 69 tunnistati sõpruskohtumise võitjaks Tartu Ülikool, SEB sai auhinnalise teise koha.

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg ütles, et traditsiooniks saanud ürituste eesmärk on tugevdada organisatsioonide vahelisi spordisidemeid. SEB on Tartu Ülikooli sporditegevuse üks suurimaid toetajaid ning nende poolt tuli ka idee spordis mõõtu võtta. Tulevikus on plaanis lisaks pallimängude võistelda ka mõnel muul spordialal.


Lisainfo: Marek Roostar, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi turundusjuht, 55 17 558, marek.roostar [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti teadus on ületanud olulisuse künnise kõigis teadusvaldkondades

Andmebaasi Essential Science Indicators analüüsi põhjal on Eesti teadustegevus esimest korda ületanud olulise künnise kõigis andmebaasis toodud 22 teadusvaldkonnas. Seda mõjukust mõõdetakse teadusartiklite ja tsiteeringute arvu järgi.Peale selle on viimase kaheksa kuuga Eesti teaduse mõjukus kasvanud veel ühe protsendi võrra, jäädes nüüd maailma keskmisest maha ainult 16,5%.

Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul on Eesti teadustegevuse viimaste aastate edu pika töö tulemus. "Eesti teaduse mõjukuse kasv riikide arvestuses on viimastel aastatel olnud palju kiirem kui maailmas keskmiselt. Hea meel on tõdeda, et Eesti teadusproduktsioonist üle 60% pärineb Tartu Ülikooli teadlastelt ja õppejõududelt," rõõmustab Ots.

Viimasena ületas olulisuse künnise majandusteadus, millele aitas kaasa Tartu Ülikooli majandusteadlaste suur kõrgetasemeliste teadustööde hulk.

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani Toomas Haldma sõnul võib antud meeldivat uudist vaadelda kui Eesti majandusteadlaste viimase aastakümne pingsa töö loogilist tulemust.

"Tartu Ülikooli majandusteaduskonna õppejõud ja teadurid on viimastel aastatel oluliselt suurendanud publitseerimist rahvusvahelistes väljaannetes. Teaduskond on väga palju toetanud publitseerimisaktiivsuse suurendamist ja nähtavust." kinnitab Haldma toetust teadustegevusele.

Tema sõnul näitab publitseerimise aktiivsuse kasv ühelt poolt teadustöö suurenevat mahtu ja teisalt ka selle tulemuslikkust. "Kuna tsiteeringud ilmuvad tavaliselt alles aasta-kaks pärast artikli ilmumist, siis tänu viimaste aastate publitseerimise suurenemisele peaks ka tsiteeritavus tulevikus suurenema," usub Haldma heade uudiste jätku.

Analüüs andmebaasis Web of Science näitab, et viimase kümne aasta ja 11 kuu jooksul on Eesti majandusteadlased avaldanud sealsetes teadusajakirjades 127 artiklit, mida on liigitatud majandusega seotud märksõnade alla. Kokku on neid artikleid viidatud 192 korral, mis teeb keskmiseks tsiteeritavuseks 1,5 viidet artikli kohta.

Kõige suurema panuse on Eesti majandusteadlaste rahvusvahelistesse publikatsioonidesse andnud Tartu Ülikool (44,9%), oluline panus on ka Tallinna Tehnikaülikoolil (33,1%).

Tartu Ülikooli kõige viljakamad majandusteaduse valdkonnas publitseerivad või konverentsidel esinevad teadlased on Tiit Tammaru, Mart Sõrg, Maaja Vadi, Rein Ahas ja Raul Eamets.


Lisainfo: Indrek Ots, TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja, 737 6193, indrek.ots [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis avatakse näitus "Siberi eestlased"

11. detsembril kell 16.00 avatakse TÜ ajaloo muuseumi valges saalis Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ühisnäitus "Siberi eestlased".Näitus tutvustab eestlasi, kellele Siberist on saanud kodu, kus nende esivanemad on elanud juba mitu inimpõlve.

Lisaks avatakse samal ajal muuseumi valge saali rõdudel Eesti Kunstiakadeemia magistrandi Marge Laasti fotonäitus "Siberi muld, seto süda".

Siber on paljude eestlaste kujutluses karmi kliimaga hiigelsuur maa-ala, väljasaatmiste ja vangilaagrite paik. Näituse koostajad aga puutusid Siberis kokku nii sooja päikese kui ka ääretult südamlike ja külalislahkete inimestega. Näituse vahendusel on nüüd ka teistel huvilistel võimalus saada osa reisist Siberisse ning külastada sealseid rahvuskaaslasi.

Näituse on koostanud Anu Korb ja Kadri Viires ning see jääb avatuks 28. veebruarini 2009.


Lisainfo: Anu Korb, 737 7739; Kadri Viires, 51 40 864


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli teadlane Veronika Kalmus sai presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia

President Toomas Hendrik Ilves andis reedel, 5.detsembril Kadriorus sotsioloogile ja meediateadlasele Veronika Kalmusele üle presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia. Tänavu kandideeris preemiale kuus teadlast. "Teie esimene suurem töö käitles meie kõigi kõige esimese õpiku - aabitsa - väärtusstruktuuri muutumisi 20. sajandil. Seega seda, kuidas õpikutes kajastusid ühiskonna arusaamad ja väärtushinnangud," ütles president Ilves preemiat üle andes.

"Loogilise jätkuna olete jõudnud esimesest õpikust kõige kaasaegsemani. Virtuaalõpikuni pealkirjaga "internet", täpsemalt selleni, kuidas meieni jõudev infotulv mõjutab noorte käitumist ja nende väärtushinnanguid."

President Ilvese sõnul väärib tunnustust Veronika Kalmuse töö tulevaste teadlaste juhendajana ning ka tulevaste ajakirjanike õpetajana.

President tsiteeris professor Marju Lauristini: "Veronika Kalmust võib pidada Eesti üheks säravamaks ja tuumakamaks noorema põlve sotsiaalteadlaseks. Tema tegevuses on sotsiaalteadustele omane rahvusvaheline ja rahvuslik dimensioon suurepäraselt ühendatud."

Aastal 2003 kaitses Kalmus sotsioloogia erialal doktoritöö "School Textbooks in the Field of Socialisation", mis keskendus ühelt poolt sotsiokultuuriliste muutuste ja õpikudiskursuse muutuste vahelistele seostele ning teiselt poolt kooliõpikute rollile sotsialisatsiooniprotsessis.

Doktoritöö järgselt on ta keskendunud kahele peamisele suunale: muutuvad väärtushinnangud Eesti siirdeperioodi kultuurikontekstis ning lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas. Veronika Kalmus osaleb Eesti uurimisrühma juhina ka rahvusvahelises, 21 Euroopa riigi teadlasi koondavas uurimisvõrgustikus EU Kids Online.

Vaata ka Presidendi kantselei videolõiku YouTube'ist


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia sõlmivad kolmepoolse koostöölepingu

Täna, 4. detsembril sõlmivad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia TÜ Tallinna esinduses strateegilise koostöö lepingu. Lepingus sõnastatakse valdkonnad, milles TÜ, TTÜ ja EKA edaspidi tihedamat koostööd teevad.

Tartu Ülikooli rektori Alar Karisel sõnul on vajadus teha tihedamat koostööd olnud ilmne juba pikemat aega. "Nii näiteks tõdesime ka kuu aega tagasi toimunud Tartu Ülikooli arengukonverentsil, et ülikoolidevaheline läbikäimine peab olema tihedam ja tulemusrikkam," põhjendas lepingu tagamaid TÜ rektor prof Alar Karis. "Tartu Ülikool soovib koostöösuhete arendamisel rõhutada eelkõige mitmeid partnereid ühendavate ja konkreetseid valdkondlikke eesmärke silmas pidavate kokkulepete olulisust".

"Allkirjastatava kolmepoolse lepingu raames suurendatakse koostööd loomemajanduse, tehnoloogia ja kunsti valdkonnas. TTÜd huvitab eelkõige tootearenduse ja disaini, ehituse ja arhitektuuri ning nendega seotud linnaplaneerimise ja restaureerimise alane ühistegevus. Vaid nii suudame olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised," ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor professor Peep Sürje.

Sõlmitavas lepingus on eesmärkidena välja toodud ühisõppekavade väljatöötamine ja rakendamine, ühiste doktorikoolide loomine, ühise kirjastustegevuse väljaarendamine ning ühiste seisukohtade esitamine ülikoolihariduse põhiküsimustes.

"Selline leping kinnitab esmakordselt kolme Eesti tippülikooli tõsist soovi teaduse, tehnika ja kunstide vaheliseks koostööks. Eesti Kunstiakadeemia näeb selles valmisolekut loomemajandusega seotud õppesuundade täieliku potentsiaali arendamiseks. Arvan, et selline koostöö on vajalik ja ka väga kooskõlas sellega, et järgmine aasta on Euroopa Komisjoni poolt kuulutatud "Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastaks" ning Eestis "Innovatsiooniaastaks," rõhutas Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi.

Leping sõlmitakse, pidades silmas ühiskonna ja riigi vajadusi ning soovides pakkuda oma üliõpilastele paremaid õppe- ja teadustöö võimalusi. Samuti avardatakse seeläbi koostöövõimalusi oma õppejõudude ja teadlaste vahel.

Lepingu allkirjastamine toimub kell 17:00, TÜ Tallinna esinduses, aadressil Teatri väljak 3-303.


Lisainfo:
Birute Klaas, TÜ õppeprorektor, 737 6200, birute.klaas [ät] ut.ee
Jakob Kübarsepp, TTÜ õppeprorektor, 620 2006, jakob.kubarsepp [ät] ttu.ee
Liina Siib, EKA akadeemiline prorektor, 626 7302, liina.siib [ät] artun.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
avalik [ät] ut.ee

Soome tippteadlased on taas Tartu Ülikoolis

Avalike Granö loengute sarja raames peab Matti Leiwo avaliku loengu "Growing to literacy".

Tekstioskuste omandamist käsitlev ettekanne kajastab düslektikute lugemis- ja kirjutamisoskuse arengut ja probleeme. Teemast räägitakse Jyväskylä ülikooli keelte osakonna soome keele eriala ja psühholoogia osakonna uurimuste valguses.

Ingliskeelne loeng toimub teisipäeval, 9. detsembril kell 14.00 TÜ haridusteaduskonnas, Salme tn 1a–38.

Granö loengute sarja raames on varem Tartus loenguid andnud Soome Filosoofia Seltsi esimees Ilkka Niiniluoto, Helsinki Ülikooli sotsioloogia emeriitprofessor Elina Haavio-Mannila jt.


Lähem info loengu kohta:
www.finst.ee/grano/leiwo.html


Lisainfo: Heidi Iivari, 742 7319, heidi.iivari [ät] finst.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Toimuval konverentsil võrreldakse Eesti ja Soome koolilaste väärtushinnanguid

3. - 4. detsember toimub Tartus, Dorpati konverentsikeskuses Eesti-Soome ühiskonverents "Väärtused, valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti koolis".Üritus toimub koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Kultuuriteooria tippkeskuse religiooniuuringute töörühma ja Soome Instituudiga. Konverentsi toetavad ka Soome Vabariigi saatkond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsi eesmärgiks on arutleda kooli väärtuskasvatuse aluste ja võimaluste üle ning tutvustada Eesti ja Soome koolide kogemusi.

"Eesti ühiskonnas on jõutud tõdemuseni, et inimeste väärtushoiakud ei ole sellised nagu peaksid olema. Osad kurdavad, et meil on vähe loovust ja ettevõtlikkust, teised, et on vähe hoolivust, sallivust ja solidaarsust. Kolmandate meelest on vähe isamaalisust ja lojaalsust või siis vähe ausust, töökust ja üksteisest lugupidamist. Kuna väärtushinnangud kujunevad noores eas, pöörataksegi pilk kooli poole," tutvustab konverentsi TÜ Eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop.

Konverentsi esimene päev keskendub Eesti ja Soome kooliõpilaste väärtusmaastike analüüsile. Teisel päeval on arutelu keskmes õpetaja ja kooli roll õpilaste väärtuskasvatuses. Päeva teises pooles toimuva töötoa fookuses on uus riiklik õppekava ning selle läbiva teema "Väärtus ja kõlblus" rakendusvõimalused.

Konverents lõpeb rühmatöödega, kus erinevate ainevaldkondade esindajad, koolijuhid, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad saavad arutada väärtuskasvatuse võimalusi.

Konverentsil esinevad Tõnis Lukas, Sari Sarkomaa, Margit Sutrop, Hannele Niemi, Varro Vooglaid, Pille Valk, Andu Rämmer, Halliki Harro-Loit, Tiiu Kuurme, Viive-Riina Ruus, Toomas Tenno, Endla Lõkova, Rein Rebane, Kersti Nigesen, Külli Volmer ning REKK-i spetsialistid.


Täpsem info üritusest www.eetika.ee.


Lisainfo: Triin Pisuke, Eetikakeskuse projektijuht, 56 221 186, triin.pisuke [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Ain Kaalep

Esmaspäeval, 1. detsembril 2008 toimunud eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva aktusel tunnustati Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga kirjanik Ain Kaalepit."Ain Kaalep on silmapaistev Eesti kirjanik, tõlkija ja kriitik, ajakirja Akadeemia üks rajajaid ning selle esimene peatoimetaja aastatel 1989-2001," põhjendab Kaalepi valituks osutumist TÜ kirjanduse ja rahvaluule programmijuht Mart Velsker. "Kaalepi looming on kantud klassikalisest humanistlikust vaimsusest ning selles on ühendatud rahvuslikkus ning avatus maailmale. Ta on olulisel määral suunanud ka Eestis valitsevaid tõlketeoreetilisi arusaamu ning hoolitsenud eesti kirjakeele käekäigu eest."

Auhinna saaja otsustab komisjon eesotsas TÜ rektori Alar Karisega. Komisjoni kuuluvad veel luuletaja Doris Kareva, helilooja Veljo Tormis, literaat Mart Orav, kirjanik Hando Runnel, Marika Valk, kunstnik Kaljo Põllu, TÜ emeriitprofessorid Ain-Elmar Kaasik ja Jaak Kangilaski, TÜ praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar ning TÜ õppeprorektor Birute Klaas.

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja viiendat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse "Eesti mõtteloo" sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Eelneval neljal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa ning kunstnik Kaljo Põllu.


Lisainfo: Birute Klaas, TÜ õppeprorektor, 737 6200, 506 9749, birute.klaas [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: avalik [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Professor Toivo Maimets valiti Euroopa molekulaarbioloogia konverentsi asepresidendiks

Tartu Ülikooli rakubioloogia õppetooli juhataja prof Toivo Maimets valiti 24. novembril Euroopa molekulaarbioloogia konverentsi (EMBC) asepresidendiks. Vastne asepresident konverentsile paraku ei jõudnudki. "Vaatasin kogu pühapäeva lennujaamas kena lumetormi ja seda, kuidas lennud järjest ära jäid," selgitas prof Maimets ärajäänud reisi põhjuseid. Vastvalitud juhtkonnalt ootab prof Maimets eelkõige vahepealseid personaaliaraskuste ületamist, samuti uue strateegilise pikaajalise plaani käivitumist.

Asepresidendi valimine toimus Suurbritannias Hinxtoni linnas, EMBC 39. korralisel konverentsil. Asepresidendile lisaks nimetati ametisse veel ühenduse peasekretär Kresimir Pavelic ning teine asepresident Claudio Sunkel.

EMBC on 27 riigi ühendus peakorteriga Heidelbergis, mille eesmärgiks on toetada biomeditsiiniteadusi Euroopas ja partnerriikides. EMBC rahastab Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) ja selle uurimislabori (EMBL) teadusstipendiumeid, teaduskonverentse ja –kursusi ning koordineerib Euroopa ühispingutusi kõige olulisemate biomeditsiini ees seisvate probleemide lahendamisel.


Lisainfo:
Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli Sihtasutus jagab välja ligi miljon krooni

Teisipäeval, 2. detsembril annab Tartu Ülikooli Sihtasutus välja 2008. aasta sügissemestri stipendiumid ja preemiad. Üleandmine toimub TÜ ajaloo muuseumi valges saalis.Kokku saab stipendiumi või preemia 57 inimest, seda kogusummas 820 000 krooni. Toetust jagatakse kokku 21 erinevast fondist.

TÜ sihtasutuse juhatuse liikme Ruth Kotsari sõnul laekus selle aasta stipendiumikonkurssidele ligemale 300 taotlust. "Kui möödunud aastal küündis kandideerijate arv 400-ni, siis sel aastal oli toetuse taotlejaid mõnevõrra vähem," nentis Kotsar kandideerijate arvu kahanemist.

Populaarsemad stipendiumid olid tradistsiooniliselt TÜ Seitsmenda Samba (50 000 krooni) ja Silvere-Panti stipendium (neli 15 000 kroonist stipendiumi). Mõlemale laekus üle 40 taotluse.

Lisaks traditsioonilistele stipendiumitele antakse esmakordselt sel aastal välja Simon Levini 50 000 krooni suurune mälestusstipendium (ühele õigusteaduskonna magistrandile), kaks Voldemar Jaanbergi 15 000 krooni suurust stipendiumi (majandusteaduskonna kraadiõppuritele) ja üks 10 000 krooni suurune stipendium Leedust pärit Tartu Ülikooli üliõpilasele.

Eelpool mainitud toetuste kõrval antakse välja ka Tartu Raefondi stipendiumid kümnele Tartust pärit üliõpilasele ning preemiad kolmele ülikooliga seotud inimesele, kes on silma paistnud tulemusliku tegevusega Ülikooli ja Tartu linna heaks.

Ülejäänud stipendiumid:
• Arstiteaduskonna üliõpilastele jagatakse välja seitse stipendiumi kokku neljast fondist (Ruth Käbini, Leander-Georg Vehiku, Liisa Kolumbuse ja Eugen Püssi stipendiumid)
• Kehakultuuriteaduskonna üliõpilasi toetab kaks stipendiumi (Eesti Olümpiakomitee ja Fred Kudu stipendium)
• Keeleteaduse üliõpilastele jagatakse välja kolm stipendiumi kahest fondist (Valter Niiluse ja Paul Saagpaku stipendium)
• Majandusteaduskonna üliõpilastele on lisaks eespool mainitud Jaanbergi stipendiumile ka üks 20 000 krooni suurune Karl ja Erika Inno mälestusstipendium
• Õigusteaduskonna üliõpilasi toetab lisaks Levini stipendiumile veel kaks 25 000 krooni suurust Urmas Sõõrumaa stipendiumi ja üks 10 000 krooni suurune prof. Ilmar Rebase stipendium
• AS EMT on välja pannud ühe 20 000 kroonise stipendiumi infotehnoloogia eriala üliõpilasele
• Geograafia ja geoloogia üliõpilasi toetab üks 10 000 krooni suurune Paul ja Marta Lannuse stipendium
• Tuntud reisifirmad Kaleva Travel ja Estravel toetavad vastavalt 100 000 ja 45 000 krooniga Tartu Ülikooli üliõpilaste õppe- ja teadusreise. Koostöö reisifirmadega on kestnud juba aastaid, mille jooksul toetussummad on järjest kasvanud.


Lisainfo: Ruth Kotsar, TÜ Sihtasutuse juhatuse liige, 52 16 820, ruth.kotsar [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool tähistab eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva

Emakeelse ülikooli aastapäeva tähistamine algab esmaspäeval kell 10, mil Haridus- ja Teadusministeeriumi ees avatakse Eesti Vabariigi esimese haridusministri, rahvusülikooli looja ning esimese pedagoogikaprofessori Peeter Põllu (1878–1930) monument.Kell 12 algab Tartu Ülikooli aulas eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva aktus, kus promoveeritakse 84 doktorit ja viis audoktorit. Samuti nimetatakse kolm auliiget ja antakse üle Rahvusmõtte auhind.

Aktuse avakõne peab TÜ rektor professor Alar Karis. Tervitusega esinevad Riigikogu esimees Ene Ergma, Tartu Ülikooli audoktor Markku Tapio Kulmala, Tartu linnapea Urmas Kruuse ning õigusteaduse eriala 3. aasta üliõpilane Janno Voog.

Akadeemilise loengu teemal "Mõtteid rahvusülikooli ja rahvusvahelise ühiskonna siiretest" peab sotsiaalteaduskonna dekaan, rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg.

Tartu Ülikooli audoktoriks promoveeritakse Münsteri Ülikooli emeriitprofessor Werner Krawietz, Helsingi Ülikooli professorid Anna-Leena Siikala ja Markku Tapio Kulmala, Moskva Lomonossovi nimelise Riikliku Ülikooli professor Anatoli Šeremet ning Saarimaa Ülikooli professor Reinhard Wilhelm. Ülikooli auliikmeks nimetatakse Horst-Werner Maier-Hunke, Olga Sternik ning Voldemar Jaanberg (postuumselt).

Viiendat korda antakse aastapäeva aktusel üle Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind, millega tunnustatakse isikut, kes oma loominguga on silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse "Eesti mõtteloo" sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese. Laureaat avalikustatakse aktusel. Eelneval neljal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa ning kunstnik Kaljo Põllu.

Aktuse otseülekannet saab jälgida veebi vahendusel aadressil video.ut.ee.

Aastapäev jätkub kell 17 tõrvikrongkäiguga Vanemuise 46 õppehoone eest.

Kell 19 algab aastapäevale pühendatud ball Vanemuise kontserdimajas. Lisainfo balli kohta http://www.tyye.ut.ee/ball.

Teisipäeval, 2. detsembril kell 14 antakse Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis üle TÜ Sihtasutuse stipendiumid.

Päeva teises pooles kell 18 toimub ülikooli aulas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengite ansambli Urtapan etnomuusika kontsert "Kord läksid kolm sõpra …".

Türi kolledž tähistab eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva reedel, 28 novembril. Viljandi kultuuriakadeemia esmaspäeval, 1. detsembril ning Pärnu kolledž neljapäeval, 4. detsembril.

Eestikeelse ülikooli 89. aastapäeva kava www.ut.ee/446951.


Lisainfo: Kady Sõstar, avalikkussuhete spetsialist, 511 9188, kady.sostar [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 5683
mob.: +372 51 45539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolid rajavad ühise kolledžite võrgustiku

24. novembril allkirjastasid kuue avalik-õigusliku kõrgkooli rektorid leppe, mille järgi avatakse regionaalsed kolledžid kasutamiseks kõigile liitunutele. Koostööleppe alusel saavad kõrgkoolid kasutada kolledžite ressursse õppetöö ning teadus- ja arendustegevuse läbi viimiseks.Lepinguga rajatakse pädevuskeskuste võrgustik, mis loob soodsad tingimused elukestva õppe andmiseks ja kohalikke ettevõtete nõustamiseks. Pädevuskeskused tagavad akadeemilise teadmiste kasutamise kohaliku elu edendamisse.

"Tegu on järjekordse sammuga Eesti ülikoolide koostöö süvendamisel ning järgneb kvaliteedileppe ja rahvusvahelistumise heade tavade leppe sõlmimisele. Regionaalsete kolledžite kasutamine ühiste kompetentsikeskustena on nii ülikoolide kui ka kõigi meie parterite huvides," märkis Rektorite Nõukogu esimees Alar Karis.

Lepinguga loodavad pädevuskeskused tagavad ettevõtlusnõustamise, toodete ja teenuste arendamise ning loovad soodsa keskkonna uute ettevõtete arenguks.

Lepingus käsitletud kolledžid:
• Tallinna Tehnikaülikooli Kohtla-Järve ja Kuressaare kolledž
• Tallinna Ülikooli Haapsalu ja Rakvere kolledž
• Tartu Ülikooli Narva, Pärnu ja Türi Kolledž ning Viljandi Kultuuriakadeemia

Lepingu allkirjastasid Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli rektorid.


Lisainfo: Mart Laidmets, Rektorite Nõukogu tegevsekretär, 502 5322, mart.laidmets [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis toimub semiootika konverents

Eesti Semiootika Selts ja Tartu Ülikooli Semiootika osakond korraldavad 28.-30. novembril konverentsi "Kohane ja kohatu semiootika". Üritus on pühendatud seltsi 10 aastapäevale ja Claude Lévi-Straussi 100. juubelile.Täpsem info ja ürituse programm asub leheküljel www.semiootika.ee/konverents.

Konverents toimub Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis. Käsitlusele tulevad teemad on semiootika kohasus, kohatus ja kohanemine, aja ja ruumi semiootilised aspektid, kohanimed ning kohasused-kohatused keeles, keha, kehatus ja luule, hegemoonia ja pragmaatika, eksotism ja intellekt.

Konverentsi viimane päev on nii pildis kui sõnas pühendatud Claude Lévi-Straussi juubelile.

Samuti toimub konverentsi raames 17. - 29. novembrini Tartu Ülikooli raamatupoes semiootika raamatute näitusmüük.


Lisainfo: Katre Pärn, katre.parn [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Kodanikunädala üritused Narva kolledžis

Täna, 26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva. Selle raames on Tartu Ülikooli Narva Kolledž korraldamas erinevaid kodanikuks olemise- ja riigiga seotud teemadel üritusi. Kodanikupäeva tähistamise traditsioon sai TÜ Narva Kolledžis alguse 2000. aastal ning sellest on välja kasvanud üritustesari "Kodanikunädal". Põhjust ürituste korraldamiseks annavad mitmed faktid. Narva on endiselt venekeelseim linn Eestis – eestlaste osakaal linnarahvast on ligikaudu 4%, Eesti Vabariigi kodanike osakaal vastavalt 42%. Kolmandik linnaelanikest on Vene või mõne muu riigi kodanikud ning ülejäänud on ilma kodakondsuseta.

Üritustest:
Esmaspäev, 24. november
Avatakse fotonäitus Narva kolledži fuajees, pühendatuna eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Pärastlõunal minnakse koos Narva lastekodulastega Narva kunstigaleriisse, kus külastatakse näitusesaale ning osaletakse töötubades.

Teisipäev, 25. november
Toimub Indrek Tarandi avalik loeng "Impeeriumite lagunemise traumad ja traagikad". Ettekandes käsitletakse separatismi ja irredenta`t ning keskendutakse Notshnoi Dozori mõttele luua Põhja- ja Kirde-Eestisse autonoomne venekeelne piirkond, sidudes seda 1993. aastal esile kerkinud samalaadsete ideedega.

Kolmapäev, 26. november
Korraldatakse kodanikupäeva viktoriin, millest võtavad osa 5-liikmelised võistkonnad kõigist Narva koolidest. Õhtul toimub Helle Karise muinasjutulise filmi "Karoliine Hõbelõng" linastus.

Neljapäev, 27. november
Esineb t¨ellokvartett C-Jam, pühendatuna eestikeelse Tartu Ülikooli 89. aastapäevale. Kontsert toimub Narva linnuse Rüütli saalis.

Reede, 28. november
TÜ Narva Kolledži fuajees toimub eestikeelsete raamatute müük.


Märkimisväärse osa kodanikunädala üritustest on korraldanud Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilasnõukogu. Üritused on tasuta ning kõik on oodatud.


Lisainfo: Maritsa Ort, 356 19 85, Maritsa.Ort [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli välisüliõpilaste fotokonkursi "My Estonia" võistlustööd avati hindamiseks

Kuni 1. detsembrini on kõigil võimalik hinnata Tartu Ülikooli välisüliõpilastele korraldatud fotokonkursile laekunud võistlustöid. Enim hääli kogunud fotode autoreid premeeritakse auhindadega. Kokku laekus konkursile 183 fotot 41 välisüliõpilaselt. Pilte saab vaadata ja hinnata aadressil /myestonia.

Konkursi korraldas Tartu Ülikooli õppeosakonna välisüliõpilastalitus koostöös linnavalitsusega. "Teema tõlgendamisel ei olnud piiranguid, kutsusime üliõpilasi näitama, kuidas paistab Eesti nende pilgu läbi," ütles välisüliõpilastalituse peaspetsialist Ülle Tensing. "Pilte on Tallinnast Haanjani, Saaremaast Narvani. Muljet on avaldanud näiteks Eesti võluvad vanadaamid ja politsei, Öölaulupeost ning kaunist loodusest rääkimata. Muuhulgas selgub, et meil elab ka trolle, nõidu ja päästmist ootavaid printsesse," kirjeldas Tensing.

Tensingu sõnul on välisüliõpilased oluliseks kanaliks, mille kaudu maailmale Eestit ja Tartut tutvustada – siit ka soov teada saada, millisena välisüliõpilased Eestit näevad. Ühtlasi soovivad korraldajad fotokonkursi ja järgneva näitusega juhtida linnakodanike ja ülikoolirahva tähelepanu välisüliõpilastele kui kontingendile, kes meie keskkonna multikultuursemaks ja mitmekesisemaks muudab.

Konkursi võitjale on auhinnaks Ammende villa kultuuripakett; auhinnad on välja pandud ka II ja III koha omanikele. 50 paremat tööd eksponeeritakse detsembris Tartu Ülikooli raamatukogus ning hiljem Tartu linnavalitsuse ja ülikooli erinevate struktuuriüksuste ruumides.

Tartu Ülikoolis õpib ligi 600 välisüliõpilast, neist 350 tasemeõppes ning ülejäänud 1–2 semestriks tulnud külalisüliõpilasena.


Lisainfo: Annika Kalda, välisüliõpilaste koordinaator, tel. 737 6085, annika.kalda [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli tudengid esitasid enim äriideid Ajujahi konkursile

Käesoleva aasta ettevõtluskonkursile "Ajujaht" laekus 259 äriideed. Miljoni-kroonisele auhinnarahale kandideeris enim Tartu Ülikooli tudengeid, kes saatsid võistlusele 87 ettevõtlusideed.Lisaks Tartu Ülikooli tudengitele olid esindatud ka teiste Eesti suuremate kõrgkoolide tudengid. Kokku registreerus konkursile 361 osalejat, kes jagunesid omavahel äriideede esitamiseks 191 meeskonda. Kõikide äriideedega on võimalik tutvuda aadressil www.ajujaht.ee.

Konkursi juhi Kadri Ugandi sõnul tuli enim ideid erinevate e-teenuste ja tarkvara-rakenduste valdkonnast. "Nagu ka eelmisel aastal, on tänavused ideed üsna julged ja innovaatilised," seletas Ugand.

Konkursile esitatud 259-st ideest valib žürii 15. detsembriks välja 25 parimat. Nende ideede autorid läbivad kolme kuu jooksul Ajujahi tarvis välja töötatud ideede arendamise ja rakendamise koolitusprogrammi, mille käigus koostavad nad mentori toetusel oma lõplikud äriplaanid.

Parimate äriplaanide autorid jagavad omavahel ühe miljoni krooni suuruse auhinnafondi.

Lisaks valitakse välja suurema potentsiaaliga ideed, mille autorid osalevad järelprogrammis, mille käigus toetatakse neid ettevõtte moodustamisel ja investorite leidmisel.


Lisainfo: Kadri Ugand, Ajujahi projektijuht, 52 55 504, kadri [ät] bda.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Neljapäeval tähistatakse prof Kangro 95. sünniaastapäeva

Tartu Ülikooli matemaatika instituut ja Eesti Matemaatika Selts korraldavad Tartus 20. - 21. november konverentsi "Algebra ja analüüsi meetodid VII", seda seoses professor Gunnar Kangro 95. sünniaastapäevaga.Prof Kangro oli matemaatik, füüsika-matemaatikadoktor, professor ning teeneline teadlane. Ühtlasi töötas ta aastatel 1944. kuni 1975. Tartu Riiklikus Ülikoolis õppejõuna.

Sünniaastapäeva tähistamine algab reedel, 20. novembril prof G.Kangro haua külastamisega. Sellele järgnevad ettekanded algebra ja analüüsi meetodidest Ülikooli matemaatika instituudi auditooriumides.


Lisainfo: prof Mati Abel, konverentsi korraldustoimkonna juht, 737 5865, mati.abel [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnal ja Tartu Ülikooli akadeemilisel spordiklubil saabub aastapäev

Laupäeval, 22. novembril tähistavad Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond 80. ja Tartu Ülikooli akadeemiline spordiklubi 100. aastapäeva.Aastapäeva raames toimub Ülikooli aulas konverents "Kehakultuurihariduse hetkeseis ja tulevikusuunad", kus analüüsitakse liikumis- ja sporditeaduste, füsioteraapiahariduse ja õpetaja- ning treenerikoolituse tänaseid probleeme.

Lisaks avatakse Tartu Ülikooli spordihoones Eesti Spordimuuseumiga koostöös valminud juubelinäitus, millega üheaegselt esitletakse juubeliks valminud ajalooalbumit. Sõnavõttudega esinevad spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg, Eesti Spordimuuseumi direktor Mati Tolmoff ja albumi autor Ken Kalling.

Juubelisündmuse lõpetab Ülikooli aulas toimuv aktus. Avakõne peab seal Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis ning avaettekande kehakultuuriteaduskonna dekaan Mati Pääsuke.

Sõnavõttudega esinevad ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tartu linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esindajad. Tartu Ülikooli poolt antakse üle aumärgid ning akadeemilise spordiklubi poolt nimetatakse auliikmed. Samuti tunnustatakse Pekingi olümpiamängudel osalenud sportlasi ning Tartu Ülikooli sporditegevusele kaasaaitajaid.


Ürituste kava:
• 11:00 Tartu Ülikooli aula
konverents "Kehakultuurihariduse hetkeseis ja tulevikusuunad"
• 15:00 Tartu Ülikooli spordihoone (Ujula 4)
juubelinäituse avamine, ajalooalbumi esitlus
• 17:00 Tartu Ülikooli aula
aastapäevale pühendatud aktus, autasustamine


Kõik huvilised on üritustele oodatud!


Lisainfo:
TÜ kehakultuuriteaduskond, 737 5360, kkdek [ät] ut.ee
TÜ akadeemiline spordiklubi, 737 5371, info [ät] tysk.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Parimad õpetajad ja õppejõud saavad prof Rägo mälestusmedali

5. detsembril täitub 116 aastat matemaatik prof Gerhard Rägo sünnist. Sellega seoses antakse Tartu Ülikoolis üle tema-nimelised mälestusmedalid.Käesoleval aastal saavad nimetatud medali C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi kauaaegne reaalainete õpetaja Jaak Tamm, Väätsa Põhikooli matemaatikaõpetaja Ruth Tuuleveski, Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja Allar-Reinhold Veelmaa ning Tallinna Tehnikaülikooli eelõppeosakonna õppejõud Tiiu Jõgi.

Kokku on prof G. Rägo mälestusmedal antud 128 isikule või kollektiivile silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös; õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms. väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisele eesti koolides.

Prof Gerhard Rägo (1892 - 1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu Ülikool ja Eesti Matemaatika Selts.

Prof G. Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli õpetajate ettevalmistamisega tegelenud Tartu Ülikooli Didaktilis-Metoodilise Seminari juhataja abi ning aastatel 1936. kuni 1940. selle juhataja. Lisaks on prof G. Rägo töötanud Tartu Ülikooli kateedrijuhatajana, prorektorina ning dekaanina.


Mälestusmedalite üleandmine toimub:
Reede, 5. detsember, algusega kell 12:00, Tartu Ülikooli nõukogu saal


Lisainfo: dots Tiit Lepmann, määramiskomisjoni esimees, 737 5864, tiit.lepmann [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eestikeelse ülikooli 89. aastapäevaks ilmub Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne

Saabuval teisipäeval, 2. detsembril, esitletakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas teost "Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne". Ülikooli egiidi all koostatud põhiseaduse kommentaaride teine väljaanne valmis tänu Justiitsministeeriumi ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koostööle.

"Põhiseaduse teise kommenteeritud väljaande koostamise vajadus tulenes nendest olulistest riigiõiguslikest arengutest, mis on Eestis toimunud viimastel aastatel," selgitas teose sisu selle vastutav täitja, riigi- ja haldusõiguse professor ning õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk.

"Esimese kommenteeritud väljaande avaldamisest on möödunud pea kuus aastat, selle aja jooksul on oluliselt edasi arenenud riigiõiguslik mõte ja praktika. Rahvahääletusel on vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus, Eesti on astunud Euroopa Liitu – kõik see on suurel määral mõjutanud põhiseaduse mõtte ja sätete tõlgendamist" lisas prof Merusk.

Õigusteaduskonna dekaani sõnul on ilmunud väljaande üle põhjust uhkust tunda. "Meie põhiseaduse kommentaaride kirjutamisel osalesid Eesti parimad riigiõiguse asjatundjad. Peaaegu kõik kommentaaride autorid on kas lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna või töötavad seal õppejõududena" on prof Merusk rahul.

Tartu Ülikooli Iuridicumis toimuva esitluse avab ülikooli rektor professor Alar Karis. Lisaks kõnelevad justiitsminister Rein Lang ja teaduskonna dekaan professor Kalle Merusk. Kirjastuse Juura poolt antakse autoritele ja projekti teostajatele üle ekslusiivväljaanded.


Esitluse toimumisaeg:
Teisipäev, 2. detsember, Iuridicum, Näituse 20 - aud 217, kell 15.15


Lisainfo:
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk, 737 5391, kalle.merusk [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor on Eesti parim

Ülikooli naiskoor laulis möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti naiskooride võistulaulmisel end Eesti parimaks. Ühtlasi pälvis koori dirigent Triin Koch parima dirigendi eripreemia.Üle-eestiline naiskooride võistulaulmine oli tänavu pühendatud Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale ning sellest võtsid osa kõik Eesti parimad nais- ja neidudekoorid. Võisteldi viies erinevas kategoorias, kokku osales võistlustel 39 koori.

Suurepäraselt esinesid ka TÜ Akadeemilise Naiskoori Tartu ning Tallinna vilistlaskoorid: Tartu vilistlaskoor saavutas võidu B-kategoorias ja pälvis eripreemia kohustusliku laulu parima esituse eest. Koori dirigent Vaike Uibopuu nimetati B-kategooria parimaks dirigendiks. TÜ Akadeemilise Naiskoori Tallinna vilistlaskoor saavutas B-kategoorias III koha.

Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor on aastaid kuulunud Eesti parimate naiskooride hulka, võites ka eelmisel naiskooride võistulaulmisel esikoha.

Naiskoor on oma ajaloolt üle 60 aasta vana, koondades täna rohkem kui 57 koorilauljat, kellest suur osa on Tartu Ülikooli üliõpilased või vilistlased.

Värsket Eesti parimat naiskoori saab kuulata 13. detsembril kl 19.00 Tartu Ülikooli aulas ning 14. detsembril kell 19.00 Estonia kontserdisaalis, kus koor astub üles G. Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud kontsertidel. 19. detsembril antakse aga Tartu Jaani kirikus koos Tartu Akadeemilise Meeskooriga traditsiooniline jõulukontsert.


Lisainfo: Ingrid Maasi, 53 745 051, president [ät] naiskoor.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
e-mail: norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool ja Moskva Riiklik Ülikool kinnitasid usaldust ja koostööd

Sel nädalal jõudis pikalt ettevalmistatud kahe ülikooli vaheline koostööleping lõpliku kinnituseni. Lepingu eesmärgiks on arendada teadus- ja haridusalast koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades.
Eelnevalt Tartu Ülikooli rektori professor Alar Karise allkirjastatud lepingule andis oma allkirja ka M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli rektor akadeemik V. A. Sadovnit¨i ning seejärel jõudis koostöö kinnitus ka avalikkuse ette.

Tegelik õppealane koostöö käivitus veel enne lepingu ametlikku jõustumist. Nimelt avas Moskva Ülikool sügisel koostöös Tartu Ülikooliga uue õppekava: "eesti keel võõrkeelena". Eesti keelt ja kultuuri õpetab Moskvas TÜ filosoofiateaduskonna eesti keele lektoraadi juhataja Eve Raeste, kes on esimene eesti keele õpetaja Moskva Ülikoolis.

"On märkimisväärne, et kahe riigi juhtivad ülikoolid kinnitasid lepingu sõlmimisega oma soovi arendada sõprussuhteid, usaldust ja koostööd. Lepingu olulisim väljund on üliõpilasvahetuse võimaldamine kahe ülikooli vahel. Mis puudutab teadusalast koostööd, siis on see näiteks slaavi filoloogia, arheoloogia ning arvatavasti ka mõnes teiseski valdkonnas seni olnud viljakas. Loodame tulevikus arendada rohkem ka õppejõudude vahetust," selgitas üks lepingu sõlmimise algatajaid ja eestvedajaid, TÜ vene keele prof Irina Külmoja.

Moskva Ülikooli ametliku kinnituse sai partnerleping käesoleval nädalal TÜ kõrgetasemelise delegatsiooni toimunud visiidi raames. Õppeprorektor prof Birute Klaasi juhitud delegatsiooni koosseisus külastasid Venemaa üht eliitülikooli TÜ filosoofiateaduskonna dekaan prof Valter Lang, vene keele õppetooli juhataja prof Irina Külmoja ning ajaloo- ja arheoloogia instituudi juhataja prof Aivar Kriiska.

Irina Külmoja pidas Moskva ülikoolis loenguid eesti ja vene keele kontrastiivgrammatikast üliõpilastele, kes on valinud eesti keele võõrkeelena oma peaaineks. Kuulajaid oli teisteltki erialadelt. Aivar Kriiska on lubanud pidada saabuval kevadsemestril Moskva Ülikoolis loenguid Eesti ajaloost.

Edasist koostööd lepinguosaliste vahel täpsustatakse koostööprogrammides, mis luuakse konkreetseks perioodiks pärast koostöötingimuste, teemade ja osalejate kindlaks määramist.


Lisainfo: Sirje Üprus, TÜ rahvusvahelise koostöö juht, sirje.uprus [ät] ut.ee, 737 5615


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Valminud on uuring täiskulupõhisest arvestusest Euroopa ülikoolides

Saabuval kolmapäeval tutvustatakse Tartu Ülikooli ja Rektorite Nõukogu osalusel valminud Euroopa Ülikoolide Assotsiooni projekti lõppraportit. Antud uurimuses vaadeldi täiskulupõhise arvestuse ja finantseerimise senist arengut ja kogemusi Euroopa ülikoolide rahastamises. Täiskulupõhine arvestus aitab ülikoolidel rahaliselt hinnata oma teadustööle tehtavaid kulutusi, väljendades iga teadustöö ja -projekti kulukust selle alustamisest kuni lõpetamiseni.

EUA presidendi Georg Winckleri sõnul on majanduslikult jätkusuutlikud vaid need ülikoolid, kes teavad oma teadus- ja halduskulude kogu-ulatust.

Antud uurimusest valminud lõppraport tuleb ettekandele 19. novembril, algusega kell 10:00 Tallinnas, Teatri väljak 3-208.

Lõppraportit tutvustaval seminaril käsitletakse täiskulupõhise arvestusega seotud küsimusi, seda peamiselt ülikoolide seisukohast.

Samuti soovib Rektorite Nõukogu arutleda seminaril ülikoolide, teadusasutuste ning ministeeriumide esindajate seltsis täiskulupõhise arvestuse vajalikkuse ja võimalikkuse üle Eesti ülikoolides ja teadusasutustes. Täiskulupõhist arvestust saab ja võiks kasutada nii strateegilise juhtimise, õppe- ja teadustegevuse finantseerimise, EL struktuurfondide kui ka Euroopa koostööprogrammides ja –projektides osalemisel.

Väljavõte ürituse kavast:
  • Tervitus
    Alar Karis - Tartu Ülikooli rektor, Rektorite Nõukogu juhatuse esimees
  • Projekti "Majanduslikult jätkusuutlike ülikoolide poole – täiskulupõhine arvestus Euroopa ülikoolides" lõpparuande tutvustus
    Thomas Estermann, programmijuht, Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon
    Michael Yuille, finantsdirektor, Liverpooli Ülikool, töörühma juht
    Hanna Kanep, programmijuht, Rektorite Nõukogu
  • Täiskulupõhise arvestuse ja finantseerimise vajalikkusest ja võimalikkusest Eesti kõrghariduses ja teaduses – lühiettekanded ja arutelu

Lõppraport

Lisainfo: Hanna Kanep, Rektorite Nõukogu programmijuht, 736 6865, hanna.kanep [ät] ern.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
tel.: +372 737 56 83
mob.: +372 51 45 539
skype:
nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimub Erasmuse programmi konverents

Täna, 14. novembril algab Tartu Ülikoolis pühapäevani kestev Erasmuse programmi Põhja-Euroopa koostöövõrgustiku ESN (Erasmus Student Network) konverents.

Konverentsi peateemaks on ESNi kui mobiilisust toetava üliõpilasorganisatsiooni hetkeseis ja tulevik ning üliõpilasmobiilsusega seonduvad probleemid.

Kohtumisele kogunevadkoostöövõrgustiku erinevate sektsioonide esindajad, kokku ligi 80 ESNi esindavat üliõpilast 14 erinevast riigist. Lisakstöistele aruteluleon kavas ka vastuvõtva riigi ja ülikoolitutvustus.

Konverentsil arutatut jagatakse ka ülikoolidega, et anda ülevaade sellest, kuidas senised üliõpilasvahetusprogrammid ja toetusskeemid toimivad ning mida saaks paremaks muuta.

Lisainfo: ESN Eesti esindaja Marge Taivere, telefon: 5550 0606, e-mail taiverem [ät] hotmail.com.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Ilmunud on "Interlitteraria" värske erinumber suurte müütide saatusest tänapäeval

Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni aastakirja "Interlitteraria" uues numbris on koondatud EVKA 7. rahvusvahelise konverentsi "Contemporary Fate of Great Cultural and Literary Myths" materjale. Müütide tänapäevase saatuse valgustusele teoreetilises plaanis (Liisa Saariluoma, Peng Yi, Triin Kallas, Vanesa Matajc jt.) lisandub arutlusi mõnegi muistse kirjanduslik-kultuurilise müüdi teisenemisest modernistlikus ja postmodernistlikus õhustikus.

Ajakirja toimetaja Jüri Talveti sõnul on teosesse kaasatud 38. erinevat käsitlust maailma müütidest, vaadeldes nende mõju ja tähendust tänasel päeval. "Nimekiri on mitmekesine, räägitakse Kalevipojast kuni Kreeka vanajumalateni välja," tutvustab Talvet värsket numbrit.

Väljaande esitlus toimub sel reedel, 14. novembril, alguega 16:00 Keeltemaja Paabeli fuajee-auditooriumis.

Esitlusel esinevad:
  • Lauri Pilter (müüt ja apokrüüf)
  • Aigi Heero (Venemaa-müüt saksa kultuuriruumis)
  • Jüri Talvet (Don Juan, linn ja modernsus)
  • Marin Laak ("Kalevipoeg" kui tüvitekst, Saarepiiga motiiv)
  • Tiina Kirss (Sigtuna vallutamine eesti ajalooproosas)
  • Rutt Hinrikus (Valge Laeva legend-müüt)
  • Anneli Mihkelev (Piibli-müüdid eesti ja läti kirjanduses)
  • Rein Veidemann (Oskar Lutsu oikumeeniline tähendus)
  • Ülar Ploom (müüdi transmütologiseerimine Umberto Eco "Baudolinos")
  • Raili Põldsaar (mehe-müüt uusmeremaa kirjanduses)
  • Evelin Banhard (Shakespeare’i müüt Eestis)
  • Klaarika Kaldjärv (Borgese enesemüüdi tõlkepeegeldused)
  • Tanel Lepsoo (kirjandusmüüdid teatrilaval)

Interlitteraria avaldab algupäraseid kirjandusuurimuslikke artikleid eeskätt võrdleva kirjandusteaduse valdkonnast. Väljaandes ilmuvad artiklid inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles. Ajakirjas avaldadatakse ka tõlkeid ülalmainitud keeltes ka artiklitest, mis varem on ilmunud teistes, väiksema levikuga keeltes.

Lisainfo: Jüri Talvet, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor, telefon 737 5350, juri.talvet [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
Tel.: +372 737 56 83
Mob.: +372 51 45 539
Skype: nordere
E-mail: norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli tudengid olid teadustööde konkursil edukad

Käesoleva aasta maikuus kuulutas Eesti Teaduste Akadeemia välja Akadeemia üliõpilastööde auhinnakonkursi. Enim auhindu võitsid konkursil Tartu Ülikooli tudengid, kes said esimese koha auhindadest kaks ning teise koha auhindadest viis kohta.Kokku pärjati esimese koha ning stipendiumiga 5 ning teise kohaga 11 üliõpilast erinevatest Eesti ülikoolidest. Konkursile saadeti ühtekokku 43 teadustööd.

Konkursi hindamiskomisjonile lisaks olid hindamisel kaasatud ka Jaan Ross, Peeter Tulviste, Mart Ustav ning Haldur Õim.

Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud üliõpilaste teadustööde konkursil said osaleda Eesti ülikoolide üliõpilased ja eesti päritoluga üliõpilased välismaa ülikoolides, kes töö esitamise ajal jätkasid või parasjagu lõpetasid oma õpinguid diplomi-, bakalaureuse- või magistriõppe astmes.

Konkursil võitnud Tartu Ülikooli üliõpilaste teadustööd:
  • Margus Niitsoo
    "Kollisioonivabadel räsifunktsioonidel põhinevate piiranguteta ajatempliskeemide võimalikkusest"
  • Mart Roosimaa
    "Energeetilises metabolismis osalevate geenide ekspressioon müokardis ja HL-1 rakuliinis"
  • Kadi Jairus
    "Samblike seisundi võrdlus metsa- ja säilikpuudel"
  • Kristi Jõesta
    "Artefakt, enesemääratlus, sootsium: riietuse semiootiline analüüs Kihnu kördi näitel"
  • Kaia Läänemets
    "Ärinime olemus ja ettevõtja ainuõigus ärinimele"
  • Riin Rebane
    "Mete aminohappelise koostise määramine HPLC meetodiga – metoodika väljatöötamine ja tulemuste analüüs"
  • Eva Roos Sildre
    "Tsüklobutadieeni ja tema lämmastikderivaatide potentsiaalse energia pinnad"

Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
Tel.: +372 737 56 83
Mob.: +372 51 45 539
Skype: nordere
norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Uuring käsitleb inimeste usku riiki ja oma kaaskondlastesse majanduslanguse olukorras

Lähikuudel pöördutakse enam kui 3000 eestimaalase poole palvega osaleda Euroopa sotsiaaluuringus. Uuringu põhifookuses on inimeste rahulolu, hoiakud ning institutsioonide arengu ja inimeste käitumise vahelised seosed erinevates riikides, kultuurides, keskkondades.Eestis uuringut koordineeriva Tartu Ülikooli teaduri Mare Ainsaare sõnul on 2008. aasta uuring eriti tähelepanuväärne seetõttu, et on sattunud kiirete muutuste perioodile ühiskonnas. "On õpetlik teada, kuidas muutuvad erinevas vanuses, haridustaseme, sissetuleku, väärtuste või rahvusliku päritoluga inimeste hoiakud riiki ja ühiskonda just majanduskriisi olukorras," selgitas Ainsaar.

Algavas uuringus pööratakse erilist tähelepanu usaldusele ja inimeste solidaarsusele. Samuti on vaatluse all noor ja vana olemise erisused erinevates kultuurides.

Uuring viiakse läbi paralleelselt 30 Euroopa riigis. Eestis koordineerib küsitlust Tartu Ülikool ning selle teostab AS Turu- uuringud. Kõik juhuvalimiga uuringusse sattunud inimesed saavad eelkirja, kus palutakse kokku leppida kõige sobivam intervjuu aeg. Kogutud andmeid kasutatakse nii akadeemilistel eesmärkidel kui riiklikul tasemel oluliste otsuste tegemisel.

Euroopa sotsiaaluuringut viiakse läbi juba neljandat korda, Eesti on projektis osalenud kahel korral. Euroopa sotsiaaluuring on maailmas kõige rangema teadusliku metodoloogia alusel läbi viidav võrdlusuuring. 2005. aastal pälvis uuring Euroopa Liidu kõrgeima teaduspreemia - Descartes´i auhinna.

Lisainfo: Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, telefon 51 78 132, mare.ainsaar [ät] ut.ee


Norbert Kaareste
Tartu Ülikool
pressiesindaja
Tel.: +372 737 56 83
Mob.: +372 51 45 539
Skype: nordere
E-mail: norbert.kaareste [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Valge klaveri kontserdisarja seekordsel klaveriõhtul esineb Jevgeni Mihhailov

Esmaspäeval, 17. novembril kell 19 esineb Tartu Ülikooli aulas valge klaveri kontserdisarja raamesVene pianist Jevgeni Mihhailov.

Kavas:
Medtner - "Traagiline sonaat c-moll"
Skrjabin - 7 prelüüdi op.11;
2 masurkat
valss op. 38
Rahmaninov –etüüd-pilt c-moll op. 39 nr 1
"Muusikaline moment Des-duur op. 16 nr 5"
etüüd-pilt D-duur op. 39 nr 9
Liszt - "Sonaat h-moll"

Kontserdi pääse maksab 50 krooni.
Sarja piletitulu ning annetused kantakse Valge klaveri fondi, kuhu koguneb raha ülikooli aulasse uue kontsertklaveri ostmiseks.

Tule ja naudi väga head klaverimuusikat!

Teate edastas:
Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Balti- ja Põhjamaade meditsiiniajaloomuuseumid lõid koostöövõrgustiku

maie.toomsalu [ät] ut.ee%20">Oktoobri lõpus kohtusid Uppsalas 10 Põhjamaa ja Balti riigi meditsiiniajaloomuuseumi esindajad, kes koostasid memorandumi koostöövõrgustiku loomiseks. Islandi, Taani, Norra ja Rootsi ning Läti ja Leedu muuseumide kõrval on võrgustiku asutajaliikmeks ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiiniajalooline kollektsioon.

Rahvusvahelisel kohtumisel lepiti kokku esimestes ühistegevustes muuseumide populaarsuse suurendamisel ning inimeste terviseteadlikkuse tõstmisel. Näiteks planeeriti ühist sotsiaalreklaami, ühist vaatmikku inimkehast ning väljapanekut ravimiresistentsest tuberkuloosist kõigis võrgustiku ekspositsioonides.

Planeeritavalt toimub võrgustiku järgmine kokkusaamine Leedus, kus on põhitähelepanu all muuseumikülastajate terviseteadlikkuse tõstmine.

Lisainfo: TÜ arstiteaduskonna meditsiinikollektsioonide projektijuht Maie Toomsalu maie.toomsalu [ät] ut.ee%20">maie.toomsalu [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee%20">tuuli.harson [ät] ut.ee

Euroopa sotsiaaluuringu andmetel kirjutatud raamat lahkab eestimaalaste pereelu ja väärtusi

Esmaspäeval, 10. novembril esitletakse Tartu Ülikooli Tallinna esinduses raamatut "Eesti võrdluses Euroopaga", mis võrdleb eestimaalaste pereelu ja väärtusi teiste Euroopa riikidega. Euroopa sotsiaaluuringu käigus kogutud andmetest selgub näiteks, et vabaabielu ja registreeritud abielu erinevad Eestis teineteisest vähem kui teistes riikides. Riikides, kus lahutamine on enam aktsepteeritud, kannatavad lahutanud inimesed vähem lahutuse tagajärgede all kui seal, kus lahutamine on ühiskondliku põlu all. Riikide võrdlusest selgub, et Eesti kuulub just nende riikide sekka, kus lapsed on kõige enam eluga rahuolev rühm ühiskonnas, kuid nii laste kui ka lastega täiskasvanute rahulolu vormib ühiskonnapoolne toetus, sissetulekute tase, hinnang tervisele ja usalduse olemasolu.

Eestlased on ühed töökamad Euroopas, kuid naiste ja meeste omavahelise töö jaotumise poolest on olukord Eestis võrreldav Hispaania ja Poolaga. Nimelt töötavad nendes riikides naised keskmiselt 11% enam kui mehed, samal ajal kui näiteks Hollandis ja Rootsis on mehed kokkuvõttes töökamad kui naised. Raamatust selgub ka, et Eestis on töökoha valikul kõige olulisemad kriteeriumid töökoha kindlus ja palk ning eestlased ja venelased Eestis hindavad erinevaid väärtusi elus.

Esitlusel kommenteerib uuringu tulemusi rahvastikuminister Urve Palo ning raamatut tutvustavad selle autorid - teadlased Tartu ja Tallinna ülikoolidest.

Raamatu välja andmist on toetanud sotsiaalministeerium.

Esitlus toimub esmaspäeval, 10. novembril kell 11 Tartu Ülikooli Tallinna esinduses Teatri väljak 3. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo: Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Mare Ainsaar, telefon 51 78 132.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee%20">tuuli.harson [ät] ut.ee

TÜ arengukonverentsil arutlevad arvamusliidrid ülikooli rolli üle ühiskonnas

Reedel, 7. novembril kell 10 algab TÜ aulas ülikooli arengukonverents "Ülikool homse ühiskonna kujundajana", kus ettekannetega esinevad Eesti arvamusliidrid poliitikute, ettevõtjate ning kultuuritegelaste seas. Vaata konverentsi salvestust veebis http://video.ut.ee.Konverentsi kavas on Alar Karise, Tõnis Lukase ja Jüri Engelbrechti ettekanded ülikoolidest, kõrgharidusest ja teadusest Eestis ning maailmas. Raivo Vare ning Tarmo Kriis käsitlevad Eestis hetkel väga aktuaalseid majandusarengu ja tööhõive küsimusi ning ülikooli rolli nende valdkondade probleemide lahendamisel. Ettekannetega esinevad ka Jüri Arrak ning Indrek Neivelt.

Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sõnul seisneb konverentsi suurim väärtus erinevate osapoolte dialoogis. "Tartu Ülikool peab oma arenguplaane seades lähtuma Eesti ühiskonna ootustest. Paraku on nende ootuste täitmine väga otseselt seotud tingimustega, mida riik ülikoolile loob. Reedene kohtumine on algus pikemale avalikule diskussioonile ülikooli rollist ühiskonna arendajana ning vahenditest, mida selle rolli täitmine eeldab," ütles Karis.

Ettekannetele järgneb diskussioon teemal "Millist ülikooli vajab Eesti ühiskond?" Arutelul osalevad riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg , haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Narva Elektrijaamade ASi juhatuse esimees Ilmar Petersen, Twente Ülikooli kõrghariduspoliitika uuringute keskuse teadur Maarja Soo ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liige Olga T¨erjomu¨kina. Mõttevahetust juhib Tartu Ülikooli magistrant Aigar Vaigu.

Tervitussõnadega astuvad konverentsil üles president Toomas Hendrik Ilves ning riigikogu esimees Ene Ergma.

Konverentsi ülekannet saab jälgida ülikooli veebilehel http://video.ut.ee.

Arengukonverents on osa Tartu Ülikooli arengukava koostamise protsessist. Arengukavas määratletakse ülikooli strateegilised arengueesmärgid aastateks 2009-2015 ning see on plaanis vastu võtta käesoleva aasta lõpuks.

Tartu Ülikooli arengukonverents "Ülikool homse ühiskonna kujundajana"
7. novembril ülikooli aulas

10.00 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitus, Riigikogu esimehe Ene Ergma tervitus
10.15 "Dünaamiline ülikool – valikud ja võimalused" rektor professor Alar Karis
10.45 "Rahvusvahelise rahvusülikooli võimalikkusest" teadus ja haridusminister Tõnis Lukas*
11.10 "Teadusülikoolid Euroopa teadusruumis" Euroopa Teaduste Akadeemiate Föderatsiooni president Jüri Engelbrecht
11.30 "Tartu Ülikool Eesti majandusarengu tagamisel" TÜ kuratooriumi liige Raivo Vare
11.50 "Kellele on vaja ülikoolilõpetajat?" Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis
12.10 "Nähtamatu ja nähtava vahekord kultuuris" TÜ vabade kunstide professor 1996–1997 Jüri Arrak
12.30 "Ülikooli ja ettevõtluse dialoog" Indrek Neivelt

14.00–16.00 diskussioon "Millist ülikooli vajab Eesti ühiskond?"
Diskussiooni juhib Aigar Vaigu, Tartu Ülikooli magistrant
Osalevad: Peeter Kreitzberg, Tõnis Lukas, Juhan Parts, Ilmar Petersen, Maarja Soo, Olga T¨erjomu¨kina.

*Peaminister Andrus Ansipi ettekanne on asendatud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase ettekandega, kuna peaminister osaleb Brüsselis toimuval Euroopa Liidu Ülemkogu mitteametlikul istungil.

Vaata ka /arengukonverents

Lisainfo ja intervjuud: Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller, telefon 737 5610, kristjan.haller [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee%20">tuuli.harson [ät] ut.ee


Näitus vabariigi vanaisadest Tartu Ülikooli peahoone fuajees

Reedel, 7. novembril kell 9.30 avatakse Tartu Ülikooli peahoone fuajees isadepäeva näitus "Vabariigi vanaisad", mis koondab 12 lugu tänastest Eesti riigi eestvedajatest ning nende vanaisadest.

Eesti Vabariigi juubeliaasta kaheteistkümne kuu jooksul kohtus ajakirjanik Juhani Püttsepp kaheteistkümne Eesti inimesega ning tegi juttu nende vanaisade elusaatusest.

Praeguste Eesti riigi eestvedajate vanaisad olid vabariigi sünniaastaiks jõudnud täismeheikka. Ajalooratas pillutas neid 1940. aastatel sinna ja tänna. Kes kadus Siberi vangistuses, kes jõudis põgeneda üle mere, kes jäi Eestisse. Kõik nad olid vabariigi kodanikud, vabariigi vanaisad.

Näituse külastajate ees on Peeter Oleski, Ants Laaneotsa, Toomas Hendrik Ilvese, Mihkel Oviiri, Eiki Nestori, Lea Kivi, Jaan Männiku, Aare Hõrni, Enn Tarto, Alar Karise, Tatjana Kalbina ja Ivari Padari meenutused oma vanaisadest – nende tegudest, mõtetest ja elusaatusest.

Tänaseid lapselapsi ja vanu pilte vanaisadest pildistasid nende lugude illustreerimiseks fotograafid Lauri Kulpsoo ja Ingmar Muusikus. Näitus on avatud jõuludeni.

Lisainfo: Juhani Püttsepp, ajakirjanik, tel 515 9644, Toomas Kiho, ajakirja Akadeemia peatoimetaja, tel 510 0435.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Multikultuurse kollektiiviga TÜ Narva Kolledž pälvis rahvastikuministri tunnustuse

Eelmisel nädalal pälvis Tartu Ülikooli Narva Kolledž multikultuurse kollektiivi konkursil tänukirja mitmekultuurilisuse väärtustamise eest oma kollektiivis ning sallivuse edendamise eest Eestis.

Rahvastikuminister Urve Palo eestvedamisel toimunud multikultuurse kollektiivi konkursi tulemuste avalikustamisel rõhutas Palo, et on väga tähtis märgata enda kõrval teiste rahvuse esindajaid, sest just see on Eesti ühiskonna rikkus.

Tartu Ülikoolil Narva Kolledžil on pikaajalised kogemused erinevatest rahvustest inimestega koos töötamisel. Täna töötavad kolledžis kolleegid üheksast erinevast rahvusest - poola, läti, mari, udmurdi, karakalpakki, valgevene, ukraina, vene ja eesti rahvusest. Lisaks on varasematel aegadel kollektiivi kuulunud ka inglaseid ja sakslaseid.

Mitmekultuurilisus on kolledžile nii omane, et kõiki uusi tööleasujaid teavitatakse eraldi omanäolisest keskkonnast, millesse nad sisenemas on ning pakutakse abi kohanemisel. Näiteks on Narva kolledži töökeeleks küll eesti keel, mida kõik töötajad oskavad, kuid üsna tavaline on olukord, kus kolleegid suhtlevad vene, inglise ja saksa segakeeles.

Multikultuurse ettevõtte ja töökeskkonna konkursikuulutas Rahvastikuministri Büroo koostöös ajalehega Äripäev välja käesoleva aasta 1. septembril. Konkursi tulemusena tunnustati neid ettevõtteid, kes väärtustavad ja toetavad multikultuurset töökeskkonda ning loovad võrdseid võimalusi kõikidele töötajatele hoolimata nende rahvusest.

Lisainfo: Maritsa Ort, Eesti Kodu Narvas juhataja, maritsa.ort [ät] ut.ee.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Tartu Ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnale saab kandidaate esitada kuni 15. novembrini 2008. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja juba viiendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-posti aadressil rektor [ät] ut.ee.

Auhinna saaja otsustab komisjon eesotsas TÜ rektori Alar Karisega. Komisjoni kuuluvad veel luuletaja Doris Kareva, helilooja Veljo Tormis, literaat Mart Orav, kirjanik Hando Runnel, kunstiteadlane Marika Valk, kunstnik Kaljo Põllu, TÜ emeriitprofessor Ain-Elmar Kaasik, TÜ emeriitprofessor Jaak Kangilaski, TÜ praktilise usuteaduse professor Tõnu Lehtsaar ning TÜ õppeprorektor Birute Klaas.

Tartu Ülikooli nõukogus 31. oktoobril 2008 otsustatud Rahvusmõtte auhinna statuudi muudatuse järgi ei arvata eelmistel aastatel esitatud isikuid automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Emakeelse ülikooli aastapäeval, 1. detsembril 2008 antakse rahvusmõtte auhinna saajale pidulikult üle Ilmamaa kirjastuse "Eesti mõtteloo" sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies.

Eelneval neljal aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa ning kunstnik Kaljo Põllu.

Lisainfo: TÜ avalike suhete spetsialist Kady Sõstar, tel 737 5685, kady.sostar [ät] ut.ee.


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Tartu Ülikooli meistrivõistlused avas tenniseturniir

Pühapäeval, 26. oktoobril toimusid Tartu Ülikooli meistrivõistlused tennises, millega avati Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi 100. juubelile pühendatud TÜ meistrivõistluste hooaeg.

Naiste võistlustel osutus parimaks kehakultuuriteadukonna III kursuse tudeng Maarja Värv, kes finaalis alistas tulemusega 6:2, 6:1 haridusteaduskonnas õppiva Kaja Freimanni. Kolmanda koha saavutas Karin Küttis majandusteaduskonnast.

Meeste turniiril võidutses mullune finalist Ott Raidla sotsiaalteaduskonnast, kes mängis finaalis tulemusega 6:2, 6:1 üle majandusteaduskonna tudengi Mikk Tarase. Ka pronks kuulus meeste arvestuses majandusteaduskonnale - selle võitis Juhan Luik.

Tartu Ülikooli meistrivõistlused jätkuvad pühapäeval, 9. novembril, kui peetakse naiste ja meeste võrkpalliturniirid. Sügissemestril on kavas veel korvpall (23. november) ning saalijalgpall (7. detsember).

Kevadsemestril on kavandatud Tartu Ülikooli meistrivõistlused saalihokis, sulgpallis ning kergjõustikus nii sise- kui välistingimustes.

Lisainfo:
Marek Roostar
turundusjuht
tel: 737 6857
gsm: 551 7558
Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
www.tysk.ee

Saksa-Eesti akadeemilise nädala aulaloeng keskendub kõrgkoolidevahelisele konkurentsile

Esmaspäeval, 3. novembril avatakse Saksa-Eesti akadeemiline nädal Academica XII. Avaüritusel esineb Göttingeni Ülikooli rektor, kes peab aulaloengu teemal "Konkurents ja koostöö kui kõrgkoolide arengu liikumapanev jõud".

Rektor prof Kurt von Figura ettekanne on osa kell 10.15 algavast Academica XII pidulikust avamisest. Loengule järgneb diskussioon teemal "Klassikalised ülikoolid kaasaegses muutuvas maailmas", mida juhib professor Tõnu Lehtsaar. Lisaks mõlema ülikooli rektoritele osalevad arutelus prof Toomas Haldma, prof Anne Lill ja prof Jaak Kikas Tartu Ülikoolist ning prof Heinz-Günther Nesselrath, prof Martin Tamcke ja prof Volker Lipp Göttingeni Ülikoolist.

Avaüritusel esinevad tervitussõnadega ka Jaan Kõrgesaar Haridus- ja teadusministeeriumist ning Saksamaa suursaadik Julius Bobinger. Kogu üritus on sünkroontõlkega saksa ja eesti keelde.

TÜ välissuhete osakonna peaspetsialisti Lea Kivi sõnul on Academica oma 12-aastase ajaloo jooksul toonud Eestisse esinema mitmeid väljapaistvaid teadlasi Saksamaa paljudest ülikoolidest. "Teadusnädala eesmärk on tihendada suhteid Saksa ja Eesti teadlaste vahel ning avardada võimalusi erialaste kontaktide sõlmimiseks. Samuti annab see huvilistele võimaluse kuulata mainekate teadlaste ja haridustegelaste loenguid," ütles Kivi.

Academica XII jätkub teisipäeval, 4. novembril Göttingeni teadlaste loengutega TÜ teaduskondades. Sama päeva õhtul toimub Saksa-Eesti üliõpilaste kohtumisõhtu pealkirjaga "Avatud maailma võlu".

Alates 2007. aastast on Academica põhitähelepanu pööratud Tartu Ülikooli partnerülikoolidele Saksamaal, keskendudes igal aastal ühele neist. Käesoleval aastal on palutud Academica külaliseks Göttingeni Ülikool, mille delegatsiooni kuuluvad 11 eriala professorid.

Teadusnädala toimumist toetavad Nordrhein-Westfaleni liidumaa tööandjate liit ja Saksamaa suursaatkond Tallinnas.

Kõik huvilised on oodatud nii 3. novembril kell 10.15 toimuvale Academica pidulikule avamisele kui ka 4. novembril toimuvatele loengutele teaduskondades ja tudengite kohtumisõhtule.

Academica XII täpse kava leiab veebiaadressilt: www.academica.ut.ee.
Lisainfo: Lea Kivi, TÜ välissuhete osakonna peaspetsialist, tel 737 6114, lea.kivi [ät] ut.ee.


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Viljandi kultuuriakadeemia hoone ideekonkursi võitja on Kavakava OÜ

Kolmapäeval, 29. oktoobril avalikustati Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia uue hoone ideekonkursi võidutöö "Põlendik" autorid, kelleks on KAVAKAVA OÜ arhitektid Siiri Vallner, Heidi Urb, Indrek Peil, Helina Lass ja Sten-Mark Mändmaa.

Võidutöö auhinnaks on 240 000 krooni. Teise koha saavutasid Ott Kadarik, Vladimir Dzyuba ja Krista Saluveer ("Termiit"), kelle preemiaks on 180 000 krooni. Kolmanda koha ja preemiaks 120 000 krooni said Merle Kinks, Martin Kinks, Margit Valma, Risto Parve ja Kai Süda ("Will ja Indie").

Ostupreemia pälvinud lahenduse "Müür" loojad on Villem Tomiste, Mihkel Tüür ja Reedik Poopuu (OÜ Arhitektuuribüroo KOSMOS) ning positiivseid esmaemotsioone pakkuva idee eest eraldi ära märgitud kavandi "Loomaja" autorid on Madis Eek, Kristel Jaanus, Kristi Põldme, Reivo Avaste, Margit Mutso ja Raido Kuurmaa (Arhitektuuribüroo Eek&Mutso OÜ).

Ideekonkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia loomeinkubaatori ja lavakunstide õppehoonele (Lossi 21) ning hoonele Lossi 25. Uuest õppehoonest peaks tulevikus kujunema linnaehituslik atraktiivne tõmbekeskus ja Viljandi kultuurielu aktiivne süda. Terviklahendus ühendab TÜ VKA lavakunstide osakonna spetsiifilised ruumid ning suure auditooriumi; Viljandi linna avaliku kinosaali ja loomemajanduse inkubaatori.

Konkursi komisjoni kuulusid TÜ planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel, TÜ planeerimistalituse arhitekt Merje Müürisepp, EALi esindajad arhitektid Toivo Tammik, Peeter Pere ning Karli Luik; Viljandi linnapea Kalle Jents, Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi, Muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektorite osakonna spetsialist Ilona Merzin, OÜ Büroopost Kinnisvara esindaja Ivo Karilaid ning Viljandi Linnaarhitekt Marko Männik.

Konkursi auhinnafond oli 600 000 krooni, millest peapreemia 240 000 krooni rahastas Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: Heiki Pagel planeerimistalituse juhataja 737 5110, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

LOTE koolipäev aitab loodus- ja tehnoloogiahuvilistel eriala valida

Reedel, 31. oktoobril toimuv LOTE koolipäev tutvustab kooliõpilastele Tartu Ülikoolis õpetatavaid loodus- ja tehnoloogiateadusi ning aitab huvilistel leida endale sobiv eriala.

Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) koolipäeval tutvustavad tudengid LOTE erialasid, lõpetajate töövõimalusi ning teaduskonna eluolu. Korraldatakse põnevaid katseid ning külastajad saavad võimaluse loodusseadusi praktikas järele proovida.

LOTE koolipäeva ühe korraldaja Margus Pedaste sõnul suhtuvad õpilased reaal- ja loodusteadustesse sageli veidi umbusklikult, sest tihti lihtsalt ei teata, kui palju on erinevaid võimalusi selles valdkonnas tegutsemiseks ja mida üks või teine eriala endast kujutab. "LOTE koolipäeval püüame reaal- ja loodusteadusi õpilastele lähemale tuua ning näidata, mida huvitavat saab teaduskonnas õppida," ütles Pedaste.

LOTE koolipäev algab kell 11 ja lõppeb 14.30. Päev on jagatud tundideks, kus tutvustatakse erialasid ning soovijad saavad esitada küsimusi tudengitele, õppejõududele ja programmijuhtidele. Toimub ka söögivahetund ning vahetunde täidavad põnevad etteasted erinevate õppekavade esindajatelt.

Üritus toimub Tartus TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas aadressil Vanemuise 46. Osalemiseks palume end registreerida aadressil www.reaalteadused.ut.ee hiljemalt 30. oktoobril.

Päeva kava:

11.00- 11.30 koolielu tutvustus LOTEs

11.30- 11.45 vahetund, kus üliõpilased näitavad, mida vabal ajal tehakse

11.45- 12.30 esimene tund, kus saab teada, kuidas LOTEs õpitakse ja kelleks saadakse

12.30- 13.15 vaba aeg, kus iga õppekava inimesed näitavad midagi põnevat ning jagavad huvilistele ka igasugust infot ülikoolis õppimise ja edasiste võimaluste kohta

13.15- 14.00 söögivahetund, kus serveeritakse loodusteaduslik-tehnoloogilisi üliõpilassööke ja -jooke

14.00- 14.30 klassijuhatajatund ehk kohtumine dekaani ning instituutide direktoritega

14.30 on koolipäev on läbi, aga pärast seda on võimalik vaadata filme, minna muuseumisse ning jätkata eelnevalt pooleli jäänud arutelusid.

Lisainfo: Margus Pedaste, 737 5811, margus.pedaste [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

TÜ merebioloogid ja kalauurijad alustavad tööd uues laboris

Täna, 28. oktoobril kell 16 avatakse Tallinnas Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis laboratoorium, kus asuvad tööle Eesti mereseire eest vastutavad mere- ja kalabioloogid.

Rahvusvahelistele nõuetele vastavasse uude katselaborisse kolivad ka seni Pärnus tegutsenud keemikud. Bioloogidel varem oma laboriruume polnud.

Instituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul on samas valdkonnas tegutsevate ekspertide ühte laborisse kolimine mõistlik lahendus. "Nii Pärnus tegutsenud keemikud kui ka seni laborita olnud bioloogid täidavad valdavalt riiklikku seireprogrammi, analüüsides regulaarselt Läänemere vee ja elustiku seisundit," selgitas Martin.

Laboris alustab tööd ca 25 mereinstituudi eksperti. Keemikud teevad laboris merevee toitainete analüüse, bioloogid põhjataimestiku, -loomastiku ja planktoni analüüse. Kalavarude uurijad analüüsivad regulaarselt Eesti vetes esinevate töönduslike kalade seisundit, määrates nende mõõtmeid, vanust ning füsioloogilist seisundit.

Avatav merebioloogia labor on Eestis omas valdkonnas esimene Eesti akrediteerimiskeskuse poolt kompetentseks tunnistatud katselabor.

Lisainfo: TÜ Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martin, 671 8936, 5163 943 või georg.martin [ät] ut.ee.


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Andres Tarandi loengusari keskendub kliimamuutustele ja poliitikale

29. -30. oktoobrini peab europarlamendi saadik Andres Tarand TÜ geograafiaosakonnas loengusarja kliimamuutustest, poliitikast, keskkonnakaitsest ning Euroopa Liidu seisukohtadest nendes küsimustes.

Tarand on üks Eesti tuntumaid geograafe ja klimatolooge. Ta on uurinud Eesti kliimatingumusi, ajaloolist kliimat, aastaajalisi nähtusi ja kliimamuutuste mõjusid ning olnud mitme kliimamuutuste mõjude uuringu juht. Ka oma töös europarlamendis on Tarand pidanud oluliseks energia- ja kliimapoliitika edendamist.

Loengute kava:

Kolmapäev, 29.10.2008 kell 14-16 ja 18-20 Vanemuise 46-225 (Suur ringauditoorium)
-kliimatekketegurid (päikese kiirgus, mandrite triiv, atmosfääri koostis ehk Milankovitch, Wegener ja Arrhenius)
-kliimamuutuste eitajad ja vastuargumendid (monopolid, veidrikud, teadlased)
-kliima muutumine läbi ajaloo, ajalooline klimatoloogia; inimmõju
Neljapäev, 30.10.2008 kell 10-12 ja 14-16 Vanemuise 46-225 (Suur ringauditoorium)
-kliima muutumise mõju ühiskonna arengule, majandusele
-kliimapoliitika alused: Rio konventsioon, Kyoto protokoll
-kliimapoliitika tänased valikud, praktilise kliimapoliitika ja energeetika valulik kujunemine Euroopas: nn energia-kliimapakett

Loeng toimub TÜ geograafiaosakonna loengusarja "Üleilmastuva maailma geograafia" sarjas. Eelmisel aastal tutvustas kaasaegse maailma geograafilisi ja geopoliitilisi probleeme Hardo Aasmäe.

Osalema on oodatud kõik huvilised, arvestust soovivad õppurid saavad registreeruda ja materjalidega tutvuda TÜ õppeinfosüsteemis, aine kood LOOM.02.126, maht 1 AP.

Lisainfo: Rein Ahas, 737 5077, 503 5914, rein.ahas [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

TÜ ja TTÜ sõlmivad tarkvaraarendusfirmaga Webmedia koostöölepingud

Täna, 27. oktoobril allkirjastab AS Webmedia Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooliga koostöö raamlepingud ühisteks tegevusteks IT-hariduse kvaliteedi tõstmisel ning uurimis- ja arendustöös.

Lepingutega võtab Webmedia endale kohustuse investeerida IT-haridusse alanud õppeaasta jooksul 1,2 miljonit krooni. Lepingute kogumaht 2010. aasta lõpuni on üle 3 miljoni krooni.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa sõnul on lepe hea näide tihedast koostööst erasektori ja ülikoolide vahel. "Webmedia IT-spetsialistid on ka varem TÜ tudengitele loenguid pidamas käinud. Lepinguga saab meie koostöö ametliku vormi, mis tagab ühistegevuse järjepidevuse," ütles Roosmaa.

Webmedia juhatuse esimehe Taavi Kotka sõnul tasub IT-haridusse investeerimine ära mitmel moel. "Kõige kiiremini nähtav tulemus on see, et Webmedia töötajad saavad tudengeid õpetades väärtusliku koolituskogemuse. Laiemalt võttes tõstame me muidugi IT-sektori kvaliteeti tervikuna."

TTÜ Informaatikainstituudi tarkvaratehnika professor Kuldar Taveter ütles, et tarkvaratehnika ainete õpetamisel on hädavajalik, et loenguid ja eriti harjutustunde peaksid infotehnoloogia praktikud, kes tarkvaratehnikaga iga päev tegelevad. Professor rõhutas: "Lisaks õppetööle määrab leping kindlaks koostööpõhimõtted ka ühise teadus- ja arendustegevuse jaoks, mis aitab kaasa ekspordivõimelise innovatsiooni edendamisele Eesti tarkvaratööstuses".

Täna allkirjastatavad lepingud sätestavad koostööpõhimõtted õppetöös ja arendustegevustes. Lepingute kohaselt peavad Webmedia töötajad IT-tudengitele loenguid ning juhendavad laboritunde, võimaldades kasutada ka ettevõtte infrastruktuure. Ülikoolid pakuvad koostööpartnerile vajalikke alus- ning rakendusuuringuid, täienduskoolitust ning konsultatsioone.

Koostööleping mõlema ülikooliga allkirjastatakse esmaspäeval 27. oktoobril kell 12.15 Tartus Dorpati konverentsikeskuses, kus toimub innovatiivse tarkvaratehnoloogia sümpoosion.


Lisainfo ja intervjuud:

Professor Kuldar Taveter
TTÜ Informaatikainstituut,
Tarkvaratehnika õppetooli juhataja
e-post: kuldar.taveter [ät] ttu.ee
telefon: 6 202 313
mobiil: 56833394

Tarkvaratehnika professor Marlon Dumas
TÜ Arvutiteaduste instituut
e-post: marlon.dumas [ät] ut.ee
telefon: 737 5473
mobiil: 56377557

Taavi Kotka
Webmedia juhatuse esimees
e-post: taavi.kotka [ät] webmedia.ee
telefon: 6 101 990
mobiil: 5037313


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

TÜ ajaloo muuseumis avatakse näitus tervishoiu arengust Eestis

Kolmapäeval, 29. oktoobril kell 16 avatakse TÜ ajaloo muuseumis näitus "Tervise kaitsel", mis annab ülevaate TÜ tervishoiuteadlaste uurimustest ja töödest ning nende kasutada olnud vahenditest.

Näituse koostaja Terje Lõbu sõnul annab näitus hea ülevaate tänapäevaste tervishoiu- ja hügieenialaste arusaamade kujunemise pikast protsessist. "Tervise väärtustamine ja selle eest hoolitsemine pole alati olnud endastmõistetav. Tänase suhtumise kujunemisel on olnud suur roll ka paljudel Tartu ülikoolis töötanud teadlased ning just nende tehtut tutvustamegi," ütles Lõbu.

Näitusel on eksponeeritud Tervishoiu Instituudile kuulunud aparaate, instrumente ja arhiivimaterjale ning terviseteemalisi palkateid ja õppevahendeid.

Õpilastele suunatud haridusprogramm "Nähtav ja nähtamatu", mis näitusega kaasneb, pöörab eelkõige tähelepanu isiklikule hügieenile. Muuseumitundides muudetakse nähtamatu mikroskoobi abil nähtavaks ning soovijad saavad ise valmistada preparaate.

Näituse on koostanud Terje Lõbu ja kujundanud Margot Sakson. Selle koostamisel olid abiks emeriitprofessor Astrid Saava, meditsiiniajaloo lektor Ken Kalling ning Haridus- ja teadusministeerium. Muuseumitunde viib läbi Sirje Sisask.

Näitus "Tervise kaitsel" jääb avatuks 15. märtsini 2009.

Taustainfo:

Aastasadu tegeles meditsiin üksnes haiguste raviga, mitte ennetamisega. Hügieen ehk tervishoiuõpetus jõudis ülikoolidesse alles 19. sajandi teisel poolel. Tartu ülikoolis avati hügieeni õppetool 1895. aastal, kuid tervishoiualaseid küsimusi hakati siin käsitlema aastakümneid varem. Juba 1802. aastal rõhutas meditsiiniprofessor M. E. Styx taasavatud Tartu ülikooli avaaktusel, et haigusi ei tule niivõrd ravida, kuivõrd nende eest hoiduda. Ka tänasel päeval on tervishoiuteadlaste töödes olulisel kohal rahva ja ka arstide mõtteviisi muutmine – keskenduda tuleb ennekõike haiguste ennetusele ja tervise edendamisele, mitte niivõrd haiguste ravile.

Tervishoid haarab enda alla laia ja mitmekülgse tegevusvaldkonna. Inimese tervis sõltub nii tema enda eluviisist kui ka ühiskonna hoolivusest. Hea tervise ahel ulatub alates hommikusest hambapesust kuni poliitikute otsusteni. Käesolev näitus püüab tutvustada vaid osakest tervishoiu valdkonnas tehtavast, suunates enam tähelepanu Tartu ülikooli tervishoiuteadlaste uurimustele ja töödele Eesti rahva tervise heaks.

Üheks südamelähedasemaks Tartu teadlaste uurimisteemaks on olnud vesi, mille puhtust on ülikoolis uuritud alates 17. sajandist. Vee-uurijate nimekiri on olnud õige pikk – Carl Schmidt, Aleksander Rammul, Mihkel Kask, Astrid Saava ja paljud teised. Vee-teema ei jää ka näitusel käsitlemata.

Lisainfo: Terje Lõbu, 737 5671, 5198 3132, terje.lobu [ät] ut.ee


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Selguvad Viljandi Kultuuriakadeemia hoone ideekonkursi võidutöö autorid

Kolmapäeval, 29. oktoobril avalikustatakse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia uue hoone ideekonkursi võidutöö "Põlendik" autorid.

´ürii esimehe Heiki Pageli sõnul oli eskiisikonkursi eesmärgiks leida Viljandi südalinna kujunduseks parim lahendus, mis vastaks ka akadeemia vajadustele . "Osalejate suur hulk ning tööde hea tase oli žüriile positiivne üllatus ning tegi otsustusprotsessi päris raskeks. Siiski oli žürii võidutöö osas ühel meelel," ütles Pagel.

Reedel, 24. oktoobril kogunenud komisjoni hinnangul oli ideekonkursile laekunud 25 lahenduse seas parim töö märgusõnaga "Põlendik". Teise koha vääriliseks hinnati kavand "Termiit" ja kolmanda koha sai "Will ja Indie". Ostupreemia teenis lahendus "Müür" ning positiivseid esmaemotsioone pakkuva ideekavandina märgiti eraldi ära "Loomaja".

Ehitusprojekti eskiisi konkursi eesmärk oli leida parim arhitektuurne lahendus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia loomeinkubaatori ja lavakunstide õppehoonele (Lossi 21) ning hoonele Lossi 25. Uuest õppehoonest peaks tulevikus kujunema linnaehituslik atraktiivne tõmbekeskus ja Viljandi kultuurielu aktiivne süda. Terviklahendus ühendab TÜ VKA lavakunstide osakonna spetsiifilised ruumid ning suure auditooriumi; Viljandi linna avaliku kinosaali ja loomemajanduse inkubaatori.

Kõikide auhinnatud tööde autoriandmete ümbrikud avatakse kolmapäeval, 29. oktoobril kell 12 Viljandi Kultuuriakadeemias. Kõik autorid on oodatud.

Konkursi komisjoni kuulusid TÜ planeerimistalituse juhataja Heiki Pagel, TÜ planeerimistalituse arhitekt Merje Müürisepp, EALi esindajad arhitektid Toivo Tammik, Peeter Pere ning Karli Luik; Viljandi linnapea Kalle Jents, Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi, Muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektorite osakonna spetsialist Ilona Merzin, OÜ Büroopost Kinnisvara esindaja Ivo Karilaid ning Viljandi Linnaarhitekt Marko Männik.

Lisainfo: Heiki Pagel planeerimistalituse juhataja 737 5110, 503 2021, heiki.pagel [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee


Psühholoogia instituudi vilistlaspäeva täidavad loengud ja arutelud

Reedel, 24. oktoobril toimub TÜ psühholoogia instituudi vilistlaspäev, mille raames on kõigil huvilistel võimalus külastada psühholoogialoenguid ning Aino Lunge juubelinäitust. Vilistlaspäeval saavad soovijad kuulata tunniplaanis olevaid loenguid juhtimispsühholoogiast, käitumisteadustest, psüühikahäiretest, aga ka suulisest ja kirjalikust keelest arengupsühholoogia kontekstis.

Pealelõunal, alates kella 14.15 toimub kliiniliste psühholoogide mõttevahetus Maie Kreegipuu juhtimisel.

Kell 16.15 algab TÜ raamatukogu konverentsisaalis dr Anne Kleinbergi ja Kristiina Troppi loeng laste ja noorte agressiivsest käitumisest.

Raamatukogu kolmandal korrusel on avatud lastepsühholoog Aino Lunge 80. sünniaastapäevale pühendatud näitus.

Lisainfo ja eelregistreerimine: TÜ psühholoogia instituut, Tiigi 78 r. 334, tel 737 5902, departm [ät] psych.ut.ee, http://psych.ut.ee/psych/

Päeva kava:


Avatud loengud:
8.30 – 10.00 Juhtimispsühholoogia alused: Organisatsiooni muutmine ja arendamine. Õppiv organisatsioon. Liitumised ja ülevõtmised. Muutmisprotsess. Organisatsioonikultuur ja selle kujundamine, Mari Nõmm, Tiigi 78 aud 118
10.15 – 11.45 Juhtimispsühholoogia alused: Muutmisprotsess. Organisatsioonikultuur ja selle kujundamine, Mari Nõmm, Tiigi 78 aud 118
10.15 – 12.00 Etoloogia. Käitumisteaduse bioloogilised alused, prof Raivo Mänd, Näituse 2 aud. 105
10.15 – 11.45 Kliiniline psühholoogia. Sissejuhatus: põhimõisted, normaalsuse probleem, psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu, ülevaade psüühikahäiretest, Maie Kreegipuu, Tiigi 78 aud 127
12.00 – 13.30 Kliiniline psühholoogia. Skisofreenia, Maie Kreegipuu, Tiigi 78 aud 127
12.00 – 13.30 Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus. Arengupsühholoog suulisest ja kirjalikust keelest ja arvutipõhine laste lugema õpetamise mäng, prof Tiia Tulviste ja Astra Schults, Tiigi 78 aud 125

Erialasektsioon:
14.15 – 16.00 Kliiniliste psühholoogide erialasektsioon, Maie Kreegipuu (kliinilise psühholoogialektor), Tiigi 78 aud 332

Akadeemiline loeng:
16.15 – 17.00 Agressiivsus - kas inimühiskonna vältimatu osa, dr Anne Kleinberg (Tallinna Lastehaigla psühhiaater)
17.00 – 17.45 Agressiivse käitumise arengulised muutused, Kristiina Tropp (TÜ Õpetajate Seminari lektor, TÜ psühholoogia eriala doktorant), TÜ Raamatukogu Konverentsisaal, Struve 1

17.45 – 18.15 Lastepsühholoogi Aino Lunge 80. sünniaastapäevale pühendatud näituse külastamine, TÜ Raamatukogu III korrus, Struve 1


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Maailmakuulus matemaatik Per Enflo annab ülikoolis loengu ja klaverikontserdi

Kolmapäevast reedeni, 22.-24. oktoobril viibib Tartus maailmakuulus matemaatik, Banachi ruumide viljakas uurija, Kenti Ülikooli (Ohio) professor Per Enflo. Üks tema suursaavutustest on 40 aastat lahtisena püsinud kuulsa baasiprobleemi lahendamine 1972. aastal.

Kolmapäeval kell 14.15 räägib professor Enflo matemaatika-informaatikateaduskonnas ruumis 403, kuidas ta baasiprobleemi lahenduseni jõudis. Loengu pealkiri on "The Approximation Problem and the Basis Problem - some of their history and how I got into them and solved them".

Neljapäeval kell 16.15 peab Enflo samas ruumis loengu loengu "Invariant subspaces".

Reedel kell 17 esineb professor TÜ ajaloomuuseumi Valges saalis klaverikontserdiga. Kavas on Mozart, Peterson-Berger, Sjögren, Beethoven. Kontsert on tasuta.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: Svetlana Saprõkova, 737 5863, svetlana.saprokova [ät] ut.ee.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Tartu Ülikool koolitab rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil osalejaid

Sügissemestril koolitavad Tartu Ülikooli õppejõud ja tudengid rahvusvaheliseks olümpiaadiks valmistuvaid Eesti parimaid loodusteaduste tundjaid koolinoori.

Möödunud nädala lõpul toimus Tartu Ülikoolis 5. rahvusvaheliseks loodusteaduste olümpiaadiks valmistuvate noorte esimene treeningkogunemine. Lisaks esindusvõistkonnale olid kogunemisele kutsutud ka kõik need õpilased, kes pääsesid Eesti loodusteaduste olümpiaadil esikümnesse.

TÜ õppejõudude kõrval juhendasid õpilasi ka tudengid, kes on oma keskkoolipõlves ka ise rahvusvahelistel olümpiaadidel edukalt Eestit esindanud.

Õppekohtumise käigus tehti Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi bioloogiaklassis tutvust mikroskoobiga, tiitrimist õpiti ülikooli keemialaboris ning füüsikaeksperimente harjutati Tähe tänava õppehoones.

Järgmine õppekohtumine on novembris. Siis vaadatakse läbi teooriaülesanded, mida õpilased on eelnevalt kodus iseseisvalt lahendanud.

5. noorte rahvusvaheline loodusteaduste olümpiaad toimub detsembris Lõuna-Koreas. Eesti võistkonda on arvatud üleriigilisel olümpiaadil üldarvestuses parimaid tulemusi saavutanud kuus õpilast: Kaur Aare Saar Tallinna Inglise Kolledžist, Erik Tamre ja Ralf Ahi Tallinna Reaalkoolist, Eva-Lotta Käsper Tartu Kivilinna Gümnaasiumist, Rene Lomp Tallinna Liivalaia Gümnaasiumist ja Taivo Pungas Tallinna Prantsuse Lütseumist.

Lisainfo:
Karin Hellat, kolloid- ja keskkonnakeemia lektor, Eesti loodusteaduste olümpiaadi korraldustoimkond, 737 5179, karin.hellat [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti õigusteadlaste päevad toovad Tartusse enam kui pool tuhat juristi

Neljapäeval, 16. oktoobril algavad Tartus 30. Eesti õigusteadlaste päevad, mis toovad ülikoolilinna üle 570 juristi.

Kahepäevase juubelikohtumise käigus peetakse rohkem kui 45 ettekannet teemadel, mis varieeruvad perekonnaõigusest süüteomenetluseni. Käsitletakse näiteks avalike ülesannete erasektorile delegeerimise problemaatikat, ausa ja õiglase kohtumenetluse küsimusi ning tööõiguse põhimõtteid Eestis ja Euroopas. Lisaks kohalikele tippjuristidele astuvad üles ka õigusteaduse korüfeed Saksamaalt.

Eesti Juristide Liidu presidendi Priidu Pärna sõnul on juba 1922. aastal alguse saanud õigusteadlaste traditsioonilistel kogunemistel olnud oluline roll Eesti kui õigusriigi arengus. "Demokraatlik ühiskond vajab juristide omaalgatuslikke arutelusid, mille käigus analüüsitakse riigis kehtiva õiguskorra tugevusi ja puudusi," ütles Pärna. Tema kinnitusel ei jää aruteludes selgunud seisukohad vaid juristide ringi, vaid saadetakse edasi vastavatele institutsioonidele.

Eesti õigusteadlaste juubelipäevad avab justiitsminister Rein Lang. Reedesel lõppistungil astuvad üles Euroopa Kohtu kohtunik ja endine Riigikohtu esimees Uno Lõhmus, Riigikohtu esimees Märt Rask, Eesti Kohtunike Ühingu esimees Meelis Eerik, endine justiitsminister ja põhiseaduse eelnõu autor Jüri Adams ning Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik ja endine Riigikohtu esimees Rait Maruste.

Peale ettekannete esitletakse juubelikohtumisel kogumikku "Eesti õigusteadlaste päevad. 1922–1940. Protokollid" ning ilmub Juridica International XIV väljaanne, mis sisaldab ligi 30 teadusartiklit juhtivatelt tsiviilõigusteadlastelt Eestis ja Euroopas.

Oma panuse päevade ladusaks korraldamiseks on andnud Eesti Juristide Liit, Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, Justiitsministeerium, Riigikohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, sihtasutus Iuridicum, Eesti Advokatuur, Eesti Notarite Koda, kohtutäiturite täiskogu, Eesti Kohtunike Ühing, Eesti Pankrotihaldurite Koda ja Tallinna Tehnikaülikooli õppekeskuse International University Audentes.

Õigusteadlaste päevade programmi kohta saab lisainfot aadressilt http://www.juridica.ee/konverents_XXX_et.php?konverents_XXX=programm

Vanemuise kontserdimajas ja "Dorpati" konverentsikeskuses peetavatest ettekannetest tehakse videoülekanne, mida on huvilistel võimalik jälgida aadressil http://video.ut.ee

Lisainfo:
Eesti Juristide Liidu president Priidu Pärna telefonil 506 5416
Justiitsministeeriumi avalike suhete juht Ivi Papstel telefonil 523 1192
Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi esimees, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan prof Kalle Merusk telefonil 737 5391


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press


Seminar "Vepslased siitpoolt vaadates. Vanad teadmised ja uued küsimused" toob kokku vepsa kultuuri uurijad Eestis

Reedel, 17. oktoobril kell 10 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42, Tartu) algav ettekandeseminar keskendub vepsa rahvale ja kultuurile. Ettekannetega esinevad erinevatel vepsa asualadel välitöid teinud uurijad. Seminar toob kokku Eesti uurijad, kelle side vepsa kultuuriga põhineb eelkõige välitööde käigus loodud elavatel kontaktidel. Eesmärgiks on värskendada siinset vepsa-kuvandit ning tuua tehtud uurimuste põhjal välja olulisemaid seiku ja uurimisküsimusi, millega oleks tarvis edasi tegeleda. Seminar pakub kõigile huvilistele otseallikalist vepsa etnokultuuri puudutavat informatsiooni erinevatest ainevaldadest. Ettekandepäeva lõpetab Eesti Kunstiakadeemia ekspeditsiooni tulemusel valminud film.

Vepslased on läänemeresoome rahvaste seas üks huvitavamaid. Nende suhteline arvukus ja paiguti ka märkimisväärne kajastumine ajaloos, samas aga vahetu kontakti puudumine eestlaste või soomlastega, annab neile lääne perspektiivist iselaadse staatuse. Silmatorkavad on arhailised jooned vepsa rahvakultuuris ja keeles. Paljud vepsa kultuurile iseloomulikud jooned pole laiemale soome-ugri huviliste ringile kunagi ülemäära tuttavad olnud.

Seminari kava:

10.00 – 12.45
Avamine
Tanel Moora "Vepsa asustuslugu"
Leiu Heapost "Vepslaste antropoloogiast ja selle uurimisest"
Aleksei Peterson "Vepslaste vanemast põllutööst. Aletamine"
Tiiu ja Enn Ernits "1980. aastate Vepsa radadel: pärimusmuusikast kaljutaideni"

Lõuna

14.00 – 17.30
Marje Joalaid "Vepsa isikunimedest"
Kristi Salve "Piibli tõlkimisel vajaliku terminoloogia loomisest vepsa keele näitel"
Taisto Raudalainen "Vepsa naiste sõnavägi. Värskeid välitöökogemusi 2005 – 2008"
Madis Arukask "Ühe Kesk-Vepsa teadja maailmapildist"
Dokumentaalfilm "Vepsa naised, mehed ja töö" kommentaaridega
Seminari lõpetamine

Lisainfo: Madis Arukask, %20madis.arukask [ät] ut.ee.


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik esineb Tartu Ülikoolis Eesti ühiskonda analüüsiva ettekandega

Esmaspäeval, 13. oktoobril kell 16.00 esineb Tartu Ülikooli kohviku rõdusaalis Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ettekandega "Kuusteist aastat Eestis". Jaan Männiku ettekanne keskendub Eesti, Soome ning Rootsi väärtussüsteemide analüüsile. Kuidas on need kujunenud? Kellelt võiks Eesti eeskuju võtta? Kas on üldse vajalik Eesti ühiste väärtuste küsimuses Läände vaadata?

Jaan Männik käsitleb oma ettekandes järgmisi teemasid:

• Eesti suuremad väljakutsed tulevikus. Kas Eesti väärtussüsteem toetab lahenduste otsingud?
• Kuidas väärtused teisenevad ja seonduvad ühiskonna ja poliitiliste protsesside arenguga?
• Kriteeriumid, mille järgi inimesed ennast ja teisi ühiskonnas positsioneerivad. Kellega Eestit võrrelda?
• Eesti poliitiline maastik, tugevad juhid ja ideoloogiate nõrkus. Miks nii?

Loengu korraldab TÜ eetikakeskus.
Olete oodatud ettekannet kuulama!

Lisainfo: Triin Pisuke, Tartu Ülikooli eetikakeskus (5622 1186, http://www.eetika.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis peab laste seksuaalkasvatusest avaliku loengu lastepsühhiaater Raisa Cacciatore

Neljapäeval, 9. oktoobril kell 14.15-15.45 peab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis kõigile huvilistele avaliku loengu lastepsühhiaater Raisa Cacciatore teemal "Kuidas toetada ja kaitsta lapsi ja noori seksuaalsuse trepiastmetel".Raisa Cacciatore töötab Soome Väestöliitto seksuaaltervise kliinikus. Tema loengud ja raamatud on Soomes väga soositud. Raisa Cacciatore on kirjutanud mitu raamatut lapsevanemaks olemisest ning laste ja noorte seksuaalkasvatusest. Sel sügisel ilmub talt Soomes raamat poiste heaolu, enesehinnangu ja minapildi toetamisest.

Loeng on inglise keeles.
Lisainfo http://www.finst.ee/2008/cacciatore.html

Kõik huvilised on loengule oodatud!
Toimumiskoht: Tiigi tn 78, ruum 126.

Lisainfo:
Signe Reppo (%20signe.reppo [ät] ut.ee, 737 5959)
Järvi Lipasti (%20jarvi.lipasti [ät] finst.ee, 742 7319)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva üritused 9. ja 10. oktoobril

9. ja 10. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva üritused, kus muu hulgas antakse üle teaduskonna medalid farmakoloogia instituudi professorile Allen Kaasikule, tervishoiu instituudi dotsendile Andres Soosaarele, ajaloolasele Küllo Arjakasele ja tervishoiuameti järelevalve osakonna juhatajale Peeter Mardnale.Neljapäeval, 9. oktoobril viiakse Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) läbi õppejõudude, teadurite, doktorantide, magistrantide ja üliõpilaste teaduskonverents, mille avab TÜ arstiteaduskonna dekaan professor Toomas Asser. Auditooriumis 1024 ja koridoris on üleval stendid poster-ettekannetega.

Reedel, 10. oktoobril toimub Tartu Ülikooli aulas konverents "Viljatus ja viljatusravi võimalused". Konverentsil kõnelevad teiste seas TÜ professorid Halle Karro ja Andres Salumets, dotsent Kadri Matt, dotsent Anne-Maria Suikkari Soome Pereplaneerimise Liidu viljatusravikliinikust jt. Kell 14 järgneb Tartu Ülikooli aulas aktus, mille avab tervitusega ülikooli rektor Alar Karis.

Ürituse programmi vaata siit: http://www.meditsiiniteadused.ut.ee/394210.

Lisainfo: Kerli Vals, arstiteaduskonna dekanaadi juhataja (737 5325, %20kerli.vals [ät] ut.ee).

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Andmebaas koondab toetuspakkumised tudengitele ja töötajatele

Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakond on kokku pannud veebipõhise toetuste andmebaasi, millest leiab tudengitele, akadeemilisele personalile aga ka tugitöötajatele suunatud stipendiumite, grantide ja teiste toetusrahade pakkumised. Andmebaasi on kokku kogutud ligi 200 erinevat toetuspakkumist nii teadlastele, õppejõududele, bakalaureuseõppe ja magistritudengitele, doktorantidele kui ka tugitöötajatele.

Pakkumisi uuendatakse jooksvalt ning toetustest saab ülevaate kas tähtaegade järgi või tähestikulises järjekorras. Samuti on võimalik teha otsinguid, lähtudes valdkonnast, õppetasemest, riigist, toetuse liigist või avalduse esitamise tähtajast.

Huvilised leiavad toetuste baasi teadus- ja arendusosakonna kodulehelt /ta või välisüliõpilastalituse veebiküljelt. Kuna andmekogu on mõeldud vaid Tartu Ülikooli töötajatele ja tudengitele, tuleb baasi sirvimiseks sisestada ülikooli üldine kasutajatunnus ning salasõna.

Ettevõtlusnädala üritused Tartus Ülikoolis 6.-10. oktoobril

Eesti suuremates linnades toimuva Ettevõtlusnädal 2008 raames viiakse ka Tartus 6.-10. oktoobrini läbi mitmeid põnevaid ettevõtmisi. Ettevõtlusnädala jooksul propageeritakse erinevate ürituste ja kohtumiste kaudu ettevõtlust kui eluviisi, soodustades Tartu Ülikooli, linna ja ettevõtete vahelist koostööd ning tutvustades ettevõtlust noorte seas.Tartu Ülikooli ürituste kava:

"Sissesõit teadlaste maailma – keemia"
Esmaspäeval, 6. oktoobril kell 15.00 – 17.00 kogunetakse keemiahoone fuajees (Jakobi 2).
Õpilastele ja tudengitele mõeldud tutvumine Tartu Ülikooli keemia instituudi tööga. Päeva jooksul annavad instituudi teadlased ülevaade Tartu Ülikooli keemia instituudi peamistest teadus- ja tehnoloogiaalastest uurimissuundadest ning käsitletakse keemia seotust materjalitehnoloogiaga. Külastada saab uurimislaboratooriume, kus demonstreeritakse uurimiskomplekse ja kohapeal valmistatud materjale ning seadeldisi.

"Sissesõit teadlaste maailma - füüsika."
Teisipäeval, 7. oktoobril kell 15.00 – 17.00, kogunetakse TÜ füüsika instituudi fuajees (Riia 142). Füüsika instituudi õppedirektori Kaido Reivelti juhtimisel näevad külastajad, millega tegelevad instituudi füüsikud ja materjaliteadlased. Külastatakse laboreid ja vesteldakse asjaosalistega, tutvutakse teadusbussiga.

Seminar "TÜ tehnoloogiainstituut – energiasüst majandusele"
Neljapäeval, 9.oktoobril kell 14-17.
14.00 TÜTI konverentsisaal, Nooruse 1.
TÜ tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura annab ülevaate tehnoloogiainstituudist ja Tartu Ülikooli rollist majanduse elavdamisel.
14.30 – 15.30 TÜ tehnoloogiainstituudi tutvustus. Energiatõhus ehitis.
Energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring räägib hoonete energiatõhususest ning kuidas Tartu Ülikool saab aidata küttekulude kärpimisel ja hoonete sisekliima parandamisel.
16.00 – 17.00 Robootika.
Polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo juhatab huvilised robotite maailma. Tartu Ülikooli teadlasi assisteerivad robotid teaduskeskuse AHHAA robotipargist.

Ettevõtlusnädal saab teoks linnade, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Swedbanki koostöös, mille eesmärgiks on leida ja julgustada inimesi ettevõtlusega alustamiseks ning innustada juba tegutsevaid ettevõtteid püüdlema edasi ning oma tegevust edasi arendama.

Üritustele saab registreeruda siin. Kogu nädala kava vaata ettevõtlusnädala koduleheküljelt.

Lisainfo: Jan Seepter TÜ regionaaltegevuse peaspetsialist ( %20jan.seepter [ät] ut.ee, 737 6603).

Konverents Baltic-Nordic Workshop "Algebra, Geometry and Mathematical Physics"

9. ja 10. oktoobril toimub TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnas konverents Baltic-Nordic Workshop "Algebra, Geometry and Mathematical Physics" Tartu 2008.Geomeetrilised ja algebralised meetodid on alati etendanud tähtsat osa teoreetilise füüsika arengus. Teoreetilise füüsika ja geomeetria vastastikused mõjutused on kaasaegse matemaatika ja füüsika tähtsaimaks arengusuunaks. Kogu maailmas korraldatakse sel teemal arvukalt konverentse. Sarnane on ka käesolev konverents Tartus, mis on võrgustiku Algebra, Geometry and Mathematical Physics neljas konverents. Varem on konverentsid toimunud Tallinnas (2005.a), Lundis (2006) ja Göteborgis (2007).

Konverentsil tulevad arutlusele järgmised teemad:

- mittekommutatiivne geomeetria ja q-arvutus;
- kvantrühmad ja Hopf'i algebrad;
- supersümmeetrilised väljateooriad;
- relatiivsusteooria ja geomeetria;
- stringiteooria;
- Lie teooria üldistused ja operaadide formalism.

Vaata lisainfot konverentsi koduleheküljelt: http://www.agmf.astralgo.eu/tartu08/

Konverentsi korraldavad TÜ Matemaatika-informaatikateaduskond, TÜ välissuhete osakond, Eesti Teadusfond.

Lisainfo: Viktor Abramov, TÜ geomeetria dotsent (737 5872, %20viktor.abramov [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Presidendi kärajad Tartu Ülikooli aulas

Kolmapäeval, 8. oktoobril 2008 toimuvad ülikooli aulas vabariigi presidendi mõttekoja ja kantselei ning Tartu Ülikooli ühiskorraldusel haridusteemalised presidendi kärajad.Päevakava:

11.00–14.30
* Tartu Ülikooli rektori professor Alar Karise tervitus
* Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Janar Holmi ettekanne
* Diskussioon – oma kooliajast kõnelevad Jaan Tallinn, Mart Ustav, Pille Kaisel ja Ilmar Raag
* Irina Grossi ettekanne
* laudkondadevaheline arutelu
* Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase kokkuvõte

Arutelu juhatab ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor professor Toivo Maimets.

16.00–17.30 vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese avalik kahekõne Oxfordi ülikooli professori Norman Daviesega.

Üritus on kutsetega, kuid huvilistel on võimalik ettekandeid ja väitlust kuulata aula rõdult. Toimuvat saab otseülekandena jälgida ka veebis aadressil: http://video.ut.ee.


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
%20tuuli.harson [ät] ut.ee%20">tuuli.harson [ät] ut.ee

Fotonäitus "Armastatud Afganistan" tõstab esile Afganistani ilu

Teisipäeval, 7. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis ajakirjanik Õnne Pärli fotonäitus "Armastatud Afganistan" ning esitleti samanimelist raamatut. Ühe motivaatorina, mis ärgitas Pärlit raamatut koostama, nimetab ta olukorda, kui Kabuli elama asudes näis olevat võimatu leida Afganistanist tavaisiku vaatepunktist rääkivaid raamatuid. Need kipuvad Pärli arvates jääma ekspertide kirjutatud analüüside laviini varju. Pärlit huvitasid ka pildid igapäevaelust, kuid fotoalbumid Afganistanist on tema sõnul pateetilised, traagilised või militaarsed – enamasti kõik korraga.

"Kui sattusin mainima, et elan Afganistanis, oli reaktsioon peaaegu alati üks: miks sa küll elad nii koledal maal? Ja mina mõtlesin alati: aga kuidas siis koledal - Afganistan on ju nii ilus maa!" Pärl leiab, et põhjus, miks Afganistani-teema alatiseks saatjaks on hirm, peitub teadmatuses. "Mulle näib, et inimesed kardavad asju, mida nad ei tunne. Ise olin ka Kabuli kolides ärevil. Mida enam Afganistani tundma õppisin, seda rahulikumaks muutusin," selgitas Pärl.

Innustust oma idee teokstegemisel sai Pärl inimestelt, kes lugesid tema Afganistani-teemalist ajaveebi "Kabuli päevik". Tagasiside seal avaldatule veenis teda, et inimesed tahavad näha ja mõista selle maa inimlikku palet.

Näitus "Armastatud Afganistan" keskendub afgaanide igapäevaelule, kommetele, kultuuriväärtustele ja maastikele. Fotode kaastekstid on eesti, vene ja inglise keeles. Õnne Pärli suureformaadilise foto- ja tekstiraamatu "Armastatud Afganistan" 48 peatükki on pühendatud selle maa haridusele, usule, põllumajandusele, kalligraafiale, burkale, koeravõitlusele, söögile jm.

Vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl elas koos eestlasest abikaasaga Afganistanis aastatel 2006-2008. Fotograafi ja ajakirjanikuna tegi ta koostööd organisatsioonidega Turquoise Mountain Foundation, Save the Children Sweden-Norway ja Landell Mills Ltd. Ta külastas 11 provintsi, reisides ilma relvastatud kaaskonnata ning kajastas teemasid alates laste olukorrast ja lõpetades niisutuskanalite rajamisega.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis jääb näitus avatuks 7. detsembrini, kust see rändab edasi Narva Muuseumi. Näitusi toetavad välisministeerium ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisainfo: Terje Lõbu, TÜ ajaloo muuseum ekspositsioonijuht (737 5671,5198 3132, %20terje.lobu [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis peab kultuuridevahelistest suhetest avaliku loengu professor John Berry

Kolmapäeval, 8. oktoobril kell 16.15-18.00 peab Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis kõigile huvilistele avaliku loengu professor John Berry teemal "Intercultural Relations in Plural Societies".John Berry on Queen's University (Kingston, Kanada) emeriitprofessor. Prof Berry põhilised uurimishuvid hõlmavad suhteid erinevate kultuuride vahel ning akulturatsiooni, immigratsiooni ja paljukultuurilisusega seotud probleeme.

Berry on kirjutanud üle 20 raamatu kultuure võrdleva, sotsiaal- ja kognitiivpsühholoogia valdkonnas ning avaldanud arvukalt selleteemalisi artikleid. Viimase kümne aasta jooksul on professor Berry pidanud Tartu Ülikoolis mitmeid loenguid ja ettekandeid, lisaks on ta nõustanud Eesti riiklike lõimumisprogrammide väljatöötamist.

Lisainfot John Berry kohta: http://psyc.queensu.ca/faculty/berry/berry.html

Kõik huvilised on loengule oodatud!
Toimumiskoht: Tiigi tn 78, ruum 127.

Lisainfo: prof Jüri Allik (%20juri.allik [ät] ut.ee, 737 5905)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool/Rock ja Saku uuendasid koostöölepingut

Saku Õlletehase juhatuse esimees Veli Pekka Tennilä ja Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis kirjutasid reedel, 3. oktoobril Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi 100. aastapäevale pühendatud spordipäeva avamisel alla koostöölepingule. Lepinguga jätkab Saku Õlletehas veel kolmel aastal Eesti meistri Tartu Ülikool/Rock korvpallimeeskonna peatoetaja ja koostööpartnerina.Saku ja TÜ Akadeemilise Spordiklubi koostöö sai alguse 2001. aastal, kui Tartu Ülikool/Deltast sai Tartu Ülikool/Rock. Saku Õlletehas andis sellega korvpallimeeskonnale ühe oma põhibrändi Rocki nime kasutamise õiguse. Sellest ajast alates on TÜ/Rock võitnud 5 meistritiitlit ning andnud põhjust poolehoidjatel uhkust tunda ka eurosarjades tehtud tulemuste üle.

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi tähistas sel aastal oma 100. juubelit. Aastatega on spordiklubist kujunenud Eesti edukaim spordiklubi, mida näitab ka kuue spordiklubi sportlase osalemine Pekingi suveolümpiamängudel.

TÜ/Rock osaleb algaval hooajal Eesti meistriliigas, Balti korvpalliliigas ja eurosarjades ULEB ning FIBA. Lisaks uutele noormängijatele kuulub meeskonda ka Euroliiga kogemustega Tanoka Beard ja NBAs mänginud Viktor Sanikidze.

Lisainfo:
Priit Põiklik, Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht (650 8303, 505 5222, priit.poiklik [ät] saku.ee)
Marek Roostar (TÜ Akadeemilise Spordiklubi turundusjuht, 737 6857, 551 7558, marek.roostar [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Giesseni Ülikooli sümfooniaorkester andis Tartu Ülikooli aulas kontserdi

Laupäeval, 4. oktoobril andis Giesseni Ülikooli sümfooniaorkester TÜ peahoone aulas kõikidele huvilistele avatud kontserdi, kus tulid ettekandele Mozarti, Beethoveni ja Schuberti muusikapalad.Tartu Ülikooli külastas nii Giesseni Ülikooli orkester kui ka õigusteaduskonna esindaja. Giesseni Ülikoolil on Erasmuse programmi kaudu partnerlussuhted TÜ õigus- ja sotsiaalteaduskonnaga, kuid kahe ülikooli vahelisi sidemeid soovib Giesseni Ülikooli delegatsioon kultuurielamuse kaudu veelgi tugevdada.

"Antud visiit on hea näide sellest, kuidas ülikoolidevahelisest lepingulisest suhtest on välja kasvanud kultuurikontakt," kommenteeris TÜ välissuhete spetsialist Karoliina Vilimaa-Pennaruni.

Giesseni Ülikooli rektor professor Stefan Hortmuth rõhutas tudengivahetuse olulisust kultuuridevaheliste erinevuste mõistmisel ning avaldas heameelt, et algsed Erasmuse programmipõhised kontaktid on laienenud kultuuripõhiseks vahetuseks ning andnud võimaluse Eestimaast, selle kultuurist ning inimestest huvitatud tudengitel tugevdada kahe ülikooli vahelist sidet veelgi.

Giesseni Ülikooli sümfooniaorkester koosneb 90 liikmest, sinna hulka kuuluvad nii tudengid, vilistlased kui ka ülikooli töötajad. Tartu kontserdist võttis osa 55 orkestri liiget. Orkester annab igal aastal 2-3 täismahulist sümfooniakontserti, lisaks annavad orkestri liikmed ka kammerkontserte ning musitseeritakse ülikooli akadeemilistel tseremooniatel.

Orkestri peamine idee on erinevate kultuuridega läbi muusika suhtlemine. Nad usuvad, et muusika suudab ületada keelebarjäärid ning jätab sügava mulje orkestri liikmetele ning loodetavasti ka kuulajaskonnale.

Kontserdist
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli aula (Ülikooli 18)
Aeg: 4. oktoober kell 19
Kavas: W. A. Mozart, L. van Beethoven, F. Schubert
Solist: Sybille Plocher (sopran); dirigent: Stefan Ottersbach
Kontsert on kõikidele huvilistele tasuta!

Lisainfo: Karoliina Vilimaa-Pennarun, TÜ välissuhete osakond (tel 737 6164, 5345 2565, karoliina.v.pennarun [ät] ut.ee).


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis viiakse läbi rahvusvaheline konverents "Vene põlisvähemus Eestis ja Euroopas"

Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit korraldab koostöös Tartu Ülikooli vene keele õppetooli ja Eesti Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühinguga 2. ja 3. oktoobril rahvusvahelise konverentsi "Vene põlisvähemus Eestis ja Euroopas".Konverents on pühendatud venekeelsele põlisvähemusele, peamiselt vanausulistele, Eestis ja Baltimaades. Ettekannetega esinejate hulgas on vanausuliste keele ja kultuuri uurijad nii Eestist, Lätist, Leedust kui ka Venemaalt.

Konverentsi juhatavad sisse Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo juhatuse esindaja Tomasz Wicherkiewicz ja büroo endine peasekretär Tom Moring, kes kõnelevad Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroost ja teistest Euroopa asutustest ning võrgustikest, mis tegelevad regionaal- ja vähemuskeeltega. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender tutvustab Eesti keelepoliitikat.

Konverentsi esimene päev viiakse läbi Tartu Ülikooli uues anatoomikumis (Näituse tn 2) algusega kell 11, teisel päeval kogunetakse kell 10 Peipsi järve ääres Kolkja rahvamajas.

Mittetulundusühing Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit (ERVL) kaitseb ja arendab Eesti põliseid regionaal- ja vähemuskeeli. Kaitstavad vähemuskeeled on jidi¨, mustlaskeel, rootsi keel, saksa keel, soome keel, tatari keel ja vene keel, regionaalkeeled on setu keel ja võru keel. ERVL liikmeteks on vastavate keelekogukondade organisatsioonid.

ERVL (ingliskeelse nimetusega Estonian Bureau of Lesser Used Languages) on asutatud 2004. aastal. ERVL kuulub Euroopa Liidu organisatsiooni Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo. Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo ühendab valitsusvälise organisatsioonina Euroopa Liidu regionaal- ja vähemuskeelte esindusi ning töötab tihedas koostöös Euroopa Liidu asutustega.

Konverentsi töökeeled on eesti, vene ja inglise keel.

Vikerkaare külalistemajast (Vikerkare 40) 3.oktoobril kell 9.00 väljuvas bussis on veel vabu kohti. Sõit on tasuta. Registreeruda telefonil 56954740 või ahpuu [ät] ut.ee


Lisainfo: Alisija T¨ekada, TÜ slaavi filoloogia õppekorralduse spetsialist (tel 737 6352, alisija.tsekada [ät] ut.ee).

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool pidas spordipäeva

Tartu Ülikooli töötajad ja üliõpilased pidasid reedel, 3. oktoobril TÜ spordihoones spordipäeva, millest võttis osa üle 300 ülikooliga seotud inimese.Kõige suurema osavõtjaskonnaga spordialal korvpallis oli võidukas Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi meeskond ning TÜ/Makroflex naiskond. Minijalgpalliturniiri võitis Fauna.

Lauatenniseturniiri parimaks osutus Rasmus Hütt, parim naistennisist oli Kaja Freiman ning meestennisist Ott Raidla. Sõude-ergomeetritel läbis 2000 meetri distantsi parima ajaga Alvar Räägel.

Meelelahutuslikud osavusalad õnnestusid kõige paremini Andres Salul. Juhtide mitmevõistluse parim oli ülikooli finantdirektor Taimo Saan. Traditsionaalse jalgpalliturniiri Tartu Ülikooli ja SEB töötajate vahel võitis tulemusega 5:2 Tartu Ülikool.

Spordipäeval sai oma oskuseid sai proovile panna sõude-ergomeetritel, mini-lauatennises, aeroobika- ja alpinismitreeningutel ning erinevatel osavusaladel kergejõustikuhallis.

Kell 12.15 algasid TÜ spordihoones turniirid korvpallis, tennises, lauatennises ja TÜ staadionil minijalgpallis. Spordipäeva meeleolukas lõpp jõudis kätte ööklubis Atlantis, kus kell 21 anti tublimatele üle auhinnad.

Spordipäeva parimate tulemusi vaata siit: www.tysk.ee.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis esitleti Hillar Palametsa uut raamatut

Teisipäeval, 30. septembril kell 16 tutvustas Hillar Palamets TÜ kunstimuuseumis oma raamatut "O alte Burschenherrlichkeit… Ülevaade üliõpilaste elust, olmest ja organisatsioonidest Keiserlikus Tartu Ülikoolis aastatel 1802-1917". Hillar Palametsa sõnul on raamat suunatud eelkõige akadeemilise pere uusimatele liikmetele, esmakursuslastele, aga on kasulik lugemine ka abiturientidele ja ülikooli vilistlastele, et nad teaksid põhilist kunagise üliõpilaselu erijoontest, muusapoegade õpingutest, korporatsioonidest ja seltsidest, traditsioonidest ja kommetest. Samuti vahendab raamat seiku argielust ja olmemuredest. "Raamatus on paljugi tuntut, aga veelgi rohkem vähetuntut. Saate heita ülevaatliku pilgu üliõpilasorganisatsioonidele kuni tsaariaja lõpuni," kinnitas Palamets.

Raamat on kirjutatud peamiselt baltisaksa tudengite noorusmälestuste alusel, millele on lisatud asju teisest küljest näinud vene, poola ja eesti üliõpilaste mälestusi. "Igatahes õpetlik lugemine kõigile neile, kes tahavad tunnetada oma üliõpilaspõlve sügavamaid juuri Tartu akadeemiliselt viljakas pinnases. Eelnevad põlvkonnad on läinud, oluline osa nende elutarkusest aga säilinud," julgustab lugema tekst raamatu tagakaanel.

Raamatuesitlus algas Tartu Ülikooli rektori Alar Karise tervitusega, sellele järgnes raamatu autori Hillar Palametsa sõnavõtt. Pärast esitlust said huvilised osta raamatut soodushinnaga.

Hillar Palametsa sulest on ilmunud juba kümmekond raamatut. Palamets lõpetas aastal 19kristel.seiler [ät] ut.ee51 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kaitses samas ka kandidaadikraadi õpetamise metoodika alal ja töötas 33 a TÜ õppejõu ja dotsendina. Selle kõrval on ta pea pool sajandit õpetanud Tartu koolides. Raadio 2-s jõuab juba üle 10 aasta eetrisse Palametsa juhitud "Ajalootund".

Raamatu toimetas Jaakko Hallas, kaas ja kujundus Tiina Alver.

Lisainfo: Kristel Seiler, TÜ haldusdirektori assistent (737 6131, 526 6056, mailtokristel.seiler [ät] ut.ee">kristel.seiler [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

USA turundusspetsialisti Alex Gofmani loeng Tartu Ülikoolis

Tartu Ülikooli külastab USA tootearenduse tippspetsialist Alex Gofman ning peab 30. septembril kell 14-16 Oeconomicumis loengu "Kliendipõhine tootearendus: parim kogemus USAst". TÜ ettevõtluskeskuse juhataja Tõnis Metsa sõnul kuulub Alex Gofman maailma turundustegelaste top 20 hulka. Gofmanil on väljapaistvad saavutused veebipõhise turundustegevuse alal ning tema patenteeritud meetodid muudavad tootearenduse ettevõtte jaoks säästlikumaks ja ratsionaalsemaks.

"Kui turundust peetakse vahel mitte tõsiseks teaduseks, pigem lausa kunstiks, siis Gofman esindab kindlasti turunduse süsteemsemat poolt," Tõnis Mets. "Eestis räägitakse teadmistepõhisest majandusest, kuid tihti väga üldistades. Oleks hea, kui me suudaks ka endale luua säärase kompetentsi, sest tootearendus on see, mis tegelikult määrab korporatsiooni edukuse."

Alex Gofman on rohkem kui 60 publikatsiooni ja 18 patendi autor või kaasautor. Howard Moskowitzi ja Alex Gofmani raamat "Selling Blue Elephants" on kujunenud bestselleriks ja tõlgitud 15 keelde.

Loengule on oodatud nii ettevõtjad ja arendajad kui ka kõik muud huvilised.
Loeng toimub inglise keeles ja on kuulajatele tasuta.

Toimumiskoht: Oeconomicum, Narva mnt 4, auditoorium A312.
Vaata lisa Alex Gofmani kohta tema võrgulehelt: http://www.alexgofman.com/.
Info ja registreerimine: Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus, info [ät] evk.ut.ee, 737 6339.


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli nõukogu nimetas emeriitdotsendi

Reedesel, 26. septembri istungil nimetas Tartu Ülikooli nõukogu emeriitdotsendiks Anne Ormissoni. Anne Ormisson on Tartu Ülikooli lastekliinikus töötanud aastast 1979, dotsendina alates 1984. Meditsiinikandidaadi kraadi kaitses ta Tartu Ülikoolis 1975. aastal. Anne Ormisson on neonatoloogia kui eriala rajaja Eestis. Ta on avaldanud 3 käsiraamatut lastevanematele, mida kasutatakse õppevahendina Tartu Ülikoolis ja meditsiinikoolides. Ormissoni peamised uurimisteemad on olnud enneaegsete vastsündinute tervis ja vastsündinute toitmine.

1994. aastal sai Anne Ormisson Eesti Vabariigi teaduspreemia. Märkimisväärne on ka tema aastatepikkune laste tervise teemat populariseeriv tegevus Eesti Televisioonis, Eesti Raadios, ajalehtedes ja ajakirjades. Anne Ormisson on Eesti Lastearstide Seltsi auliige, autasustatud mitmete Tartu Ülikooli, TÜ kliinikumi ja Ülemaailmse Lastearstide Assotsiatsiooni tänu- ja aukirjadega.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti lapsed paistavad silma aktiivse ja riskialti internetikasutusega

26. septembril avaldas rahvusvaheline uurimisvõrgustik EU Kids Online 21 Euroopa riigis läbi viidud 250 empiirilisele uurimusele toetuva uuringuraporti, kus analüüsitakse laste internetikogemusi. Raport tõstab Eestit koos Poola ja T¨ehhiga esile kui riiki, kus oleks vaja kiiremas korras tegeleda turvalise interneti alase teadlikkuse parandamisega.Kogutud andmete põhjal töötas EU Kids Online välja maade liigituse, mis peegeldab erinevusi laste ja noorte online-riskides ja -võimalustes. Eesti kuulub koos Hollandi, Norra ja Ühendkuningriikidega maade rühma, mida iseloomustab nii laste internetikasutuse kui ka online-riskide kõrge tase. Lõuna-Euroopa riikides kaldub riskitase olema madalam, kuid ka nende maade seas esineb erinevusi.

Riski tõenäosusest olulisem on küsimus, kuidas suudavad lapsed riskidega toime tulla või neid vältida. Eestit ja Bulgaariat iseloomustab kõrgeim riski- ja madalaim riskiga toimetuleku tase, nende näitajate osas järgnevad Poola ja T¨ehhi. Erinevalt teistest aktiivse internetikasutusega riikidest, näiteks Hollandist ja Ühendkuningriikidest, on Eestile iseloomulik lapsevanemate vähene järelevalve laste online-käitumise üle.

"Kõiki aspekte arvesse võttes on Eesti lapsed Euroopa kontekstis unikaalses olukorras: kuuludes ühelt poolt kategooriasse "kõrge kasutus – kõrge risk", on nad jäetud võrdlemisi omapäi veebidžunglisse seiklema, vaatamata sellele, et nende vanemate arvates ei pruugi nad seal alati kõige paremini hakkama saada," väitis Tartu Ülikooli meediauuringute dotsent Veronika Kalmus.

Lisainfo:
Veronika Kalmus, meediauuringute dotsent, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, veronika.kalmus [ät] ut.ee, tel. 56 623 583, http://eukidsonline.ut.ee


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ aulas toimub avatud ülikooli uue õppeaasta avaaktus

Reedel, 26. septembril kell 16 toimub Tartu Ülikooli aulas avatud ülikooli avaaktus, mille avab ülikooli õppeprorektor prof Birute Klaas. Aktusel esinevad tervitustega Tartu abilinnapea Karin Jaanson, ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho ning avatud ülikooli õigusteaduse eriala magistriõppe üliõpilane Ivo Kappet.

Selleaastast vastuvõttu hindab TÜ avatud ülikooli tasemeõppe koordinaator Ene Küüner veidi suuremaks, kui oli eelmisel aastal: "Avatud ülikooli õppesse tulijate arv näitab viimastel aastatel tõusutendentsi, seda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe osas. Sel õppeaastal on vastuvõetuid üle paarisaja rohkem kui eelmisel aastal."

Avatud ülikooli õppes õpib kokku ligi 70 õppekava alusel pea 6000 üliõpilast ehk iga kolmas Tartu Ülikooli üliõpilane. Sel õppeaastal võeti avatud ülikooli erinevatele õppeastmetele vastu üle 1500 uue üliõpilase.

Avaaktust on võimalik jälgida ka Interneti vahendusel: http://video.ut.ee.

Lisainfo: TÜ avatud ülikoli tasemeõppe koordinaator Ene Küüner, tel 737 5200.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Konverents "Ühiseid väärtusi hoides" paneb mõtlema eestlaste identiteedile

Reedel, 26. septembril toimub Estonia talveaias TÜ eetikakeskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi konverents "Ühiseid väärtusi hoides", mis aitab teadvustada väärtusarenduse vajalikkust Eestis.Konverentsil tutvustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatavat riiklikku väärtusarendusprogrammi, mille keskmes on noorte väärtuskasvatus. Programmiga taotletakse pööret akadeemiliste teadmiste keskselt koolilt väärtustekesksele koolile.

"Teadmiste ja oskuste edastamise kõrval on väga tähtis ka see, milliseid hoiakuid noored omandavad. Õpetaja roll väärtuste kujundajana vajab sügavamat mõtestamist ja metoodiliste aluste läbitöötamist," kirjeldab väärtuste arendamise tähtsust konverentsi peakorraldaja ning TÜ eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop.

Konverentsil tutvustatakse Soome ja USA väärtuskasvatuse programmilisi seisukohti ja arutatakse selle üle, millist väärtusarendust vajab Eesti. Konverentsi eesmärk on kaardistada Eesti ühisväärtused, analüüsida probleeme nende hoidmisel ja võimalusi, kuidas saaks väärtusarendusega senisest sihipärasemalt tegelda. Korraldajad soovivad panna inimesi mõtlema sellele, mis on need üldinimlikud, rahvuslikud ja Euroopa ühisväärtused, mis on aluseks meie erinevatele identiteetidele nii inimese, eestlase kui ka eurooplasena, ja kuidas vältida nende väärtuste konflikti sattumist.

Konverentsil käsitletakse väärtuste olemust, põhiseaduslikke ja maailmavaatelisi väärtuseid, eestlaste väärtuspilti ning väärtuseid hariduses. Arutlevad ning lahendusi otsivad Tõnis Lukas, Jüri Adams, Marju Lauristin, Andres Põder, Enn Soosaar, Jaan Männik, Airi-Alina Allaste, Jaana Vasama, Merle Schwartz ja Margit Sutrop.

Konverents on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale.

Info ning registreerumine http://www.eetika.ee.

Lisainfo: Triin Pisuke, TÜ eetikakeskus projektijuht, 56 221 186

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ aulas pidas loengu kunagine NATO peasekretär lord George Robertson

Reedel, 26. septembril kell 10.30-11.30 pidas Tartu Ülikooli aulas loengu kunagine NATO peasekretär lord Robertson. Oma loengus käsitles ta maailma julgeoleku probleeme. Vaata loengu kokkuvõtet Postimehe veebist. Kõigil huvilistel oli erakordne võimalus kuulata rahvusvaheliselt tuntud ja hinnatud eksperdi nägemust nii Euroopa kui ka NATO tulevikurollist globaalses pildis. Ettekandele järgnes diskussioon, kus huvilistel oli võimalik lord Robertsonile küsimusi esitada.

Lord Robertson viibib 25. ja 26. septembril Balti Kaitsekolledžis toimuval kõrgetasemelisel julgeolekukonverentsil The Annual Baltic Conference on Defence (ABCD) ning ka TÜ aulas peetav loeng "Maailma julgeolek: Euroopa koht ja roll" toimub selle raames.

Lord Robertson on selleaastase ABCD konverentsi peaesineja. Konverents keskendub julgeolekukeskkonna tulevikule aastani 2030. Lisaks leiavad käsitlust ka sellised teemad nagu mittesõjalised julgeolekuriskid, mitteriiklikud julgeoleku mõjutajad kui ka nimetatud küsimuste võimalikud tagajärjed Euroopa regionaalse ning ülemaailmse julgeolekukeskkonna jaoks. Konverentsi käigus käsitletakse tuleviku julgeolekuriske ning vaadeldakse NATO ja Euroopa Liidu osa selles protsessis.

Lord Robertoni avalik esinemine Tartu Ülikoolis sai teoks tänu Eesti NATO Ühingu ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži koostööle.


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli biomeedikumis avatakse siirdemeditsiini tippkeskus

Kolmapäeval, 24. septembril avatakse Tartu Ülikooli biomeedikumis rahvusvahelise tunnustuse ning ligi 78 miljoni kroonise rahalise toetuse pälvinud siirdemeditsiini tippkeskus.Siirdemeditsiini tippkeskuse moodustavad kuus TÜ arstiteaduskonna uurimisrühma, mis tegelevad närvisüsteemi ja immuunsüsteemi vaheliste seoste uurimisega ning otsivad võimalusi, kuidas uusi teadmisi inimeste ravimisel kasutada.

Tippkeskuse juhi, professor Eero Vasara sõnul näitab maailmapraktika, et meditsiiniliste alusuuringute käigus tehtud avastuste kliinilisse praktikassejõudmine võtab väga palju aega. "Seevastu siirdeuuringute käigus kaasatakse kliinilises valdkonnas tegutsevad teadlased tööprotsessi võimalikult varakult, et tehtud avastusi saaks abivajavate inimeste heaks rakendada kiiremini," selgitas Vasar.

Siirdemeditsiini tippkeskuse rühmad uurivad HI-viirust ning selle eripärasid Eestis, immuunsüsteemi mõjutavat AIRE geeni, suhkrutõve immunoloogiliste mehhanismidega seotud küsimusi, ainevahetusest tulenevaid mõjusid närvi- ja immuunsüsteemile, emotsionaalset käitumist mõjustavaid geneetilisi mehhanisme ning otsivad ravimiarenduse uusi võimalusi.

Käesoleva aasta juunis otsustas SA Archimedes toetada avatavat neuroimmunoloogia siirdeuuringute Euroopa Regionaalarengu Fondist tippkeskust 77,7 miljoni krooniga.

Lisainfo: Eero Vasar telefon: 737 4331, 526 8033, e-post: eero.vasar [ät] ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Konverentsi "Uuendatud haridus" korraldajad soovivad Eesti lastele õnnelikku tulevikku

toomas.tenno [ät] ut.ee25. septembril kell 10.30 Tartu Ülikooli aulas algaval konverentsil arutletakse, kuidas kasvatada 21. sajandi lastest tegusad ja õnnelikud inimesed. Konverentsile on oodatud kõik huvilised, kes soovivad arutleda uuenduslike õppe- ja õpetamismeetodite üle. Konverents annab ülevaate uuendustest hariduses, arendamaks valmisolekut kujundada tuleviku kooli. "Koolitöös tuleb üha enam tegeleda traditsiooniliste meetodite kõrval avastusõppega," kirjeldab euroraport "Kaasaegne teadusharidus: uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku heaks". Konverentsi korraldajad usuvad, et 21. sajandi lastest saavad tegusad ja õnnelikud inimesed, kui osutame enam tähelepanu nende loovuse igakülgsele arendamisele. Oluline on olla teadlik lapse arenemist kujundavast õpitegevusest ja ümbritseva keskkonna mõjust.

Konverentsi ajend on Euroopa Liidu riikide, sh Eesti tõdemus, et noorte huvi loodus- ja täppisteaduslike ainete vastu on kahanenud ning tänane õpe ei arenda lastes loovust piisaval määral, mis kindlustaks uuendusliku arengu Euroopas.

Peaettekanded on Euroopa Komisjoni ekspertgrupi raportis "Kaasaegne teadusharidus: uuendatud pedagoogika Euroopa tuleviku heaks" tunnustatud projektide POLLEN ja SINUS-Transfer koordinaatoritelt Yves Quéré (Prantsuse Teaduste Akadeemia) ja Dagmar Raab (Bayreuthi Ülikooli Loodusteadusliku Õppetöö Edendamise Keskus, Saksamaa). Järgnevad lapsi kaasava ja arendava uurimusliku õppe ehk avastusõppe praktikute ettekanded Eestist.

Konverentsi teisel päeval, 26. septembril viiakse Dagmar Raabi osalusel läbi avastusõppe töötuba "SINUS-Transferi programmi praktilised väljundid erinevates kooliastmetes ja -tüüpides".
Konverentsile on oodatud maakondade ja kohalike omavalitsuste juhid ning hariduskuraatorid, õpetajate koolitajad, teadushariduse viljelejad ja kõik teised huvilised. Konverentsil osalejad saavad kvalifikatsiooni arvestamiseks koolitustunnistuse. Osavõtt on tasuta.

Konverentsi töökeel on eesti keel, väliskülaliste ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

Info ja registreerimine:
Madis Linnamägi, B.G. Forseliuse Selts (509 8647, madis [ät] forselius.ee)
Toomas Tenno, projekt POLLEN Eestis, (509 8638, 737 5180, toomas.tenno [ät] ut.ee)


KAVA

10.30 Avamine: riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel, Olav Aarna Eesti Teaduste Akadeemiast, Mare Taagepera California Ülikoolist.
11.00 Kas loodusteaduste õpetamist ja õppimist peaks pelgama? – Yves Quéré, Prantsuse Teaduste Akadeemia
11.45 Avastusõpe matemaatikas ja loodusteadustes – teooriast praktikasse SINUS-Transferi programmis. – Dagmar Raab, Bayreuthi Ülikooli Loodusteadusliku Õppetöö Edendamise Keskus
12.30 Lapse arendamine on tähtis – Peep Leppik, Valgamaa Kutseõppekeskus
13.00 Kõiki lapsi arendav uurimuslik õpe ja projekt POLLEN – Toomas Tenno, Tartu Ülikool
13.30 Lõunapaus
14.30 Suunatud uurimusliku õppe rakendumine Pärnu linna lasteaedades – Kersti Nõupuu, Pärnu avastusõppe aineühendus
14.50 Õppetsükli "Võrdlemine ja mõõtmine" rakendamine lasteaias – Maiki Kruuda, Põlva lasteaiaõpetaja; Leili Randjärv, Viljandi lasteaiaõpetaja
15.10 Avastusõpe liitklassi tingimustes – Eha Jakobson, Unipiha Algkool
15.30 Avastusõppe seos üldõppega põhikoolis – Loona Pärl, Türi Majandusgümnaasium
15.45 Loodusteaduste mõtteviisi arendamine põhikoolis – Aivo Saar, Tallinna Tehnikagümnaasium
16.05 Õpilaste arvamused huvitavast koolitunnist – Kaja Lepik, Elva Gümnaasium
16.25 Heuristika waldorfkoolis – Meelis Sügis, Tartu Waldorfgümnaasium
16.45 Avastusõpe andekale lapsele – Inge Unt, Johannes Käisi Selts

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ kunstimuuseumis avatakse kunstikoguja Karl Eduard von Lipharti 200. sünniaastapäevale pühendatud näitus

25. septembril kell 16 avatakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis näitus, mis tähistab Raadi mõisast pärit kunstiteadlase ning -kollektsionääri Karl Eduard von Lipharti 200. sünniaastapäeva. Näitus pakub läbilõiget ühest 19. sajandi graafikakollektsioonist. Eksponeeritud on näiteid Itaalia 15. sajandi gravüüridest kuni 19. sajandi reprodutseeriva graafikani. Tähelepanu on pööratud ka gravüüridel leiduvatele K. E. von Lipharti märkmetele, mis on oluline allikas kunstiteadlase hinnangute ning tähelepanekute uurimisel. Näitus on osa uurimistööst, mis kaardistab Raadi mõisa kunstikogu ajaloolist ja tänapäevast seisundit.

K. E. von Liphartil oli oluline osa Raadi mõisa maalikogu täiendamisel. Noorena nii Tartu, Königsbergi kui Berliini ülikoolides arstiteadust õppinud K. E. von Liphart otsustas oma elu pühendada kunstile ning alustas graafikakogumisega 1830. aastatel. Elades aastatel 1846-1862 Tartus, edendas K. E. von Liphart kohalikku kunstielu (näitused, nn "pühapäevaakadeemiad" Raadi mõisas). 1863. kolis K. E. von Liphart Firenzesse, kus elas surmani.

Itaalias kujunes K. E. von Liphartist silmapaistev Itaalia renessansskunsti asjatundja, kelle abi maalide ostmisel kasutasid nii Berliini maaligalerii kui suurvürstinna Maria Nikolajevna. Kunstikogujana sai K. E. von Liphart kuulsaks oma vanagraafika kollektsiooniga, mille paremik müüdi 1876. a. Leipzigis oksjonil. Osa sellest esinduslikust graafikakogust jõudis hiljem Tartu Ülikooli kunstimuuseumi.

Näituse koostaja: Ingrid Sahk, näitus jääb avatuks 30. jaanuarini 2009.
Lisainfo: näituse koostaja, TÜ kunstimuuseumi peavarahoidja Ingrid Sahk, tel 737 5384.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ raamatukogus tähistatakse Eesti ühe tuntuima lastepsühholoogi Aino Lunge 80. sünniaastapäeva

Reedel, 26. septembril kell 14 tähistab Tartu Ülikooli psühholoogia instituut Eesti ühe tuntuma lastepsühholoogi Aino Lunge 80. Sünniaastapäeva. Sünniaastapäeva tähistatakse TÜ raamatukogus näituse avamise ning seminariga. TÜ raamatukogu konverentsisaalis toimuval seminaril peavad ettekande Inge Unt, Peeter Tulviste ja Anne Tiko. Sõna saavad Aino Lunge õpilased. Pärast seminari avatakse näitus "Aino Lunge 80" raamatukogu III korrusel Friedrich Puksoo galeriis.

Aino Lunge luges lapsepsühholoogia, pedagoogilise psühholoogia, motivatsiooni ja emotsioonide psühholoogia kursusi. Tema juhendamisel on valminud ligi 100 diplomitööd ja 200 kursusetööd. Aino Lunge teadusliku uurimistöö valdkonnad olid vaimselt võimekad õpilased ja üliõpilased ning esemelise ja sotsiaalse keskkonna mõju lapse arengule.

Oma eluajal oli Aino Lunge üks suuremaid psühholoogia populariseerijaid. Ta avaldas populaarteaduslikke artikleid ajalehtedes ja ajakirjades, esines Eesti Raadios ja televisioonis, pidas paljudel aastatel loenguid nii õpetajatele, lapsevanematele kui ka lastele.

Aino Lunge sündis 28. septembril 1928. a. Ta on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli loogika ja psühholoogia osakonna, kus 1956. a kaitses ka kandidaadi väitekirja psühholoogia alal. 1955-1993. a töötas Lunge ülikooli psühholoogia osakonnas, alguses vanemlaborandina, edasi vanemõpetaja, dotsendi kohusetäitja ning dotsendina. Aastatel 1972 -1977 oli Aino Lunge loogika ja psühholoogia kateedri juhataja. Aino Lunge suri 3. juulil 1994. a ja on maetud Haljala kalmistule.

Kõik Aino Lunge õpilased ja endised kolleegid on teretulnud seminarile ja näituse avamisele.

Lisainfo: Ester Sõtsova, psühholoogia instituudi sekretär, tel 737 5902.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ vene kirjanduse õppetool korraldab rahvusvahelise teaduskonverentsi vene emigrantide kultuurist

26.-28. septembril toimub Tartu Ülikoolis TÜ vene kirjanduse õppetooli korraldatav rahvusvaheline teaduskonverents "Kriitika ja kirjandusteadus 20.saj. vene emigrantide kultuuris".Konverentsil käsitletakse 20. saj vene pagulaskultuuri esindajate kriitilisi ja kirjandusteaduslikke töid, mis analüüsivad pagulaskirjanike endi loomingut. Teisalt iseloomustab neid püüd kõrvutada emigrantlikku kirjandust temaga samaaegselt teostuva sovetliku kirjandustoodanguga.

Kavandatavad ettekanded lubavad tüpoloogiliselt võrrelda vene ja eesti pagulaskriitika ning kirjandusteaduse vastuvõtu mehhanisme, mis leiavad väljendust metropoli ja diasporaa kultuuride võrdluses.

Konverents jätkab 1960. a meie Tartu Ülikoolis alguse saanud 20. saj. vene kirjanduse ajaloo ning teooria teemadele pühendatud rahvusvaheliste teadusürituste traditsiooni, millele panid aluse akadeemik Juri Lotman ning läinud sajandi vene kirjanduse ajaloo ja poeetika üks silmapaistvamaid uurijaid prof Zara Mints. Samas jätkatakse ka aastaid kestvat Tallinna ning Tartu ülikoolide ühisprojekti vene pagulaskultuurist.

Teadusüritus korraldatakse baasifinantseeritava teema "Vene kogukonna kultuur Eestis rahvusvähemuste ja rahvuskultuuri paradigmas 19.- 20.saj. algul" raames. Sellel osalevad tuntud vene ja eesti kirjanduse uuriajad Leedust, Eestist, Venemaalt, Iisraelist ja Kanadast.

Esinevad:
Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg,
Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann,
TLÜ vanemteadur Aleksandr Danilevski,
TÜ ja TLÜ ülikoolide professor Mihhail Lotman,
Vilniuse Ülikooli professor Pavel Lavrinets,
Moskva Ülikooli professor, Tartu-Moskva semiootilise koolkonna märkimisväärsemaid esindajaid fil dr Tatjana Tsivjan,
Edmontoni Ülikooli professor Jelena Pogosjan,
TÜ vene kirjanduse õppejõud dotsent Lea Pild,
lektor Roman Voitehhovit¨
TÜ vene kirjanduse õppetooli doktorandid F. Vinokurov ja L. Zubarev jt
(esindatud on veel Jeruusalemma, Sankt-Peterburi ülikoolid, TÜ Narva kolledž, Venemaa Teaduste Akadeemia Vene Kirjanduse Instituut)

Konverentsi läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: Lea Pild, TÜ vene kirjanduse dotsent, korralduskomitee esimees (lea.pild [ät] ut.ee).

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Septembri viimane nädal toob Tartusse teadusplahvatuse

Vanemuise Kontserdimajas saab viie päeva jooksul, 23.-27. septembrini külastada erakordset programmi: "Ahhaa, kaitsemüsteerium!".Vanemuise kontserdimajast saab viieks päevaks hiiglaslik tehnoloogianäitus, kus esmakordselt esitletakse laiale avalikkusele seni kinniste laboriuste taha peitunud kaitseteemalisi arendusi. Teaduskeskus AHHAA ja Kaitseministeerium on koostöös Eesti Kaitseväega tutvustamas üllatavaid tehnoloogilisi saavutusi, olgu selleks siis mehitamata minilennukid, nähtamatusele püüdlevad kangad või sõjakolletes inimelusid säästvad spämmerid.

Õuealal saab askeldada PASI-soomukite juures või vaadata helikopterit ja vana nõukogude luuresatelliiti, saab ka ise simulaatoris F18-hävitaja juhtimist proovida. AHHAAle kohaselt jätkub tegevust igas vanuses külastajatele: töötoad, mängud ja katsetamised laiendavad teemat ja pakuvad toredat ajaviidet. SA Virumaa Muuseumid on kohale toonud suure Eesti Vabadussõja simulatsioonmängu.

Kolme päeva jooksul – neljapäevast laupäevani – avarduvad näituse "Ahhaa, kaitsemüsteerium!" piirid üle Baltimaade. Eesti teadlastele saabuvad seltsiks Läti ja Leedu kolleegid, kes oma kaitsetehnoloogilised leiutised samuti väljapanekuks kaasa toovad. Kokku on esinemas 40 firmat ja laborit kolmest Balti riigist.

Tartu näitus on omalaadne teerajaja: juba sõlmitakse kokkuleppeid järgmiste avalike kaitsetehnoloogia näituste osas, mis saavad edaspidi igal aastal toimuma mõnes Balti riigis. Reede 26.september kell 13.30 on Tartu näituse tipphetk, mil Balti riikide tippjuhid näitusel oma koostöösoovi kinnitavad.

26.septembril tähistatakse Tartus ja teistes Eesti linnades pidulikult värvikate sündmustega ka üle-euroopalist Teadlaste Ööd ning kuni pühapäevani jätkub Tartus teadusfestival. Teadushuvilistel tasub läbi astuda ka Tähe perepäevadelt 20. ja 21. septembril TÜ füüsikahoones.

Kaitsemüsteeriumi pileti hind on 25 krooni, perepilet 50 krooni. Ettetellimisel (tel 5197 7667) on õpilasrühmades sissepääs 20 krooni, rühmade saatjad saavad tasuta sisse.

Lisainfo: Tiiu Sild, AHHAA juhataja (516 7557)ja www.ahhaa.ee

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Professor Jaan Sootaki juubelikonverentsiks valmis kogumik "Nullum ius sine scientia. Festschrift für Jaan Sootak"

Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professoril Jaan Sootakil täitus 16. juulil 60. eluaasta. Juubeli tähistamiseks korraldab õigusteaduskond reedel, 19. septembril TÜ raamatukogus rahvusvahelise teaduskonverentsi teemal "Süü või ohtlikkus – karistusõiguse dilemma".Juubelikonverentsiks üllitati kogumik "Nullum ius sine scientia. Festschrift für Jaan Sootak", milles avaldatud bibliograafia võtab kokku olulisema enam kui 300 teaduspublikatsioonist.

Kogumiku essõnas kirjutab õigusteaduskonna dekaan prof. Kalle Merusk: " ...prof. J. Sootaki peamisteks uurimisvaldkondadeks on inimelu ja inimväärikuse kriminaalõiguslik kaitse, kriminaalpoliitika ning Eesti kriminaalõiguse ja kriminaalõigusreformi teaduslikud alused. Professor J. Sootaki teeneks on, et ta on viinud Eesti karistusõigusteaduse "Euroopa kaardile" arendades väliskontakte, nii rahvusvahelistel konverentsidel ja foorumitel esinemiste kui ka osalemise kaudu mitmetes rahvusvahelistes teadusorganisatsioonides. Ta oli üks juhtivaid autoreid, kes töötas välja Eesti kriminaalõigusreformi teaduslikud alused, koostades kriminaalõigusreformi kontseptsiooni, mis oli aluseks karistusseadustiku eelnõule."

"Võib ilma kahtluseta väita, et teadlane, kellel on õnnestunud realiseerida oma teaduslikud ideed praktikas, on täitnud oma missiooni ühiskonna ees" lisab TÜ õigusteaduskonna dekaan Kalle Merusk.

Konverentsi avavad Riigikohtu esimees Märt Rask ja riigi peaprokurör Norman Aas. Tartu Ülikooli raamatukogus avataval näitusel "Kes on Eesti kriminaalõiguse taga?" kõnelevad rektor prof Alar Karis, riigikohtunik Jüri Ilvest ja näituse koostaja Kärt Miil.

Arvukad õpilased ja kolleegid eesotsas justiitsminister Rein Langiga õnnitlevad juubilari nii konverentsil kui ka järgneval koosviibimisel.

Vt juubelikonverentsist programmi teaduskonna kodulehel: http://www.oi.ut.ee/et

Lisainfo: TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks (tel 510 5511)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ajalookonverents kutsub arutlema varauusaegse kommunikatsiooni teemal

19. ja 20. septembril peetakse Tartus Johannes Esto Ühingu majas rahvusvahelist ajalookonverentsi "Kommunikatsioon varauusaegses Läänemereruumis".
Ettekannetega, mis käsitlevad postikorralduse ja maanteede arengut, reisiliiklust, valitsuskommunikatsiooni ja tekkiva ajakirjanduse ning ajalookirjutuse kommunikatiivset mõju, esinevad ajaloolased Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Soomest, Venemaalt ja Eestist.

Konverents algab reedel, 19. septembril kell 10. Laupäeval, 20. septembril alustatakse konverentsipäevaga kell 9.30. Konverentsi töökeeled on saksa ja inglise keel. Ettekannete saksakeelse kavaga saab tutvuda aadressil http://ajalooselts.blogspot.com

Konverentsi korraldavad TÜ ajaloo- ja arheoloogia instituut ning Akadeemiline Ajalooselts.

Toimumiskoht: Johannes Esto Ühingu maja (Näituse tn 3, Tartu)

Lisainfo:
TÜ uusaja professor Mati Laur (5560 3296, mati.laur [ät] ut.ee)
TÜ Eesti ajaloo dotsent Enn Küng (505 0019, enn.kyng [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti esimene improvisatsioonilise kitarri festival ootab huvilisi

23.-27. septembril toimub Viljandis Eesti esimene improvisatsioonilise kitarri festival, mille eesmärk on koondada kitarrimängijad Eestist ja lähiriikidest.Festivalile oodatakse kitarriste Soomest, Lätist, Leedu, Venemaalt ja ka teistest riikidest. Kitarrifestivali üks eesmärke on edendada rahvusvahelist koostööd ning kitarriõppe alast koolitust. Festivalil on võimalik kuulda eri muusikastiile esindavaid improviseerivaid kitarriste ning tutvuda erinevate improviseerimisvõtete, mängutehnikate ja kitarritüüpidega.

Sellel aastal astuvad Viljandi kitarrifestivalil üles Kanada jazz-kitarrist Kevin Breit, Marzi Nyman Soomest ja Eesti kitarristid Tiit Paulus, Andre Maaker, Jaak Sooäär, Toomas Vanem, Riho Sibul ning Weekend Guitar Trio. Veel astub Viljandis üles Norra barokklauto mängija Rolf Lislevand, kes kasutab koos ajaloolise instrumendiga kaasaegset elektroonikat.

Kitarrifestivali idee autorid on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Ain Agan ja muusikud Robert Jürjendal ning Aleksei Saks, kes otsustasid teha koostööd, toetamaks üha populaarsemaks kujuneva kunstivormi – kitarrimängu – edasist arengut.

Kontserdid toimuvad Eesti Pärimusmuusika Keskuses, Viljandi Jaani kirikus, Viljandi Nukuteatris ning Kinos Rubiin. Viljandi kitarrifestivali peamised koostööpartnerid on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Filharmoonia ja Viljandi Linnavalitsus.

Üritusele saab pileteid osta Piletilevi kaudu.

Kava ja rohkem infot leiate aadressil http://www.viljandiguitar.ee/.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Mare Taagepera kõnelusega "Üks heategu päevas" algavad Ööülikooli saatesarja "Õnne õpituba" uued salvestused

Kolmapäeval, 17. septembril kell 12.30 salvestatakse Tampere majas loengusarja "Õnne õpituba" uue hooaja avasaade. Avasaates kõneleb California ülikooli teadlane Mare Taagepera teemal "Üks heategu päevas".Tartu Ülikooli eetikakeskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Rahvusringhäälingu saatesari "Ööülikool" kaardistab hea ja õnneliku elu saladusi. Kuidas mõjutavad väärtused elu kulgu ja kvaliteeti? Kuidas näha rahulolu pikemat perspektiivi? Kas õnn jääb alati sõltuma mööduvatest emotsioonidest ja välistest tingimustest? Kuidas ületada raskeid aegu?

"Õnne õpituba" on saatesari, kus õnne üle mõtisklevad teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja teised ühiskonnategelased. Saatekülalised kõnelevad sellest, mis neid inspireerib ning motiveerib nii elus kui loomingus, millised on tõelised väärtused – rahu ja õnne allikad. "Õnne õpitoa" eelmistes saadetes on kõnelenud Pille Valk, Tõnu Lehtsaar ja Jaan Kaplinski.

Salvestust on oodatud kuulama kõik huvilised.

Toimumiskoht: Tampere maja, Jaani 4, Tartu
Lähem info salvestusest: http://www.eetika.ee/422918
Info Ööülikoolist ja toimunud loengute kuulamine: http://www.ylikool.ee
Lisainfo: Triin Pisuke, TÜ eetikakeskus (737 5426, tpisuke [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ majandusteaduskond ja TÜ sihtasutus loovad fondi kraadiõppurite, teadurite ja õppejõudude toetamiseks

Kolmapäeval, 17. septembril kell 14.15 allkirjastavad Tartu Ülikooli majandusteaduskond ja Tartu Ülikooli Sihtasutus majandusteaduskonna hoones Voldemar Jaanbergi mälestusfondi statuudi.
Voldemar Jaanbergi mälestusfondist hakkavad toetust saama majandusteaduskonna kraadiõppurid, teadurid ja noored õppejõud oma õppe- ja teadustöös. Mälestusfondi loomiseks kasutatakse kolmandikku 318 000 Kanada dollarist (umbes 3 256 000 Eesti krooni), mille Voldemar Jaanberg viimse soovina Tartu Ülikooli majandusteaduskonnale pärandas.

Voldemar Jaanberg (06.02.1911 – 29.03.2005) alustas õpinguid Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas 1934. aastal ja lõpetas 1939. aastal. Pärast Teist maailmasõda elas ja töötas Jaanberg Kanadas. Käesoleva aasta kevadest kuulub Voldemar Jaanberg Tartu Ülikooli auliikmete hulka.

Esimese Voldemar Jaanbergi mälestusfondi stipendiumi konkursi kuulutab TÜ sihtasutus välja selle aasta sügissemestril.

Lisainfo: Ruth Kotsar (737 5852, 521 6820, ruth.kotsar [ät] ut.ee).

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Prof Toomas Haldma valiti tagasi TÜ majandusteaduskonna dekaaniks

Esmaspäeval, 15. septembril otsustas valimiskogu teiseks ametiajaks tagasi valida majandusteaduskonna dekaani prof Toomas Haldma. Toomas Haldma plaanib eelseisval ametiajal jätkata majandusteaduskonna tasakaalustatud arendamist. Ülesanne, mis tema sõnul kindlasti tähelepanu vajab, on doktoriõppe edendamine. Suurt tähelepanu kavatseb Haldma pühendada teaduskonna ülikoolist väljapoole suunatud kuvandi loomisele, pidades silmas vilistlasi, tulevasi tudengeid ning ka ettevõtjaid.

Haldma oli ainuke dekaani kohale esitatud kandidaat ning tema poolt olid kõik 26 hääletusest osa võtnud valimiskogu liiget. Tema kandidatuuri ülesseadmiseks esitasid ühise ettepaneku prof Jüri Sepp, prof Raul Eamets ja prof Maaja Vadi.

Toomas Haldma on sündinud 1957. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal majandusküberneetika erialal cum laude. Majanduskandidaadi väitekirja kaitses ta 1987. aastal Moskva Lomonossovi Riiklikus Ülikoolis. 2003. aastast on Haldma Tartu Ülikooli majandusarvestuse professor. Majandusteaduskonna dekaani ametit on Haldma pidanud 2005. aasta septembrist.

Lisainfo: Ene Kivisik, TÜ majandusteaduskonna dekanaadi juhataja (737 6315, ene.kivisik [ät] ut.ee).

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Uus metsaülikooli kogumik keskendub Eestile

Teisipäeval, 16. septembril kell 16 esitletakse Tartu Ülikooli kunstimuuseumis kogumikku "Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine. Metsaülikool Eestis 2005-2007". Metsaülikoolist ja kogumiku sünniloost räägivad TÜ külalisprofessor ja metsaülikooli eestvedaja Mare Taagepera, TÜ õppeprorektor Birute Klaas, koostaja Marko Kass jt.Mare Taagepera sõnul on ettevõtmise võti usaldus: "Kui Eesti on südameasjaks, siis tekib ka tahtmine midagi Eesti heaks ära teha. Selleks on aga vaja teadmisi ja võimalust üheskoos mõtelda sõbralikus ja toetavas õhkkonnas ehk stiilis "respekteerin sinu arvamust, kuid ei ole sellega nõus". Metsaülikooli omapära on see, et nii oma ala eksperdid kui ka kõik osavõtjad ei tule mitte ainult oma tarkust jagama, vaid ka teisi kuulama. Tihti sunnivad uued teadmised ning arutelud oma seisukohti revideerima."

Sama kinnitas ka Sirje Endre, metsaülikooli kogumiku välja andnud kirjastuse üks omanikke, ning lisas: "See on tegelikult Eesti põhiküsimus – kuidas edasi? Sellele vastamiseks tuleb kõigepealt saada hetkeolukorrast põhjalik ja aus ülevaade. Avalik ja loomulikult kulgev vaba diskussioon – sellest on Eestis praegu suur puudus. Tühikut aitab täita metsaülikool."

Linnakärast eemale metsaülikooli on kogunetud juba 40 aastat. Aastate jooksul on metsaülikoolist osa võtnud suur hulk Eesti haritlasi ja riigimehi, teiste seas Mart Laar, Marju Lauristin, Tõnis Lukas, Birute Klaas, Jevgenia Garanža, Aidi Vallik jpt.

Metsaülikooli traditsioon sai alguse juba 1967. aastal Kanadas. Traditsiooni eestvedaja Mare Taagepera sõnul tekkis viie aasta eest küsimus, kas ka kodumaal oleks vaja Eesti asja arutada. Pärast kolme Eestis korraldatud metsaülikooli on kaante vahele kogutud valik ettekandeid nende aastate teemadel "Eesti jätkusuutlikkus", "Eesti aastal 2007 ja 2027" ning "Integratsioon. Lõimumine".

Tavaliselt võtab 5-päevasest metsaülikooli programmist osa umbes 100 inimest. Peale selle toimub metsaülikool ka aeg-ajalt Rootsis. See on väliseestlastele oluline võimalus kokku saada ja Eesti teemadel arutada.

Lisainfo: Triin Käpp (tel 5690 9272, triin.kapp [ät] ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ füüsikahoone muutub nädalavahetusel teaduslikuks lõbustuspargiks

Sellel nädalavahetusel toimub taas tasuta kogupereüritus Tähe perepäevad ehk Täpe 2008, kus seekord saab vaadata ehtsat NSVL-i luuresatelliiti ja katsuda oma käega moodsaid elektriautosid. 20. ja 21. septembril muutub Tähe tänava füüsikahoone teaduslikuks lõbustuspargiks, kus kõigil korrustel ja peaaegu iga ukse taga saab midagi põnevat vaadata või ise teha. Sarnaselt eelmiste aastatega saab näha teadusteatrit nii legendaarse füüsikaõpetaja Koit Timpmani kui ka keemikute esituses.

Kohale on näitamiseks toodud kaks ja pool tonni kaaluv satelliit, mis omal ajal käinud ka USA-d vaatamas. Vaadata saab ka päris elektriautosid ning õppida neid ehitama.

Õues tehakse seebimulle ja valjusid pauke, sõita saab Segwayga ning vaadata UFO prototüüpi lendamas. Töötubades ehitatakse valgusskulptuure, rakette ja erinevaid elektrimasinaid, näha võib helendavaid hapukurke ja paljusid teisi Teadusbussi elektrikatseid.

Täpet korraldavad Tartu Ülikooli füüsika, materjaliteaduse, keemia ja infotehnoloogia tudengid ning magistrandid. Tähe perepäevad on kogupereüritus, mis järjepidevalt on toimunud 4 aastat. Eelmisel sügisel külastas üritust hinnanguliselt 2500 külastajat.

Päevakava ja täpsem info ürituse kohta aadressil www.fyysika.ee. Kohapeal on võimalik lõunat süüa, töötab riidehoid.

Lisainfo: Kaido Reivelt (5143349), kaido.reivelt [ät] ut.ee.

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ ajaloo muuseum ootab ettekandeid aastakonverentsile "Nõukogude teadus – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik?"

5. ja 6. detsembril leiab aset TÜ ajaloo muuseumi aastakonverents, kuhu oodatakse ettekandeid nõukogude aja teaduse, sh teiste sotsialismimaade, eri teadusharude, Eesti kõrgkoolide ja Eesti Teaduste Akadeemia allasutuste kohta. Oodatud on nii akadeemilised käsitlused kui ka isiklikud mälestused, kaastööd professoritelt, akadeemikutelt ja üliõpilastelt. Nõukogude perioodi uurimisel on seni keskendutud peamiselt poliitilistele repressioonidele (Rahvusarhiivi, Okupatsioonide Muuseumi projektid) või ka nõukogude inimese elulaadile (ERM-i, Eesti Kirjandusmuuseumi projektid). Teadustööd ja eriti selle sisulist külge on uuritud tunduvalt vähem. TÜ ajaloo muuseumi teadusdirektori Lea Leppiku sõnul on praegu just õige aeg seda teha. "Ühelt poolt on tekkinud piisav distants olude objektiivsemaks hindamiseks, teiselt poolt on veel küllalt inimesi, kes ise seda aega mäletavad."

Konverentsil otsitakse nõukogude aja teaduse erijooni ning ühisjooni eelneva ja järgnevaga, erinevusi ja sarnasusi liiduvabariikides ja sotsialismileeri riikides. Mõned küsimused, mida konverentsil arutada plaanitakse, on järgmised:

• Kuidas mõjutasid teadust ideoloogilised piirangud ja riiklikud prioriteedid ning kui suur oli nende tegelik efektiivsus?
• Kuidas mõjutas teaduse tegemist selle viimine ülikoolidest välja Eesti Teaduste Akadeemia(te) tiiva alla?
• Kuivõrd oli sotsialismileeris tehtav teadus pärast II maailmasõda integreeritud maailma teadusse; kas raudne eesriie oli vettpidav või mitte; millistel erialadel rohkem, millistel vähem?
• Kas ka teaduse kohta kehtis see, mida postuleeriti nõukogude kultuuri kohta üldiselt - sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? Ja mis sel juhul ikka oleks teaduse sotsialistlik sisu või rahvuslik vorm?
• Kui tugevasti õnnestus teadust rakendada sotsialistliku ja kommunistliku propagandamasina teenistusse?

Kuni 1 lk pikkuseid teese oodatakse 15. septembrini e-aadressile lea.leppik [ät] ut.ee või Tartu Ülikooli ajaloo muuseum, Lossi 25, Tartu 51003.
Info: 737 5678, 526 1236

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Valge klaveri sarja laupäevase kontserdi avab rektor Alar Karis

Laupäeval, 13. septembril kell 18 esineb Tartu Ülikooli aulas valge klaveri sarja teisel kontserdil Eesti tipp-pianist Tanel Joamets. Kontserdi avab ülikooli rektor Alar Karis. Seekordsel kontserdil tulevad ettekandele Mozarti "Sonaat Es-duur", Schuberti "Sonaat Es-duur", Skrjabini "5. sonaat" ja Chopini "3. sonaat h-moll".

Kontserdipääsme hind on 50 krooni. Sarja piletitulu ning annetused kantakse valge klaveri fondi, kuhu kogutakse raha ülikooli aulasse uue kontsertklaveri ostmiseks.

Tanel Joamets on õppinud klaverit Eesti muusikaakadeemias ja improvisatsiooni Anto Petti juures ning täiendanud end Londonis Guildhalli muusikakoolis. Ta on edukalt esinenud rahvusvahelistel konkurssidel, andnud soolokontserte Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Venemaal. Lisaks klassikalisele repertuaarile esineb Joamets tihti ka improviseerijana nii vabas kui jazz-stiilis.

Lisainfot valge klaveri fondi kohta vaata: /381836

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Tartu Ülikool tähistab Ervin Roosi 100. sünniaastapäeva

Ervin Roosi 100. sünniaastapäeva tähistatakse Tartu Kirjanduse Majas reedel, 12. septembril sümpoosioniga, kus esinevad teiste seas ka Ervin Roosi pojad Paavo Roos ja Aarand Roos.
Ervin Roos (1908-1962) oli klassikaline filoloog, kes kuni 1944. aastani töötas Tartu Ülikoolis, seejärel paguluses Rootsis. Oma doktoritöö kaitses ta 1951. aastal Lundis. Eestis ilmunud töödest on tuntud "Eestikeelse kvantiteeriva heksameetri süsteem", aga ka "Ülevaade vana-kreeka kirjandusest", "Ülevaade Rooma kirjandusest" ning "Odüsseia: sisuline, kunstikriitiline ja tekkelooline analüüs".

Sümpoosioni kava:
14.00 Ivo Volt: Ervin Roos antiigiuurija ning -populariseerijana Eestis
14.30 Paavo Roos: "Ma olin võõras ja te võtsite mind vastu." Ervin Roosi teaduslikust tegevusest Rootsis
15.00 Aarand Roos: "Alguses oli Sõna." Ervin Roos piiblitõlketöös
Kohvi- ja teepaus
16.00 Maria-Kristiina Lotman: Eestikeelse kvantiteeriva heksameetri süsteemist
16.30 Mihhail Lotman: Ervin Roos ja strukturalism

Ettekannetele järgnevad suupisted ja joogid.
Kõik huvilised on teretulnud!

Sümpoosion toimub riikliku programmi "Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekti raames.

Lisainfo: dr Ivo Volt, TÜ klassikalise filoloogia osakond, ivo.volt [ät] ut.ee, tel. 527 1764.
Vt ka http://www.humanitaarteadused.ut.ee/416909 .

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Piduliku seminariga tähistatakse TÜ hinnatud endise õppejõu Herman Mürgi 100. sünniaastapäeva

Reedel, 12. septembril tulevad TÜ füüsikahoonesse kunagise meteoroloogia ja füüsika õppejõu muhedaid loenguid ja praktikume meenutama Eesti tuntuimad klimatoloogid Andres Tarand ning Ain Kallis. Dotsent Herman Mürk (1908-1988) oli Tartu Ülikooli õppejõud, kes õpetas aastatel 1944-1987 meteoroloogia üld- ja eriaineid ning üldfüüsikat. Temaga on koostööd teinud kõik eesti geograafid, meteoroloogid ja geofüüsikud ning paljud meedikud, kes Mürgi enam kui 40aastase õpetamiskarjääri jooksul ülikoolis õppisid.

Kuigi Mürk oli eelkõige õppejõud, oli tema teadustöö tunnustuseks see, et tema atmosfääri läbipaistvuse arvutamiseks mõeldud valemid ja tehnilised abivahendid leidsid tee venekeelsetesse monograafiatesse ning kõrgkooliõpikutesse. Herman Mürk oli ka 1964. aastal ilmunud, tänaseni kõige põhjalikuma eestikeelse meteoroloogiaõpiku "Üld-ja agrometeoroloogia" üks autoreid.

Seminari kava:
Avasõnad Andres Tarand
Piia Post: Eluloolisi fakte dotsent Herman Mürgist
Hanno Ohvril: Mürgi läbipaistvusvalemi saamisloost
Heino Mardiste: Herman Mürk - legendaarne geograafide õppejõud
Ain Kallis: Mürk üliõpilaste mälestustes

Pärast ettekandeid pakutakse suupisted ja jooke.
Kõik huvilised on teretulnud!

Toimumiskoht: TÜ füüsikahoone, Tähe tn 4, ruum 170; algus kell 12.15.

Lisainfo: Piia Post, TÜ Füüsika Instituut, piia.post [ät] ut.ee, tel. 737 5552.


Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Seminaril "Demokraatia väljakutsed" arutletakse Gruusia konflikti ja demokraatia üle

Esmaspäeval, 8. septembril peetaval Tampere Klubi seminaril "Demokraatia väljakutsed" käsitletakse hiljutisi väljakutseid demokraatiale Gruusia, Kosovo ning islami-maailmaga seotud konfliktides. Seminari peetakse kell 10.00-14.00 Tartus hotell Londoni konverentsisaalis. Seminariettekanded on inglisekeelsed ning kestavad umbes 45 minutit, pärast mida on võimalus diskussiooniks. Peamised ettekanded käsitlevad tolerantsuse ja demokraatia suhet, demokraatiat ja ebavõrdsust ning Ladina-Ameerika identiteeti demokraatia vaatepunktist.

Tampere Klubi koondab 35 intellektuaali üle maailma. Kui Rooma Klubi tähelepanu on suunatud eelkõige keskkonnale, siis Tampere Klubi huviks on ühiskond ning selle funktsioneerimise probleemid. Tampere Klubi tegevusest annab seminaril ülevaate Tampere ja Helsingi Ülikooli professor (emeritus) Aulis Aarnio.

Seminari põhiettekanded on:

• "Tolerantsus kui demokraatia eeldus", kõneleb Ernesto Garzón Valdés, Córdoba Ülikooli (Argentiina) õigusteaduse professor (emeritus);
• "Demokraatia ja ebavõrdsused", kõneleb Ruth Zimmerling, Mainzi Ülikooli (Saksamaa) politoloogiaprofessor;
• "Ladina-Ameerika identiteet demokraatia vaatepunktist", kõneleb Jorge Larraín, Alberto Hurtado Ülikooli (T¨iili) sotsioloogiaprofessor.

Üritus saab teoks Tampere Klubi ja Tartu Ülikooli koostöös. Ülevaate Tampere Klubi tegevusest ja kõigi esinejate lühikesed CV-d leiduvad Interneti-aadressil www.tampereclub.org .
Osavõtt on vaba kõigile huvilistele!

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Rahvusvaheline seminar toob Tartusse nimekad narratiiviuurijad

17.-19. oktoobril Tartu Ülikoolis toimuval kraadiõppurite seminaril "Intermediaalsus ja jutustamine" esineb loenguga Ohio Osariigi Ülikooli professor Brian McHale, keda võib seminari korraldustoimkonna juhi Marina Gri¨akova sõnul pidada postmodernismi kultuuri uurijate jaoks elavaks klassikuks. 17. oktoobril esinevad avalike loengutega veel Lõuna-Taani Ülikooli professor Per Krogh Hansen ning Tampere Ülikooli õppejõud Mari Hatavara ja Markku Lehtimäki. 18.-19 oktoobril arutlevad kraadiõppurid intrigeerivatel teemadel nagu surm ja printerid, Bill Clintoni tumedad küljed ning transmediaalne "Tühirand". Teemadeks on ka ekraniseeringu ja reklaami narratiivsus ja intersemiootilisus ning fotokunsti mnemooniline funktsioon.

Loengutele on oodatud kõik huvilised. Seminari ajakava

Brian McHale’i loengu teema on "Narrativity and Segmentivity, or, Poetry in the Gutter". Loengus käsitletakse segmenteerituse nähtust luules, filmis ja graafilises novellis, eriti T. S. Elioti "Ahermaast" inspireeritud Briti kunstniku Martin Rowsoni paroodilises koomiksis. Brian McHale on raamatute "Postmodernist Fiction" (1987) ja "Constructing Postmodernism" (1992) autor. Prestiižse Rhodes’i stipendiumi stipendiaadina õppis ning kaitses doktorikraadi Oxfordi Ülikoolis. Õpetas poeetikat Tel Avivi Ülikoolis. Lisaks on ta ajakirja "Poetics Today" kauaaegne toimetuskolleegiumi liige ja kaastoimetaja ning interdistsiplinaarse projekti "Narrative" üks asutajatest Ohio Ülikoolis.

Per Krogh Hansen (loengu teema "All Talking! All Singing! All Dancing! On the multimodality of narrative in the film musical") on Lõuna-Taani Ülikooli Narratoloogiakeskuse direktor, kirjanduse, meedia- ja kultuuriuuringute instituudi professor, ajakirja K&K (Kritik og Kulturanalyse) kaastoimetaja. Hanseni praegused uurimissuunad on transmediaalne narratoloogia ning narratiivsuse vormid postmodernistlikus kirjanduses ja kunstis. Lisaks on ta kogumiku "Glossing Glas: Readings from the Kolding Symposium on Jacques Derrida’s Glas" kaastoimetaja (koos Roy Sellarsiga, Nebraska Ülikooli kirjastus, 2008).

Markku Lehtimäki käsitleb oma loengus dokumentaalkunsti ("Visual Realism: Word and Image in Documentary Art"), Mari Hatavara räägib ekfraasist ja fotograafiast ajaloolises romaanis ("Visual History: Ekphrasis and Photography in Historical Fiction"). Markku Lehtimäki on raamatu The Poetics of Norman Mailer: Self-Reflexivity, Literary Form, and the Rhetoric of Narrative (2005) autor ning kogumiku Intertextuality and Intersemiosis (2004; koos Marina Gri¨akovaga) kaastoimetaja. Lehtimäki on avaldanud artikleid Ameerika kirjandusest ja visuaalkunstist. Mari Hatavara on soome kirjanduse professor Tampere Ülikoolis, raamatu "History and Poetics in the Historical Novels by Fredrika Runeberg and Zacharias Topelius" (soome k., 2007) autor. Ta on avaldanud ka artikleid soome ajalookirjutuse ja kirjanduse teemadel ajakirjades "Neophilologus", "Scandinavian Studies" ning "Avain".

Seminari korraldavad TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut, TÜ semiootika osakond, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Lõuna-Taani Ülikooli Narratoloogiakeskus ning Tampere Ülikooli kirjanduse ja kunstide osakond.

Seminaril osalevad Eesti, Taani ja Soome ülikoolide õppejõud ja kraadiõppurid on Põhjamaade-Eesti narratiiviuurijate võrgustiku liikmed (http://www.hum.aau.dk/~scharfe/nnns/index.htm).

Lisainfo: võrdleva kirjandusteaduse dotsent Marina Gri¨akova (toimkonna juht), %20marina.grisakova [ät] ut.ee , Katre Pärn %20katre.parn [ät] ut.ee .

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 526 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Peeter Põllu stipendiumi pälvis TÜ magistrant Liina Lepp

TÜ Sihtasutus annab reedel, 5.septembril üle esimese professor Peeter Põllu nimelise stipendiumi, mille saab Tartu Ülikooli haridusteaduskonna koolikorralduse eriala 2.a. magistrant ja Lüllemäe Põhikooli õpetaja Liina Lepp.
30 000 krooni suuruse stipendiumi saaja Liina Lepp on Lüllemäe põhikooli inglise keele õpetaja, kes püüab oma koolis arendada õppiva kogukonna ideed ja usub mitteformaalse õppimise ideesse. Seetõttu on Liina kirjutanud ja läbi viinud projekte, mis aitaksid vähendada lõhet maa ja linna vahel ehk luua maalastele linnalastega võrdseid võimalusi.

Koos Liina Lepaga on õpilased külastanud Eesti eri paiku (Tartu, Tallinn, Pärnu jne), vaadanud teatrietendusi, käinud kinos, uisutamas, veekeskustes jne. Kooli õpikeskkonna parandamiseks on Liina kirjutanud mitmeid projekte – mänguväljaku, spordiinventari soetamise, laste mängumaja tarvis jms.

Alates 2007.a. õpib Liina Lepp TÜ haridusteaduskonna koolikorralduse eriala magistriõppes. Koolikorralduse programmijuhi Karmen Trasbergi sõnul on Liina juures tähelepanuväärne see, et ta toetab oma kursust hobi korras peetava e-portfoolioga ja on tekitanud erakordselt ühtehoidva ja eesmärgile fokusseeritud õpigrupi.

Stipendiumi taotluses kirjutas Liina Lepp, et loodab stipendiumi saades innustada ka teisi maakoolide õpetajaid edasiõppimisele ja teadustöö tegemisele.

Peeter Põllu stipendium loodi TÜ Sihtasutuse juurde haridusministeeriumi ja haridusteaduskonna initsiatiivil sel aastal seoses Peeter Põllu saabuva 130. sünniaastapäevaga. Stipendium jätkab õpetajakutse populariseerimise traditsiooni, millele panid aluse Tartu linnaomavalitsus ja Tartu Ülikool 1931. aastal, kui loodi toetusraha fond Peeter Põllu mälestuse jäädvustamiseks ja pedagoogika ala populariseerimiseks.

Lisainfo: Ruth Kotsar, tel 737 5852, 521 6820

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 526 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Fotokonkursi "Eesti teadusfoto 2007" parimad tööd on näitusel TÜ ajaloo muuseumis

4. septembrist 5. oktoobrini saab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis vaadata fotosid, mis tunnistati konkursi "Eesti teadusfoto 2007" parimateks. Konkursi ühe korraldaja, Tiit Kändleri sõnul on teadusfotode võistlus kantud ideest, et teadus ei paikne mitte ainult artiklina teadusajakirjade lehekülgedel. "Teadus pole ka ainult selle tulemusena tekkinud tehnoloogia – mobiiltelefon, GPS või Internet. Teadus on inimtegevus, mis on täis põnevust ja dünaamikat, rõõmu ja valu, leidmist ja kaotamist," sõnas Kändler. Näitusel väljas olevad 40 fotot avavad ühe aknakese teaduse tegemisse ja olemisse.

Teadusfoto võistluse kuulutas 2007. aasta lõpus välja elektroniline uudiskiri teadus.ee. Saabunud 128 võistlustöö autorite seas oli nii kooliõpilasi kui ka tunnustatud teadlasi. 4. septembril kell 16.00 avatavale näitusele valis tööd auhinnatoimkond Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu direktori Andres Kollisti juhtimisel.

Teadusfoto võistlus sai teoks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi, Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu, Eesti Entsüklopeediakirjastuse, Eesti Päevalehe, Overall Eesti, ajakirja Tarkade Klubi, ilm.ee ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi toel.

Lisainfo: Terje Lõbu, 737 5677; Tiit Kändler, 56 483 481


Ande Etti

TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 526 1436
ande.etti [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Valge klaveri kontsertsarja avakontsert

2. septembril kell 19 avab Ebe Münteli ja Jorma Tootsi duo Tartu Ülikooli aulas valge klaveri kontserdisarja. Sarja piletitulu ning annetused kantakse valge klaveri fondi, kuhu kogutakse raha ülikooli aulasse uue kontsertklaveri ostmiseks. Kontserdisarja idee autori Tanel Joametsa sõnul on kontserdisarjal kaks eesmärki. "Kevadeni vältav kontserdisari pakub huvilistele võimaluse kuulata väga head klassikalist klaverimuusikat mitmete pianistide esituses. Samas annab iga külastaja ka oma panuse Valge klaveri fondi," ütles Joamets.

Valge klaveri fondi kogutakse raha rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteediga Steinway & Sons kontsertklaveri ostmiseks suurepärase akustikaga ülikooli aulasse. Joametsa sõnul on tipptasemel klaver kingitus kõigile linlastele. "Paljud pianistid otsustavad kontserdipakkumiste üle just lähtudes sellest, millisel klaveril ja millises saalis neil palutakse mängida. Uus klaver ning ülikooli aula hea akustika võimaldaks Tartusse tuua nimekaid pianiste, kes teistel tingimustel pakkumisest lihtsalt keelduks," selgitas Joamets.

Tänasel kontserdil tulevad ette kandmisele Schuberti "Fantaasia f-moll", Raveli "Hispaania rapsoodia", Mozarti "Sonaat F-duur", Trygve Madseni "Kaks valss-kapriisi" ja Raveli "Valss".

Järgmine kontsert Valge klaveri kontserdisarjas toimub 13. septembril.

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee


TÜ nõukogu valis kolm professorit ja nimetas emeriitdotsendi

Reedesel, 29. augusti istungil valis Tartu Ülikooli nõukogu kolm professorit ning nimetas emeriitdotsendi. Uusaja korraliseks professoriks sai Mati Laur, füsioloogilise genoomika professoriks Sulev Kõks ja molekulaarse immunoloogia professoriks Pärt Peterson. Emeriitdotsendi nimetuse andis nõukogu Aalo Ellerile. Mati Laur on sündinud 1955. aastal Abja-Paluojal. 1978. a lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, 1987. aastal omistati talle samas ajalookandidaadi kraad. Doktoriväitekirja kaitses Laur Tartu Ülikoolis aastal 2000. Loenguid on Laur Tartu Ülikoolis lugenud aastast 1979. Aastatel 1983-1988 oli ta Tartu Ülikooli ajaloo-ja semiootika labori nooremteadur, hiljem üldajaloo õppetooli hoidja ning üldajaloo korraline professor (alates 2003). Laur on külalisõppejõuna andnud loenguid ka Greifswaldi ülikoolis. Teaduslikke publikatsioone on Lauril 91. Tema peamiste uurimisteemade hulka kuuluvad valgustatud absolutismiga sotud teooriad, Baltikumi ühiskonnastruktuur ja halduskorraldus Vene impeeriumi koosseisus ning Baltikumi talurahva emantsipatsioon ning väikeomanduse areng 18. sajandil.

Sulev Kõks on sündinud Pärnus 1971. aastal. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstina (1995) ning kaitsnud doktorikraadi molekulaarse biomeditsiini alal (1999). Tartu Ülikoolis on Kõks töötanud füsioloogia instituudi laborandi (1993-1996), teaduri (1996-2002) ja vanemteadurina (alates 2002). Alates 2005. aastast on Kõks Londoni King’s College’i külalisvanemteadur. Tema uurimisvaldkonda jäävad emotsioonide ja immuunsuse regulatsioon, füsioloogiline genoomika ning kvantitatiivne geneetika (psoriaasi ja meeleoluhäirete uurimisel). Teaduslikke publikatsioone on Kõksil 67.

Pärt Peterson on sündinud 1966. aastal Tartus. Tartu Ülikoolis omandas Peterson bakalaureusekraadi aastal 1991, magistrikraadi aasta hiljem ning doktoritöö kaitses Tampere Ülikoolis (1996). 1998. aastal oli Peterson Tampere Ülikooli dotsent. Tartu Ülikooli teenistuses alustas ta biokeskuse tehnikuna, töötas vahepealsetel aastatel (1991-2003) Tampere Ülikoolis teadustöötaja, järeldoktori ning teadlasena. Alates 2003. aastast on Peterson olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna erakorraline professor. Peterson on oma teadustöös tegelenud Addissoni tõve ja APECED-i haigust põhjustavate geenimutatsioonide uurimisega, muu hulgas on ta olnud tegev HIV-vastase vaktsiini väljatöötamisel. Teaduslikke publikatsioone on Petersonil 72.

Aalo Eller on sündinud 1944. aastal Võru linnas. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna aastal 1971. Tartu Ülikoolis on Eller töötanud alates 1972. aastast nooremteaduri, vanemteaduri, assistendi ja dotsendina. Teaduste kandidaadi kraadi kaitses Eller aastal 1982, dotsendiks valiti ta aastal 1987. Dotsendina töötab Eller Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus siiani. Elleri viimase aja uuringud käsitlevad põlveliigese vigastuste ravi ning muutusi reielihastes enne ja pärast operatsiooni. Samuti on ta uurinud õlaliigesevigastuste kliinilis-anatoomilisi iseärasusi.

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Rootsi kõrge ametnik külastab TÜ Raamatukogu

Täna, 29. augustil külastab Tartu Ülikooli Raamatukogu Rootsi parlamendisaadik ja Rootsi Teadusnõukogu esimees Björn von Sydow. Von Sydow annab raamatukogule kingiks üle rawamatuid ning tutvub raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas olevate Rootsiga seotud haruldustega. Björn von Sydon kohtub ka raamatukogu direktori Martin Hallikuga.

Eile oli von Sydowil kohtumine TÜ teadusprorektori Kristjan Halleriga.

Lisainfo: Katriin Kaljovee, TÜ Raamatukogu direktori referent, tel 737 5704

Anneli Maaring
pressiesindaja
TÜ teabetalitus
tel 737 5683, 515 0184


Ülikool tunnustab avaaktusel parimaid õppejõude

Esmaspäeval, 1. septembril algusega kell 10 peab Tartu Ülikool aulas uue kooliaasta avaaktust, kus traditsiooniliselt tunnustatakse TÜ parimaid õppejõude neljas peamises õppevaldkonnas.


Tartu Ülikooli 2007/2008. õppeaasta parimateks õppejõududeks tunnistati humaniora valdkonnas filosoofiateaduskonna ungari keele erakorraline lektor Viktória Tóth, medicina valdkonnas arstiteaduskonna üldbioloogia assistent Marika Masso ja realia et naturalia valdkonnas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna bioloogia didaktika lektor Urmas Kokassaar, kes pälvis sama tunnustuse ka 2006. aastal. Socialia valdkonnas pälvis aasta õppejõu auhinna juba kolmandat aastat järjest haridusteaduskonna inglise keele didaktika lektor Kristel Ruutmets.

Statuudi kohaselt antakse aasta õppejõu auhind eelnenud õppeaastal Tartu Ülikoolis töölepingu alusel õppetööd läbi viinud isikule humaniora, socialia, realia et naturalia ja medicina õppevaldkonnas. Igas õppevaldkonnas tunnustatakse üht õppejõudu, kes on möödunud õppeaastal õppejõudude ja ainekursuste hindamise küsitluse kohaselt saanud üliõpilastelt kõige kõrgemaid hinnanguid ja kelle ainekursus(t)e kohta on õppeaasta jooksul täidetud vähemalt 50 ankeeti.

Aasta õppejõu erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia Tartu Ülikooli professori ühe miinimumkuupalga ulatuses. Laureaadid esinevad järgneva õppeaasta jooksul avaliku loenguga.

Aasta õppejõu auhinnad annab üle TÜ üliõpilasesinduse esimees Gilber Kask. Aktuse avakõne peab rektor professor Alar Karis. Tervitustega esinevad veel haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, Tartu linnapea Urmas Kruuse. Laulab Tartu Ülikooli kammerkoor.

Aktusest saab veebis näha otseülekannet aadressil: http://video.ut.ee

TÜ aasta õppejõu auhinna veebileht: /tudeng/viited/aasta_oppejou_auhind/

Lisainfo: õppetöö analüüsi spetsialist Kersti Roosimäe, tel 737 5629; aktuse info: avalike suhete spetsialist Kady Sõstar, tel 737 5685

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimuval konverentsil arutlevad filosoofid loogilise mitmekesisuse võimalikkuse üle

28.−31. augustini toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline konverents "Loogiline pluralism", mis toob Tartusse ligi 60 teadlast pea kümnest riigist. Konverentsil arutlevad filosoofid juba kaua kirgi kütnud teemal, kas on olemas vaid üks tõeline loogika või saab loogikaid olla ka mitu. Loogilise pluralismi all mõistetakse filosoofias seda, kui ühest ja samast informatsioonihulgast võib teha järeldusi erineval viisil ja kõik need viisid on "loogilised", ükski pole õige ega vale. Sellele vaatele vastandub aga klassikaline ettekujutus, mille kohaselt on olemas vaid üks ja ainus õige loogika ehk järelduste tegemise viis. Konverentsi peateema ongi loogilise mitmekesisuse võimalikkus.

Konverentsi ühe peakorraldaja, TÜ teoreetilise filosoofia erakorralise professori Daniel Cohnitzi sõnul on tegemist esimese rahvusvahelise konverentsiga sel nii olulisel teemal. "Konverents toob Tartusse kokku oma ala eksperdid kolmelt eri kontinendilt ja ma loodan debatt tuleb tuline ning huvitav," ütles ta.

Konverentsi korraldab TÜ filosoofia ja semiootika instituut ning TÜ eetikakeskus koostöös St. Andrewsi ja Stockholmi ülikooliga. Täpne programm on aadressil: http://daniel.cohnitz.de/index.php?program.

Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo: TÜ teoreetilise filosoofia erakorraline professor Daniel Cohnitz, tel 737 6619, 5675 9278

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ avatud ülikooli õppes jätkub vastuvõtt vabadele õppekohtadele

25. augustist kuni 5. septembrini jätkub vastuvõtt Tartu Ülikooli avatud ülikooli vabadele õppekohtadele. Avalduse esitanud üliõpilaskandidaadid hakkavad sisseastumiseksameid sooritama 23. augustist ning vastuvõetute nimekirjad selguvad 2. septembril. Lõplikud avatud ülikooli õppe vastuvõetute nimekirjad selguvad 10. septembril.

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul oligi vastuvõtuperiood planeeritud kaheetapilisena. "Eesmärk oli, et saaksime nende õppekavade, kus kõik õppekohad täidetakse kahe nädalaga, kokkuvõtted võimalikult kiiresti ära teha ning õppekavadel, kuhu jäi veel õppekohti, oleks võimalik dokumentide vastuvõtuga jätkata," selgitas Karo.

Vastuvõtuga jätkatakse kõikidel avatud ülikooli õppe bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavadel, riigieelarvelistest õppekohtadest kindlasti rakenduskõrgharidusõppes klassikalise ja kirikumuusika, bakalaureuseõppes kutseõpetaja ning magistriõppes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja matemaatikaõpetaja õppekavadel.

Riigieelarvevälistele õppekohtadele toimuva vastuvõtu täpne info on sisseastumise kodulehel: /413283

22. augustiks oli avatud ülikooli õppesse esitatud kokku 2095 avaldust, neist bakalaureuseõppesse 1452 ja magistriõppesse 643 avaldust. Avaldusi tasuta õppekohtadele esitati bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidus õppesse 485 ja magistriõppesse 182. Suurimad konkursid olid turismi ja hotelliettevõtluse, koolieelse lasteasutuse õpetaja bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes ning ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimise magistriõppes. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on kokku 157 ning magistriõppes 104 tasuta õppekohta.

Lisainfo: TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo, tel 737 6391

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Bioeetika tekitab vaidlusi erinevate kultuuride vahel

20. - 23. augustini kohtuvad Tartus teadlased 36-st Aafrika, Aasia, Ameerika ja Euroopa riigist, et arutleda bioeetika normide erinevuste üle maailmas. Konverentsi peakorraldaja, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutropi sõnul on bioeetika normide aluseks täna valdavalt lääne ühiskonna arusaamad õigest ja valest, mis võib aga tekitada pingeid või vastuseisu teistes kultuurides. "Erinevate maailmajagude teadlaste nõupidamine peaks aitama Euroopa meditsiinieetikutel jõuda selgusele, kas nende poolt õigeks peetavad väärtused ja printsiibid on ikka kogu maailma jaoks kehtivad või tuleks meditsiinieetikas senisest rohkem võtta arvesse kultuurilisi erinevusi," selgitas Sutrop.

Bioeetika on valdkond, mis annab uurimisainet arstidele, bioloogidele, filosoofidele, juristidele ja sotsiaalteadlastele. Täna on kõige suuremaid vaidlusi põhjustavad teemad kloonimine, embrüonaalsete tüvirakkude uurimine ning elu alguse ja lõpuga seotud küsimused.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Euroopa meditsiini- ja tervishoiu filosoofia ühingu korraldatava 22. aastakonverentsi peateemaks on Euroopa bioeetika globaalses kontekstis. Kohtumise kavas on neli peaettekannet. Prof. Ruth Chadwick Suurbritanniast arutleb selle üle, kas ja mil määral on üldse vajalik reguleerida biomeditsiinilist uurimistööd. Prof. Soraj Hongladarom Tai Kuningriigist esitab privaatsuse budistliku käsitluse ning näitab, kuidas aasialik arusaam privaatsusest erineb läänelikust. Prof. Godfrey Tangwa Kamerunist räägib globaliseerumise erinevatest tähendustest ja mõjust eri kultuuridele ning prof. Ruth Macklin USAst küsib, kas bioeetika saab võtta arvesse kultuurilisi erinevusi, ent hoiduda langemast eetilise relativismi lõksu.

Lisaks ettekannetele toimuvad ka mitmed spetsiaalsed töötoad. Näiteks võrreldakse Eesti ja Suurbritannia e-tervise projekte ning arutletakse, kas konsensus eutanaasia lubatavuse küsimuses on võimalik.

Konverentsi toetavad Tartu linn, Tartu Ülikool ning Tartu Ülikooli kliinikum.

Konverentsi täpne kava on kodulehel: http://www.eetikakeskus.ut.ee/espmh2008

Lisainfo: TÜ eetikakeskuse projektijuht Kristi Lõuk, tel 737 5327, 511 7359

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
tel 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti õpilased võitsid üleilmsel geograafiaolümpiaadil neli medalit

Eesti keskkooliõpilased võitsid möödunud nädalal toimunud rahvusvahelisel geograafiaolümpiaadil kaks kuldmedalit ning hõbeda ja pronksmedali. Tuneesias Kartaagos toimunud võistlusel osales Eestist neli 12. klassi õpilast. Ligi saja õpilase konkurentsis saavutasid kuldmedali väärilise tulemuse Kristo Siig Tallinna Prantsuse Lütseumist ja Ave Lauren Tallinna Reaalkoolist. Karl Samoson Tallinna Reaalkoolist teenis hõbeda ning Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilane Artur Sta¨kevit¨ pronksmedali. Riikide koondarvestuses sai Eesti 24 osaleja seas Rumeenia järel teise koha.

Võistkondade juhendajateks olid Tallinna Ülikooli teadur Anu Printsmann ja Tartu Ülikooli doktorant Piret Pungas.

Anu Printsmanni sõnul oli Eesti õpilaste tulemus rahvusvahelises konkurentsis suurepärane. "Arvestades, kui põhjalikke geograafialaseid teadmisi olümpiaadiülesanded eeldavad ning asjaolu, et küsimused esitatakse inglise keeles, saab meie õpilasi ainult kiita," ütles Printsmann.

Olümpiaadiülesanneteks olid kirjalik test, multimeediatest ning välitöö. Küsimused puudutasid näiteks Kolumbiat, rahvusvahelist turismi, kliimat ja kliimamuutusi, energeetikat, aga ka Hiinat ja olümpiamänge. Välitöö ülesanneteks olid täpse kaardi tegemine etteantud alast ning pinnavormide ja maakasutuse kaardistamine.

Tuneesia rahvusvahelisel teadmistekontrollil osalenud õpilased läbisid eelnevalt tiheda sõela kodustel olümpiaadidel ning Balti riikide vahelisel geograafiavõistlusel. Lisaettevalmistuse koolitundides õpitule andsid konsultatsioonid Tartu Ülikooli Teaduskoolis.

Eesti õpilased on üleilmsel geograafiaolümpiaadil osalenud alates 2004. aastast ning tulemused on igal aastal olnud väga head.

Vaata olümpiaadi kodulehte www.geoolympiad.org

Lisateave: Anu Printsmann 5347 1524; anu.printsmann [ät] tlu.ee ja TÜ Teaduskool www.teaduskool.ut.ee

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Algas vastuvõtt TÜ avatud ülikooli õppesse

Alates esmaspäevast, 11. augustist saab esitada avaldusi Tartu Ülikooli avatud ülikooli õppima asumiseks. Dokumentide vastuvõtt kestab 22. augustini. Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul annab avatud ülikooli õppe paindlik korraldus hea võimaluse omandada kõrgharidus töö- või pereelu kõrvalt. "Õppekava maht on küll sama, kuid avatud ülikoolis on palju suurem osa iseseisval tööl ning loengud ja seminarid toimuvad enamasti vaid kord kuus nädalavahetusel," selgitas Karo.

Avatud ülikooli saab astuda nii rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- kui magistriõppesse, kokku 67 õppekavale. Riigieelarvelistele õppekohtadele toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel, riigieelarvevälistele õppekohtadele aga lävendipõhiselt. Riigieksamite sooritamine pole avatud ülikooli õppesse astumisel vajalik.

Rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppe üliõpilaskandidaadi punktisumma arvutatakse gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel. Magistriõppesse võetakse vastu sisseastumiseksamite tulemuste ja teaduskondades kehtestatud tingimuste põhjal.

Dokumente saab esitada Tartu Ülikooli peahoones tööpäeviti kell 10–16 ning kolledžites õpetatavatele õppekavadele kolledžite lahtiolekuaegadel kohapeal. Avatud ülikooli bakalaureuseõppes õppimiseks saab avaldusi esitada ka TÜ õigusteaduskonnas Tallinnas ja Tartu Ülikooli maakondlikes esindustes.

Magistriõppesse astumiseks on võimalik esitada dokumente ainult Tartus või kolledžites kohapeal. Kõigi majandusteaduskonna magistriõppesse kandideerida soovijate dokumente võetakse vastu majandusteaduskonna dekanaadis Narva mnt 4.

Elektroonse Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) kaudu kandideerijad peavad arvestama, et riiklikes infosüsteemides puuduvad andmed varem kui 2004. aastal lõpetanute kohta. "Juhul, kui eelnev õppetase on lõpetatud varem kui 2004. aastal, tuleb dokumendid ise kohale tuua," rõhutas Karo.

Ka tänavu finantseeritakse Tartu Ülikooli avatud ülikooli õppes teatud õppekohti riikliku koolitustellimuse raames. Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes on kokku 157 ning magistriõppes 104 tasuta õppekohta.

Juhul, kui põhivastuvõtuga ei täideta konkreetse õppekava kõiki õppekohti, jätkub dokumentide vastuvõtt kuni 5. septembrini. Dokumentide vastuvõtu jätkumisest teavitatakse sisseastumise kodulehe www.ut.ee/sisseastumine kaudu.

Lisainfo: vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo, tel 737 6391 ning www.ut.ee/sisseastumine ja www.ut.ee/av .

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Rahvusvaheline infotehnoloogia suvekool toob kokku IT-tudengid kogu Euroopast

Reedel, 8. augustil algab Tartu Ülikoolis rahvusvaheline infotehnoloogia suvekool BaSoTi4, mille käigus koguneb Tartusse õppejõude ja tudengeid kogu Euroopast. Rostocki Ülikooli ja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ühises suvekoolis õpetavad saksa professorid kahe nädala jooksul paarikümmet erinevatest riikidest kokku tulnud tudengit. Käsitletakse paljusid infotehnoloogia valdkondi arvutivõrkudest ja nende turvalisusest mobiilitehnoloogiate ja multimeediani. Lisaks saavad osalejad täiendada oma inglise ja saksa keele oskust.

Suvekool toimub koostöös tarkvaraarendusettevõttega Webmedia, mis pakub tudengitele lahendamiseks praktilisi ülesandeid ning võimaldab kasutada oma infrastruktuuri.

BaSoTi toimub juba neljandat aastat ning varasemalt on seda korraldatud Vilniuses ja Riias. Rahvusvahelise suvekooli peamised eesmärgid on arendada IT-alaseid magistriprogramme, tugevdada ülikoolide vahelist koostööd ning avardada tudengite enesetäiendamisvõimalusi.

Suvekooli lõpetab ühine sessioon teemal "Advanced Topics in Telecommunications", kuhu oodatakse kaastööd ka kohalikelt doktorantidelt.

Lisainfo: TÜ arvutiteaduse instituudi projektijuht Triin Käpp, tel 737 5425, 5690 9272

Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
Tel: 737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Konverents juhib tähelepanu eestluse muutuvale rollile maailmas

Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskus ja Kultuuriministeerium korraldavad 6. ja 7. augustil 2008 Jõhvi kontserdimajas Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud konverentsi "Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel", kus tähelepanu keskpunktis on eestluse muutuv mõiste maailmas, väljaspool kodumaad elavad eestlased ning nende roll Eesti arengus. Muuhulgas arutletakse, milline oli väljaspool kodumaad elavate eestlaste panus Eesti iseseisvuse taastamisse, millised muutused toimusid eestluses ja Eesti identiteedis väljaspool kodumaad (nii idas kui läänes) pärast iseseisvuse taastamist, kuidas on muutunud võõrsil elavate eestlaste suhted kodumaaga alates iseseisvuse taastamisest ning milline roll on võõrsil elavatel eestlastel tulevikus. Ettekannetega esinevad Rein Taagepera, Aune Valk, Trivimi Velliste, Aadu Must, Aho Rebas, Georg Reisenkampff jpt. Konverents lõpeb debatiga, mida juhib Indrek Treufeldt.

Konverentsi ajal on kontserdimajas võimalik vaadata ka väliseestluse teemalisi filme. Lisaks on Jõhvi kontserdimajja planeeritud näitused "Pildid eesti elust Rootsis EV juubeliaastatel"; ning "Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel". Viimati mainitu on väljapanek 2008. aasta veebruaris Kultuuriministeeriumi ja Tartu Ülikooli poolt algatatud ülemaailmse väliseestluse teemalise mälestuste kogumise kampaania raames laekunud huvitavamatest kirjatöödest, raamatutest, fotodest jm dokumentidest.

Konverentsi raames ilmub ka kogumik "Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel". Kogumik sisaldab väliseestluse ja taasiseseisvumise teemalisi artikleid Eesti juhtivatelt diasporaa-uurijatelt ning parimaid mälestuste kogumise raames saadetud kirjatöid. Kokku tuleb kogumikus avaldamisele 22 artiklit. Teiste seas on autoriteks Tiit Rosenberg, Anu Korb, Dag Hartelius, Mari-Ann Kelam, Vello Salo, Vahur Made, Heikki Rausmaa jpt.

Täpne info TÜ Välis-Eesti uuringute keskuse kodulehelt: /335423

Lisainfo: TÜ Välis-Eesti uuringute keskuse spetsialist Kaja Kumer-Haukanõmm, tel 507 4246

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Akadeemiline Spordiklubi on Pekingi olümpial esindatud kuue sportlasega

Pekingi suveolümpiamängudel võistleb kuus Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi sportlast - neli kergejõustiklast, üks jalgrattur ning üks sulgpallur. Spordiklubi juhatuse esimehe Riho Illaku sõnul on kuus olümpialast väga hea saavutus. "Koostöös treenerite, sportlaste ja toetajatega on tehtud väga head tööd ja see on suurepärane kingitus klubi 100. aasta juubeliks", sõnas 1908. aastal ametlikult tegevust alustanud klubi juhatuse esimees Illak.


Kui naiste grupisõidus osalev Grete Treier ja maratoonar Pavel Loskutov olid Eesti esimesed OM-pääsme taganud sportlased, siis hiljuti Belgias uue Eesti rekordiga olümpiamängude B-normi täitnud 1500 meetri jooksja Tiidrek Nurme ja kõrgushüppaja Anna Ilju¨t¨enko on viimased kaks Eesti Olümpiakomitee poolt Eesti esindusse kinnitatud sportlast.

8.-24. augustini Pekingis toimuvatel olümpiamängudel teevad klubi sportlastest esimesena oma stardi 9. augustil algaval sulgpalliturniiril kaasa tegev Kati Tolmoff ja 10. augustil naiste grupisõidus startiv Grete Treier.

Kuulitõukaja Taavi Peetre astub kuulitõukeringi 15. augustil, samal päeval on Tiidrek Nurme stardis 1500 meetri jooksu eeljooksus. Anna Ilju¨t¨enko kvalifikatsioonivõistlus naiste kõrgushüppes on 21. augustil ning edu korral toimub finaal kaks päeva hiljem. Traditsionaalselt peetakse meeste maratonijooks olümpia viimasel päeval - 2002. aasta Müncheni EM hõbe Pavel Loskutov astub jooksurajale 24. augustil.





Lisainfot Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi olümpialaste kohta saab aadressil www.tysk.ee

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
www.tysk.ee

Selgusid Tartu Ülikooli vastuvõetute nimekirjad

Tartu Ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppesse esitati kokku 4430 avaldust - 2876 avaldust riigieelarvelistele õppekohtadele ja 1554 riigieelarvevälistele õppekohtadele. Võrreldes varasemate aastatega esitati käesoleval aastal avaldusi tunduvalt rohkem. TÜ vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul tingis selle asjaolu, et Tartu Ülikool muutis käesoleval aastal lävendipõhise vastuvõtuga vabaks jäänud õppekohtade täitmise põhimõtet. "Varasematel aastatel jäidki õppekohad vastuvõtu ajal täitmata ning lävendi mitteületamise korral ei olnud mõtet üliõpilaskandidaadil ka avaldust esitada. Käesoleval aastal täideti vabad õppkohad kohe lävendit mitteületanud üliõpilaskandidaatidega ning selline muudatus tekitas üliõpilaskandidaatides õigustatud ootuse osutuda vastuvõetavaks ka juhul, kui lävend ei ole ületatud," ütles Karo.

Lävendipõhise vastuvõtu korral saab üliõpilaskandidaat riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste põhjal arvutada oma punktisumma ja võrrelda seda õppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lävendiga. Kõik, kelle punktisumma on võrdne lävendiga või ületab seda, võetakse Tartu Ülikooli vastu. Enne avalduse esitamist on seega teada, kas ta on vastuvõetav. "Seetõttu ei saa me lävendipõhise vastuvõtu puhul rääkida mingist arvestatavast konkursist ega erialade populaarsusest antud kontekstis, vaid üksnes vastuvõetavatest. Positiivselt üllatas aga siiski vastuvõtt haridusteaduskonnas, kus kõik õppekohad on täidetud lävendiületajatega - tundub, et õpetajaamet on noorte hulgas populaarsust võitmas," ütles TÜ vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo.

Arstiteaduskond on ainus, kus saab Tartu Ülikooli vastuvõtu puhul rääkida konkursist.
Kui kõikides teistes Tartu Ülikooli teaduskondades ja kolledžites on vastuvõtt lävendipõhine, siis ainsana arstiteaduskonnas toimub vastuvõtt paremusjärjestuse alusel. Suurim konkurss, 3,1 inimest kohale, oli hambaarstiteaduse õppekaval, kuhu võeti vastu 25 üliõpilaskandidaati. Proviisori erialal oli konkurss 2,8 inimest kohale ja vastuvõetuid 29 ning arstiteaduses 1,9 inimest kohale ja vastuvõetuid 140.

Üliõpilaskandidaat on kohustatud ülikooli teavitama riigieelarvelisele õppekohale õppimatulekust SAISi vahendusel või kirjalikult hiljemalt 13. augustil. Juhul kui üliõpilaskandidaat ei kinnita tähtajaks oma õppimaasumist, siis arvestatakse seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.

Dokumentide vastuvõtt TÜ avatud ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse toimub 11.−22. augustini 2008.

Lisainfo: Kaja Karo, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391, kaja.karo [ät] ut.ee">%20kaja.karo [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ teaduskooli õpilased naasid rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt medalitega

20.−28. juulini Vietnamis, Hanois toimunud 39. rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt naasid Tartu Ülikooli Teaduskooli õpilased ühe hõbe- ja kahe pronksmedaliga, mis oli Põhjamaade ja Balti riikide arvestuses parim tulemus. Hõbemedali pälvis Andres Laan Tallinna Reaalkoolist, kellele see oli juba teine hõbe lühikese aja jooksul – Vietnami saabus Laan otse Budapestist, kus toimunud üleilmselt keemiaolümpiaadilt tõi samuti hõbeda. Pronksmedali väärilisteks tunnistati Hanois Uku Hämarik Tartu Miina Härma Gümnaasiumist ning Stanislav Zavjalov Narva Humanitaargümnaasiumist. Eesti võistkonda kuulusid veel Heiki Niglas (Tallinna 37. Keskkool) ja Andreas Valdmann (Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium). Juhendajatena olid kaasas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jaan Kalda ja Tartu Ülikooli professor Jaak Kikas.

Eestlaste tulemus oli Põhjamaade ja Balti riikide arvestuses parim. Olümpiaadil vaatlejana osalenud TÜ teaduskooli direktori Viire Sepa sõnul olid olümpiaadi favoriidid tavapäraselt Aasia riigid, absoluutse võidu pälvis Hiina esindaja 44,6 punktiga 50st võimalikust. Võistkonna juhendaja Jaak Kikase arvates olid olümpiaadi teooriaülesanded väga matemaatilised ning seetõttu ajamahukad. "Eksperimendi osa oli iseenesest lihtne, leidlikkusele seal ruumi ei jäetud, kuid ka see osa oli väga töömahukas, mistõttu jäid punktisummad madalaks" ütles Kikas.

Kokku osales 36. rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil 376 võistlejat 82 riigist. Täpsem info olümpiaadi kodulehelt: http://ipho2008.hnue.edu.vn

Lisainfo: Jaan Kalda, tel 5621 4406

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Teaduskooli õpilased olid rahvusvahelistel olümpiaadidel edukad

Tartu Ülikooli Teaduskooli kasvandikud naasid rahvusvahelistelt bioloogia-, keemia- ja matemaatikaolümpiaadidelt medalitega: kokku toodi Eestisse kolm hõbe- ja viis pronksmedalit ning diplom. 12.−21. juulini Budapestis toimunud 40. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil esindas Eestit neljaliikmeline võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool) ja Andres Laan (Tallinna Reaalkool), kes pälvisid hõbemedalid ning Svetlana T¨upova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) ja Jörgen Metsik (Tallinna Järveotsa Gümnaasium), kes said mõlemad pronksid. Juhendajatena olid kaasas Tartu Ülikooli keemia instituudi dotsent Uno Mäeorg ning teadur Jaak Nerut. Rohkem infot olümpiaadi kodulehelt: http://www.icho.hu

13.−20. juulini toimus Indias, Mumbais 19. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad, kus taas oli Eesti esindus neljaliikmeline. Kai Tiitsaar (Hugo Treffneri Gümnaasium) tunnistati hõbemedali vääriliseks, Rudolf Bichele (Hugo Treffneri Gümnaasium), Marit Puusepp (Tallinna Reaalkool) ning Kärt Must (Hugo Treffneri Gümnaasium) aga pälvisid pronksmedalid. Võistkonna juhendajad olid TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi erakorraline teadur Kalle Kipper, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilane Maarja Soomann ning Gregor Mendeli nimelise taimede molekulaarbioloogia instituudi (Austria) doktorant Laura Sedman. Rohkem infot olümpiaadi kodulehelt: http://www.ibo-info.org

49. rahvusvahelist matemaatikaolümpiaadi peeti aga 14.−22. juulini Madridis, Hispaanias. Eestit esindanud kuueliikmelisest võistkonnast pälvis pronksmedali Fjodor Gainullin (Tallinna Tõnismäe Reaalkool) ja Kairi Kangro (Hugo Treffneri Gümnaasium) sai diplomi. Võistkonda kuulusid veel Rauno Siinmaa (Pärnu Koidula Gümnaasium), Kadi Liis Saar (Tallinna Inglise Kolledž), Andre Tamm (Tallinna Reaalkool) ja Olga Bulgakova (Narva Pähklimäe Gümnaasium). Juhendajad olid TÜ matemaatika instituudi teadur Härmel Nestra ning erakorraline teadur Indrek Zolk. Kokku osales olümpiaadil üle 500 õpilase ligi sajast riigist. Rohkem infot olümpiaadi kodulehelt: http://www.imo-official.org

Lisainfo: Uno Mäeorg (keemiaolümpiaad), tel 737 5243; Kalle Kipper (bioloogiaolümpiaad), tel 5552 6004; Härmel Nestra (matemaatikaolümpiaad), tel 737 5428

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ rahvusvaheline suveülikool laiendab haaret üle Eesti

Tartu Ülikooli rahvusvahelise suveülikooli seitsmenda hooaja juhatas sisse Euroopa kohtu kohtunik Koen Lenaerts, mitmete Euroopa juhtivate õigusajakirjade toimetaja ning üks tuntumaid Euroopa Ühenduse õiguse spetsialiste. Nüüd laiendab suveülikool oma haaret üle Eesti - järgmised kaks nädalat toimub õppetöö Pärnus ja Tallinnas.

Rahvusvahelise suveülikooli sotsiaalteaduste programmide õppetöö toimub kolmel nädalal, 21. juulist 8. augustini. Esimesel nädalal õpitakse Tartus, teisel Pärnus ning kolmandal Tallinnas. Loengutega esinevad nii Tartu Ülikooli juhtivad õppejõud, sh professor Andres Kasekamp, lektor Heiko Pääbo kui ka mitmed välisesinejad. Näiteks õpetab Pärnus toimuvat Venemaa välispoliitika moodulit Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. Euroopa rahvusvaheliste kohtute teemalise koolitusprogrammi kõrval toimuvad suveülikooli raames ka kursused Euroopa Liidust ja Venemaa välispoliitikast, Eesti majandusest, e-riigist ja e-valitsusest ning juba traditsiooniks saanud eesti keele kursused välismaalastele.

Alates 21. juulist toimuvad nelja nädala jooksul eesti keele kursused välismaalastele. Inglise keele baasil õpetatakse eesti keelt Tartus ja soome keele baasil Kuressaares. Eesti keele algkursustel hakkab õppima üle 30 inimese.

2008. aasta TÜ rahvusvahelistel suvekursustel on üle 250 osaleja 26 erinevast riigist, sh Brasiiliast, Hiinast, Argentiinast, Austraaliast, Türgist. Kõige rohkem õppijaid on USA-st ja Soomest. Rahvusvahelise suveülikooli ingliskeelseid kursusi viivad kohalike õppejõudude kõrval läbi ka 10 välisõppejõudu.

Rahvusvahelise suveülikooli kõrval alustab lähiajal suveülikooli eestikeelne põhiprogramm, mis keskendub juhtimise ja kommunikatsiooni, keele ja kultuuri, kunsti ja spordi ning pedagoogika, psühholoogia ja sotsioloogiaga seotud teemadele. Lähem info ja registreerimine www.ut.ee/suveylikool

Veel infot:
TÜ rahvusvaheline suveülikool
Euroopa Kohus
Koen Lenaerts

Lisainfo: TÜ avatud ülikooli keskuse turundusspetsialist Marko Ojakivi, tel 737 6209, 515 6142

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Esmakordselt ehitab rühm Eesti üliõpilasi valmis kosmosesatelliidi

Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased hakkavad ehitama satelliiti eesmärgiga saata see Maa orbiidile. Projekt on ainulaadne, sest kunagi varem pole Eestis satelliiti ehitatud ning iseseisvalt Maa orbiidile andmeid edastama lähetatud.

TÜ Füüsika Instituudi õppedirektori Kaido Reivelti sõnul on eestlased küll ka varem ehitanud kosmoseuuringutes rakendatavaid seadmeid, mida kasutati Nõukogude Liidu kosmosejaamades, kuid viimased 15 aastat pole selles valdkonnas midagi tehtud. "Projekti üheks eesmärgiks ongi tõestada eestlaste võimekust kaasa rääkida tänapäevastes kosmoseuuringutes, samuti koolitada spetsialiste, kellel on nii teoreetilised kui ka praktlised teadmised kosmosetehnoloogias ning selle valdkonnaga seonduvas reeglistikus," ütles Reivelt.

Rühma kuuluvad Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased, kelle ülesandeks on lisaks praktilisele satelliidi valmisehitamisele leida rahastajad, saavutada luba satelliidi kosmosesse lennutamiseks ning mõelda välja seadme rakendus. Kogu töö on planeeritud üliõpilaste poolse initsiatiivi kesksena, teadlased Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist jäävad nõuandvale positsioonile.

Eesti jaoks ainulaadne projekt on maailmas suurtes ülikoolides järjest enam leviv, kõige enam kasutatakse sellelaadseid tööülesandeid tudengite elu põnevaks muutmiseks USA ülikoolides.

Lisainfo: Mart Noorma, TÜ Füüsika Instituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühm, tel 5822 9748

http://www.estcube.eu/
http://www.fyysika.ee/

Narratiiviuurijad said Põhjamaade toetuse

Tänavu toetas Põhjamaade teadusnõukogu NordForsk Põhjamaade−Eesti narratiiviuurijate koostöövõrgustiku loomist. Võrgustik ühendab Norra, Taani, Soome, Rootsi ja Eesti narratolooge ning selle tegevust koordineerib Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi vanemteadur Marina Gri¨akova. Narratoloogia all mõistetakse mis tahes erinevate jutustuste ja lugude uurimist. 1990. aastatel kujunes narratoloogiast kiiresti arenev uurimisvaldkond, mille areng põhjustas teadmise plahvatusliku juurdekasvu erinevates teadusharudes ning lõi silla sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahele. Suuremal või vähemal määral on kirjandus- ja keeleteadus, kunstiteadus, ajalooteadus, psühholoogia, sotsioloogia ja muudki teadusalad mõjutatud 1990. aastate "narratiivsest pöördest".

Tänapäeva narratiiviteooria on hargnenud eri harudeks - kognitiivne, feministlik, etniline, historiograafiline, transmediaalne, konstruktivistlik narratoloogia, sotsio- ja kübernarratoloogia jne. Marina Gri¨akova sõnul tegeleb tema koordineeritud uurimisrühm interdistsiplinaarse narratoloogiaga, mis on Eestis suhteliselt uus suund. "See võiks Põhjamaade humanitaarteadlaste koostööd edendada ning sellele sünergiat lisada." ütles Gri¨akova.

NordForsk toetab võrgustiku tööd kolme aasta jooksul ligi 2 miljoni krooniga. Peale Põhjamaade esindajate on võrgustiku partnerid veel Harvardi Ülikooli ja Ohio osariigi ülikooli (USA), Hamburgi ja Freiburgi ülikooli (Saksamaa) ning Haifa Ülikooli (Iisrael) teadlased.

Vaata ka võrgustiku kodulehte: http://www.hum.aau.dk/~scharfe/nnns/index.htm

Lisainfo: TÜ vanemteadur Marina Gri¨akova, tel 737 5223, %20marina.grisakova [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Isiksusepsühholoogia ennustab ette nii inimese eluiga, tervist kui ka poliitilisi eelistusi

16.−20. juulini 2008 koguneb Tartu Ülikooli ligi 300 isiksusepsühholoogi 41 riigist, et osaleda 14. Euroopa isiksusepsühholoogia konverentsil. Lisaks isiksusepsühholoogia viimaste arengute tutvustamisele on konverentsi üheks läbivaks teemaks tänapäevase psühhiaatriateaduse rajaja, 1886. aastal Tartu Ülikooli professoriks valitud Emil Kraepelini elu ja töö. Isiksusepsühholoogia uurib inimeste seadumust sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja tegutseda ning sellest sõltuvad paljud elulised nähtused inimese eksistentsis. Konverentsi presidendi ja ühe korraldaja, professor Jüri Alliku sõnul määravad inimese isiksuse omadused suurel määral ära selle, milline on inimese tervis, eeldatav eluiga, sissetulekud, poliitilised eelistused, rahulolu eluga ning ka tõenäosus sattuda õnnetustesse. "Enamus tänapäeva isiksuse seadumusi kirjeldavaid süsteeme tugineb isiksuse omadustel, mida esimesena kirjeldas Emil Kraepelin," ütles Allik. Kraepelin oli ka see, kes esimesena diagnoosis skisofreenia ja maniakaalse depressiooni.

Konverentsi üks peakõnelejatest on Erik Engström Max Plancki Instituudist, kes on avaldanud raamatu "Kraepelin Tartus". Ettekannetega esinevad mitmed oma ala väljapaistvad teadlased, nagu David Funder Kalifornia Ülikoolist, David Watson Iowa Ülikoolist, Shalom Schwartz Jeruusalemma Ülikoolist ning Boele de Raad Groeningeni Ülikoolist. Jüri Alliku kinnitusel on David Funderi näol tegemist isiksusepsühholoogia ühe tuntuima teoreetikuga, kes muuhulgas on andnud usutava seletuse sellele, kuidas inimest (iseennast või kedagi teist) tajutakse. "Kui on piisavalt informatsiooni, siis on isiksuse hinnangud üllatavalt täpsed. Näiteks on selgunud, et piisab paarist minutist, et anda küllalt täpne pilt võhivõõra inimese isiksuse seadumuste kohta."

Konverentsi korraldavad TÜ psühholoogia instituut ning Euroopa Isiksusepsühholoogia Assotsiatsioon (EAPP). Konverentsile eelnevad töötoad, kus muuhulgas tutvustatakse kliinilises psühholoogias ühe enim kasutatava instrumendi SNAP (Schedule for Nonadaptive and Adaptive Personality – e.k mittekohaneva ja kohaneva isiksuse küsimustik) tööpõhimõtteid. SNAPi kasutatakse isiksusega seotud häirete diagnoosimiseks. Töötoa viib läbi SNAPi looja, Iowa Ülikooli professor Lee Anna Clark.

Täpne kava konverentsi kodulehel: http://www.ecp14.ee

Lisainfo: TÜ psühholoogia instituudi vanemteadur Anu Realo, tel 737 5915, 5649 2085

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Neli TÜ teaduse tippkeskust pälvis suure rahalise toetuse

Sihtasutus Archimedes on langetanud otsuse 524 miljoni krooni suuruse struktuuritoetuste raha jagamiseks teaduse tippkeskustele. Välisekspertidest ning Eesti asjatundjatest koosnev komisjon otsustas toetust jagada kokku seitsmele projektile, millest neli kuuluvad Tartu Ülikooli juurde. Projektikonkursi tulemusena pälvisid toetuse järgmised TÜ teaduse tippkeskused: Martin Zobeli juhitav "Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus" - 67,9 miljonit krooni; Eero Vasara juhitav keskus "Siirdeuuringud neuroimmunoloogiliste haiguste paremaks diagnostikaks ja raviks" - 77, 7 miljonit krooni; Tanel Tensoni juhitav "Keemilise bioloogia tippkeskus" 87,6 miljonit krooni ja Valter Langi juhitav "Kultuuriteooria tippkeskus" - 75,1 miljonit krooni.

Lisaks neile sai 75,8 miljonit krooni TÜ ja Eesti Biokeskuse "Genoomika tippkeskus" Maido Remmi juhtimisel ning 66,4 miljonit krooni samuti TÜ osalusega Tallinna Tehnikaülikooli projekt, Tarmo Uustalu juhitav "Arvutiteaduse tippkeskus". Tallinna Tehnikaülikooli Raimund Ubari juhitavat "Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskuse" projekti toetati 73,8 miljoni krooniga.

Projektikonkursile "Teaduse tippkeskuste arendamine" laekunud taotlusi hindas Eesti ja 12 välisriigi tippteadlastest koosnev komisjon. Kokku laekus komisjonile 24 taotlust, millest komisjon kiitis heaks seitse. Toetus laekub tippkeskustele perioodil 2007-2013. Raha tippkeskuste toetuseks tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt.

Tippkeskuste kohta saab lähemalt lugeda SA Archimedes kodulehelt: http://str.archimedes.ee/et/struktuurifondid/toetatud/tippkeskused

Lisainfo: SA Archimedese kommunikatsioonijuht Märt Miljan, tel 730 0332

Teadlased avastasid senitundmatu struktuuriga materjali

Tartu Ülikooli füüsikud ja keemikud koos Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse teadlastega avastasid esialgu nurjunuks peetud katse käigus täiesti uudse struktuuriga materjali – metalloksiidsed torukesed. Arendustöö tulemusel tekkinud materjal on ülimalt vastupidav ning seda saab tulevikus kasutada mitmel moel, alates isolatsioonmaterjalist kuni eluskoega seonduvate implantaatide ning kosmosesüstikute osadeni. Ühe tavalise katse käigus kolvis tekkinud tundmatut sadet märkas esimesena TÜ doktorant Martin Järvekülg. Seejärel kulus teadlastel paari aasta jagu tööd, et leida unikaalsele nähtusele seletus ja katse nii selle kui ka teiste materjalidega korratavaks muuta.

Uudse meetodi tulemusena saadakse struktuurid, mis on oma olemuselt iseorganiseerunult toruks rullunud imeõhukesed, vaid poole valguse lainepikkuse järgus oksiidmaterjali lehekesed. Neid edasi töödeldes saab valmistada mitmeid ülimalt vastupidavaid ning heade elektri- ja soojusisolatsiooni omadustega materjale. Saadud materjale saab muuhulgas kasutada keemiatööstuses, sensorites, biomaterjalides (eluskoega seonduvad implantaadid), mikromeetriliste mõõtmetega seadmetes või komposiitmaterjalidena lõiketeradest kuni kosmosesüstikute osadeni.

TÜ nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmuse sõnul avab leiutis teadlastele materjalitehnoloogias uudsed, senini rakendustes tundmatud võimalused ja seda arvatavalt paljudele ainetele ning nende segudele. "Veelgi enam - meetod sobib hästi tööstuslikuks tootmiseks," ütles Lõhmus.

Seni on saadud 2−50 mikromeetrilise läbimõõduga ja kuni mõne millimeetri pikkuseid rullstruktuure. Lõhmuse hinnangul võimaldab meetod tõenäoliselt torude mõõtmete varieerimist veelgi laiemas vahemikus. "Teadlaste edasiseks ülesandeks ongi muuta torukesed ühesuurusteks, mis on vajalik uute täppistehnoloogiate arendamiseks."

Tartu Ülikool ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus on ühiselt esitanud nii Eesti kui ka rahvusvahelise patenditaotluse ülalkirjeldatud uudse meetodi õiguskaitseks. Leiutise autorid on TÜ doktorandid Martin Järvekülg ja Valter Reedo, dotsent Uno Mäeorg, nanostruktuuride füüsika labori juhataja Ants Lõhmus ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse direktor Ilmar Kink. Autorid on avaldanud mainekas teadusajakirjas Physica Status Solidi ka leiutist tutvustava artikli.

Seni on teadlased saanud mikrotorujaid moodustisi titaani, tsirkooniumi ning hafniumi oksiididest. Need materjalid on keemiliselt väga inertsed, väga kõvad ning neil on märkimisväärselt kõrge sulamistemperatuur - näiteks on hafniumdioksiidi sulamistemperatuur 2500 ºC. Nähtavas valguses on neil hea läbipaistvus, head elektri- ja soojusisolatsiooni omadused, mistõttu saab materjali kasutada näiteks keemiatööstuses kõrgtemperatuurilistes protsessides või komposiitmaterjalide osana sensorites ja biomaterjalides (eluskoega seonduvad implantaadid). Kui torukesi kõrgel temperatuuril edasi töödelda, oksiid laguneb ja süsiniku juuresolekul tekib metalli karbiid. Nii saab materjali mehaanilisi omadusi ja keemilist ning termilist inertsust veelgi suurendada. Näiteks titaankarbiidi sisaldavatel komposiitmaterjalidel on mitmeid kõrgtehnoloogilisi rakendusi lõiketeradest kuni kosmosesüstikute osadeni välja.

Lisainfo: TÜ doktorant Martin Järvekülg, tel 737 4733, 5804 6994

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis selgusid akadeemilise testi tulemused

Akadeemilise testi sisseastumiseksamina Tartu Ülikooli sooritas kokku 1107 üliõpilaskandidaati. Nendest 36 ületas punktisumma 80,0 ja saavad vabalt valida õpitava eriala Tartu Ülikoolis. Testi sooritajaid oli 14 inimest vähem kui eelmisel aastal, kuid 80 punkti ületajaid oli täpselt sama palju. Kõik, kes sooritasid akadeemilise testi vähemalt 80,0 punktile võivad sügisest asuda õppima vabalt valitud õppekava riigieelarvelisele ehk tasuta õppekohale. Kõik, kes sooritasid testi vähemalt 70,0 punktile saavad vastuvõtutingimusi arvestamata asuda riigieelarvevälisele ehk tasulisele õppekohale. 70 ja 80 punkti vahele testi sooritanuid oli 87.

Sotsiaalteaduskonda kandideerida soovijad pidid akadeemilise testi sooritama vähemalt 40 punktile. Selle tulemuse ületas kokku 824 üliõpilaskandidaati. Kui paljud nendest aga tegelikult sotsiaalteaduskonda kandideerivad ja kui paljud püüdsid ületada 80 punkti piiri, ei ole hetkel võimalik öelda. Vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul võib selle aasta akadeemilise testi tulemustega rahule jääda "Kõik oli ootuspärane. Akadeemilise testi populaarsus näitab, et Tartu Ülikooli pürgivad tublid ja targad noored," ütles Karo.

Kokku tehti Tartu Ülikooli sisseastumiseksamitele 3229 registreeringut, neist 1367 akadeemilisele testile (1264 eestikeelsele ja 103 venekeelsele).

Akadeemilise testi tulemusi saab näha veebis aadressil: /sisseastumine.

Ülejäänud sisseastumiseksamid kestavad 10. juulini.

Lisainfo: Olev Must, akadeemilise testi komisjoni esimees, tel 737 5912; Kaja Karo, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391, kaja.karo [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Euroopa Kolledž avab uue magistriprogrammi EURUS

TÜ Euroopa Kolledž avab 2008/2009. õppeaastal uue ingliskeelse magistriõppe programmi "Euroopa Liidu−Venemaa uuringud" (European Union−Russian Studies). Magistrikava loomise eeldus oli ülikooli arengukavas sätestatud eesmärk: tunnistada rahvusvahelistumine läbimurdevaldkonnaks ning suurendada võõrkeelsete õppekavade, välisüliõpilaste ja -õppejõudude hulka Tartu Ülikoolis. EURUS on multidistsiplinaarne õppeprogramm, mis hõlmab politoloogiat (rahvusvahelised suhted, võrdlev poliitika), majandust, õigust, ajalugu, lingvistikat ja kultuuriõpinguid. Õppekava eesmärk on valmistada ette eksperte, kes mõistaksid poliitilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke arenguid nii EL-i liikmesriikides kui ka Venemaal ja sellega piirnevates riikides Ida-Euroopas ning Taga-Kaukaasias.

TÜ Euroopa Kolledži teaduri ja programmi akadeemilise koordinaatori Heiko Pääbo sõnul mängivad nii Euroopa Liit kui Venemaa märkimisväärset ja suurenevat rolli kogu maailma majanduses ja poliitikas, olles teineteisele olulisteks partneriteks. "Vajadus kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide järele, kes teadmistele tuginedes suudaksid arendada vastastikust usaldusväärset koostööd EL-i ja Venemaa vahel, on suur nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris," ütles Pääbo.

Programmi oodatakse õppureid nii Eestist kui välisriikidest. Eesti üliõpilased võiksid haarata võimalusest õppida koos üliõpilastega paljudest Euroopa Liidu riikidest, USA-st, Venemaalt, Ukrainast, Gruusiast ja mujalt. Programmis kasutatakse multikultuursele klassiruumile mõeldud uuenduslikke õpetamismeetodeid: diskussioonid, rühmatööd, rollimängud, simulatsioonid jne. Heiko Pääbo hinnangul arendab üliõpilaste aktiivne osalus õppeprotsessis nende läbirääkimis- ja eneseväljendusoskust, suurendab vastastikust arusaamist, aitab mõista erinevaid lähenemisi ja väärtushinnanguid.

Sisseastujatele on pakkuda kolm riigieelarvelist õppekohta. Välisriikide kodanikud saavad selle õppekava raames kandideerida kahele ülikooli stipendiumile.

Lisaks EURUSele pakub TÜ Euroopa Kolledž Avatud Ülikooli kaudu eestikeelset Euroopa õpingute magistriprogrammi.

Lisainfo: TÜ Euroopa Kolledži spetsialist Siiri Maimets, tel 50 67 257, siiri.maimets [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ rahvusvahelise suveülikooli raames käivitub kolme ülikooli ühine koolitusprogramm

Teisipäeval, 1. juulil taasalustas Tartu Ülikooli, Peterburi Riikliku Ülikooli ning Kiievi Mohyla Akadeemia ühine koolitusprogramm, mille raames külastatakse kolme riiki ja tehakse õppetööd kolmes ülikoolis. 1.−21. juulini kestva koolituse esimene nädal möödub Tallinnas, teine Kiievis ja kolmas Peterburis. Tutvutakse kolme riigi sise-, välis- ja majanduspoliitikaga ning külastatakse kohalikke ettevõtteid, meediaorganisatsioone ja riiklikke institutsioone.

Rahvusvahelise suveülikooli programmijuht Mart Susi sõnul saavad õppijad tervikliku ülevaate, kuidas 1991. aastal samalt stardijoonelt alustanud riigid on jõudnud erinevate arenguteede ja lahendusteni. "Tegemist on unikaalse ja sisuka ülikoolidevahelise koostööprogrammiga, mille raames külastavad välisüliõpilased lühikese aja jooksul kolme riiki ning saavad osa nende ühiskonna- ja elukorraldusest," ütles Susi.

Koolitusprogrammis osalevad kolme ülikooli nimekad professorid, diplomaadid, ettevõtjad ja poliitikud, kes käsitlevad Eesti ühiskonna arengut riigisotsialismist riigikapitalismini, Euroopa Liidu küsimusi, Ukraina minevikku ning olevikku, peatuvad globaliseerumise probleemidel ning Venemaa majanduse- ja ühiskonnakorraldusel, sh tsiviilühiskonna ning armeega seotud valupunktidel. Tartu Ülikoolist esinevad loengutega professorid Marju Lauristin ja Urmas Varblane.

Kolme ülikooli ühisprogrammis osaleb ka 500 maailma tippülikooli hulka kuuluv ja rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimustest huvituv San Diego Ülikool, mille üliõpilased nimetatud programmi raames Eestit ja Ukrainat külastavad. Kolme nädala jooksul tutvutakse ka Eesti, Ukraina ja Venemaa ajaloo ning kultuuriga. Külastatakse mitut kultuuriasutust, nagu Eesti Kunstimuuseum, Rahvusooper Estonia, Kiievi-Pet¨erski lavra ehk Suurklooster ning sõidetakse T¨ernobõli Ukrainas ja Tsarskoje Selosse Peterburis.

Rahvusvahelise suveülikooli põhiprogrammid algavad 21. juulil. Tänavu keskendutakse Euroopa integratsioonile, Vene välispoliitikale ning menetlustele Euroopa rahvusvahelistes kohtutes. Üheks tippesinejaks on alanud suvel Euroopa Ühenduste Kohtu kohtunik Koen Lenaerts, kes on mitme Euroopa juhtiva õigusajakirja vastutav toimetaja ja üks tuntumaid Euroopa Ühenduse õiguse spetsialiste.

Vaata ka: http://www.isu.ut.ee

Lisainfo: TÜ avatud ülikooli keskuse rahvusvahelise suveülikooli programmijuht Mart Susi, tel 501 6629,%20mart.susi [ät] ut.ee ( )

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Reedeni saab esitada avaldusi Tartu Ülikooli õppima asumiseks

Kuni reede, 25. juulini saab sisseastumise infosüsteemis (SAIS) ja ülikooli peahoones ruumis 140 esitada avaldusi Tartu Ülikooli rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasesse õppesse.
Avaldusi said üliõpilaskandidaadid SAISis esitama hakata alates 30. juunist neile õppekavadele, kus ei toimu sisseastumiseksameid. Õppekavadele, kus nõutavaks vastuvõtutingimuseks on sisseastumiseksam, sai avaldusi SAISis esitama hakata alates 14. juulist. Isiklikult saab avaldusi ja dokumente esitada Tartu Ülikooli peahoones ning kolledžites kohapeal alates 21. juulist. Peahoones lõpetatakse avalduste vastuvõtt reedel, 25. juulil kell 16 ja SAISis reede südaööl kell 00.00. Rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe vastuvõetute nimekirjad selguvad 29. juuliks.

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo palub kõigil, kel võimalik, esitada oma avaldus SAISi kaudu. "See on mugav ka üliõpilaskandidaadile endale, säästes teda ülikooli kohapeale tulemast," ütles Karo. SAISi kasutades tuleks hoolega jälgida juhiseid ja infot SAISi kõrgkoolide teadetetahvlil. Küsimuste korral tuleks vaadata teateid ka Tartu Ülikooli sisseastumise kodulehel või pöörduda ülikooli vastuvõtutöötaja poole.

Riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste põhjal saab üliõpilaskandidaat arvutada oma punktisumma ja võrrelda seda õppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lävendiga. Lävendi arvutamisel on abiks lävendikalkulaator, mille leiab veebist aadressilt /sisseastumine. Tartu Ülikoolis on lävend vastuvõtul aluseks kõikides teaduskondades ja kolledžites, välja arvatud arstiteaduskonnas, kus toimub vastuvõtt endiselt paremusjärjestuse alusel.

Kuna üliõpilaskandidaat teab juba enne dokumentide esitamist, millisele õppekavale ta sisse on saanud, siis saab Tartu Ülikooli esitada avalduse ainult ühele riigieelarvelisele ja ühele riigieelarvevälisele õppekohale sama õppekava piires.

Lisainfo: Kaja Karo, TÜ õppeosakond, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Reedel lõpeb TÜ sisseastumiseksamitele registreerumine

Kuni 27. juunini saavad Tartu Ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppesse õppima asujad registreeruda sisseastumiseksamitele veebiaadressil /sisseastumine. Kuigi enam kui pooltel bakalaureuseastme õppekavadel arvestatakse vastuvõtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb osadele õppekavadele õppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id). Sisseastumiseksamile registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha. Samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta.

Vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul oli kolmapäeva pärastlõunaks sisseastumiseksamitele registreerunud ca 2400 üliõpilaskandidaati. Ootuspäraselt on enim registreerujaid akadeemilisele testile – 1061 (neist 977 eestikeelsele ja 84 venekeelsele testile). "Kuna sisseastumiseksameid tuleb sooritada ainult teatud õppekavadele õppima asumiseks ja iga üliõpilaskandidaat võib sooritada nii palju erinevaid sisseastumiseksameid kui ta soovib, siis ei näita eelesitatud pingerida kindlasti sugugi lõplikku erialade populaarsust," rõhutas Karo

Akadeemiline test sooritatakse 1. juulil ja teised sisseastumiseksamid toimuvad 4.-10. juulini.

Õppekavadele, kus sisseastumiseksami sooritamine pole nõutud, saab SAISi vahendusel avaldusi esitama hakata 30. juunist ning õppekavadele, kus toimuvad sisseastumiseksamid, alates 14. juulist. Isiklikult saab avaldusi ja dokumente esitada Tartu Ülikooli peahoones ning kolledžites kohapeal alates 21. juulist. Avalduste vastuvõtt lõpeb 25. juulil.

Lisainfo: Kaja Karo, vastuvõtu peaspetsialist, tel 737 6391, kaja.karo [ät] ut.ee


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli päevad Konstanzis

25.–28. juunini külastab 12-liikmeline Tartu Ülikooli delegatsioon eesotsas rektor Alar Karisega Konstanzi Ülikooli. Visiit toimub järjena eelmise aasta Saksa-Eesti akadeemilisele nädalale Academica XI, mis korraldati koostöös Konstanzi Ülikooliga. Tartu Ülikooli päevad, mis järgivad traditsioonilist Academica formaati, avatakse pidulikult neljapäeval, 26. juunil. Tavakohastele rektorite ja sponsorite tervituskõnedele järgnevad aulaloengud, mille Tartu Ülikooli poolt peab professor Jüri Sepp ja Konstanzi Ülikooli poolt professor Katharina Holzinger. Toimub ka traditsiooniline ümarlauadiskussioon, mis kannab seekord pealkirja "Humboldt Bolognas – kas tipptasemel teadus ja õpe on tänapäeva Euroopas enam ühendatavad?"

Tartu Ülikooli päevade avamisel antakse pidulikult üle ka Konstanzi maakonna teaduspreemiad, mille aasta parimate dissertatsioonide eest pälvisid kaks Konstanzi Ülikoolis promoveerunud TÜ filosoofiadoktoranti Bruno Mölder ja Veiko Palge.

Reedel jätkub programm TÜ teadlaste loengutega teaduskondades. Ettekannetega esinevad professorid Peeter Burk, Jaanus Harro, Toivo Maimets, Marju Luts-Sootak, lektor Ene Andresen, raamatukogu direktor Martin Hallik ja Euroopa Kolledži direktor Gert-Rüdiger Wegmarshaus.

Konstanziga on Tartu Ülikoolil tihe akadeemiline koostöö mitmetes valdkondades alates 2000. aastast, mil sõlmiti koostööleping kahe ülikooli vahel. 2000. aastal korraldas Tartu Ülikool Konstanzi Ülikooli päevad Tartus ja aasta hiljem toimus samalaadne Tartu Ülikooli tutvustav üritus Konstanzi Ülikoolis. Tänu Herbert-Quandt-Stiftungi toetusele on paljud Tartu Ülikooli üliõpilased ning õppejõud ja teadlased saanud võimaluse õppida ja töötada Konstanzi Ülikoolis.

Konstanzi ülikool valiti 2007. aastal kaheksa Saksamaa parima ülikooli hulka.

Lisainfo: TÜ teadlaste mobiilsuse peaspetsialist Lea Kivi, tel 737 6114

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ professor Jüri Talvet ja emeriitprofessor Vambola Raudsepp pälvisid Tartu linna medali

Tartu linnavalitsus otsustas Tartu linna medaliga autasustada viit teenekat tartlast, kelle hulgas oli ka TÜ professor Jüri Talvet ning emeriitprofessor Vambola Raudsepp. Peale nende pälvisid linna medali veel ettevõtja Lembit Lump, IT-spetsialist Ain Nõmm ja Tartu eakate huvitegevuse eestvedaja Valve Rehema. Vambola Raudsepp on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna emeriitprofessor, kes on rahanduse ja investeeringute alal kujundanud välja oma kontseptsiooni, avaldanud 130 teaduslikku publikatsiooni ja mitmeid õpikuid.

Jüri Talvet on kirjanik, kirjandusteadlane, tõlkija ja esseist, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor ja hispaania filoloogia eriala juht.

Tartu medal antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistvate saavutuste eest. Teenekatele tartlastele annab Tartu linnapea medalid üle Tartu linna päeval, 29. juunil kell 17 Raekojas.

Lisainfo: linnapea Urmas Kruuse, tel 736 1221

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ nõukogu valis kuus professorit ja juhtivteaduri

Tartu Ülikooli nõukogu valis oma 20. juuni istungil kuus professorit ja juhtivteaduri. Õiguse ajaloo professoriks sai Marju Luts-Sootak, teoreetilise filosoofia professoriks Daniel Cohnitz, anorgaanilise keemia professoriks Väino Sammelselg ning biofüüsika ja taimefüsioloogia professoriks Arvi Freiberg. Keemilise bioloogia professoriks valiti Margus Pooga, hajussüsteemide professoriks Eero Vainikko ning füüsikalise ja analüütilise keemia juhtivteaduriks Ilmar Koppel. Marju Luts-Sootak on sündinud 1966. aastal Rakveres. TÜ õigusteaduskonna lõpetas ta 1990. aastal ja kaitses õigusteaduste doktorikraadi aastal 2000. Luts-Sootak on töötanud Tartu Ülikoolis dotsendi ja õiguse ajaloo õppetooli hoidjana (2001–2003) ning on aastast 2003 olnud õiguse ajaloo professor. Tema peamised uurimisteemad on õiguse moderniseerimise ajaloolis-struktuuriline analüüs; õigusabi professionaliseerumise eripärad Eestis 19. sajandil; õigusteadus ja juriidiline ajakirjandus Eestis 19. sajandil; Eesti aktuaalse eraõigusreformi määratlus ajaloolises ja võrdlevas perspektiivis jne. Marju Luts-Sootak on üllitanud kokku 110 teaduslikku publikatsiooni.

Daniel Cohnitz sündis 1974. aastal Saksamaal. 1999. aastal lõpetas ta Düsseldorfi ülikooli, kus kaitses 2005. aastal ka filosoofiadoktori kraadi. Praegu töötab Cohnitz Tartu Ülikoolis teoreetilise filosoofia erakorralise professorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on mõtte metafüüsika ja filosoofia; epistemoloogia; loogika ja keele filosoofia; teaduse filosoofia ja ajalugu ning kunstifilosoofia. Tema teaduslike publikatsioonide üldarv on 32.

Väino Sammelselg sündis 1949. aastal Tallinnas. 1973. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli optika ja spektroskoopia erialal. 1989. aastal kaitses ta füüsika ja matemaatika teaduste kandidaadi kraadi ENSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi juures. Alates 2003. aastast on ta TÜ anorgaanilise keemia professor. Sammelselja peamised uurimisvaldkonnad on anorgaaniline ja tahkisekeemia: kilestruktuuride valmistamise tehnoloogia arendamine; materjalide tehnoloogia ja anorgaaniline ning pinnakeemia: mikroskoopia, lokaalne mikroanalüüs ja pinnaanalüüs; metallelektroodide ja nanopoorse süsiniku nano- ja mikroskoopiline karakteriseerimine jne. Ta on üllitanud 208 teaduslikku publikatsiooni.

Arvi Freiberg on sündinud 1948. aastal Ida-Virumaal. Ta lõpetas 1971. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi ja kaitses samas 1976. aastal füüsika-matemaatika teaduste kandidaadi kraadi. Teise doktorikraadi kaitses ta 1986. aastal Läti Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudi juures. Alates aastast 2003 on Arvi Freiberg olnud TÜ professor ning biofüüsika ja taimefüsioloogia õppetooli juhataja. Tema peamised uurimisteemad on elektron-foonon vastastikmõju lisanditega kristallides ja selle avaldused puhtelektroonsete ja foononvabade ridade kaudu; pikosekundiline spektrokronograafia; tihksüsteemide optiliste ergastuste ülikiire dünaamika jne. Arvi Freibergi sulest on ilmunud 179 teaduslikku publikatsiooni.

Margus Pooga sündis 1957. aastal Viljandis. Ta lõpetas 1980. Aastal Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia erialal cum laude ja kaitses 1998. aastal biokeemias doktorikraadi. Alates 2005. aastast on Pooga töötanud Tartu Ülikoolis vanemteadurina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on biomolekulide dünaamika uurimine lahustes fluorestsentsspektroskoopia meetodeid kasutades; valkude puhastamine bioloogilisest materjalist ja nende primaarstruktuuri määramine N-terminaalse sekveneerimisega Edmani meetodil jne. Tema teaduslike publikatsioonide üldarv on 45.

Eero Vainikko on sündinud 1963. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1986. aastal rakendusmatemaatikuna ning kaitses Moskva Juhtimisprobleemide Instituudis 1990. aastal matemaatika-füüsikateaduste kandidaadi kraadi. 1997. Aastal kaitses Vainikko doktorikraadi Bergeni Ülikooli juures. Alates 2005. aastast on Eero Vainikko TÜ arvutiteaduse instituudi erakorraline professor. Tema peamised uurimisteemad arvutiteadustes on hajussüsteemid ja Grid; suuremahulised teadusarvutused; paralleelalgoritmide väljatöötamine, rakendamine ning optimeerimine; alampiirkondadeks jagamise meetod suurte ülesannete lahendamisel ja arvutusmatemaatika ülesannete numbriline analüüs. Ta on avaldanud 25 teaduslikku publikatsiooni.

Ilmar Koppel on sündinud 1940. aastal Võrus. 1963. aastal lõpetas ta TRÜ keemia osakonna cum laude ning kaitses 1969. aastal keemiakandidaadi kraadi. Keemiadoktori kraadi kaitses ta Moskva Keemilise Füüsika Instituudi juures 1986. aastal. Alates 2005. aastast töötab ta TÜ Keemia Instituudis uurija-professorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on solvatatsiooniefektid keemilistele reaktsioonidele ja füüsikalis-keemilistele parameetritele; happelis-aluselised tasakaalud polaarsetes ja apolaarsetes lahustes ja gaasifaasis; uute superhapete ja aluste disain, uurimine ja rakendused jpm. Ta on avaldanud üle 250 teadusliku publikatsiooni.

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Eesti Geenivaramuga on liitunud juba 20 000 inimest

Teisipäeval, 17. juunil ühines TÜ Eesti Geenivaramuga 20 000. geenidoonor. Geenivaramu eesmärk on aga kokku koguda 100 000 inimese geeniproovid ning küsitlusandmed. Ühest küljest on tegemist vaid viiendikuga seatud eesmärgist, teisest küljest on see aga juba tervelt 20 000 eestimaalast, kes on otsustanud oma andmed Eesti Geenivaramusse jätta. Tänu nendele inimestele on Eesti Geenivaramu näol tänaseks tegemist ühe täiesti arvestatava suuruse ja tähtsusega biopangaga.

Eesti Geenivaramu eesmärk on Eesti rahva geeni-, tervise- ja sugupuuandmete kogumine. Hetkel ollakse veel aktiivses andmekogumisjärgus, mis kestab 2010. aasta lõpuni. Siis saavad alata suuremamahulised uurimusprojektid, mis annavad teadlastele tööd veel paljudeks aastateks ja aitavad välja selgitada nii erinevaid haigusriske, kui ka haiguste eest kaitsvaid geenivariante.

Juba praegu on TÜ Eesti Geenivaramu väljastanud andmeid kümnekonna uurimistöö jaoks ja valminud on üle 1000 geenikaardi (juhuvalim esimese 10 000 geenidoonori hulgast, mida kasutatakse teadustöös anonüümselt).

Mida rohkem inimesi otsustavad astuda geenidoonoriks, seda kiiremini täitub eesmärgiks võetud 100 000 eestimaalase andmete kogu loomine ning seda varem on meil oodata ka konkreetseid tulemusi.


Geenidoonor ulatab käe tulevikku!

Annely Allik,
teabejuht

TÜ Eesti Geenivaramu
Tiigi 61b 50410 Tartu
Mob. +372 50 299 70
Tel. +372 7440 241
E-post: annely.allik [ät] geenivaramu.ee

Tartu Ülikoolis on lõpuaktuste aeg

Tartu Ülikoolis algas iga-aastane lõpuaktuste hooaeg, mis kestab juuni lõpuni. Sel kevadel lõpetab Tartu Ülikooli ligi 2500 üliõpilast, neist pea 150 on välja teeninud cum laude tiitli. Magistrikraadi on omandanud rohkem kui 300 tudengit. Rohkem lõpetajaid on traditsiooniliselt filosoofiateaduskonnas, loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas ning sotsiaalteaduskonnas.

TÜ õppeprorektori Birute Klaasi sõnul on bakalaureusekraad esimene oluline samm noore inimese kõrgharidusteel. "Kolm aastat pingelisi õpinguid on seljataga ja ka väljund tööturule olemas. Siiski suureneb aasta-aastalt vajadus doktorikraadiga inimeste järele mitte ainult ülikoolides, vaid ka era- ja ärisektoris. Tee doktoriõppesse avab just magistrikraad, mis tasub end pikemas perspektiivis kindlasti ära," ärgitas Klaas noori edasi õppima.

Sel aastal toimuvad Tartu Ülikoolis eraldi valdkondlikud magistriaktused ning teaduskondade bakalaureuseaktused. Enamik aktusi toimub TÜ aulas, üksikud ka TÜ ajaloo muuseumi valges saalis. Ülikooli aulas toimuvate aktuste otseülekandeid näeb keemia ringauditooriumis (Jakobi 2) ja Interneti vahendusel. TÜ ajaloo muuseumis toimuvaid aktusi saab jälgida Interneti vahendusel. TÜ lõpuaktuste täpse ajakava leiab aadressil: /397349

Interneti-ülekandeid ja salvestusi saab veebis vaadata aadressil: http://video.ut.ee.

Lõpetajate nimekirjadega saab tutvuda siin: /249406

Lisainfo: Anneli Maaring, tel 737 5683, anneli.maaring [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut sõlmisid koostööleppe

Esmaspäeval, 16. juunil sõlmisid Tartu Ülikool ja Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI) strateegilise koostöö lepingu, millega ühendatakse jõud teaduse ja õppetöö arendamisel. Leping sätestab Tartu ülikooli ja KBFI koostöö teadusuuringute ning doktori- ja magistriõppe läbiviimisel täppis- ja loodusteaduste valdkonnas. Samuti hakkavad lepinguparterid ühiselt kasutama teadusaparatuuri ja laboreid ning teevad koostööd rahalise toetuse leidmisel uutele teadusprojektidele.

KBFI direktor Raivo Sterni sõnul soovib instituut koostöölepinguga suurendada oma panust Eesti kõrghariduse kavandamises ja arengus. "KBFI-l ja Tartu Ülikoolil on pikaajaline ühise tegevuse kogemus erinevate projektide raames, kuid sõlmitav leping loob alused koostööks ka strateegilisel tasandil," ütles Stern.

Tartu Ülikooli rektor Alar Karise sõnul pärsib teadustegevuse mitme üksuse vahel killustamine Eesti teaduse arengut. "Allkirjastatav leping viib kahe teadusasutuse tegevuse ühistele alustele ning koostöö ühe võimaliku perspektiivina näeme KBFI täielikku liitmist TÜ teadus ja õppestruktuuriga," ütles Karis.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on teadusasutus, mis tegeleb teadus- ja arendustegevusega materjaliteaduse, geeni- ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia ja informaatika uusimate teadussuundade alal.


Tuuli Härson
TÜ avalike suhete peaspetsialist
737 5509; 5554 0727
tuuli.harson [ät] ut.ee

Tartu Ülikoolis toimub piiriülese koostöö konverents

16.−17. juunil toimub Tartu Ülikoolis piiriülese koostöö konverents, kus tuleb jutuks Euroopa Liidu laienemine, naabruspoliitika, etniline ja kultuuriline identiteet ja muud piiriülese koostööga seonduvad teemad. Konverentsile järgneb väiksemale ekspertide grupile mõeldud suvekool, mille raames toimub arutelu Eesti−Vene piiriülesest koostööst.

Konverentsil tulevad arutlusele piiriülese koostöö eelised sise- ja välispiirialadel, Euroopa Liidu laienemine ja naabruspoliitika, piiriülese koostöö struktuuride erinevused ja sarnasused, etniline ja kultuuriline identiteet EL-i piirialadel. Arutatakse, mida tuleks teha, et toetada efektiivsemalt piiriülese koostöö poliitikaid EL-s ja selle naaberriikides.

Konverentsist võtavad osa teadlased, mittetulundusühingute, Eesti ministeeriumite ja kohalike omavalitsuste esindajad Venemaalt, Gruusiast, Rumeeniast, Suurbritanniast, Ungarist ja mujalt. Teiste hulgas peavad ettekandeid Joensuu ja Berliini Vaba Ülikooli professor James Scott, Claire Wallace ja Christian Haerpfer Aberdeeni Ülikoolist Suurbritanniast ning TÜ sotsiaalteaduskonna dekaan professor Eiki Berg.

Pärast konverentsi jätkub 18.−20. juunil väiksema ekspertide ja spetsialistide grupiga suvekool, kuhu on kaasatud teadlased, poliitikud ja praktikud EL-i liikmesriikidest ja EL-i idapoolsetest naaberriikidest, kes jagavad on kogemusi piiriülese koostöö projektide elluviimisest ja arutavad võimalike koostööprojektide ideid tulevikuks; räägitakse ka piiriülestest toetusprogrammidest EL-i idapiiril.

Suvekooli raames toimub arutelu Eesti–Vene piiriülesest koostööst, kus osalevad Eesti ja Vene omavalitsuste ja MTÜde esindajad. Suvekooli üheks peamiseks oodatavaks tulemuseks on piiriülese koostöö ühisprojektide ideede formuleerimine Eesti–Vene piirialal.

Konverents toimub TÜ filosoofiateaduskonna hoones Lossi tn 3. Töökeel on inglise keel.

Konverentsi ja suvekooli korraldavad TÜ Euroopa kolledž, Peipsi Koostöö Keskus, TÜ Riigiteaduste Instituut, MTÜ Peipsi Järve Projekt Pihkvas jpt. Üritust toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Välispoliitika Instituut, Avatud Eesti Fond, EL 6. Raamprogrammi projekt "EUDIMENSIONS", EL 7. Raamprogrammi projekt ENRI-East ja INTAS teaduskoostöö projekt.

Lisainfo: TÜ Riigiteaduste Instituut, Gulnara Roll, tel 501 6102, %20gulnara.roll [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Esimesest vereloome tüvirakkude siirdamisest Eestis möödub 15 aastat

15 aastat tagasi, 1993. aastal, sooritas professor Hele Everaus TÜ hematoloogia-onkoloogia kliinikus Eesti esimese vereloome tüvirakkude siirdamise. Selle tähistamiseks toimub esmaspäeval, 16. juunil algusega kell 10.30 Tartu Ülikooli aulas rahvusvaheline konverents "15 aastat vereloome tüvirakkude siirdamist Eestis". Aastapäevakonverentsil saavad peale Eesti teadlaste sõna ka selle ala maailmanimed. Professor Eliane Gluckman on Pariisist maailma viinud nabaväädi vereloome tüvirakkude transplantatsiooni, professor Tapani Ruutu oli luuüdi siirdamise pioneer Soomes ning tema aitas kaasa ka esimese siirdamise läbiviimisele Tartus.

Professor Hele Everausi läbiviidud tüvirakkude siiramine 15 aastat tagasi oli ühtlasi ka esimene selline Balti riikides. Tänaseks on TÜ kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinkus tehtud üle 200 siirdamise. Vereloome tüvirakkude transplantatsiooni kasutamine kasvajate kompleksravis on aidanud paljudel haigetel võita leukeemiat, lümfoomi ja teisi haigusi.

Aastapäevakonverentsi korraldavad Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing, Tartu Ülikool ja SA TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinik. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Lisainfo: Riina Liivand, hematoloogia-onkoloogia kliiniku arendusspetsialist, tel 731 9569, 528 9110

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Arstid on valmis alustama tööd geriaatritena

Reedel, 13. juunil algusega kell 11 toimub TÜ Raamatukogu konverentsikeskuses geriaatriaalase täiendkoolitusprogrammi lõpuüritusena seminar, kus käsitletakse geriaatria olukorda ja arenguid nii Euroopas kui Eestis. Seminari lõpus antakse arstidele kätte geriaatria täiendkoolituse diplomid.

Seminaril esinevad ettekannetega professor Jean-Pierre Baeyens Belgiast, kes on Euroopa Geriaatrilise Meditsiini Ühingu juhatuse liige. Seminari külaliseks on ka Helsingi Ülikooli professor Reijo Tilvis, kes on ka ühtlasi seni ainsa eestikeelse geriaatria käsiraamatu üks autoritest.

TÜ arstiteaduskonnas 2007. aastal alanud geriaatria alase täiendkoolituse lõpueksam leidis aset 11. ja 12. juunil. Viisteist arsti Eesti erinevatest raviasutustest osales 18 kuu jooksul eakate inimeste meditsiinilisi probleeme käsitlevates loengutes ja seminarides ning omandas praktilise õppe käigus eakate patsientide seisundi hindamiseks ja ravi korraldamiseks vajalikud oskused. Peale TÜ arstiteaduskonna õppejõudude ja eri raviasutuste arstide lugesid geriaatriaalaseid loenguid ka selle ala eksperdid Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest ja Belgiast

Koolitusprojekti juhi dr. Helgi Kolgi sõnul suureneb vajadus geriaatriaalase koolituse läbinud arstide järele, sest üle 65-aasta vanuste inimeste hulk riigis kasvab pidevalt. "Ka haiglad on üles näidanud huvi eakate patsientide vastu ning kui haigekassas saab kinnitatud geriaatrilise voodipäeva hind, siis on mitu Eesti haiglat valmis kiiremas korras avama osakonna eakatele haigetele. Koolitusega oleme me astunud suure sammu edasi, sest nüüd on haiglates olemas spetsialistid, kes saavad omakorda koolitada teisi - sel moel on meil juba olemas vajalik kriitiline mass geriaatreid," selgitas Kolk.

Koolituse korraldas TÜ arstiteaduskond. Lisaks teaduskonnale rahastasid seda Sotsiaalministeerium ja SA Innove läbi Euroopa Liidu struktuurifondide meetme 1.1.

Geriaatria on maailmas tunnustatud arstlik eriala, mis tegeleb eakate, sageli paljusid haigusi samaaegselt põdevate patsientide ravimisega. Alates 2004. aastast toimuvad seitsmes Eesti haiglas Haigekassa poolt finantseeritavad geriaatrilised hindamised. 2007. aastal asutati Eesti Geriaatrite Selts.

Lisainfo: koolitusprojekti juht dr. Helgi Kolk, tel 5331 8606

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool ja Balti Kaitsekolledž sõlmivad koostööleppe

Neljapäeval, 12. juunil kirjutavad Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Gundars Abols alla kahe kooli koostööleppele, mis loob võimaluse vabaks akadeemiliseks liikumiseks nii õppijatele kui õppejõududele ning elavdab rahvusvaheliste kontaktide jagamist. TÜ õppeprorektori professor Birute Klaasi hinnangul aitab lepe kaasa Balti riikide koostöö tugevdamisele kõrghariduse vallas. "Balti Kaitsekolledžis käivad külalisloenguid pidamas maailmatasemel rahvusvaheliste suhete, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eksperdid ning oleks kahetsusväärne kui TÜ tudengitel poleks võimalust sellisest kompetentsist osa saada. Kindlasti aitab lepe tugevdada ka kahe kõrgkooli vahelist teaduskoostööd," ütles Klaas.

Brigaadikindral Gundars Abolsi sõnul on akadeemilise partnerluse võrgu loomine Balti riikides osa kolledži strateegiast ning see annab uusi erialaseid ja hariduslikke võimalusi õppejõududele ja tudengitele. "Mõlemad organisatsioonid, nii Tartu Ülikool kui ka Balti Kaitsekolledž, näevad üksteist loomulike partneritena, et hoida rahvusvahelist suunitlust teadus- ja õppetöös," ütles Abols.

Koostöölepe kirjutatakse alla 12. juunil kell 13 Tartu Ülikooli nõukogu saalis peahoone II korrusel.

Lisainfo: TÜ rektori abi Saima Tiirmaa-Oras, tel 737 5602; Balti Kaitsekolledži administratiivjuhi abi Kaja Arulepp, tel 717 6099

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Geenifoorumil arutlevad maailma tippteadlased tulevikumeditsiini teemadel

Kui kaugel on aeg, mil arst saab tõve korral välja kirjutada personaalselt meile mõeldud ravimi? Milliseid andmeid talletatakse biopankades? Mis on nn kellageenid? 12. juunil algab Tartus 8. rahvusvaheline geenifoorum, kus maailma tippgeneetikud arutlevad just neil ja paljudel teistel huvitavatel teemadel. 12.–14. juunini toimuv Geenifoorum 2008 toob Tartusse tipptasemel geeniteadlasi üle kogu maailma ning annab ülevaate olulisematest arengutest biotehnoloogias, tutvustab uuemaid saavutusi genoomikas ja biomeditsiinis ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi. Eelkõige keskendutakse genoomika ja geneetika rollile ning mõjudele meditsiinis.

Foorumi peaesineja on dr. David Gurvitz Tel Avivi Ülikoolist, kes peab aulaloengu personaalse meditsiini teemal. Personaalne meditsiin võimaldaks meile tulevikus haiguse korral oma isiklike, meile geneetiliselt sobivaimate ravimite valmistamist. Gurvitz on ajakirja "Personaalne meditsiin" peatoimetaja ning tegeleb aktiivselt nii personaalse meditsiini aspektidega ravimite kasutamisel kui ka eksperimentaalse meditsiiniga farmakogeneetikas.

Ettekandega esineb teiste hulgas ka professor Jean Jacques Cassiman Leuveni Ülikooli inimgeneetika keskusest, kes on hetkel Euroopa Inimesegeneetika Ühingu president ning räägib DNA diagnostikast ja selle kvaliteedist ning selle kontrollimisest Euroopas aga ka sellest, kuidas saavutada parimat kvaliteeti ja kuidas reaalses meditsiinis DNA testimist kasutada. Professor Per Magnus Norra Rahvatervise Instituudist räägib, kuidas Norras kasutatakse suuri meditsiinilisi andmekogusid teadustöös. Dr. Krista Kaasik Kalifornia Ülikoolist San Fransiscos kõneleb aga ööpäevastest rütmidest ning nende geneetilistest mehhanismidest, nn kellageenidest.

Foorumi ühe korraldaja, TÜ Eesti Geenivaramu direktori professor Andres Metspalu sõnul aitab foorum maailma jaoks kaardistada Eestit ja Tartu Ülikooli kui kohta, kus tegeletakse maailmatasemel geneetikaalase teadustööga. "Loomulikult annab see ka meie teadlastele ja tudengitele unikaalse võimaluse kuulata maailma tippteadlaste loenguid elavas esituses, mida ei juhtu just iga päev," ütles Metspalu.

Geenifoorumi avab 12. juunil kell 18 TÜ aulas Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Biokeskuse direktor akadeemik Richard Villems. Pärast avasõnu esineb dr. David Gurvitz avaliku loenguga personaalsest meditsiinist. Foorumi põhiprogramm algab Dorpati uues konverentsikeskuses reedel, 13. juunil kell 9, kus avasõnad ütleb TÜ rektor prof. Alar Karis.

Täpsem info ja ajakava foorumi kodulehelt: http://www.geneforum.ee

Lisainfo: Mirjam Jalak, tel 520 2051

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ suveülikooli avab võimu ja vaimu vaheline tennisematŠ

Reedel, 13. juunil kell 14 avatakse Tartu Ülikooli suveülikooli IX hooaeg Toomemäe tenniseväljakul, kus kohtuvad linnapea Urmas Kruuse ja professor Tõnu Meidla. Kohtuniku rollis on TÜ rektor Alar Karis.

"Tartu Ülikooli suvekursused on mõeldud kõigile, kel soovi ja tahet koguda ainepunkte, omandada lisateadmisi ning end töö- või huvialaselt täiendada. Siin saab lisaks sõlmida uusi tutvusi, jagada saadud kogemusi kolleegidega. Kursusi viivad läbi ülikooli tunnustatud õppejõud ja oma ala parimad praktikud," sõnas avatud ülikooli keskuse juhataja Tiia Ristolainen.

Tartu Ülikooli suveülikool tegutseb alates 2000. aastast ja on iga aastaga laienenud. 2002. aastal koondati välismaalastele suunatud keelekursused Rahvusvahelise Suveülikooli kaubamärgi alla, kuhu 2006. aasta suvel lisandusid sotsiaalvaldkonna kursused.
Rahvusvahelise Suveülikooli temaatika on lisaks traditsioonilistele eesti ja vene keele kursustele seotud Euroopa Liidu arenguga ja kohtusüsteemiga, uute liikmesriikide majandus- ja ärikeskkonnaga ning Venemaa välispoliitikaga.

Suveülikooli kursusi on tänavu võimalus valida juhtimise ja kommunikatsiooni, keele ja kultuuri, kunsti ja spordi ning pedagoogika, psühholoogia ja sotsioloogia valdkonnast.

Kursuse läbinud saavad Tartu Ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega ning ainepunktid, mida on võimalik arvestada kõrgkoolide õppekavade täitmisel.

Kõik on oodatud!

Vaata lähemalt:
www.ut.ee/suveylikool
www.isu.ut.ee

Info: TÜ avatud ülikooli keskuse turundusspetsialist Marko Ojakivi, tel 737 6209, 515 6142


Tartu Ülikooli suveülikooli kursused 2008

Juhtimine ja kommunikatsioon
- Mõjus suhtlemine organisatsioonis, Anne Reino (MA), Krista Jaakson (Msc) 4.-5. august
- Töötajate hindamine ja tulemustasustamine, Kulno Türk (dotsent, knd), Raivo Valk (MSc), 6.-8. august
- Meediasuhted ja kriisid meedias, Kaja Tampere (PhD), 11.-12. august
- Mõjuvõim, konfliktid ja emotsionaalne intelligentsus, Kulno Türk (dotsent, knd), 11.-13. august
- Konflikti juhtimine, Tõnu Lehtsaar (professor, PhD), 12.-13. august
- Informatsioon, intuitsioon, mõtlemine ja mõõdikud juhtimises, Anu Reiljan (knd), 12.-14. august
- Propaganda ning poliitilise identiteedi kujundamine, Peeter Selg (MA), 13.-15. august
- Mina, minu imago ja maine, Aune Past (lektor, MA), 18.-19. august

Kunst ja sport
- Tennisekursus, Mart Polakene, algus 13. juuni 2008
- Rahvuslike elementide kasutamine kaasaegses rõivastuses, Ingrid Uus, Marvi-Liina Riid, 16. -18. juuli
- Klassikalise joonistuse alused, Rauno Thomas Moss, 1.-12. august
- Värvimine taimedega, 14.-15. august

Keel ja kultuur
- Lasteraamatukogutöötajate suveakadeemia, 25.-28. juuni
- Rahvaraamatukogutöötajate suveakadeemia, 7.-11. juuli
- Käsikiri ja korrektuur, Heli Laanekask (erakorraline dotsent, filos dr), 4.-6. august
- Inglise kõnekeel keskastmele, Liina Soobik (lektor, mag), 4.-8. august
- Pere- ja suguvõsaajalugu, Tiiu Jaago (dotsent, knd), 5.-8. august
- Inglise keele vestluskursus edasijõudnutele - Räägime veel!, Liina Soobik (lektor, mag), 11.-15. august
- Mõtestatud harjutusülesandeid keeletunniks, Piret Kärtner (mag), Kristel Ruutmets (lektor), Evi Saluveer (lektor, MA), Leili Kostabi (Lehot, filos mag) jt, 11.-12. august
- Lisaks õpikule - ideid, materjale ja võtteid, Ilmar Anvelt (lektor, mag), Natalja Zagura (MA), Ülle Türk (lektor, mag), Evi Saluveer (lektor, MA) jt, 11.-12. august
- Regilaulu tähendusi ja tõlgendusi, Tiiu Jaago (dotsent, knd), 12. -15. august
- Vene keele ja kultuuri suvekool, Olga Burdakova (lektor, PhD), Jelena Nõmm (lektor, PhD), Vadim Semenov (lektor, PhD), 2 taset, 11.-20. august

Pedagoogika, psühholoogia ja sotsioloogia
- Lapse käitumine – õppimine, õpetamine, toetamine, Marju Selg (mag), 6.-7. august ja 23. september
- Füüsika suvekool: energia, 25.-27. juuni
- Sissejuhatus gestaltteraapiasse, Karmen Tall (mag), 4.-6. august
- Valetamise avastamise psühholoogia, Kätlin Konstaabel (MSc), 4.-5. august
- Lapse varjatud probleemide avastamine ja probleemides lapse juhtimine, Marju Selg (mag), 7.-8. august ja üks päev septembris
- Õpetaja juhtimiskäitumine, Kristjan Kask (MSc), 7.-8. august
- Õpetaja juhtimiskäitumine II (ehk edasijõudnutele), Kristjan Kask (MSc), 11.-12. august
- Kaotuse mõju inimesele ja abi leinaprotsessis, Karmen Tall (mag), 11.-13. august
- Kvalitatiivsete andmete kodeerimine ja analüüs, Kadi Ilves (MA), 11.-13. august
- Lapse ja perekonna hindamine juhtumikorralduslikus sotsiaaltöös, Marju Selg (mag), 13.-15. august
- Karjäär isiksuse arengu toetajana, Einike Pilli (DTh), Piret Tatunts, 13.-15. august

Eestit ootab lähema 100 aasta jooksul ees märkimisväärne õhuniiskuse ja temperatuuri tõus

Aastaks 2100 ennustavad teadlased Eestis õhutemperatuuri tõusu kuni 5 ºC ja vihma sajab 5-30% rohkem kui praegu. Seetõttu sobib Eesti geograafiliselt hästi kohaks, kus teha pilootuuringuid muudetud õhuniiskuse mõjust metsaökosüsteemidele. Kolmapäeval, 11. juunil kell 15 tutvustavad Tartu Ülikooli teadlased Tartumaal Meeksi vallas asuval Rõka katsealal metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimenti.

Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise eksperimendi (FAHM) koordinaatori Priit Kupperi sõnul tegeldakse vastvalminud katsealal puistu ja ökosüsteemi tasemel aineringete ja –voogude uurimisega erineval õhuniiskuse tasemetel, hinnatakse ökosüsteemi ja selle komponentide gaasi- ja veevahetust ning produktsiooni.

TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja professor Krista Lõhmuse sõnul on projekti peamine eesmärk selgitada, kuidas seni väheuuritud kliimamuutuste komponent – õhuniiskuse muutus – mõjutab metsa ökosüsteeme. "Veeaur on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, mis neelab maapinnalt eralduvat infrapunakiirgust ning muudab keskkonna soojusbilanssi. Ligi kaks kolmandikku võimalikust kasvuhooneefektist võib panna veeauru arvele, seega on baasteadmised veeauru muutuste mõju kohta hädavajalikud prognoosimaks ökosüsteemi kui terviku reaktsiooni kliimatingimuste muutustele," ütles Lõhmus.

Globaalsed kliimamuutused avalduvad erinevates regioonides erinevalt. Euroopa kliimamuutuste tulevikustsenaariumides on prognoositud sademetehulga suurenemist Põhja-Euroopas ja kahanemist lõunas. Aastaks 2100 ennustatakse Eestis õhutemperatuuri tõusu 2,3−4,5 ºC ja õhuniiskuse tõusu 5−30%.

Rõka eksperimentaalse infrastruktuuri ehitasid üles TÜ alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuse teadlased, jätkates sellega varalahkunud rakendusökoloogia professori Olevi Kulli (1955–2007) tööd. Katseala rajamine sai teoks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel. 11. juunil toimub Järvselja jahilossis ka vastavasisuline seminar, mille korraldavad TÜ rakendusökoloogia õppetool ja ökoloogia- ja keskkonnateaduste doktorikool.

Lisainfo: FAHM eksperimendi koordinaator Priit Kupper, tel 737 6219; TÜ ökofüsioloogia õppetooli juhataja Krista Lõhmus, tel 737 6237

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Advokaadibüroo Glikman & Partnerid asutab TÜ Sihtasutuse juurde Simon Levini nimelise stipendiumi

Teisipäeval, 10. juunil kell 11 allkirjastavad advokaadibüroo Glikman & Partnerid ning TÜ Sihtasutus Tallinnas Simon Levini nimelise stipendiumi statuudi, millega luuakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistritaseme üliõpilastele uus väärikas stipendium.

Igal õppeaastal alates käesoleva aasta sügisest antakse välja üks 50 000 krooni suurune stipendiumi, millega toetatakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe üliõpilasi, kes on saavutanud silmapaistvaid tulemusi õppetöös ning karistusõiguse, kriminaalmenetluse, kriminoloogia ja õiguspsühholoogia alases teadustöös.

"Simon Levin tegeles kriminaalkaitse ning selle efektiivsuse menetlus- ja materiaalõiguslike probleemide, kassatsioonimenetluse, samuti advokaaditöö eetiliste aspektide uurimisega, mistõttu on stipendium mõeldud nende valdkondade uurimise jätkamiseks," ütles Glikman & Partnerid üks omanikke Aleksander Glikman.

Tartu Ülikooli Sihtasutuse juhatuse liige Ruth Kotsari sõnul annab Simon Levini nimelise stipendiumi asutamine tunnistust kolleegide austusest tema elutöö vastu ja soovist jäädvustada järeltulevate põlvede õigusteadlaste jaoks oma eriala suure meistri nimi.

Simon S. Levin (1928–2008) oli juudi päritolu legendaarne Eesti advokaat. Levin lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1947. aastal ning võeti samal aastal ka advokatuuri liikmeks. Õigusteaduse kandidaadi kraadi kaitses ta 1974. aastal. Simon Levinile kuulus advokaaditunnistus, mis kandis järjekorranumbrit 1. 2004. aastast töötas S. Levin advokaadibüroos Teder & Partnerid ning advokaadibüroos Teder, Glikman & Partnerid.
Simon Levinit on autasustatud Valgetähe IV järgu ordeniga.

Stipendiumistatuudi allakirjutamine toimub 10. juunil kell 11 advokaadibüroo Glikman & Partnerid kontoris Tallinnas, Tornimäe tn 2.

Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel 737 5852, 521 6820; advokaadibüroo Glikman & Partnerid, tel 665 7070

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Euroopa Kolledži lahtiste uste päevad Tallinnas

TÜ Euroopa Kolledž kutsub kõiki huvilisi avatud uste päevadele, mis toimuvad seekord Tallinnas, TÜ Tallinna esinduse ruumides (Teatri väljak 3-303) 9.-12. juunini. Avatud uste päevade raames on huvilistel võimalik külastada Euroopa Liidu teemalisi loenguid ning saada infot Euroopa Kolledži magistriprogrammide ja täienduskursuste kohta. 9. ja 10. juunil kell 15 on kõigil huvilistel võimalus osaleda infotundidel, kus antakse põhjalikum ülevaade nii Euroopa Õpingute magistriprogrammist kui ka uuest inglise keelsest Euroopa Liidu ja Venemaa suhetele keskenduvast magistriprogrammist EURUS.

11.-12. juunil on võimalik kuulata Euroopa Avaliku Halduse Instituudi (EIPA) lektori Michael Kaeding’i loenguid huvitavatel Euroopa Liidu teemadel nagu EL otsustusprotsessid, Lissaboni leping ning komitoloogia.
Vt. lähemalt loengukava www.ec.ut.ee/avatuduksed.

Iga päev kell 12-16 on võimalik küsida õppekorralduse spetsialistidelt kõike nii õppimisvõimaluste kui ka muu Euroopa Kolledžiga seonduva kohta.

Loengud on inglise keeles, infotunnid eesti keeles. Loengutesse tulekuks on soovitatav eelregistreerimine aadressil: liina.seinberg [ät] ut.ee, 737 6212.

Euroopa Kolledži veeb: www.ec.ut.ee
Info: Tartu Ülikool, Euroopa Kolledž, Lossi 3-303, Tartu, +372 737 6378, ulrika [ät] ec.ut.ee

Olete oodatud!

Fotonäitus "Krakow - lummav linn" TÜ ajaloo muuseumis

Täna kell 17 avatakse TÜ ajaloo muuseumi valges saalis Poola fotograafi Wieslaw Majka näitus "Krakow – lummav linn". 17 fotot viivad meid Poola iidse linna Krakówi kaunimatesse ja kuulsamatesse paikadesse. Näituse avamisel esineb legendaarse Poola Kabareeteatri "Piwnica pod Baranami" laulja Ola Maurer, klaveril saadab Jaroslaw Kaganiec. Ola Maurer on üks Poola legendaarse kabareeteatri "Piwnica pod Baranami" tuntumaid artiste. Ola on osalenud paljudel festivalidel ja lauluvõistlustel, esinenud mitmetes telesaadetes. Tema karjäär kabareeteatris "Piwnica pod Baranami" on olnud väga menukas. Ta on salvestanud suurepärast filmimuusikat, mille on loonud Poola heliloojad Zygmunt Konieczny ja Jan Kanty Pawluśkiewicz.

Näitus on valminud Tartu Linnavalitsuse, Krakowi Linnavalitsuse ja Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi koostöös ning jääb avatuks 29. juunini.

Lisainfo: TÜ ajaloo muuseumi projektijuht Urmet Paloveer, tel 737 5677

Filosoofiaõpetus Tartu Ülikoolis tähistab 375. aastapäeva

5.−7. juunini toimub Tartu Ülikoolis Eesti filosoofia IV aastakonverents "Filosoofia juured, võrsed ja õied," mis on pühendatud TÜ filosoofiaõpetuse 375. aastapäevale. Kolme konverentsipäeva jooksul antakse ülevaade filosoofia ja selle õpetamise ajaloost ülikooli asutamisest kuni tänapäevani. Aastakonverents avatakse 5. juunil temaatilise ülevaatenäitusega TÜ Raamatukogus. Näitusel "Filosoofia Tartu Ülikoolis 1632−2007" on vaatamiseks välja pandud valik filosoofiaalast kirjandust alates Academia Gustaviana aegsetest traktaatidest ja dissertatsioonidest kuni Tartu Ülikooli filosoofiaõppejõudude uusimate monograafiateni. Ühtlasi saab näitusel heita pilgu maailmakuulsa filosoofi Immanuel Kanti ühele käsikirjale.

Konverentsi ettekannetes keskendutakse filosoofiaõpetuse algusele Tartu Ülikoolis 17. sajandi esimesel poolel. Põhjalikumat tutvustamist leiab saksa filosoof Gustav Teichmüller, kes töötas Tartu Ülikoolis 1871–1888 ja oli üks 19. sajandi algupärasemaid filosoofe. Edasi tutvustatakse filosoofiat 20. sajandi alguses kuni filosoofia tänase päevani Tartu Ülikoolis.

Konverentsil peavad ettekandeid tunnustatud filosoofid nii Eestist kui mujalt - professor Maija Kallinen Oulu Ülikoolist, professor Gottfried Gabriel Jena Ülikoolist ja dr Heiner Schwenke Baseli Ülikoolist aga ka professor Ülo Matjus, professor Rein Vihalemm, professor Margit Sutrop ning paljud teised.

Täpsem info konverentsi kodulehelt: http://www.humanitaarteadused.ut.ee/335145

Lisainfo: TÜ eetikakeskuse koordinaator Triin Paaver, tel 737 5427

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimub rahvusvaheline rakendusmatemaatika konverents

4. −7. juunini toimub TÜ spordibaasis Käärikul 13. rahvusvaheline matemaatilise modelleerimise ja analüüsi konverents, mis sel aastal on pühendatud maailmamainega matemaatiku ja õppejõu, akadeemik Gennadi Vainikko 70. sünnipäevale ning toob Tartusse üle saja osaleja enam kui 20 riigist.

Igal aastal ühes Balti riigis toimuva, järjekorras 13. matemaatilise modelleerimise ja analüüsi konverentsiga tähistatakse seekord legendaarse matemaatiku, TÜ kauaaegse õppejõu akadeemik Gennadi Vainikko 70. sünnipäeva. Ürituse raames toimub ühtlasi ka rahvusvaheline aproksimatsioonimeetoditele ja ortogonaalridadele pühendatud konverents, mis on juba kolmas omataoline. Rahvusvahelise suurürituse peakorraldaja on TÜ matemaatika instituut.

TÜ matemaatika instituudi professori Arvet Pedase sõnul tegeldakse konverentsil lisaks rahvusvaheliste kontaktide loomisele ja tugevdamisele ka matemaatilise analüüsi ja modelleerimise meetodite aktuaalsete uurimisküsimuste arutamisega ning viimaste aastate teadustöö tulemuste tutvustamisega. "Lähendusmeetoditele ja ortogonaalridadele pühendatud osas käsitletakse aga iseärasustega integraal- ja diferentsiaalvõrrandite lahendamise meetodeid ning mittekorrektseid ülesandeid. Tegemist on äärmiselt huvitava ja perspektiivika valdkonnaga rakendusmatemaatikas," ütles Pedas.

Rahvusvaheline suurüritus toob Tartusse kokku üle saja teadlase ja doktorandi nii Eestist kui mujalt maailmast, kokku on väliskülalisi ca 20 riigist. Plenaaresinejate hulgas on sellised rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadlased, nagu rahvusvahelise tööstus- ja rakendusmatemaatika nõukogu (ICIAM) endine president ja Austraalia New South Walesi ülikooli professor Ian H. Sloan, Hongkongi baptistliku ülikooli ning Kanada Memorial University professor Hermann Brunner, ajakirja "Numerical Functional Analysis and Optimization" peatoimetaja Zahir Nashed jpt.

Täpne info konverentsi kodulehelt: http://www.iam.ut.ee/mma-amoe2008/


Lisainfo: professor Arvet Pedas, tel 737 5490, 5660 4252, %20arvet.pedas [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Näitus "Gennadi Vainikko 70" TÜ Raamatukogus

Teisipäeval, 3. juunil 2008 kell 16 avatakse TÜ raamatukogu 3. korrusel näitus, mis on pühendatud legendaarse matemaatiku ja õppejõu Gennadi Vainikko 70. sünnipäevale. Käesoleva aasta 31. mail saab seitsmekümneseks maailmamainega matemaatik, Eesti TA akadeemik, TÜ matemaatika instituudi emeriitprofessor Gennadi Vainikko. Juubilar on sündinud Kontupohjas Karjalas, tänapäeva Venemaal. Tulevane matemaatik lõpetas Kehra Keskkooli kuldmedaliga 1956. aastal ja astus Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikaosakonda.

Tõsine kiindumus matemaatikasse tekkis alles neljandal kursusel iseseisva uurimistöö käigus ning seega oli elukutsevalik lõplikult otsustatud. TRÜ matemaatikaosakonna lõpetas G. Vainikko 1961. aastal cum laude. Seejuures pälvis tema diplomitöö võistlustööna esimese auhinna ja rahalise preemia, mis kulus lapsevankri ostuks. Järgnesid õpingud ja uuringud aspirantuuris (1961-64, juhendajaks Enn Tamme) ja 1964. aasta kevadel kaitses Gennadi Vainikko Tartu Ülikooli aulas füüsika-matemaatikateaduste kandidaadikraadi (praeguse PhD).

Sellele järgnes õppejõuleib – 1964-65 TRÜ lektor, 1965-67 Voroneži RÜ dotsent, 1967-69 TRÜ dotsent. Aastal 1969 kaitses G. Vainikko Voronežis ka nõukogudeaegse doktorikraadi, sai seejärel TRÜ professoriks ja arvutusmatemaatika kateedri (hiljem õppetooli) juhataja. Aastail 1973-1993 pidas G. Vainikko külalisprofessorina loenguid ka erinevates ülikoolides Saksamaal, Ameerika Ühendriikides, Soomes, Lätis, Venemaal ja Lõuna-Koreas, aastatel 1995–2003 töötas professorina Helsingi Tehnikaülikoolis. Tema biograafiasse kuuluvad väga olulistena tähistena veel valimine Eesti TA akadeemikuks 1986 ja töötamine ETA asepresidendina 1990-94.

Alates aastast 2006 on ta TÜ emeriitprofessor. G. Vainikko teadustööde loetelus on enam kui 230 nimetust, nende seas 12 monograafiat, Ta on juhendanud üle 30 doktori- ja kandidaaditöö. G. Vainikko on autasustatud Eesti Vabariigi Valgetähe III järgu ordeniga (1998) ning TÜ suure ja väikese medaliga.
Tõsise teadustöö kõrval on G. Vainikkol aega jätkunud ka paljuks muuks.

Pikka aega on ta laulnud TRÜ Segakooris (1957-64) ja meeskooris "Gaudeamus" (1969-94) ning osalenud TRÜ õppejõudude Sahva-rühmas. Vaimset ja füüsilist vormi on tal aidanud hoida ka male, matkamine, ujumine, jooksmine ja suusatamine nii tasasel Eestimaal kui ka mägedes. Tartu Suusamaratonist on ta osa võtnud kümnel korral ning korra läbinud ka soomlaste kuulsa Finlandiahiihto. Kõigis tema tegemistes iseloomustab G. Vainikkot ühelt poolt hasart ja teiselt poolt põhjalikkus, korralikkus ning korrektsus. Seejuures on ta inimesena alati jäänud äärmiselt tagasihoidlikuks . Ta on tuntud hea ja abivalmi kolleegina, kelle seltskonnas on alati meeldiv viibida.

Näitus jääb avatuks kuni 4. juulini 2008.

Lisainfo:
Larissa Kivenko
larissa.kivenko [ät] ut.ee
tel 737 5715, 737 5718

TÜ Sihtasutuse juurde loodi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia stipendiumifond

TÜ arvutiteaduse instituudi initsiatiivil loodi ülikooli sihtasutuse juurde fond, mille eesmärk on koguda annetusi ja toetusi Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi silmapaistvatele üliõpilastele stipendiumide maksmiseks. "Kui olemasolevad arvutiteaduse üliõpilastele mõeldud stipendiumid on suunatud infotehnoloogia ja informaatika valdkonnale, siis arvestades järjest tihenevat seotust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahel on loodud stipendiumifondis haaratud mõlemad valdkonnad," kommenteeris arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa fondi loomise tagamaid. Fondi algkapital moodustub eraettevõtete ja eraisikute, sh vilistlaste annetustest.

Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul on igati tervitatav, et instituut püüab hoida sidet oma vilistlastega ja kaasab neid tänaste õppurite õppe- ja teadustööd toetama. "Loodetavasti saab sellest kasu ka vilistlane, sest uue fondi toetamine annab ju ka võimaluse kaasa rääkida ja ideid pakkuda õppeprotsessi paremaks muutmisel," ütles Kotsar.

Uut fondi tutvustatakse ka 3. juunil toimuval ülikooli ja IT-ettevõtjate kohtumisel Hansalodjal, samuti osalevad kohtumisel ka Tartu abilinnapea Karin Jaanson ning Tartu Teaduspargi esindajana Henri Hanson. Kohtumise eesmärk on senise koostöö vahekokkuvõtted ning edaspidiste plaanide paikapanemine.


Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel 737 5852, 52 16 820; TÜ arvutiteaduse instituudi projektijuht Kairi Ahman 737 5425

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

10. rahvusvaheline Lähis-Ida teemaline konverents TÜ nõukogu saalis

2. - 5. juunini toimub Tartu Ülikoolis kümnes Lähis-Ida ja Ida-Vahemere regioonide aja-, kultuuri- ja religiooniloo teemaline rahvusvaheline konverents "Identiteedid ja ühiskonnad muistse Ida-Vahemere regioonis: võrdlevad uuringud".Konverentsil esinevad ettekannetega paljud rahvusvaheliselt tunnustatud assürioloogid, religiooniloolased, ajaloolased ja klassikalised filoloogid Tartu, Baseli, Lundi, Bochumi, Göttingeni, Münsteri, Helsinki, Tallinna ja Würzburgi ülikoolidest.

Lisaks neli päeva kestvale ettekannete programmile toimub ka mitmeid teadlastevahelisi nõupidamisi rahvusvahelise koostöö arendamiseks Tartu Ülikooliga. Konverentsi raames esitletakse ka kirjastuse de Gruyter (3.1) poolt 2007 Saksamaal avaldatud eelmise konverentsi kogumikku.

Täpsem info konverentsi kodulehelt: /muinasteadused/icaem-2008.html

Lisainfo: Eesti Assürioloogia Seltsi esimees Peeter Espak, peeter.espak [ät] ut.ee

TÜ nõukogu valis viis audoktorit ja nimetas kaks auliiget

30. mai 2008 istungil valis TÜ nõukogu Tartu Ülikooli audoktoriteks Münsteri Ülikooli emeriitprofessori Werner Krawietzi, Helsingi Ülikooli professorid Anna-Leena Siikala ja Markku Kulmala, Moskva Ülikooli professori Anatoli Šeremeti ning Saarimaa Ülikooli professori Reinhard Wilhelmi. Ülikooli auliikmeteks nimetati ettevõtja Olga Sternik ning postuumselt Voldemar Jaanberg. Münsteri Ülikooli emeriitprofessor Werner Krawietz on äärmiselt viljakas ja rahvusvaheliselt tunnustatud õigusteadlane. Tema sulest on ilmunud 357 teaduslikku publikatsiooni. Tema sidemed TÜ õigusteaduskonnaga said alguse kohe pärast taasiseseisvumist 1992. aastal. Ta on Tartu Ülikooli korduvalt külastanud ning pidanud ka loenguid, tema eestvedamisel on Tartus toimunud mitmed olulised rahvusvahelised teaduskonverentsid. Tal on olnud oluline osa Eesti õigusteadusliku mõtte viimisel Euroopa juriidilise avalikkuse ette.

Helsingi Ülikooli folkloristika professor Anna-Leena Siikala on rahvusvaheliselt tunnustatud Soome folklorist, usundi- ja kultuuriloolane, soome-ugri rahvakultuuride uurija. Tema peamised uurimisvaldkonnad on soome-ugri rahvausundid ja mütoloogia. Siikala rahvusvaheline tegevus on laiahaardeline, suurt tähelepanu on ta pööranud koostööle Eesti etnoloogide ja folkloristidega. Anna-Leena Siikala on hoolitsenud TÜ etnoloogide ja folkloristide teadusraamatukogude rikastamise eest erialase kirjandusega. Koostöös temaga on TÜ folkloristid ja etnoloogid korraldanud Tartus mitmeid kõrgetasemelisi teadusfoorumeid, samuti on Anna-Leena Siikala on osalenud mitmes suures rahvusvahelises teadusprojektis koostöös TÜ etnoloogide, folkloristide ning keeleteadlastega.

Helsingi Ülikooli professor Markku Kulmala on erakordselt viljakas teadlane, teadusjuht ja juhendaja ning aerosoolifüüsika klimatoloogilise suuna ülemaailmne liider ja ökosüsteemide meteoroloogia kui teadussuuna rajaja. Tema uurimistöö põhieesmärgiks on parem arusaamine globaalset kliimat mõjutavatest faktoritest, eriti atmosfääriaerosooli ja pilvkatte kujunemise füüsikalistest alustest. Markku Kulmala tihedam koostöö Tartu Ülikooliga algas 2000. aastal. Kulmala juhitud teadusprojektide eelarvetest finantseeritud seminarid on viimastel ajal toimunud igal aastal üks Soomes ja teine Eestis. Markku Kulmala juhitud teadusprogrammid on olnud oluliseks motivaatoriks Tartu Ülikooli spin-off firmale Airel AS uute meetodite aparatuuri kujul realiseerimisel. Markku Kulmala ja Tartu Ülikooli koostöö viljaks on palju ühiseid teadusartikleid.

Professor Anatoli Šeremet on väljapaistev Venemaa teadlane ettevõtete majandusanalüüsi ja
auditi valdkonnas. Alates 1972. aastast tänaseni on ta M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna arvestuse, analüüsi ja auditi kateedri juhataja. Ta arendas nimetatud kateedri üheks juhtivaks majandusanalüüsi keskuseks endises Nõukogude Liidus ja Venemaal. Professor Anatoli Šeremeti seob TÜ majandusteaduskonnaga aastakümnete pikkune viljakas koostöö. Meie teadlased on olnud kaasatud ühismonograafiate ja -publikatsioonide koostamisse. Varasematel aastatel on korraldatud ühiskonverentse ja -seminare. A. Šeremeti juhitud MRÜ majandusarvestuse, analüüsi ja auditi spetsialistidega on Eestil hea informatsioon suure naaberriigi majandusarvestuse alastest arengutest.

Saarimaa Ülikooli (Saksamaa) professor Reinhard Wilhelm on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ning Academia Europea liige. Professor Wilhelmi peamised teaduslikud huvid on programmeerimiskeeled, transleerimismeetodid, programmide staatiline analüüs, reaalaja sardsüsteemid ja algoritmide animeerimine. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja publitseerinud suure hulga artikleid ning teda peetakse juhtivaks teadlaseks oma erialal. Reinhard Wilhelmi kontaktid Eesti ja Tartu Ülikooli arvutiteadlastega said alguse 1980. aastate lõpus. Ta oli üks esimesi lääne arvutiteadlasi, kes külastas 1989. aastal Tartut. Ka hiljem on ta esinenud siin mitmete loengute ja seminaridega. Tema initsiatiivil sai alguse tihe transleerimismeetodite ja programmianalüüsi alane koostöö Tartu Ülikooli ja mitmete Saksamaa ülikoolide vahel, sh Saarimaa Ülikool, Trieri Ülikool ja Müncheni Tehnikaülikool. Koostöö raames on ta aktiivselt toetanud ka tudengite vahetust.

Moskva ettevõtja ja ärijuht Olga Sternik nimetati TÜ auliikmeks TÜ vene filoloogia fondi asutamise eestvedamise ja toetamise eest. Sternik täitis tegevjuhi kohustusi, muretsedes rahalisi vahendeid fondi ülalpidamiseks ja TÜ slaavi filoloogia osakonna toetamiseks. Kolme aasta jooksul on fond üle kandnud Tartu Ülikoolile 655 000 krooni vene keele ja vene kirjanduse lektorite finantseerimiseks.

Voldemar Jaanberg sündis 1911. aastal Eestis ja lõpetas 1939. aastal TÜ majandusteaduskonna. Pärast II maailmasõda elas ja töötas ta Kanadas. Voldemar Jaanbergile anti postuumselt TÜ auliikme nimetus märkimisväärse majandusliku toetuse osutamise eest TÜ majandusteaduskonnale ning omanimelisse stipendiumifondi.

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.eeelt
/yldinfo/press

TÜ nõukogu valis kolm professorit, nimetas neli emeriitprofessorit ning emeriitdotsendi

TÜ nõukogu valis oma 30. mail 2008 istungil religioonipsühholoogia professoriks Tõnu Lehtsaare, molekulaarse toksikoloogia professoriks Allen Kaasiku ja pediaatria professoriks Vallo Tillmanni. Emeriitprofessori nimetuse pälvisid Rein Vihalemm, Ülo Matjus, Aarne Tõldsepp ja Mart Sõrg. Emeriitdotsendiks nimetati Aino Siimon.

Tõnu Lehtsaar on sündinud 1960. aastal Tartus. Ta lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogina 1983. aastal. 1999. aastal kaitses ta religioonipsühholoogia doktori kraadi Amsterdami Ülikoolis. Aastast 2000 on Tõnu Lehtsaar olnud TÜ praktilise usuteaduse professor ning on muuhulgas olnud ka usuteaduskonna dekaan (2001-2003), õppeprorektor (2003-2005) ja rektori kohusetäitja (2007). Tema peamised uurimisvaldkonnad on religioon ja käitumine ning usulised arengud Eestis. Professor Lehtsaare sulest on ilmunud 40 teaduslikku artiklit.

Allen Kaasik sündis 1970. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1992. aastal TÜ bioloogia-geograafiateaduskonna biokeemia erialal, doktoriõppes oli ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi ning Helsingi Ülikooli biomeditsiini instituudi juures. Hetkel töötab Allen Kaasik TÜ molekulaarse meditsiini erakorralise professorina. Tema peamised uurimisvaldkonnad on türeoidhormoonide toime südames, bioenergeetika, neuroprotektandid ja neurodegenaratsiooni mehhanismid jne. Professor Kaasik on avaldanud 30 rahvusvaheliselt eelretsenseeritud teaduspublikatsiooni.

Vallo Tillmann on sündinud 1963. aastal ja lõpetanud TÜ arstiteaduskonna 1988. aastal. Doktorikraadi kaistes ta Manchesteri Kuningliku Lastehaigla juures 2000. aastal. Aastast 2003 on Tillmann töötanud korralise professori ja TÜ lastekliiniku juhatajana. Tema peamised uurimisvaldkonnad on kasvuhormooni greliini roll poeglaste puberteedi arengus, rauapuudus ja rauapuudusaneemia Eesti 9-12 kuu vanustel imikutel, endoteeli funktsioon 1. tüübi diabeediga lastel jne. Tillmann on avaldanud 33 teaduslikku publikatsiooni.

Professor Rein Vihalemmal on suuri teeneid teadusfilosoofia eriala arendamisel Tartu Ülikoolis. Ta oli teadusfilosoofia õppetooli juhataja ja väljaarendaja alates selle loomisest
1992. aastal, on kahel korral valitud teadusfilosoofia korraliseks professoriks ja alates 2005. aastast kuni käesoleva ajani töötanud erakorralise professorina. Professor Vihalemma peamised uurimisvaldkonnad on epistemoloogia, üldine teadusfilosoofia, keemia ja selle ajaloo filosoofia ja (teadus)filosoofia ajalugu (Eestis). Tema publikatsioonide koguarv on 107.

Professor Ülo Matjus on olnud filosoofia ajaloo õppetooli looja 1992 aastal ja väljaarendaja, töötades kuni käesoleva ajani filosoofia ajaloo korralise professorina. TÜ nõukogus on teda kolm korda valitud filosoofia ajaloo korraliseks professoriks. Professor Matjus on olnud mitte ainult filosoofia ajaloo õppetooli ja uurimissuuna väljaarendaja TÜs vaid ka Eesti Vabariigi aegse TÜ filosoofia osakonna palge kujundaja. Matjuse peamisteks uurimissuundadeks on intentsionaalsuse probleem, fenomenoloogiline filosoofia ja olemisajalooline mõtlemine Saksamaal, vaimulooliste sotsiaalsete nähtuste (metafüüsika, filosoofia, mõtlemine, teadus, moraal, religioon, väärtused) ajaloolised eripärad ja nende moodne ühtekuuluvus jne. Tema teaduslike publikatsioonide koguarv on 91.

Professor Aarne Tõldsepp on andnud olulise panuse TÜ Keemia Instituudi ja Eesti keemiahariduse edendamiseks. Seejuures on ta läbinud ametiredeli kõik astmed, alates assistendist ning lõpetades professorina. Professor Tõldsepa teadustöö põhisuunaks on olnud kasvatusteadused, keemia didaktika põhialused ning keemia õppimise psühholoogilised iseärasused ja matemaatilised mudelid. Ta on 293 publikatsiooni autor.

Professor Mart Sõrg töötab Tartu Ülikoolis alates 1975. aastast, alates 1990. aastast professorina. professor Sõrg on olnud TÜ majandusteaduskonna dekaan ja teadusprodekaan. Alates 1998. aastast on mart Sõrg olnud Eesti Panga nõukogu esimees ja aastatel 1990-1993 ja 1994-1998 Eesti Panga nõukogu liige. Tema peamised uurimisvaldkonnad on siirderiigi rahasüsteemid ja rahapoliitika, siirderiigi rahasüsteemi rekonstrueerimine ja sobiva struktuuri kujundamine jne.

Dotsent Aino Siimon töötab Tartu Ülikoolis alates 1971. aastast, sealhulgas juhatanud kaubanduse õppetooli, juhtimise ja turunduse instituuti ning olnud ka professor. Siimon on märkimisväärselt kaasa aidanud TÜ majandusteaduskonna arengule, viies läbi õppetööd, korraldades teadusuuringuid ning täitnud mitmeid administratiivtöö kohustusi. Tema peamised uurimisteemad on olnud väikeettevõtlus ja väikeettevõtluspoliitika, väikeettevõtete juhtimine, riskijuhtimine, ajajuhtimine, organisatsiooniõpetus jne. Tema teadustööde üldarv on 136.

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Gümnaasiumi medaliga lõpetanud pääsevad TÜ täppis- ja loodusteaduste õppekavadele ilma sisseastumiseksamiteta

TÜ nõukogu kinnitas oma 30. mai istungil vastuvõtueeskirja muudatuse, mis võimaldab kõikidel gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetanutel astuda ülikooli loodus- ja reaalainete ning õpetajakoolituse õppekavadele ilma sisseastumiseksamiteta. Soodustus kehtib medalistidele matemaatika, füüsika, keemia, haridusteaduse (reaalained) ja haridusteaduse (loodusteaduslikud ained) õppekavadele sisseastumisel. TÜ õppeprorektori, professor Birute Klaasi hinnangul aitab vastne muudatus populariseerida ühiskonnale väga olulist valdkonda – täppis- ja loodusteadusi ning õpetajakoolitust, sest just matemaatika-, füüsika- ning loodusainete õpetajatest on Eesti koolides kõige suurem puudus. "Teisalt väärtustame sellega just kõrge õpimotivatsiooniga noori. Medalistidena ületaksid nad ilmselt niikuinii vajaliku lävendi, aga kuna sel aastal on umbes tuhande võrra vähenenud matemaatika riigieksamite tegijate arv, võib tegemist olla olukorraga, kus koolist sõltuvalt ei ole medaliga lõpetanu saanudki reaalainete eksamit teha. Sel moel annab ülikool talle võimaluse kõrgkoolis õpinguteks ja suunab just riiklikult prioriteetsetele erialadele," selgitas Klaas.

Tartu Ülikooli rektori, professor Alar Karise hinnangul lähtub vastuvõtueeskirja muudatus eelkõige Eesti ühiskonna vajadustest, sest palju on räägitud reaal- ja loodusteaduste ning õpetajakoolituse eelisarendamise vajadusest, nüüd on aga ülikool astunud selles suunas ka reaalsed sammud.

Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul haakub vastuvõtueeskirja muudatus ka laiemalt ülikooli eesmärgiga motiveerida ülikooli astuma parimaid gümnaasiumilõpetajad, kelleks medalistid kahtlemata on. 2007. aastal lõpetas gümnaasiumi medaliga ca 1100 noort ning ligi pooled neist ehk ca 500 asusid õppima Tartu Ülikoolis.

Tartu Ülikool hakkas medaleid taas vastuvõtul arvestama 2007. aastal, lisades kõikidele gümnaasiumi medaliga lõpetanud üliõpilaskandidaatide punktisummale kolm lisapunkti.

Lisainfo: TÜ õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo, tel 737 6391, 505 3468

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Keemiaõpetus Tartu Ülikoolis sai Euroopa Liidu kvaliteedimärgi

Sel nädalal pälvis Tartu Ülikooli rakendusliku mõõteteaduse rahvusvaheline magistriõppekava Ljubljanas, Sloveenias kõrgetasemelise Euroopa Liidu kvaliteedimärgi "Euromaster in Chemistry".

Kvaliteedimärgi pälvis TÜ kui rahvusvahelise õppekavade konsortsiumi "Mõõteteadus keemias" (Measurement Science in Chemistry) koordinaatorülikool. Konsortsiumisse kuulub peale TÜ veel üheksa ülikooli Poolast, Sloveeniast, Prantsusmaalt, Portugalist ja mujalt, kokku seitsmest riigist.

Rakendusliku mõõteteaduse õppekava programmijuht, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna analüütilise keemia õppetooli juhataja professor Ivo Leito sõnul näitab kvaliteedimärk rahvusvahelise õppe taset Tartu Ülikoolis, kuna samasuguse tunnustuse on pälvinud veel vaid üks konsortsium. "Kvaliteedimärk aitab kindlasti kaasa mõõteteaduse kui eriala propageerimisele nii Eestis kui mujal. Kõikvõimalikud mõõtmised mõjutavad eranditult meie kõigi igapäevaelu, ka on mõõteteadus üks neid valdkondi, kus nõudlus kompetentse tööjõu järgi on pidevalt kasvav ning ühisel jõul saame anda kaaluka panuse selle valdkonna arengusse kogu Euroopa mastaabis," ütles Leito.

Kvaliteedimärgi andis professor Ivo Leitole Euroopa keemia erialavõrgustike assotsiatsiooni (ECTNA - European Chemistry Thematic Network Association) nimel Ljubljanas üle Sloveenia endine haridusminister, Ljubljana Ülikooli professor Jure Zupan. ECTNA tegeleb keemiaalase kõrghariduse edendamisega Euroopas ning ühendab kõrgkoole ja erialaorganisatsioone.

Rohkem infot rakendusliku mõõteteaduse õppekava kohta: /ams

Lisainfo: professor Ivo Leito, tel 518 4176, %20ivo.leito [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ audoktor Thomas Wilhelmsson valiti Helsingi Ülikooli rektoriks

27. mail valiti Tartu Ülikooli audoktor Thomas Wilhelmsson Helsingi Ülikooli rektoriks. Professor Wilhelmsson on 1998. aastast olnud Helsingi Ülikooli prorektor. 2002. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli audoktori nimetuse. Thomas Wilhelmsson on sündinud 1949. aastal. Õigusteaduste doktori kraadi kaitses ta 1980. aastal Helsingi Ülikooli juures ning 1981. aastast on ta era- ja äriõiguse professor. Ka on ta juhtinud Helsingi Ülikooli õigusteaduskonda (1989 - 1998). Thomas Wilhelmsson on veel Oslo ja Uppsala ülikooli audoktor.


Wilhelmssoni peamised uurimisvaldkonnad õigusteaduses on muu hulgas lepinguõigus, tarbijakaitse ja äriõigus (partnerlussuhted). Ta on juhtinud Soome Akadeemia rahastatud uurimisprojekte näiteks erastamisest, heaoluriigi ootustest eraõiguse suhtes ning eraõigusest multikultuurses ja –keelses Euroopas. Wilhelmsson on mitmete õigusalaste organisatsioonide liige nii Soomes kui Euroopa Liidus ning Soome Justiitsministeeriumi nõunik. Ta on kirjutanud raamatuid ning avaldanud artikleid nii Soomes kui teiste riikide erialaajakirjades.



Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Kestab registreerumine TÜ sisseastumiseksamitele

1.–27. juunini saavad Tartu Ülikooli päevase õppe rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppesse õppima asujad registreeruda sisseastumiseksamitele Interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine. Kuigi enam kui pooltel bakalaureuseastme õppekavadel arvestatakse vastuvõtul ainult riigieksamite tulemusi, tuleb teatud õppekavadele õppima asumiseks sooritada siiski ka sisseastumiseksam(id). TÜ õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul saab üliõpilaskandidaat sisseastumiseksamile registreerudes teada eksami toimumise aja ja koha, samuti saadetakse tema e-postiaadressile kinnitus eksamile registreerumise kohta. Eksamitele registreerumise kinnitus tuleb kindlasti eksamile kaasa võtta. Sisseastumiseksamid toimuvad 1.–10. juulini, eksamitulemused tulemused selguvad 11. juuliks ning need avalikustatakse Interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Sisseastumiseksamite ja riigieksamite tulemuste põhjal saab üliõpilaskandidaat arvutada oma punktisumma ja võrrelda seda õppekavale kehtestatud minimaalse punktisumma ehk lävendiga. Lävend on vastuvõtul aluseks kõikides teaduskondades ja kolledžites, välja arvatud arstiteaduskonnas, kus toimub vastuvõtt endiselt paremusjärjestuse alusel. Tartu Ülikooli võetakse vastu kõik üliõpilaskandidaadid, kelle punktisumma on võrdne lävendiga või ületab seda.

Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasesse õppevormi toimub 30. juunist 25. juulini Interneti-aadressil www.sais.ee ja 21.–25. juulini ülikoolis kohapeal. Vastuvõetute nimekirjad selguvad 29. juulil ja need avalikustatakse Interneti-aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Hiljemalt 13. augustiks peab riigieelarvelisele õppekohale vastuvõetud üliõpilaskandidaat teavitama ülikooli oma õppima asumisest. Juhul kui üliõpilaskandidaat ei kinnita tähtajaks oma õppima asumist, siis arvestatakse seda riigieelarvelisest õppekohast loobumisena.

Lisainfo: TÜ õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo, tel 737 6391


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikooli külastavad 40 riigi aukonsulid

Reedel, 30. mail viibib Tartu Ülikoolis 75 aukonsulit enam kui 40 riigist. Aukonsulid tutvuvad ülikooliga, kohtuvad rektor Alar Karisega ning osalevad seminaril "Teadmistepõhine Eesti". Seminaril tuleb juttu ülikoolide koostööst, teadusest ja ärist ning infotehnoloogia rakendamisest. Seminaril esinevad teiste seas Riigikogu esimees Ene Ergma, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi.

Kahe päeva jooksul tutvuvad aukonsulid ka Tartu linna ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega, kus neid võõrustab peaminister Andrus Ansip. Aukonsulid külastavad ka Tartu Lennukolledžit ja tutvuvad Laulupeomuuseumi väljapanekuga. Aukonsulite Tartu-visiidi lõpetab kontsert Jaani kirikus, kus tuleb esitusele Eduard Tubina muusika.


Lisainfo: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel 737 5615, 509 7117

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti käitumis- ja terviseteadlased tutvustavad uusi uuringuid

Miks eestlane on oma rahvuskaaslastest nii halval arvamusel? Millised tegurid mõjutavad meie käitumist liikluses? Sarnastele küsimustele otsitakse vastust 29.−31. maini toimuval Eesti käitumis- ja terviseteadlaste traditsioonilisel aastakonverentsil, mille eesmärk on anda ülevaade aasta jooksul tehtud uurimistööst, tunnustada parimate noorteadlaste saavutusi ning kavandada edasist valdkondadevahelist koostööd. Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse ja doktorikooli juhataja professor Jaanus Harro sõnul on aasta jooksul tehtud olulisi edusamme rahvusvahelistes kultuuriti võrdlevates sotsiaaluuringutes, mille üks näide on Eesti järjest süvenev osavõtt Euroopa sotsiaaluuringutest. "Ka võiks välja tuua professor Jüri Alliku juhitud uuringud teemal, milline on rahvaste tüüpiline ettekujutus teistest inimestest. Näiteks vene inimesed peavad ennast vähem neurootiliseks ja tunduvalt meelekindlamaks kui teisi venelasi. Eestlaste arvamus oma rahvuskaaslastest on aga veelgi viletsam," rääkis Harro.

Veel tuleb konverentsil juttu Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse andmebaasidest, mis viimase aasta jooksul on tublisti täienenud. Muuhulgas tutvustatakse Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmebaasi ning psühhobioloogilise liikluskäitumise andmebaasi, mis võimaldab jälgida inimese käitumise arengut reaalajas ning selgitada kõikvõimalike tegurite – molekulaargeneetilistest kultuurilisteni – mõju inimese käitumisele.

Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskus asutati Tartu Ülikooli juurde 2001. aastal eesmärgiga arendada interdistsiplinaarset uurimistööd ja korraldada doktoriõpet käitumis- ja terviseteaduste valdkonnas. Keskusesse kuulub 11 uurimisrühma Tartu Ülikooli sotsiaal-, arsti-, ja kehakultuuriteaduskonnast, Tervise Arengu Instituudist ning Suitsidoloogia Instituudist.

Konverentsi toimumist toetavad Euroopa Liidu tõukefondid.

Konverentsi täpne ajakava: http://www.ekttk.ut.ee/dk/upload/Aastakonverents2008.pdf

Eesti käitusmis- ja terviseteaduste keskuse koduleht: http://www.ekttk.ut.ee/

Lisainfo: professor Jaanus Harro, tel 737 5911, 510 2798

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis esinevad maailmakuulsad keeleteadlased

29. maist 1. juunini 2008 toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline keeleteaduse konverents "Kognitiivne ja funktsionaalne vaatepunkt keele dünaamikale", mis toob Tartusse mitmeid maailmakuulsaid keeleteadlasi. Konverentsi plenaarettekanded peavad oma ala absoluutsed tipud – kognitiivse grammatika teooria looja, San Diego Kalifornia Ülikooli professor Ronald W. Langacker ja üks grammatisatsiooniteooria loojaid, Aafrika keelte uurija professor Bernd Heine Kölni Ülikoolist. Nooremat kognitiivse keeleteaduse põlvkonda esindab ajakirja "Cognitive Linguistics" peatoimetaja Ewa Dabrowska Sheffieldi Ülikoolist Inglismaalt ja maailma üks tuntumaid keeletüpolooge, raamatu "The World Atlas of Language Structures" üks autoreid, professor Martin Haspelmath Max Plancki Instituudist Saksamaalt.

Konverentsi üks eesmärke on viia kokku väikeste ja vähemuuritud keelte uurijad maailma teoreetilise keeleteaduse uuemate suundade esindajatega. Eriti pööratakse tähelepanu keele dünaamikale, sellele, kuidas keele grammatika muutub ja miks. Konverentsi ühe korraldaja, eesti keele teaduri Liina Lindströmi sõnul tähendab funktsionaalne ja kognitiivne lähenemine keeleteaduses seda, et vaadeldakse, kuidas inimese kognitiivsed võimed ja maailmataju mõjutavad keele kujunemist.

"Konverentsi toimumine näitab, et eesti keeleteadus on osa maailma keeleteadusest. Ka paljud meie keeleteadlased töötavad nende teooriate valguses ja loodame, et konverentsil saavad mõlemad pooled kasulikku infot ning vajalikke kontakte," ütles konverentsi peakorraldaja, filosoofiadoktor Ilona Tragel.

Konverentsi ühe suure teemasessioonina toimub koostöös Slaavi Kognitiivse Keeleteaduse Ühinguga 29. mail slaavi kognitiivse lingvistika konverents. Lisaks sellele on konverentsil veel viis teemasessiooni, millest kaks on pühendatud Uurali keeltele.

Konverentsist võtab osa ligi 150 teadlast nii Eestist kui mujalt. Töökeeleks on inglise keel. Konverentsi korraldavad TÜ keeleteaduse ja –tehnoloogia doktorikool, eesti ja üldkeeleteaduse instituut ning Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühing.

Konverentsi koduleht: http://www.humanitaarteadused.ut.ee/kttdk/ecla/

Lisainfo: TÜ keeleteaduse ja –tehnoloogia doktorikooli sekretär Marilii Adamson, tel 737 5356

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Balti ülikoolide prorektorid külastavad Tartu Ülikooli

Neljapäeval, 29. mail 2008 külastab Tartu Ülikooli Baltimaade ülikoolide prorektorite delegatsioon, et arutada edasisi koostöövõimalusi. Ühtlasi kirjutavad ülikoolide esindajad Tartus alla Balti ülikoolide rahvusvaheliste suveülikoolide assotsiatsiooni asutamise põhikirjale. TÜ õppeprorektori professor Birute Klaasi hinnangul on senine koostöö olnud episoodiline ja piirdunud pigem teadlaste ühistegevusega mitmesugustes võrgustikes ja uurimisprogrammides. "Üliõpilasvahetus toimib, kuid takistuseks on siiski üksteise keele vähene tundmine ja ingliskeelsete programmide väike hulk kõigis ülikoolides. Suurim takistus õppevaldkonnas on aga see, et Leedu ja Läti riiklikud ülikoolid ei ole seni veel üle läinud Bologna 3+2 õppesüsteemile," ütles Klaas ning lisas, et üheks reaalseks koostöövormiks saabki ühise rahvusvaheliste suveülikoolide assotsatsiooni loomine.

Loodav Balti ülikoolide rahvusvaheliste suveülikoolide assotsiatsioon aitab edendada Balti mere regioonis asuvate ülikoolide rahvusvahelist õppekeskkonda ning parandada selle liikmete konkurentsivõimet maailmas. Koos tegutsedes saavad assotsiatsiooni liikmed välja arendada ja läbi viia välisturgudele suunatud lühiajalisi õppeprogramme, täienduskoolitust ja elukestvat õpet. Samuti aitab ühendus ellu viia ühiseid ettevõtmisi, tutvustamaks välisüliõpilastele Balti mere regiooni kui atraktiivset õppekeskkonda.

Rahvusvaheliste suveülikoolide assotsiatsiooni asutajaülikoolide hulgas on peale Tartu Ülikooli veel Vilniuse Ülikool, Klaipeda Ülikool ning Läti Ülikool. Assotsiatsiooni põhikiri allkirjastatakse 29. mail kell 11 TÜ peahoones rektoraadi nõupidamiste ruumis.

Lisainfo: TÜ rahvusvahelise koostöö juht Sirje Üprus, tel 737 5615, 509 7117

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool sõlmib koostöölepingu veel seitsme üldhariduskooliga

Kolmapäeval, 28. mail 2008 kell 14 allkirjastab Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas TÜ nõukogu saalis koostöölepingu veel seitsme üldhariduskooliga. Esimene samasugune leping kirjutati alla kaheksa üldhariduskooliga 25. veebruaril sellel aastal.

Koostöölepingu laiem eesmärk on tõsta gümnaasiumihariduse kvaliteeti, populariseerida akadeemilist haridust, õpetajakutset ning loodus- ja reaalaineid. Esimese sarnase lepingu sõlmis Tartu Ülikool käesoleva aasta 25. veebruaril Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Pähklimäe Gümnaasiumi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Tallinna Inglise Kolledži ning Tallinna Reaalkooliga.

TÜ õppeprorektori Birute Klaasi sõnul oli pärast eelmise lepingu sõlmimist koolide huvi lepinguga liituda suur ning ka ülikool oli lepinguga liitujate ringi laiendamisest huvitatud. "Meil on hea meel, et koolide huvi on nii elav, mis näitab veel kord, et tehes koostööd üldhariduskoolidega, teeme õiget asja. Lepingut laiendades on veel rohkematel õpilastel võimalik osa saada ülikooli poolt pakutavast – erikursustest, praktikumidest, kasutada ülikooli laboreid ja tehnikat," ütles Birute Klaas.

Üldhariduskoolide esindaja, Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro sõnul ootavad koolid vaimselt rikastavat koostööd, mis rajaneks nii juba loodud traditsioonidel kui uutel arendavatel ja kaasaegsetel ideedel haridustöös noortega. "Üksteise tegemistega kursisolek pakub võimalusi veelgi edukama õppe kavandamiseks, ülikooli õppejõudude kaasamine ning ülikooli õpperuumid ja -vahendid ning akadeemiline õhkkond tagavad õpilastele parima kaasaegse hariduse," rääkis Viljar Aro.

Koostööleppe kirjutavad alla Narva Humanitaargümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Rocca al Mare Kool, Saaremaa Ühisgümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Viimsi Keskkool.

2007. aastal alustas mainitud üldhariduskoolide vilistlastest õpinguid Tartu Ülikooli päevases õppes kokku ligi 200 üliõpilast.

Lisainfo: TÜ turunduse peaspetsialist Ingrid Maiste, tel 737 6271, 518 4609

Lepinguga saab tutvuda siin: Seitsme üldhariduskooli koostööleping.pdf

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti abiturient võitis rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil eriauhinna

18.-20. maini Rumeenias, Iasi linnas toimunud 16. rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil võitis TÜ Teaduskooli õpilane ja Juuru Gümnaasiumi abiturient Heidy Meriste originaalsuse eest eriauhinna. Eestit esindas peale Meriste veel Tartu Miina Härma Gümnaasiumi abiturient Martin Külvik, juhendajana oli kaasas TÜ filosoofia doktorant Leo Luks.

Võistlustööks pidid 25 riigi esindajad nelja tunni jooksul kirjutama essee kas inglise, prantuse või saksa keeles, mis aga ei tohtinud olla võistleja emakeel. Valida võis nelja erineva teema vahel, milleks olid tuntud filosoofide tsitaadid. Juhendaja Leo Luksi sõnul valisid mõlemad Eesti võistlejad Thomas Hobbes'i ütluse "Ilma võimuta ei ole seadust ja ilma seaduseta pole ebaõiglust", mille originaalse käsitluse eest Heidy Meriste eriauhinna pälviski.

Lisaks võistlemisele peeti olümpiaadi raames mitu ümarlauda ja seminari, kus kinnitati filosoofia juhtivat rolli kultuuridevahelise dialoogi edendajana. Kuldmedalid läksid Saksamaale ja Rumeeniasse

Lisainfo: TÜ filosoofia doktorant Leo Luks, tel 5591 4502, leoluks [ät] hot.ee

Tartus tähistatakse astronoomilise nurgakivi päeva

Esmaspäeval, 26. mail 2008 tähistavad teaduskeskus AHHAA, TÜ ajaloo muuseum koos tähetorniga, Tartu Observatoorium ja Tartu linn ühiselt astronoomilise nurgakivi päeva. Muudele üritustele lisaks avatakse pidulikult ka teaduskeskuse AHHAA tulevase hoone ehitusplats Emajõe ääres. Kõik huvilised on oodatud!

Teaduskeskuse juhataja Tiiu Silla sõnul on 26. mai kujunenud Tartus sümboolseks astronoomilise nurgakivi päevaks, sest 200 aastat tagasi pandi nurgakivi Tartu tähetornile ning 50 aastat tagasi märgiti maastikule maha tulevane Tartu Observatooriumi peahoone. "Sel aastal lisame selle päevale veel ühe tähtsa verstaposti – avame pidulikult teaduskeskuse AHHAA uue hoone ehitusplatsi. Loodetavasti saame kahe ja poole aasta pärast uude majja sisse kolida," oli Sild rõõmus.

Astronoomilise nurgakivi päeva tähistamine algab kell 14.30 Tõraveres observatooriumi juures, mil toimub Päikesekella avamine. Algusega kell 16 leiab tähetornis Toomel aset seminar, kus Juhan Maiste, Jaan Einasto ja Tõnu Viigi ettekannete kaudu saab pildi tähetorni ajaloost.

Kell 17-18 võivad kõik huvilised saada tähetorni juurest kaardi ja asuda planeedirajale: Tartu linnaruumi on kujundatud miniatuurne päikesesüsteem mõõtkavas üks meeter = miljon kilomeetrit. Nii leiab huviline Pirogovi platsilt Merkuuri ja Veenuse, Raeapteegi lähistelt Maa ja Raeplatsi keskelt Marsi. "Päike" asub tähetorni ees, kaugemate planeetide "orbiidid" ulatuvad Raadile. Rada võib läbida jalgsi, rattaga, autoga või mistahes muude vahenditega. Tragisid autota seiklejaid lennutab marsruudil Uraan-Neptun AHHAA buss. Teekonnal ootavad matkajaid üllatused.

Planeediorienteerumise fini¨ asub AHHAA-keskuse tulevase hoone asukohal Emajõe ääres, Tigutorni kõrval. Õhtu krooniks on AHHAA-keskuse ehitusplatsi lustlik avamine Aura taga asuval krundil orienteeruvalt kell 19. Sealsamas jagatakse välja auhinnad kõigile neile, kes planeedirajal läbinud kõik kaheksa planeedipunkti.

Lisainfo: Tiiu Sild, tel 737 5789, http://www.ahhaa.ee


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool sõlmis koostööleppe Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooliga

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooli rektor Yrjö Sotamaa kirjutasid sel nädalal Helsingis alla kahe ülikooli koostöölepingule, mis võimaldab alustada üliõpilas- ja teadlasvahetust ning edendada kahe ülikooli erialadevahelist koostööd õppe- ja teadustöö vallas. Helsingi Kunsti- ja Disainiülikooliga sõlmitud koostööleping, mis muu hulgas annab Tartu Ülikooli inimestele võimaluse kasutada kunsti ja disainiülikooli tipptasemel töökodasid ning arendada ühisprojekte partnerettevõtetega, laieneb hiljem Soome riikliku innovatsioonistrateegia raames loodavale nn innovatsiooniülikoolile. Uus ülikool, mille nime veel ametlikult välja kuulutatud pole, tekib Soome disaini-, tehnika- ja majandusvaldkonna tippülikoolide baasil. Peale kunsti- ja disainiülikooli osalevad projektis ka Helsingi Majandusülikool ja Helsingi Tehnoloogiaülikool.

Rektor Alar Karise sõnul avardab partnerlus loodava ülikooliga TÜ võimalusi teha erialadevahelist ja piiriülest koostööd mitmes valdkonnas. "Mul on hea meel, et Helsingi Kunsti- ja Disainiülikool kutsus meid oma partneriks uue ülikooli loomise algetapis. Meie jaoks on erakordselt tänuväärne võimalus osaleda sellises põnevas ja uuenduslikus projektis algusest peale, õppida uuendusliku ja kvaliteetse õppe- ja teadustöö keskkonna kujundamist ning selles aktiivselt kaasa lüüa," rõhutas rektor Karis.

Innovatsiooniülikooli näol on Soome ülikoolide ühinemisprotsessis tegu seni kõige radikaalsema, kaugelevaatava ning heldelt rahastatud algatusega, mille kandvaks ideeks on ühendada erialadevaheline õpe, rahvusvaheline koostöö ja eelarvamustevaba suhtumine uuenduslikesse teadusteemadesse. Uue ülikooli eesmärk on moodustada rahvusvaheline valdkondadevahelise koostöö tippkeskus, et luua uusi teadmisi ja oskusi ning rakendada neid uuenduslikult teaduses, ettevõtluses ja rahvusvahelistes koostööprojektides. Innovatsiooniülikool alustab üliõpilaste vastuvõttu 1. augustil 2009.

Innovatsiooniülikooli kohta loe lähemalt aadressil: www.innovaatioyliopisto.info

Lisainfo: TÜ välissuhete osakonna juhataja Virve-Anneli Vihman, tel 737 6191

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti ja Soome teadlased otsivad õnne valemit

Reedel, 23. mail algusega kell 12 leiab TÜ Raamatukogu konverentsisaalis aset Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Soome Instituudi ühiskonverents "Mis on õnn?" Vaatluse alla võetakse õnne määratlus ja õnneliku eluni jõudmise võimalused.
Õnne valemit püüavad leida teadlased Tartu, Tallinna, Tampere ja Jyväskylä ülikoolidest, kes on viinud läbi õnne-alaseid uuringuid, vaadelnud õnne ajalugu ning püüdnud vastata küsimusele: kas inimesel on võimalik saada senisest õnnelikumaks? Konverentsi tervitussõnad ütleb pr. Evelin Ilves.

Kavas:

12.00 - 12.15 Avamine - prof. Margit Sutrop, TÜ eetikakeskus ja Heidi Iivari, Soome Instituut
Tervitussõnavõtt - pr. Evelin Ilves
12.15 - 13.00 Prof. Tõnu Viik –filosoofia, Tallinna Ülikool "Simuleeritud õnn?"
13.00 - 13.45 Prof. Markku Ojanen –psühholoogia, Tampere Ülikool "Õnne paradoks"
13.45 - 14.00 Kohvipaus
14.00 - 14.45 Prof. Esa Mangeloja –majandus, Jyväskylä Ülikool "Õnnemajandus"
14.45 - 15.30 Dr. Anu Realo –psühholoogia, Tartu Ülikool "Õnne valem"
15.30 - 16.30 Kokkuvõte ja diskussioon - juhib Prof. Margit Sutrop, Tartu Ülikool Kohv ja suupisted

Konverents toimub eesti ja soome keeles (sünkroontõlge).
Osalemine on tasuta. Kõik huvilised on oodatud.

Täpsem teave: http://www.eetika.ee/381838

Palume eelnevalt registreeruda: triin.paaver [ät] ut.ee, 737 5427

Ürituse läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool ja Soome Instituut

Lisainfo: Soome Instituudi kultuurisekretär Heidi Iivari, tel 742 7319


TÜ/Rock tuli taas Eesti meistriks

Tartu Ülikool/Rock tuli korvpalli Eesti meistrivõistluste neljandas finaalmängus viimasel veerandajal välja ligi 20-punktisest kaotusseisust ja võitis uskumatu lõpuspurdiga BC Kalev/Cramot 64:59.
Finaalseeria parimaks mängijaks valiti TÜ/Rocki Brian Cusworth, kes kogus seeria viimases mängus 19 punkti ja 11 lauapalli. Teini arvele jäi 14 silma. Ed Scott sai ainsa kalevlasena kirja üle kümne punkti, kogudes 16 silma.

Kalevi algkoosseis: Gregor Arbet, Du¨an Jelic, Mateo Kedzo, Kristjan Kangur, Edward Scott.

Rocki algkoosseis: Brian Cusworth, Silver Leppik, Tanel Tein, Janar Talts, Giorgi Tsintsadze.

See oli TÜ/Rockile teine Eesti mesitritiitel järjest. Kokku on Rock tulnud Eesti meistriks neljal korral.

Eesti õpilased on loodusteadustes Euroopa parimad

12-17. maini osalesid kaks Tartu Ülikooli Teaduskooli võistkonda VI rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) Küprosel, Nicosias, kust toodi koju kuld- ja hõbemedal.
Võistkond koosseisus Taavi Pungas (Tallinna Reaalkool), Katrin Kalind (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Stanislav Zavjalov (Narva Humanitaargümnaasium) pälvis 19 riigi võistkondade seast kuldmedali ja kristalse rändkarika. Hõbemedaliga lõpetas olümpiaadi teine Eesti võistkond koosseisus Roland Matt (Hugo Treffneri Gümnaasium), Harri Parker (Nõo Reaalgümnaasium) ja Uku Laur Tali (Tartu Kommertsgümnaasium). Võistkondi saatsid juhendajad Karin Hellat, Timo Kikas ja Illar Leuhin TÜ Keemia Instituudist.

Tasemel teadmisi tuli võistlejatel näidata füüsikas, keemias, ökoloogias jm loodusainetes. Esimest korda EUSO ajaloos toimus ökoloogia laboritöö raames ka reaalne välitöö. Ökoloogiline teema oli ülesande sisuosas oskuslikult seotud laboritööga biokeemiast, kus tuli tegeleda kromatograafia ja muu põnevaga. Praktika teine päev oli veidi enam seotud füüsika ja keemiaga, kusjuures võistlejatel tuli endil konstrueerida päikeseelement ning mõõta selle tootlikkus.

Võistlejate ettevalmistamist koordineeris TÜ Teaduskool ning osalemise võistlusel rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo: Illar Leuhin 7375082

Tartu Ülikooli naisleiutajad pälvisid üleilmse tunnustuse

Tartu Ülikooli professor, piimhappebakteri ME-3 sisaldusega piimatoodetesarja üks väljatöötajatest Marika Mikelsaar ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia vanemteadur, ehtekunstnik Kärt Summatavet pälvisid Soulis toimunud ülemaailmsel naisleiutajate konkursil oma leiutiste eest vastavalt kuld- ja hõbemedali.

8.−9. mail toimus Soulis, Lõuna-Koreas rahvusvaheline leiutiste näitus-konkurss Korea International Women’s Invention Exposition 2008, kus kuldmedali pälvis TÜ professor Marika Mikelsaar koos töörühmaga Lactobacillus fermentum ME-3 bakteri sisaldusega piimatoodete sarja väljatöötamise eest. Hõbemedali vääriliseks tunnistati TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia erakorraline vanemteadur ehtekunstnik Kärt Summatavet metallehete valmistamise uudse meetodi eest. Auhinnasaajad valiti välja 27 riigi 300 leiutise hulgast.

Bakteri Lactobacillus Fermentum ME-3 kui antimikroobse ja antioksüdantse probiootikumi väljatöötajad on Tartu Ülikooli teadlased Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp. Bakter vähendab seedeinfektsioonide riski, aitab organismil omastada toidust vajalikke aineid ja tõsta vastupanuvõimet haigustele. Bakteril on ka oluline osa veresoonte lubjastumise ennetamisel. Leiutisele on patent saadud Eestisse, Venemaale ja USAsse. Hiljuti sai ME-3 bakterit sisaldavaid piimatooteid valmistav AS Tere loa tooteid müüa ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias.

Kärt Summataveti uuenduslik metallehete valmistamise meetod võimaldab kunstiteose arvuti abil ehetele üle kanda. Kunstniku sõnul saab sel moel arvuti juhitud tööriista või laseriga graveerida unikaalsete tunnustega seeriatoodangu prototüüpe, kus ka ülipeened jooned tõusevad reljeefsel pinnal esile. Leiutise tulemusel on ehteid võimalik graafiliselt kujundada ka tagaküljelt ning ülipeente joonistusjoonte vahele sulatada läbipaistvat emaili. "Senini sai enam-vähem sama tulemuse metalli pinnale joodetud traadiga, kuid traditsioonilised kullassepavõtted ei võimalda nii peent ja tundlikku tulemust saavutada, ehte pinnale jääb plekke ning jootmisjääke, mis rikuvad emaili ja vähendavad seeläbi ka ehte kvaliteeti," selgitas Summatavet väljatöötatud meetodi eeliseid.

Lisainfo: MTÜ-QUIN Estonia president Anne-Mari Rannamäe, tel 654 4155, 523 5364

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Näitus vene trükisõna ja kultuuri saatusest Eestis II ilmasõja ajal

Kuni augusti lõpuni saab Tartu Ülikooli Raamatukogus vaadata näitust "Vene trükisõna ja kultuur Eestis Teise maailmasõja ajal (1939−1945)". Näituse eesmärk on tutvustada poliitiliste sündmuste mõju Eesti venekeelsele pressile II ilmasõja keerises.
Näitusel saab vaadata perioodikat, raamatuid, kalendreid, õppekirjandust ja arhivaale TÜ Raamatukogu ja käsikogu fondidest ning Eesti Rahvusarhiivist.

Põhiliselt kajastavad eksponaadid vene kultuurielu Eestis nelja perioodi kestel, mis kõik on seotud võimuvahetustega: kõigepealt II ilmasõja algus 1939−1940, mis uurib Eesti Vabariigi kultuurikonteksti muutumist ning Eesti venelasi puudutava poliitika transformeerumist seoses Molotov-Ribbentropi paktiga. Edasi tutvustab näitus esimest Vene Nõukogude okupatsiooni ja vene kultuuri hävitamise algust Eestis; Saksa okupatsiooni aastatel 1941−1944 ning nõukogude võimu taastamist 1945. aastal, millega kaasnes Eesti venelaste kultuuri hävitamine.

Näituse on koostanud Galina Ponomarjova ja Tatjana Šor, kujundanud Ene Valper ja see jääb avatuks kuni 31. augustini 2008.

Näituse ettevalmistamist on toetanud Eesti Teadusfond ning Teadus- ja Haridusministeerium.

Lisainfo: Galina Ponomarjova, tel 738 8319

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ööraamatukogu pakub tudengitele kehakosutust, tervisekontrolli ja lastehoidu

Esmaspäevast, 19. maist on tudengitel kahe nädala jooksul taas võimalik õppida ülikooli raamatukogus südaööni ning jätta oma lapsed hoiule lastetuppa. Ööraamatukogu ja lastehoid Nimmik-Nummik saavad teoks koostöös TÜ Raamatukogu, üliõpilasesinduse ning naiskorporatsioonide liikmetega.
Kevadise sessi ajal on TÜ raamatukogu kahe nädala jooksul avatud esmaspäevast neljapäevani kolm tundi tavapärasest kauem, keskööni. Tudengite kasutuses on valdkonnasaalid, kojulaenutus ja kõik arvutitöökohad. Lisaks õppimist soodustavale keskkonnale pakub TÜ Üliõpilasesindus tudengitele ka vaimuvirgutust.

TÜÜE Ööraamatukogu projektijuhi Katrin Vassari sõnul on tänu headele toetajatele Playtechile ja A Le Coqile kogu aeg tasuta saadaval teed, kohvi ja küpsiseid ning Tarkuse vett, samuti töötab tervisenurk, kus arstitudengid mõõdavad soovijatel vererõhku ning rasvaprotsenti. "Pakume tudengitele tõsise õppetöö vahele ka pisut meelelahutust – saab vaadata multifilme, osaleda tordivõistlusel ning fotokonkursil. Viimasel päeval toimub raamatukogu ees suur grupikallistamine, millest on oodatud osa võtma nii tudengid kui raamatukogu töötajad," ütles Vassar.

Niikaua kui vanemad lugemissaalides õpivad ja raamatuid laenutavad, hoolitsevad lastetoas Nimmik-Nummik (raamatukogu II korrusel ruumis 186) nende järelkasvu eest raamatukogu töötajad ning korp! Filiae Patriae, korp! Indla ja korp! Amicitia liikmed. Lastehoiuteenus on tudengitele tasuta.

Kuni 22. maini saab esitada oma töid fotokonkursile "Sahinad öös". 29. mail kell 20 toimub raamatukogu fuajees suur tordivõistlus teemal "Virtuaalraamatukogu".

Täpsem info üliõpilasesinduse kodulehelt: www.tyye.ee

Lisainfo: TÜ Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto, tel 737 5774; Ööraamatukogu projektijuht Katrin Vassar, tel 5624 7147

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Õpetajakoolituse üliõpilastele loodi Peeter Põllu stipendium

TÜ haridusteaduskonna ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös taasasutati Peeter Põllu stipendium õpetajakoolituse üliõpilastele, mis leiab oma omaniku 5.septembril, mil peetakse haridusteaduskonnas Peeter Põllu 130.sünniaastapäeva auks pidulik mälestusaktus ja üliõpilaste teaduskonverents.
Stipendiumi suurus on 30 000 krooni. Seda saavad taotleda Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased alates kaheksandast õppesemestrist integreeritud õppekava puhul ja teisest semestrist magistri- ja doktoriõppes. Stipendiumi määramisel arvestatakse taotleja õppetulemusi, teadusliku uurimistöö tulemuslikkust ja osalemist pedagoogika alases arendustegevuses.

"Õpetaja rolli kaasaegses infoühiskonnas on väga raske üle hinnata. Selletõttu on äärmiselt tähelepanuväärne, et lisaks otsesemalt rahamaailmaga seotud valdkondadele on Eesti ühiskond jõudnud nii kaugele, et on tekkinud võimalus korraliku stipendiumi määramiseks silmapaistvale haridusvaldkonna üliõpilasele. See on ka üks väike samm õpetajakutse vajalikkuse ning tähtsuse tajumise teel Eestis," ütles TÜ haridusteaduskonna dekaani kt Hasso Kukemelk.

Peeter Põllu mälestusaktus ja üliõpilaste teaduskonverents toimub 5. septembril TÜ haridusteaduskonna aulas (Salme 1a). Aktusel saavad sõna Eesti tuntud haridustegelased, kes meenutavad Peeter Põllu tegusust tema paljudes rollides. Üliõpilaste teaduskonverentsil esinevad möödunud õppeaasta kõige väljapaistvamad bakalaureuse- ja magistritööde autorid. Sellega soovitakse rajada tugevamad juured tudengiteaduse traditsioonile ning panna alus igasügisesestele üliõpilaskonverentsidele haridusteaduskonnas.

"Peeter Põld nii koolijuhina, emakeelse ülikooli rajajana kui ka haridusministrina on kaheldamatult üks silmapaistvamaid kultuuri- ja haridustegelasi Eesti lähiajaloos. Tartu Ülikooli haridusteaduskonnal on suur au alustada uut traditsiooni Peeter Põllu nimeliste üliõpilaskonverentside ning ka vastava piduliku aktuse korraldamisega iga õppeaasta alguses. Me ootame üliõpilastelt Põllule iseloomuliku noorte inimeste idealismiga, värskete ideedega ning hästi läbitöötatud ja argumenteeritud seisukohtadega ettekandeid," lisas Hasso Kukemelk.

Info stipendiumi kohta: www.ut.ee/sihtasutus

Info Peeter Põllu mälestuskonverentsi ja üliõpilaste teaduskonverentsi kohta:
http://www.ht.ut.ee/386066

Lisainfo: Hasso Kukemelk, TÜ haridusteaduskonna dekaani kt, tel 51 05 058

Alo Lõoke
HT õpetajakoolituse projektijuht
52 53 801
alo.looke [ät] ut.ee

Muuseumiöö Tartu Ülikoolis

Laupäeval, 17. mail on Tartus muuseumiöö. Kõik ülikooli muuseumid on tasuta avatud ning lisaks näitustele toimuvad huvitavad üritused.
Ülikooli ajaloo muuseumis on 19:00-00:00 avatud toomkiriku tornid ja vanas anatoomikumis näitus "200 aastat vana anatoomikumi". Näitusel demonstreeritakse kell 20:00 katseid inimeses toimuvatest füsioloogilistest protsessidest, kus osalejad saavad teada mõndagi huvitavat iseendast.

Kunstimuuseumis saab 19:00-22:00 näha vanu dokumentaalfilme ülikooli peahoonest aastatel 1913-1975 ja vaadata vanausuliste ikooninäitust

Loodusmuuseumis on 19:00-00:00 võimalik tutvuda geoloogiamuuseumis eksponeeritud fossiilide, minaraalide ja kivimitega ning zooloogiamuuseumis saab lisaks topistele vaadata ka elusaid loomi.

Kõik huvilised on oodatud!

Lisainfo: TÜ kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel 737 5384

Kosmosemeditsiin on abiks taastusravis

17.-18. maini 2008 toimub Tartu Ülikoolis esmakordselt rahvusvaheline gravitatsioonifüsioloogia sümpoosion (Head-Out Water Immersion Symposion – HOWI 2008), kus spetsialistid üle maailma käsitlevad gravitatsiooni mõju inimese tervisele ning tutvustavad uusimaid, kosmosemeditsiinis kasutatavaid taastusravi tehnikaid.

Gravitatsioonifüsioloogia sümpoosioni ühe korraldaja, TÜ arstiteaduskonna füsioloogia instituudi dotsendi Jana Kivastiku sõnul on maapealsel ja kosmosemeditsiinil palju ühist. Vees olekut kasutatakse tihti kaaluta oleku mõju selgitamiseks, samuti leiab vees viibimine üha enam kasutust ka inimese tugi- ja liikumiselundkonna taastusravis.

"Gravitatsioon mõjub nii inimese närvisüsteemile kui lihastele ja vees viibimine, mis on ju üsnagi lähedane kaaluta olekule, aitab arstidel gravitatsiooni mõju tervisele hõlpsamini uurida. Kaaluta olekut ehk siis vees viibimist kasutatakse järjest rohkem ka taastusravis. Näiteks liigeste operatsiooni järgselt on vees tunduvalt kergem liigutusi teha, koormus kehale pole nii suur. Sama kehtib ka ülekaaluliste inimeste ravi puhul," selgitas Kivastik.

Esimene gravitatsioonifüsioloogia sümpoosion toimus juba 1989. aastal Inglismaal, peale seda on mõneaastaste vahedega peetud samalaadseid üritusi erinevates Euroopa riikides. Sel aastal kogunevad oma ala tippspetsialistid kogu maailmast esmakordselt Tartu Ülikoolis.

Ava-plenaaristungile Tartu Ülikooli aulas 17. mail algusega kell 9 on oodatud kõik, keda teema huvitab. Avaistungil saavad sõna Tadaaki Mano Gifu Ülikoolist Jaapanist, kes käsitleb vananemist autonoomse närvisüsteemi seisukohalt, Manchester Metropolitani Ülikooli professor Marco Narici, kes räägib lihaskonna vananemisest ja kuidas sellega kaasnevaid probleeme vältida ja Kaisa Mannerkorpi Göteborgi Ülikoolist Rootsist, kes tutvustab vees toimuva liikumisravi olemust. Professor Alamelu Sundaresan Lõuna-Texase Ülikoolist (USA), kes muuhulgas töötab ka NASA kosmosekeskuses, selgitab raskustungi kui keskkonnafaktori mõju inimese immuunsüsteemile. Sümpoosion jätkub pühapäeval Biomeedikumis.

Täpsem info: http://www.howi-symposium.net

Lisainfo: TÜ füsioloogia instituudi dotsent Jana Kivastik, tel 737 4337

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis toimuval seminaril arutletakse eesti ja soome keele osatähtsuse üle mitmekeelses Euroopas

13.-14. maini toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis seminar "Soome ja Eesti mitmekeelses Euroopas – võimalused ja väljakutsed", kus vaetakse, millised on väikekeelte püsimajäämise võimalused paljukeelses ja –kultuurilises Euroopas.

Seminar on osa Turu Ülikooli täienduskeskuse projektist "Sunrise", mille eesmärk on pöörata tähelepanu Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele, et kindlustada väikeste keelte osatähtsus ka tulevikus. Seminari avavad haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning TÜ rektor Alar Karis.

Seminari raames peab traditsioonilise Granö loengu Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraadi peadirektor Karl-Johan Lönnroth, kes kõneleb teemal "Mitmekeelsus Euroopas – kallis utoopia või elujõuline praktika?" Seminari teisel päeval leiavad aset töötoad, kus tegeldakse lähemalt keeletehnoloogia, tõlkimise väljakutsete ning keele ja kodaniku rollidega Euroopa Liidu kontekstis. Raamatukogus saab vaadata ka Aivar Aalto näitust "Õunapuu õied."

Sama projekti esimene seminar "Monikielinen Eurooppa: mahdollisuuksia ja haasteita" toimus 2007. aasta sügisel Turus. Projekti rahastab Euroopa Liidu programm "Kodanike Euroopa". Seminar toimub Tartu Ülikooli, Turu Ülikooli, Tartu Rahvaülikooli ning Soome Instituudi koostöös.

Lisainfo: Soome Instituudi kultuurisekretär Heidi Iivari, tel 742 7319

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Raivo Vare asutas TÜ Sihtasutuse juurde omanimelise stipendiumi

Transiidiekspert ning TÜ õigusteaduskonna vilistlane Raivo Vare ja TÜ Sihtasutuse usalduskogu esimees Aare Tark allkirjastasid Raivo Vare nimelise stipendiumifondi statuudi, mille eesmärk on toetada Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kraadiõppurite riigi- ja haldusõigusalast teadustööd.
Raivo Vare sõnul küpses omanimelise stipendiumifondi loomise mõte seoses 50. sünnipäeva lähenemisega. "Samuti tundsin vajadust anda omapoolne panus riigi- ja haldusõiguse valdkonna spetsialistide ettevalmistamisse," ütles Vare.

TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar peab fondi loomist heaks näiteks ärimaailmas edukate inimeste missioonitundest ja murest võimekate spetsialistide järelkasvu kindlustamise pärast. "See tendents õnneks järjest süveneb. Eriti teeb rõõmu see, et siiani pole ükski firma pannud oma stipendiumistatuuti sisse nõuet, et stipendiaat peaks tingimata nende firmasse tööle tulema, asju nähakse ikka laiemalt," ütles Kotsar.

Raivo Vare on sündinud 11. mail 1958. aastal Tallinnas, lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1980. aastal magna cum laude. Raivo Vare on olnud mitmete üleminekuaja seaduste, aga ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse, Valitsuse seaduse ja mitmete teiste seaduste loojate hulgas, ta on olnud ka kaks korda Eesti Vabariigi minister. Vare on juhtinud Tallinna Panka, AS Pakterminali ja olnud Eesti Raudtee arendusjuht, praegu on ta tunnustatud transiidiekspert ja lektor. Raivo Vare on alates 2000. aastast Tartu Ülikooli Sihtasutuse usalduskogu liige.

Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel 521 6820; Raivo Vare, tel 503 0900

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis arutletakse loodusainete õpetamise jätkusuutlikkuse üle

9. -10. maini 2008 toimub Tartu Ülikoolis kahepäevane Euroopa Liidu poolt finantseeritud projekti "Loodusteadusliku ja tehnoloogiaalase hariduse jätkusuutlikkuse tagamine kõigil õppetasanditel" (LoTe) lõpukonverents. Tegemist on kolme kõrgkooli ühisprojektiga, mille põhieesmärk oli vähendada lõhet loodusteadusliku hariduse kaasaegse paradigma ja loodusteaduste õpetamise vahel koolis.
Konverentsi avab projektijuht professor Miia Rannikmäe ning sõna saavad ka projekti partnerite esindajad – professor Priit Reiska Tallinna Ülikoolist ja Reet Neudorf Tallinna Tehnikaülikoolist.

Konverents on rahvusvahelise ulatusega. Dr. Karen Carroll Kalifornia Ülikoolist (USA) peab ettekande Kalifornia Ülikooli ja üldhariduskoolide omavahelisest koostööst ning Kalifornia loodusainete õpetajate assotsiatsiooni tegevusest. Arutatakse ka koostöövõimalusi Eesti loodusainete õpetajate liitudega.

TÜ külalisprofessor Jack Holbrook räägib teemal: "Public understanding of science and responsible citizenship". Konverents kulmineerub paneeldiskussiooniga teemal "Loodusteaduslik haridus kui Eesti jätkusuutlikkuse tagaja". Õhtu lõpeb vastuvõtuga VISA hallis, kus saab vaadata Teaduskeskuse AHHAA sporditeemalist näitust "AHHAA, OOOOO!"

Laupäeval, 10. mail toimub projekti raames soetatud innovatiivsete katsevahendite tutvustus TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse õppeklassis (Vanemuise 46-108).

Konverentsil osalevad avalik-õiguslike ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, ICASE esindaja, õpetajate aineliitude esindajad, SA Teaduskeskuse AHHAA esindaja, õpetajad, õppejõud ja üliõpilased.

Lisainfo: TÜ loodusteadusliku hariduse professor Miia Rannikmäe, tel. 737 5083

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Elmar Salumaa 100

9.−10. maini 2008 tähistatakse nii Tartus kui Tallinnas Elmar Salumaa, ühe 20. sajandi mõjukaima Eesti teoloogi, 100. sünniaastapäeva teaduskonverentsiga, kus tänased teoloogid ja suurmehe õpilased meenutavad tema viljakat teadustööd ja õppetegevust.
Konverents algab reedel, 9. mail kell 14 TÜ nõukogu saalis, kus ettekannetega esinevad teiste hulgas TÜ emeriitprofessor Kalle Kasemaa ja professor Anne Kull. Konverentsipäeva lõpetab paneeldiskussioon, kus asjatundjad arutlevad Elmar Salumaa pärandi üle Eesti teoloogias.

TÜ usuteaduskonna dekaani professor Riho Altnurme sõnul mäletatakse Elmar Salumaad eelkõige kui kaasaegse teoloogia Eestisse vahendajat ja meisterlikku pedagoogi. "Ta oli ka aktiivne osaleja Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastamisel. Elmar Salumaa teeneid pidas Tartu Ülikool 1994. aastal meeles audoktori tiitliga," ütles Altnurme.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetanud Elmar Silvester Salumaa (1908−1996) töötas 1937. aastast kuni usuteaduskonna sulgemiseni 1940. aastal Tartu Ülikoolis süstemaatilise teoloogia õppejõuna, olles samal ajal ka Treffneri gümnaasiumis usuõpetuse õpetaja. Pärast vangis ja asumisel viibimist 1945−1955 töötas ta EELK Usuteaduse Instituudis süstemaatilise teoloogia professorina aastatel 1956−1995.

Keeruline elusaatus võimaldas teoloogil end avaldada vaid käsikirjades, millest üks omapärasemaid on ühemeheajakiri "Teoloogiline kogumik" (1967−1990, 58 köidet, a 200 lk), kuhu ta koondas peamiselt oma tõlked. Mitmed Elmar Salumaa teadustööd on Eesti taasiseseisvumise järel ka trükis ilmunud, laiemalt on tuntud tema "Filosoofia ajalugu".

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli usuteaduskond ja EELK Usuteaduse Instituut.

Konverents jätkub 10. mail Tallinnas, EELK Usuteaduse Instituudis (Pühavaimu 6). Kõik huvilised on oodatud.

Täpsem info: http://www.us.ut.ee/382879

Lisainfo: TÜ usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme, 737 5962, 5344 1310

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli külastab kõrgetasemeline Rootsi teadlaste delegatsioon

Täna, 7. mail 2008 on Tartu Ülikoolis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis külas kõrgetasemeline Rootsi teadlaste delegatsioon, laiendamaks koostööd Eesti teadlastega ning tutvustamaks Rootsi uut suurt teadusinfrastruktuuri projekti MAX-IV, mis käsitleb sünkrotronkiirguse kasutamist erinevates teadusvaldkondades.
Visiidi käigus arutatakse kuidas tulevikus veelgi süvendada ja laiendada juba hästitoimivat Eesti-Rootsi teaduskoostööd sünkrotronkiirguse vallas. TÜ Füüsika Instituudis tutvustavad Rootsi teadlased oma riigi teadusinfrastruktuuri strateegilist arengukava, rahvusvahelisel hindamisel heakskiidu saanud MAX-IV projekti ja loodava keskuse läbi avanevaid uusi suuri võimalusi nanoteadustes, materjalide uuringutes ja bioloogias.

TÜ Füüsika Instituudi teadusdirektori Marco Kirmi sõnul kuulub sünkrotronkiirus vaieldamatult maailma hetke tipptehnoloogiate hulka, mille kasutamine on viimastel aastatel plahvatuslikult suurenenud just bioloogias ning materjaliteaduses aga ka tööstuses, näiteks ravimifirmade poolt. "Suur osa viimaste aastate Nobeli preemiatest füüsikas, keemias ja bioloogias saadud tööde eest, mis vähemalt osaliselt on valminud sünkrotronkiirguse teemal. Samuti on mainekates teadusajakirjades nagu Nature ja Science ilmunud artiklitest märkimisväärne osa just sünkrotronkiirgusest," ütles Kirm.

Juba 1989. aastast alates viivad Eesti füüsikud ja TÜ Füüsika Instituudi materjaliteadlased oma uuringuid läbi Rootsis Lundi Ülikooli juurde kuuluvas Rootsi rahvuslikus sünkrotronkiirguse keskuses MAX-LABis. Marco Kirmi sõnul on samas muudel erialadel eestlaste esindatus olnud siiani suhteliselt tagasihoidlik ning laiem osalemine uues MAX-IV projektis edendaks märgatavalt ka Eesti teaduse potentsiaali maailmaareenil.

Lisainfo: TÜ Füüsika Instituudi teadusdirektor Marco Kirm, tel 737 4603, 5342 7170

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis toimub Baltimaade liikumis- ja sporditeaduste konverents

Neljapäeval, 8. mail algab Raadimõisa hotellis kolm päeva kestev Baltimaade esimene liikumis- ja sporditeaduste konverents, mis toob kokku rohkem kui 100 teadlast eelkõige Baltimaadest, kuid ka Itaaliast, Soomest, Austriast, Venemaalt, Poolast ja Ukrainast.
Konverentsi esimesel päeval esinevad doktorandid ja noorteadlased. Konverentsi organiseerimiskomitee juhataja, kehakultuuriteaduskonna teadusprodekaani professor Toivo Jürimäe sõnul on see esimene kord pärast taasiseseisvumist, kui kogunevad liikumis- ja sporditeaduste eri valdkondi uurivad Baltimaade teadlased. Konverentsi eesmärk on rahvusvahelise koostöö igakülgne arendamine Balti regioonis.
Kutsutud lektoritena esinevad Euroopa Sporditeaduse Ühingu endine president, professor Erich Müller Salzburgi Ülikoolist; Soome Sporditeadlaste Seltsi peasekretär, professor Kari Keskinen Jyväskylä Ülikoolist ning professor David Bishop Verona Ülikoolist.

Täpsem info: www.kk.ut.ee
Lisainfo: spordipedagoogika professor Toivo Jürimäe, tel 737 5372, 514 2981, toivo.jurimae [ät] ut.ee


Kady Sõstar
TÜ avalikkussuhete spetsialist
tel 737 5685; 511 9188
kady.sostar [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Dr Helluse piimatooted jõuavad välismaale

Tartu Ülikooli ja AS Tere poolt allkirjastati litsentsilepingu muudatus, millega Tartu Ülikool andis AS-le Tere õiguse kasutada bakterit Lactobacillus fermentum ME-3 piimatoodete valmistamiseks ja bakterit sisaldavate piimatoodete müümiseks Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias.

Tegemist on bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 kasutusloa (litsentsi) olulise territoriaalse laiendamisega, kuna seni oli AS-l Tere õigus toota ja müüa bakterit Lactobacillus fermentum ME-3 sisaldavaid piimatooteid ainult Eestis.

AS Tere poolt toodetavad Dr Helluse kaubamärgiga jogurt, kohupiimakreem ja kefiir sisaldavad ülikoolist pärit tervislikku bakterit Lactobacillus fermentum ME-3. Tegemist on Tartu Ülikooli leiutisega "Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum", mille autoriteks on Tartu Ülikooli teadlased Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk ja Epp Songisepp.

Tartu Ülikooli teadlaste poolt Eesti väikelapselt esmakordselt isoleeritud bakterit kasutatakse jogurtites ja kefiirides Tartu Ülikooli litsentsi alusel juba 2003. aastast.

Sama bakteritüve sisaldavad funktsionaalseid piimatooteid võib leida ka Soome poelettidelt – Soomes on Tartu Ülikoolilt saanud litsentsikaks ettevõtet. Soome ettevõte Osuskuunta Maitokolmio oli esimene tootja välisriigis, mille toode "Namis" sisaldab bakterit Lactobacillus fermentum ME-3.

Bakter Lactobacillus fermentum ME-3 on ainulaadne sellepoolest, et temas on kombineeritud kaks poolt – ta on antimikroobne ja samal ajal ka antioksüdatne. Seega on tal otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele ja kasulik kaudne mõju inimorganismile. Põhjalike teadusuuringutega on tõestatud, et bakter Lactobacillus fermentum ME-3 vähendab seedeinfektsioonide riski, aitab organismil omastada toidust vajalikke aineid ja tõsta vastupanuvõimet haigustele. Bakteril on ka oluline osa veresoonte lubjastumise ennetamisel.

Uurimistöö bakteri Lactobacillus fermentum ME-3 uute omaduste väljaselgitamiseks kestab. Hiljuti leidsid leiutise autorid bakteril uue olulise omaduse võimendada antibiootikumi toimet.

Lactobacillus fermentum ME-3 omadusi on uurinud ja neid positiivselt hinnanud mitmete välismaiste teadusasutuste teadlased ja huvi bakteri vastu on järjest suurenenud. Tartu Ülikool teeb ME-3 alast koostööd mitmete teadusasutustega, huvi bakteri kasutamiseks on tundnud ka välismaised piimatoodete tootjad.

Leiutisele "Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum" on välja antud Eesti, Venemaa ja USA patendid, Euroopa Patendiametis on patenditaotlus menetluses.

Lisainfo: TÜ intellektuaalse omandi valdkonna jurist Reet Adamsoo, tel 737 6202, 504 0719.

Kady Sõstar
TÜ avalikkussuhete spetsialist
tel 737 5685; 511 9188
kady.sostar [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži avatud uste nädal 5.–11. mai 2008

Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž kuulutab seoses 10. aastapäevaga välja avatud uste nädala, mille raames on huvilistel võimalik külastada kõiki kolledži loenguid ja seminare, osaleda kahel filmiõhtul ning saada infot Euroopa kolledži magistriprogrammide ja täienduskursuste kohta.

Nädala esimene pool keskendub Euroopa Liidu alasele ingliskeelsele täiendusõppeprogrammile "Prometheus" ning ingliskeelsele magistriõppele, pakkudes loenguid nii etniliste konfliktide, poliitilise kommunikatsiooni kui ka Venemaa välispoliitika teemadel.

Nädala teine pool keskendub eestikeelsele Euroopa õpingute magistriprogrammile ja täienduskursustele, tipnedes reedel, 9. mail loenguga Venemaa ja Euroopa Liidu suhetest
(kell 11.00–14.15), laupäeval, 10. mail loengutega Prantsusmaa huvidest Euroopa Liidus
(kell 9.15–12.30) ning Eesti edust ja viimase aja arengutest Brüsseli otsustuskoridorides
(kell 13.30).

Lektoriteks on Tartu Ülikooli ning välisriikide õppejõud. Avatud uste nädala täpne loenguplaan on kättesaadav Internetis aadressil http://www.ec.ut.ee/avatuduksed.
Kõik loengud toimuvad Euroopa kolledžis, Lossi 3–306. Enamik loenguid on inglise keeles.

Loengute vahel on võimalik vestelda õppejõududega ning igal pärastlõunal (kell 12.00–17.00) küsida õppekorralduse spetsialistidelt kõike nii õppimisvõimaluste kui ka muu Euroopa kolledžiga seonduva kohta.

Loengutesse tulekuks on soovitatav eelregistreerimine aadressil liina.seinberg [ät] ut.ee,
tel 737 6212.

Olete oodatud!

Lisainfo: Ulrika Hurt, Euroopa õpingute magistriprogrammi projektijuht, tel 737 638,
521 4215, ulrika.hurt [ät] ut.ee; Liina Seinberg, õppekorralduse spetsialist, tel 737 6212,
liina.seinberg [ät] ut.ee.
Avatud uste nädala info: www.ec.ut.ee/avatuduksed
Euroopa kolledži veeb: www.ec.ut.ee
Info magistriprogrammi kohta: www.ec.ut.ee/magister

Tartu Ülikoolis toimub rahvusvaheline elektrokeemia konverents

Kolmapäeval, 30. aprillil saab Tartu Ülikoolis alguse ligi nädala kestev rahvusvaheline V Balti elektrokeemia konverents (BEC-5), mis toob ülikooli kokku tuntud teadlasi 20 eri riigist.
Konverentsi organiseerimiskomitee juhataja, TÜ keemia instituudi direktori professor Enn Lusti sõnul on kokkusaamise peamine teema fundamentaal- ja rakenduselektrokeemia, aga ka modernsed elektrokeemilised vooluallikad. "Konverentsi eesmärk on elektrokeemiaalase rahvusvahelise koostöö arendamine ning fundamentaal- ja rakenduselektrokeemia ühendamine materjaliteaduse ja füüsikaga," ütles Lust.

Konverents toob lisaks Eesti teadlastele Tartu Ülikooli kokku üle 70 väliskülalise 20 riigist, sealhulgas USAst, Inglismaalt, Skandinaaviast, Balti riikidest aga ka Portugalist, Saksamaalt, Rumeeniast ja Venemaalt. Professor Enn Lusti sõnul osaleb konverentsil mitmeid maailma juhtivaid elektrokeemikuid, sealhulgas ka neli rahvusvahelise levikuga erialaajakirja peatoimetajat.

Olulisemad esinejad on Alexei Kornyshev Imperial College’st Inglismaalt, Daniel Scherson Ernest B. Yeager’i Elektrokeemiateaduste Keskusest, (USA), Andrzej Wieckowski Illinoisi Ülikoolist (USA), Jens Ulstrup Taani Tehnoloogiaülikoolist ning Yury Gogotsi Drexeli Ülikoolist (USA), kes on ühtlasi maineka teadusjakirja Nature kaasautor.

Konverentsi aitab lisaks Tartu Ülikoolile korraldada ka Rahvusvaheline Elektrokeemia Ühing ning Tartu linn. Konverents leiab aset TÜ Raamatukogu konverentsisaalis ning kestab 3. maini. Kõik huvilised on oodatud kuulama.

Täpsem info konverentsi kodulehelt: http://www.balticconference.ut.ee

Lisainfo: professor Enn Lust, tel 737 5165, 511 2030, %20enn.lust [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ ajaloo muuseumis tähistatakse Eesti Teaduste Akadeemia 70. aastapäeva

Esmaspäeval, 28. aprillil 2008 kell 16 toimub TÜ ajaloo muuseumi valges saalis teaduspäev "70 aastat Eesti Teaduste Akadeemia avamisest Tartus", kus lühiettekannetes meenutatakse TA rajamist ja 12 esimest akadeemikut. Samuti saab näha väljapanekut akadeemikute töödest muuseumi fondides.
Eesti Teaduste Akadeemia saamisloost räägib TÜ ajaloo muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Ettekannetega esinevad veel professor Peeter Järvelaid, professor Ott Kurs, professor Tiit Rosenberg, emeriitprofessor Akivo Lenzner, Ergo-Hart Västrik, professor Toomas Asser, Ken Kalling jpt.

Eesti Teaduste Akadeemia avati pidulikult 22. oktoobril 1938 Tallinnas, Eesti Tööstus-Kaubanduskoja saalis. Akadeemia ise oli aga selleks ajaks juba tööle rakendatud – sellekohase seaduse kirjutas riigihoidja Konstantin Päts alla Õpetatud Eesti Seltsi 100. aastapäeval 28. jaanuaril. Esimesed 12 akadeemikut nimetati 13. aprillil ja täiskogu tuli esimest korda kokku Tartu Ülikooli nõukogu saalis 20. aprillil.


Lisainfo: Lea Leppik, tel 737 5672, 526 1236

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ haridusteaduskonna konverentsil vaetakse alushariduse olevikku ja tulevikku

Kolmel päeval, 24.-26. aprillil toimuvad Tartus ja Tallinnas mitmed rahvusvahelised üritused, kus arutletakse alushariduse tänaste ja homsete suundumuste üle. Üritustel osalevad lasteaiaõpetajad, mitmete riikide õppejõud ja teadlased, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.
Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti "Koolieelse lasteasutuste õpetajate taseme- ja täiendkoolituse kaasajastamine" lõppkonverentsiga. Projekti käigus viidi kolme aasta jooksul läbi rida teadusuuringuid Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Jyväskylä ülikooli teadlaste poolt, mille tulemustele tuginedes on kavandatud mitmed laiemapõhjalised arutelud.

Uuringute käigus hinnati õpetajate ja lastevanemate ootusi koolieelsetele lasteasutustele ning nende rahulolu olemasoleva õppe süsteemi ja sisuga ja võrreldi Eesti tulemusi Soome tulemustega. Paralleelselt uuriti koolieelsete lasteasutuste õpetajate hinnangut oma tasemeõppe teadmistele ja oskustele ning täiendkoolituse vajadusi, mida võrreldi samuti Soome vastavate näitajatega.

Samuti teostati TÜ ja TLÜ praeguste taseme- ja täiendõppe õppekavade-programmide analüüs, mida võrreldi teiste riikide analoogsete õppekavadega ning hinnati nende vastavust kaasaja nõuetele. Hinnati samuti õpetatava sisu ja vormide vastavust õpetajate ja lastevanemate ootustele.

Neljapäeval, 24. aprillil 2008 toimub Tartus, TÜ haridusteaduskonnas seminar "Teaduselt praktikasse", kus tutvustatakse Eestis ja mujal alushariduses läbiviidud uurimusi ning seostatakse see praktiliste väljunditega. Samuti arutletakse lasteaias toimuvate protsesside seisu ning tuleviku üle. Samas toimub kolm töötuba-seminari, kus ühes räägitakse lahti laste sotsiaalsed oskused ja nende arendamine, teises laste hindamine ja vaatlus ning kolmandas õpikeskkonna disain lasteaias.

Reedel, 25. aprillil 2008 toimub Tartus, Atlantise konverentsikeskuses rahvusvaheline teaduskonverents, kus põhiteemadeks on laste areng ning selle toetamine koolieelses eas ning üleminekul lasteaiast kooli. Tutvustatakse kultuuridevaheliste võrdlevate uuringute tulemusi. Ettekannetega esinevad Jyväskylä Ülikooli Õppimise ja Motivatsiooniuuringute Tippkeskuse CoE juht professor Jari-Erik Nurmi ja sama ülikooli professorid Helena Rasku-Puttonen, ja Anna-Maija Poikkeus. Suurbritanniat esindab Londoni ülikooli Goldsmiths´i kolledži kooli- ja pereuuringute keskuse juht professor Peter Smith. Eesti poolt võtavad sõna professorid Eve Kikas ja Aaro Toomela ning nende doktorandid.

Projekti juhi ja konverentsi peakorraldaja professor Eve Kikase sõnul on kavandatavate arutelude eesmärk tutvustada laiemale üldsusele alushariduses toimuvaid protsesse Eestis ning võrrelda neid teiste kultuuridega. "Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele, kas alushariduse alast õpetajaharidust pakkuvad kõrgkoolid ikka suudavad vajalike oskustega spetsialiste koolitada ning millele tuleks vastava hariduse andmisel eriti rõhku panna," ütles Kikas.
Konverentsi töökeel on eesti ja inglise keel (sünkroontõlkega eesti keelde).

Laupäeval, 26. aprillil 2008 toimub Tallinna Ülikoolis projekti "Koolieelse lasteasutuse õpetajate taseme ja täiendkoolituse kaasajastamine" raames rahvusvaheline konverents teemal "Alusharidus rahvusvahelises kontekstis" , mis on ühtlasi pühendatud Tallinna Ülikooli koolieelse lasteasutuse õpetajate koolituse 40. aastapäevale. Sõna võtavad proua Eesti vabariigi president E.Ilves, EV haridus- ja teadusminister T.Lukas, TLÜ rektor R. Raud ning rida väliskülalisi Suurbritanniast, USA-st, Islandilt, Norrast, Austraaliast, Rootsist, Lätist ja Soomest.

Prof. E. Kikase sõnul anti kogu projekti tegevustega tõhus panus alushariduse valdkonna arenguks Eestis nii lasteaedades kui ka õpetajakoolituse muudatusteks kõrgkoolides ning tihendati oluliselt uurimiskontakte teiste riikide teadlastega. Samuti paranes oluliselt eesti- ja võõrkeelse kirjanduse varamu alushariduse valdkonnas.


Lisainfo: TÜ & TLÜ professor ja projekti juht Eve Kikas,
Tel. 737 6457 või +372 55 538 728
E-mail: Eve.Kikas [ät] ut.ee

Koostas: Toomas Kink
Tel. 737 6451 või 50 64 297
E-mail: Toomas.Kink [ät] ut.ee

TÜ teaduskooli õpilased olid edukad Balti olümpiaadidel

Tartu Ülikooli teaduskooli kasvandikud naasid äsja Balti keemiaolümpiaadilt Vilniuses, kus üldvõitjaks pärjati Andres Laan ning esimese kaheksa hulka mahtus veel kolm meie õpilast. Balti informaatikaolümpiaadilt Poolast, Gdyniast toodi aga ära üks hõbe- ja kaks pronksmedalit.

XVI Balti keemiaolümpiaadist võtsid osa õpilased Eestist, Lätist ja Leedust. Eestit esindasid Taavi Pungas, Svetlana T¨upova, Jörgen Metsik, Andres Laan, Gleb Široki ning Kadi Liis Saar. Mentoritena olid kaasas TÜ keemia instituudi dotsent Uno Mäeorg ja teadur Jaak Nerut. Õpilased pidid läbima nii teooria- kui praktikavooru, millest üldvõitjana väljus Andres Laan Tallinna Reaalkoolist. Neli paremat tulemust saavutanud õpilast esindavad Eestit ka rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil juulikuus Budapestis.

Lisainfot saab olümpiaadi kodulehelt: http://bcho.olunet.org

Poolas, Gdynias aset leidnud XIV Balti informatikaolümpiaadil osalesid Balti mere äärsete riikide esindajad Taanist, Rootsist, Norrast, Soomest, Poolast, Saksamaalt ning Balti riikidest. Lisaks oli esindatud ka Šveits. Eesti võistkonda kuulusid Jüri Aedla (Nõo Reaalgümnaasium), Johannes Heinsoo (Tartu Kivilinna Gümnaasium), Ardi Loot, Martin Valgur ja Taavi Repän (Hugo Treffneri Gümnaasium) ning Tanel Teinemaa (Tallinna Reaalkool). Juhendajad olid Konstantin Tretjakov ja Inga Petuhhov. Kahe ülesannete lahendamise vooru järel tunnistati hõbemedali vääriliseks Ardi Loot ning pronksmedalid teenisid välja Jüri Adla ja Tanel Teinemaa.

Rohkem infot olümpiaadi kodulehelt: http://b08.oi.edu.pl

Lisainfo: TÜ teaduskooli projektijuht Ene Örd, tel 737 5580

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ infotehnoloogid arutlevad konverentsil IT-alase kõrghariduse väljavaadete üle

Neljapäeval, 24. aprillil 2008 toimub Tallinnas, Olümpia hotellis avalik foorum "IT-haridus Eestis: väljakutsed ja võimalused", kus nii ülikoolide, IT-sektori kui ka valitsuse esindajad arutlevad infotehnoloogilise kõrghariduse seisu ning tuleviku üle.
Foorumi peakorraldaja, TÜ tarkvaratehnika professori Marlon Dumase sõnul on arutelu eesmärk analüüsida kõrgharitud infotehnoloogia spetsialistide puuduse põhjusi Eestis ning kuidas firmad ning õppeasutused saaksid selle probleemi lahendamisele koostööd tehes kaasa aidata. "Muuhulgas otsitakse vastuseid küsimustele, kas IT-alast kõrgharidust pakkuvad kõrgkoolid ikka suudavad vajalike oskustega spetsialiste koolitada ning millele tuleks vastava hariduse andmisel eriti rõhku panna," ütles Dumas.

Arutelus osalevad veel professor Eero Vainikko ning professor Jaak Vilo Tartu Ülikoolist, Sten Tamkivi (Skype) ja Jüri Kaljundi (Nagi). Ettekandega esineb ka Aivo Adamson Hansapangast, kes räägib Hansapanga toetatavast tarkvaratehnoloogia professuurist Tartu Ülikoolis.

Foorumi töökeel on inglise keel ja see toimub Tallinnas, hotellis Olümpia 24. aprillil algusega kell 16. Arutelu lõpetab pidulik õhtusöök.

Lisainfo: TÜ arvutiteaduse instituudi projektijuht Kairit Ahman, tel 737 5425

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikool peab uue keemiahoone sarikapidu

Reedel, 25. aprillil 2008 algusega kell 15 tähistab Tartu Ülikool pidulikult arendatava Maarjamõisa teadus- ja tehnoloogialinnaku uusima õppe- ja teadushoone sarikate alla saamist ning kostitab ehitajaid, et tagada rahvapärimuse kohaselt majale hea õnn.

Sarikapeol saavad sõna TÜ rektor Alar Karis, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk, Tartu linnapea Urmas Kruuse ning ka ehitajad. Meelelahutuse eest hoolitseb puhkpilliorkester Popsid.

TÜ planeerimistalituse juhataja asetäitja Heiki Tamme sõnul viiakse ehitustöö arhitektide, projekteerijate, ehitajate ning tellija ühiste jõupingutuste tulemusena lõpule 2009. aasta veebruariks. "Ehitaja on kinnitanud, et uus hoone valmib 2. veebruariks," ütles Tamm.

Uue õppe- ja teadushoone ehitab AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. Ehitusmaksumus on ligi 419 miljonit krooni. Kogu hoone maksumus kujuneb kindlasti suuremaks, kuna lisaks tuleb hoone sisustada nüüdisaegsete laborisüsteemide ja mööbliga. Ehitusprojekti arhitektuurse osa projekteerija on OÜ U-Disain, arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahru¨ev. Projekteerimise peatöövõtja on RTG Projektbüroo OÜ.

Uues hoones hakkavad õppe- ja teadustööga tegelema tulevase loodus- ja tehnoloogiateaduskonna instituudid ning ka kehakultuuriteaduskond ja sotsiaalteaduskond. Hoonesse on projekteeritud teadus- ja praktikumilaborid, auditooriumid, seminariruumid, raamatukogu, töökabinetid ning administratsiooniruumid.

Hoone arhitektuur on lihtne ja lakooniline. Hoone koosneb kahest tahukakujulisest kuuekordsest korpusest ja fuajee- ning auditooriumiplokist, mis on omavahel ühendatud ühekorruselise klaasist mahuga. Hoone tahukate eri külgedel vahelduvad suured ühevärvilised seina- ja klaaspinnad.

Lisainfo: Heiki Tamm, tel 737 4859

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis toimub rahvusvaheline konverents linnustest Läänemere idakaldal 11.−13.sajandil

24.−27. aprillini 2008 toimub Tartu Ülikoolis seoses arheoloog Evald Tõnissoni 80. sünniaastapäevaga rahvusvaheline konverents "Linnused ja võimukeskused Läänemere idakaldal 11.−13. sajandil", mille korraldavad Tartu Ülikooli arheoloogia kabinet ja Õpetatud Eesti Selts.

Konverents "Hillforts and Power Centres East of the Baltic Sea in the 11th-13th Centuries" algab 24. aprillil kell 14.15. Toomel, TÜ Ajaloomuuseumi konverentsisaalis ja jätkub 25. ja 26. aprillil TÜ peahoones (aud. 232) algusega vastavalt 15 ja 9.30. Ettekandeid peavad mitmed tunnustatud ajaloolased Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Arheoloogiaalased ettekanded käsitlevad Eesti, Läti, Venemaa, Leedu ja Karjala 11.-13. sajandi linnuste ning võimukeskuste temaatikat Läänemere idakalda ruumis, keskendudes eeskätt üldisemale problemaatikale.

24. aprillil kell 18 toimub TÜ Ajaloomuuseumi valges saalis Evald Tõnissoni raamatu "Eesti muinaslinnad" esitlus. Tegemist on autori õpilaste poolt välja antud, kuid paraku lõpetmata jäänud käsikirjaga. Raamatu esimene, E. Tõnissoni kirjutatud osa annab ülevaate Eesti muinaslinnuste uurimisloost, tüpoloogiast, kaitseehitistest (vallid, väravakohad) ja linnustel olnud rajatistest (elamud, kaevud). Raamatu teise osa, mille koostamisel on lisaks põhiautorile osalenud ka teised arheoloogid, moodustab Eesti muinaslinnuste kataloog (131 linnust), kus igaühe kohta esitatakse lühitutvustus.

Lisainfo: TÜ arheoloogia kabineti juhataja Heiki Valk, tel 5845 1490

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ ja teaduskeskus AHHAA tähistavad rahvusvahelist DNA päeva

Rahvusvahelise DNA päeva tähistamise raames kutsuvad Tartu Ülikool ja SA Teaduskeskus AHHAA reedel, 25. aprillil kell 16 kõiki huvilisi Tartu kaubamajja võtma osa avalikust töötoast, kus saab tutvuda DNA kodeerimise süsteemiga hoopis uudsel ja värvikal moel: nimelt alustatakse seekord Oskar Lutsu "Kevade" üleskirjutamist DNA triplettkoodis kaksikspiraalina, mille ühikuteks on värvilised kummikommid.
Samuti saab AHHAA giidide juhendamisel igaüks proovida, kuidas looduses info kodeerimine toimub ning omatehtud DNA mudeli võib tegevuse lõpul kas kaasa võtta või hoopis ära süüa. Töötoas osalemine on tasuta ja mõeldud kõigile alates põhikooli tasemest.

DNA kaksikspiraali ehitus avastati 55 aastat tagasi, aprillis 1953. Sellesse hiigelpikka molekuli on elegantsel moel kätketud tohutu hulk informatsiooni, kusjuures geneetiline kood on ühine kõigele elavale, alates bakteritest ning lõpetades inimesega. Möödunud 55 aasta jooksul on geeniuuringud väljunud erialateadlaste pärusmaalt ja puudutavad juba igapäevaselt kõigi inimeste elukvaliteeti. Süvenemaks tänapäeval kiiresti arenevatesse ning suuri võimalusi pakkuvatesse teadusharudesse nagu geneetika, biotehnoloogia või molekulaarbioloogia, kutsub Tartu Ülikool uusi tudengeid kasutama siinseid kogu maailmas hinnatud kvaliteediga haridusvõimalusi.

DNA päeval Tartus saab lihtsalt ning mänguliselt selgeks keerukana tunduv geneetilise info kodeerimise süsteem. Päeva eesmärk on rääkida kõigile mõistetavalt geneetikast ja tutvustada uusi suundi selles vallas, seletada lahti seoseid geenide, keskkonna, elustiili ja tervisliku seisundi vahel. Näiteks TÜ Eesti Geenivaramu poolt loodav tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu võimaldab tulevikus paremini diagnoosida haigusi, hinnata haigestumise riske ning leida tõhusamaid ravimeetodeid. Kohapeal saab Geenivaramu tegevuse kohta lisateavet.

Lisainfo: SA Teaduskeskuse AHHAA juhataja Tiiu Sild, tel 516 7557

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Olevi Kulli mälestusfondi stipendiumi pälvis Ingmar Tulva

TÜ Sihtasutus jagas esmakordselt välja professor Olevi Kulli mälestusfondi stipendiumi, mille sai Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi 4. aasta doktorant Ingmar Tulva, kelle peamine uurimisteema on puude gaasivahetus – täpsemalt fotosüntees ja õhulõhede juhtivus puistu valgusgradiendis.
Ingmar Tulva oli üks professor Kulli juhendatavatest ning jätkab temaga koostöös alustatud uuringuid oma peagi valmivas doktoritöös "Puu fotosünteetlise produktsiooni ja kasvu ruumilise jaotuse vahelised seosed" ("Relations between tree photosynthetic production and spacial distribution of growth"). Tulva uuringute põhirõhk on olnud puude gaasivahetuse reaktsioonidel muutuvale süsihappegaasi sisaldusele atmosfääris. Üks tema uurimisvaldkondi on ka puude modulaarne struktuur ja keskkonnatingimuste mõju sellele, sealhulgas valgusnõudlike ja varjutaluvate puude harunemisstrateegiate erinevus ning atmosfääriosooni ja CO2 mõju arukase harunemisele, samuti puistu kasvu pikemaajaline modelleerimine võra lokaalse harunemise põhjal.

Olevi Kulli nimeline mälestusfond loodi TÜ Sihtasutuse juurde Tartu Ülikooli professori Olevi Kulli (1955–2007) mälestuse jäädvustamiseks tema sõprade ja kolleegide initsiatiivil 2007. aasta juunis. Fondi eesmärk on toetada reisistipendiumitega Eesti ülikoolide taimede ökofüsioloogia, metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aasta üliõpilaste, magistrantide, doktorantide ja järeldoktorantuuris õppivate noorteadlaste osalemist rahvusvahelistel teadusnõupidamistel ja töötamist erialaga seotud välismaa teadusasutuste juures.

Stipendiumi eesmärk on soodustada Eesti üliõpilaste arusaamist maailmateadusest, aidata luua teaduskontakte maailmas ja motiveerida üliõpilasi enda tulevikku teadusega siduma. Stipendium tahab kaasa aidata Eesti metsaökoloogia teaduse arengule maailma mastaabis.

Lisainfo: Edgar Karofeld, tel. 737 6265, Ruth Kotsar, tel.737 5852, 521 6820, Ingmar Tulva, tel. 5691 8104

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ haridusteaduskond ja Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium alustasid praktilise koostööga

18. aprillil kohtusid Viljandi Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi juhtkond ja Tartu Ülikooli haridusteaduskonna esindajad ning arutasid võimalikku edasist koostööd TÜ ja kaheksa üldhariduskooli vahel sõlmitud lepingu raames.

Kohtumisel lepiti kokku konkreetsetes tegevustes täiendkoolituse, üliõpilaste praktika, õpetajakutse populariseerimise ja uurimistööde läbiviimise osas.

"Vahetud kontaktid kooliga võimaldavad ülikoolil paremini tajuda iga kooli vajadusi nii uute õpetajate leidmisel kui ka täiendkoolituses, et õpetajad saaksid anda endast parima. Ühtlasi võimaldavad konkreetse kooli kontekstis üliõpilaste lõputöödena läbi viidavad uurimused uurida ja lahendada tõelisi probleeme, millest on reaalset kasu ka koolile," ütles TÜ haridusteaduskonna dekaani kt Hasso Kukemelk.

Tartu Ülikooli koostöölepe kaheksa üldhariduskooliga: /365061 .

Lisainfo: HT dekaani kt Hasso Kukemelk, tel 510 5058, %20hasso.kukemelk [ät] ut.ee

Alo Lõoke
HT õpetajakoolituse projektijuht, tel 52 53 801

TÜ Euroopa Kolledž tähistab kümnendat tegevusaastat

Kolmapäeval, 23. aprillil 2008 kell 16 tähistab TÜ Euroopa Kolledž ülikooli aulas oma 10. aastapäeva konverentsiga "Ülikoolilt ühiskonnale: interdistsiplinaarse koostöö võimalused ja piirid". Avalikus mõttevahetuses osalevad ülikooli teaduskondade esindajad, kolledži koostööpartnerid ministeeriumidest ja mujalt ning vilistlased.

Konverentsi avab TÜ rektor Alar Karis. Sõna saavad ka TÜ professor Ain Heinaru, kes kõneleb Euroopa Kolledži asutamisest ning sellega seondunud lootustest. Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Gert Ansu räägib koostööst Euroopa Kolledžiga. Järgneb avalik arutelu, mida juhib TÜ Euroopa Kolledži nõukogu esimees professor Raul Eamets.

Professor Eametsa sõnul takistavad interdistsiplinaarset teaduskondadevahelist koostööd mitmed tegurid, olgu nendeks kas vananenud arusaamad, ajale jalgu jäänud finantseerimisskeem või piiratud inimressurss. "Arutelul võetaksegi need ja muud teemasse puutuvad küsimused vaatluse alla ning otsitakse võimalusi, kuidas nende piirangute raames tõhustada teaduskondade ülest õpet ja teadustegevust," ütles Eamets. Ta lisas veel, et kümme aastat ei ole ühe institutsiooni jaoks pikk aeg, kuid karmi konkurentsiga haridusmaastikul siiski piisav tõestamaks, et on olemas sisu, vorm ja inimesed, kellel on ülikooli nimel ühiskonnale midagi pakkuda.

Euroopa Kolledži loomise idee oli jätkata TÜ euroteaduskonna (1993−2005) poolt alustatud teaduskondade vahelist õppe- ja teaduskoostööd, kasutades ära varsema projekti raames loodud infrastruktuuri ja sotsiaalset kapitali. Kolledži loomisel, 24. aprillil 1998. aastal olid eeskujuks sarnased kolledžid Brugges, Bolognas, Varssavis ja mujal Euroopas.

TÜ Euroopa Kolledži tegevus on suunatud sotsiaalteaduste õpetamise kvaliteedi tõstmisele, interdistsiplinaarsete poliitikauuringute arendamisele ning rahvusvaheliste kontaktide tihendamisele. Kolledž toimib interdistsiplinaarse keskusena, mille ülesandeks on Euroopa integratsiooni ja siirdeprotsessidega seonduvate valdkondade uurimine ning vastavasisulise täiend- ja tasemeõppe korraldamine. Kolledž toob kokku erinevate erialade teadlased ja võimaldab ühiskonna arenguga seonduvaid probleeme igakülgselt uurida.

Viimaste aastate jooksul on kolledžist kujunenud võõrkeelse õppe keskus, mis pakub siirdeuuringute alast õpet semestri- ja aastaprogrammina (Prometheus Programme on Transition Studies) ning alates eelolevast sügisest ka inglisekeelset magistriõpet Euroopa Liidu Vene uuringute programmi (EURUS) raames.

Lisainfo: TÜ Euroopa Kolledži rakendusuuringute keskuse Socialia juhataja Katrin Pihor, tel 737 6378, 529 7916

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnas arutletakse matemaatika õpetamise hetkeseisu ja tuleviku üle

Täna, 18. aprillil 2008 algusega kell 11 toimub TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnas ühisseminar "Matemaatika õppimine ja õpetamine – hetkeseis ja tulevikuväljavaated", millest peale ülikooli matemaatikute võtavad osa lõpuklasside matemaatikaõpetajad üle Eesti.
TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna koolimatemaatika keskuse dotsendi Tiit Lepmanni sõnul on Tartu Ülikooli matemaatikud tõsiselt mures matemaatika õpetamise jätkusuutlikkuse pärast. "Teada on, et ca 450 meie koolides töötavast ligi 2000 matemaatikaõpetajast on üle 60 aasta vanused, ning sadakond neist on üle 70 aasta vanad. Samuti on ülikoolides õpetajaelukutse ja matemaatiku magistritaseme valinud üliõpilaste arv äärmiselt väike. Oleme seisukohal, et just koostöö lõpuklasside matemaatikaõpetajatega viib meid lähemale tekkinud probleemide lahendusele," ütles Lepmann.

Ühisseminaril saavad sõna matemaatika-informaatikateaduskonna dekaan Mati Kilp, matemaatika instituudi juhataja Toivo Leiger ja koolimatemaatika keskuse juht Tiit Lepmann. Õpetajatele peavad loengu veel matemaatika instituudi vanemteadur Valdis Laan ning õpetajakoolituse magistrant Jane Albre.

Seminar jätkub ühisaruteluga teemal "Mis või kes toob noore inimese matemaatikat õppima?"

Üritus toimub TÜ Liivi tänava õppehoones (J. Liivi 2-224).

Lisainfo: Tiit Lepmann, tel 737 5864

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Euroopa Kolledžis edendavad Eesti ja Serbia noored kultuuridevahelist dialoogi

Laupäeval, 19. aprillil 2008 algusega kell 14 toimub TÜ Euroopa Kolledžis Vojvodina päev. Üritus toimub projekti "Vojvodina-Eesti: noored kultuuridevahelist dialoogi edendamas" raames. Projektis osalevad TÜ Euroopa Kolledž ning Serbia Poliitika ja Euroatlantilise Partnerluse Keskus.

Päeva peakorraldaja, TÜ Euroopa Kolledži teaduri Heiko Pääbo sõnul on Vojvodina päeva eesmärk tutvustada Serbia üldisemat poliitilist olukorda ning tekitada Eesti noortes huvi Vojvodina kui Serbia omanäolise ja multikultuurilise regiooni vastu, mida kutsutakse ka Balkani aknaks Euroopasse. "Üritus on mõeldud kõikidele noortele, kes huvituvad Serbiast ja Vojvodina piirkonnast. Eriti oodatud on ideed ühiste projektide algatamiseks ja koostöö arendamiseks," ütles Pääbo.

Vojvodina päevast võtab osa rühm noori serblasi Novi Sadist, kes tutvustavad sealsete noorte tegemisi ning esitavad oma visiooni ühisest Euroopast. Projektis osalevad Eesti tudengid jagavad muljeid hiljutisest külaskäigust Vojvodinasse. Päeva lõpetab väitlus rahvusliku identideedi, multikultuurilisuse ja ühtse Euroopa teemadel ja ühine filmivaatamine. Projekti rahastab Avatud Eesti Fondi Ida-Ida programm.

Serbia delegatsioon kohtub Eesti visiidi käigus nii kohalike noorteorganisatsioonide esindajate kui ka EV ministeeriumite esindajatega.

Üritus toimub Tartu Ülikooli Lossi tänava õppehoones (Lossi 3-306). Kõik huvilised on oodatud!

Vojvodina päev on osa TÜ Euroopa Kolledži 10. aastapäevale pühendatud üritustesarjast.

Lisainfo: TÜ Euroopa Kolledži teadur Heiko Pääbo, tel 737 6379

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis peab loengu tunnustatud infotehnoloogia visionäär Tikiri Wanduragala

Esmaspäeval, 21. aprillil 2008 peab TÜ matemaatika-informaatikateaduskonnas loengu tunnustatud IBM-i visionäär Tikiri Wanduragala, kes räägib kõrgjõudlusega klasteritest ja nende tulevikusuundadest.
Kõrgjõudlusklastrid on serverite kogumid, mida kasutatakse suuremahuliste arvutuste tegemiseks, klastrite juures on oluline mahutada võimalikult väikesesse ruumi võimalikult palju protsessoreid.

Wanduragala on töötanud IBM-is 24 aastat, suurema osa sellest on ta olnud tegev tootearenduse vallas. Hetkel on tema peamine tööülesanne IBM-i võtmeklientide ja partnerite nõustamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtul.

Päeva teisel poolel tutvustavad IBM-i spetsialistid IBM-i pakutavaid kõrgjõudlussüsteemide tehnoloogiaid ning nende rakendusi Skandianaaviamaades.

Loeng toimub TÜ Liivi tänava õppehoones (Liivi 2–317) kell 10.

Lisainfo: TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna infotehnoloogia peaspetsialist Marti Taremaa, tel 737 5467, 505 5467

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Reedel on TÜ kunstimuuseumi külastamine kõigile tasuta

Reedel, 18. aprillil 2008 tähistab Tartu Ülikooli kunstimuuseum oma 205. sünnipäeva ning sel puhul on muuseumi külastamine kõigile tasuta. Kuulata saab loengut vanavene ikoonikunstist ja vaadata näitust. Pärast loengut pakutakse külastajatele ka sünnipäevatorti.
Loeng algab kell 14. Muuseumi kuraator Külli Valk tutvustab näitusel "Pühapildi sünd - vanavene ikoonitraditsioon" ikoonimaalimise iidseid traditsioone ja vanausuliste ikoonikunsti eripära. Näha saab ka Peipsiäärse Raja küla kuulsaima ikoonimeistri Gavriil Frolovi töökoja ikoonide eeskujulehti.

Kunstimuuseum asutati ülikooli juurde 1803. aastal üliõpilaste kunstikasvatuse eesmärgil. TÜ kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum, mis juba rajamisel kandis nime Tartu Ülikooli Kunstimuuseum (Museum der Kunst der Universität Dorpat). Ülikooli peahoone vasakus tiivas on muuseum paiknenud alates 1868. aastast. Kunstimuuseumi näitusesaalid kujundati esmakordselt Eestis spetsiaalselt muuseumi ekspositsiooni jaoks.

Tänapäeval haruldased ruumid on Pompeji stiilis erksate seinamaalingutega, mis on sobiv taust valgetele skulptuuridele.

Lisainfo: TÜ kunstimuuseumi direktor Inge Kukk, tel 737 5385

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Raamatukogus saab vaadata Rein Taageperale pühendatud näitust

Esmaspäeval, 21. aprillil 2008 avati Tartu Ülikooli Raamatukogu 3. korruse galeriis näitus, mis kajastab Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessori Rein Taagepera tegevust teadlase ja ühiskonnategelasena.
Näitusega tähistatakse tagantjärele Rein Taagepera 75. sünnipäeva ning hiljuti pälvitud Skytte autasu, mida peetakse kõrgeimaks tunnustuseks sotsiaalteaduste vallas.

Väljapaneku põhirõhk on Rein Taagepera sotsiaalteaduste alastel raamatutel ja teadusartiklitel, kuid sisaldab ka tema esimesi teadustöid tuumafüüsika alal ning uurimusi soome-ugri rahvaste keeltest ja kultuurist.

Kajastamist leiab Rein Taagepera roll Välis-Eesti avalikus elus ning metsaülikoolide traditsioonis, mis jätkub tänaseni. Eraldi on välja toodud Rein Taagepera tegevus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna asutajana. Põgus ülevaade on antud ka tema paljudest Eestis ilmunud artiklitest. Näitust ilmestavad meeleolukad fotod Rein Taagepera isiklikust kogust.

Näitus on avatud kuni 3. juulini 2008.

Lisainfo: TÜ Raamatukogu erialainfotalituse juht Kärt Miil, tel 737 5729

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

20 aastat tagasi toimusid esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad

Neljapäeval, 17. aprillil 2008 tähistatakse Tartus mitme piduliku üritusega 20 aasta möödumist esimestest Tartu muinsuskaitsepäevadest, mis aitasid kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ning lõpuks ka Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kunagise esimehe ja praeguse riigitegelase Trivimi Velliste sõnul oli ja on esimestel, praeguseks juba legendaarseiks muutunud muinsuskaitsepäevadel Eesti Vabariigi ajaloos murranguline tähendus. "See oli omamoodi jääminek, sest rongkäiku ja koosolekutele kogunes kriitiline mass inimesi ja esmakordselt toodi hulganisti välja sinimustvalged lipud. See andis inimestele julgust ja lootust. Muinsuskaitseliikumine sillutas kindlalt teed suurtele poliitilistele muutustele Eestis ja lõppkokkuvõttes aitas vahetult kaasa Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele," ütles Velliste.

20. aastapäeva tähistamise raames avatakse 17. aprillil kell 14 Tartus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses fotonäitus, kus saab näha ka 1988. aastal filmitud unikaalseid dokumentaalkaadreid toonastest sündmustest. Kell 15.30 väljuvad Tartu Ülikooli peahoone eest bussid, et alustada ringsõitu Eesti Üliõpilaste Seltsi maja juurde, sealt Raadile Eesti Rahva Muuseumiga tutvuma ning viimaks Jaani kirikusse.

Kell 18 algab TÜ aulas pidulik kontsertaktus, kus tervituskõnega esineb TÜ rektor Alar Karis. Sõna saavad veel Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees aastatel 1987−1991 Trivimi Velliste ning 1988. aasta muinsuskaitsepäevade korraldustoimkonna esimees Tõnis Lukas. Toonase luuleteatri Valhalla liikmed esitavad Karl Ristikivi luulet kogust "Inimese teekond". Esinevad Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Tõnis Mägi.

Tartu muinsuskaitsepäevade 20. aastapäeva kokkutulekut korraldavad Eesti Muinsuskaitse Selts, Tartu Ülikool ja Eesti Üliõpilaste Selts. Sissepääs üritustele on vaba. Kõik huvilised on oodatud.

Esimesed Tartu muinsuskaitsepäevad - Eesti muinsuskaitseklubide viies kokkutulek - toimusid 14.−17. aprillini 1988. Tegemist oli vastloodud Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurüritusega, mille käigus leidis aset kümneid kõnekoosolekuid, loenguid, ekskursioone, kontserte, näitusi, vanade dokumentaalfilmide ühisvaatamisi, hauatähiste külastusi jpm.

Muinsuskaitsepäevade kõrgpunktiks sai aga tõrvikrongkäik Tartu Ülikooli peahoone eest üle Toomemäe kunagise EÜS-i maja juurde, mille küljes rippus kolm lippu – sinine, must ja valge. Muinsuskaitsepäevad kulmineerusid aruteluga Eesti Põllumajanduse Akadeemia aulas Eesti Rahva Muuseumi taastamisest Raadil ja sellele järgnenud rongkäiguga Raadile Nõukogude sõjalennuvälja okastraataia äärde. Rongkäigus heisati sinimustvalged lipud ning need lehvisid kõnekoosolekul Raadil, kus peale muuseumi taastamise nõuti Eestile vabadust. Sinimustvalged lipud jäid sellest alates avalikku kasutusse.

Lisainfo: Tartu Üliõpilasmaja tegevjuht Kulno Kungla, tel 504 9658

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti parimad soome keele oskajad on Jüri Gümnaasiumis

Reedel, 11. aprillil 2008 toimus Tartu Ülikoolis 11. üleriigiline soome keele olümpiaad, mis kannab soome kirjakeele rajaja Mikael Agricola nime. Olümpiaadi võitis Marjaana Järv Jüri Gümnaasiumist. Ka teine ja neljas koht läksid Jüri Gümnaasiumisse õpetaja Marge Gorbunovi õpilastele. Teiseks tuli Kairi Varem ja neljandaks Elis-Ketter Heinaru. Kolmanda koha saavutas Gerli Kuus Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumist (õp. Tiiu Kruus).
Algajate arvestuses tuli eskohale Kaidi Suvi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist (õp. Vesta Leesalu), teine oli Birgit Podelsky Pirita Majandusgümnaasiumist (õp. Elfriede Ait) ja kolmas Krislin Tukia Loo Keskkoolist (õp. Ebe Talpsepp).

Parimatele kinkisid oma aastatellimuse ajakirjad Suomen Kuvalehti, Selkouutiset, Hiidenkivi, Kodin Kuvalehti, Seura, Suosikki, Anna, Me Naiset, Demi, Martat, Kotiliesi ja Kanava. Osalejate vahel loositi välja kaks Kesälukioseura suvekursust Soomes. Loosiõnn naeratas Annely Tankile Paide Gümnaasiumist ja Kreete Randpalule Tartu Forseliuse Gümnaasiumist. Magusate auhindadega toetas olümpiaadi Cloetta Fazer.

Eesti gümnaasiumides õpib soome keelt kolmanda võõrkeelena üle tuhande õpilase. Soome Instituut on koostöös Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli soome keele lektoritega korraldanud soome keele olümpiaadi alates 1998.
aastast. Tänavusel olümpiaadil osales 25 parimat soome keele oskajat 13 koolist. Olümpiaadil lahendati sõnavara-, grammatika-, kuulamis- ja tekstimõistmisülesandeid, samuti tuli näidata vestlus- ja kirjutamisoskust. Pärast ülesannete lahendamist oli noortel võimalus kuulata ajakirja Demi toimetuse juhataja Annaleena Jalava ettekannet Soome noorteajakirjadest.

Koolinoorte aineolümpiaadide korraldamist koordineerib Eestis TÜ Teaduskool ja rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Rohkem infot: http://www.teaduskool.ut.ee/soko

Lisainfo: Soome Instituudi kultuurisekretär Järvi Lipasti, tel 742 7319

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu kevadpäevad

28. aprillist kuni 4. maini saab taas teoks nädal täis lustimist, eksperimenteerimist, leiutamist ja reeglite lõhkumist - seda kõike pakub festivali Tartu Kevadpäevad 2008 põnev ja mitmekesine kava erinevate kultuuri-, spordi- ja meelelahutusüritustega. Sel kevadel on festivali märksõnadeks loovus ja fantaasia.
Festival ligi 140 üritusega pakub osalemist, vaatamist, kaasaelamist ja katsetamist kõigile alates tillukestest tartlastest ja hullumeelsetest tudengitest kuni lapsemeelsete täiskasvanute ja väärikas eas taaralinlasteni. Seitsme päeva jooksul raputab meeleolukas trall Emajõe äärse rahuliku linna talveunest üles ning pakub elamust kultuurisõpradele, spordiarmastajatele ja ka neile, kes soovivad enne pingelist eksamisessiooni ja suvepuhkuse algust heade sõprade seltsis meelt lahutada.

Tartu Kevadpäevad 2008 märksõnadeks on loovus ja fantaasia. See on kõige parem aeg oma uinunud lapsemeelsus üles äratada ning hallist argipäevast ebatavalisi ideid otsida. Veel võib selle kevade märksõnaks lugeda muusikat, mis saadab festivalilisi terve nädala jooksul. Lauluratas pannakse veerema 28. aprillil öölaulupeol, kus Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva puhul kõlavad tuntud isamaalised lood. 29. aprillil jätkub muusikanädal Sadamateatris konkursiga Tudengilaul 2008.

30. aprillil Tartu Ülikooli botaanikaaias Võluaia heategevuskontserdil on võimalus kinkida killuke rõõmu mudilastele Tartu Käopesa väikelastekodust, imelisi helisid saab kuulda Tõnis Mägi, Margus Vaheri ja teiste tuntud ning toredate muusikute esituses. Enne kevade lõplikku võitu talve üle, ööl, mis teadupärast on nõidade, tarkade ja suure tulevärgi aeg, pakub Rapla noortekoor Mitte-Riinimanda Veljo Tormise muusikaga uutmoodi volbrielamuse. 1. mail täitub kogu Küüni tänav muusika ja teiste kaunite kunstidega. Lisaks pealtvaatamisele saab iga soovija kunsti- ja muusikatänaval kõike ka ise proovida ja käega katsuda.

Muusikalise nädala lõpetavad võimsalt kaks kontserti Vababaduse puiesteel 2. ja 3. mail. Kahel päeval saab kuulata rokk- ja folkmuusikat Eesti tipp-bändide esituses. Üles astuvad Ultima Thule, Groundhog Day, Evergreen86, Oort ja Svjata Vatra.

Loomulikult ei piirdu Tartu Kevadpäevade kava vaid muusikaga, ka vallatu ja sportliku programmi otsijad leiavad palju meelepärast. Suurepärane uudis kõikidele Bambuse fännidele on legendaarse isevalmistatud sõidukite võistluse tagasitulek kevadpäevade programmi. Lisaks bambusemasinatele tuleb kokku monteerida ka lennumasinad, millega Karsummil vallatuid õhulende sooritada ning oma loovusel saab lennata lasta veel kummipaadirallil, tudengilaadal, kostümeeritud teatejooksul ja ekstreemspordi ettearvamatul rajal. Suurematele spordisõpradele toimub kaks mõnusat üritust. Neist esimene on juba tuntud rannaaeroobika, kus proovitakse ära Afro Dance, Hip Hop, Latino ja NikeRocStarWorkout House.


Täiesti uus ja põnev ettevõtmine on öötants, mis toimub 1. mail Tartu Ülikooli spordihoone parklas. Otse tänavalt oodatakse kaasa tantsima kõiki huvilisi. Tantsustiilideks on Hip Hop, New Style ja Locking. Mõlemal üritusel juhendavad kohaletulijaid Eesti parimad treenerid.

Lisaks sisukale programmile ja vahvatele üritustele, mida kevadpäevad kõikidele tudengitele pakuvad, on festivalinädal eelkõige ka meeldivaks võimaluseks enne pingelist eksamimöllu ja sessiaega korraks aeg maha võtta, sõpradega toredalt aega veeta, oma loovusel ja loomingulisel vabalt tegutseda lasta ning mis kõige peamine – vaim korralikult välja puhata, et siis raskel õppimise ajal oleks piisavalt jõudu, tahtmist ja energiat kõik oma teadmised ja tarkused maksimaalselt tööle rakendada.

Festival Tartu Kevadpäevad on Tartu Tudengipäevade kultuuri- ja meelelahutusfestivali kevadine üritustenädal, mille eesmärk on olla tudengivaimu kandjaks ja pakkuda ka linnaelanikele võimalus tudengivaimsusest osa saada.

Festivali peakorraldaja on Ülikooli Kultuuriklubi. Tartu Kevadpäevade suured sõbrad on Tartu linn, Saku Õlletehas, Tele2 ja Postimees.

Tartu Tudengipäevade ametlik veebilehekülg on http://www.studentdays.ee

Tartu Ülikoolis arutletakse mentorluse rolli üle Eesti ettevõtluses

Teisipäeval, 15. aprillil 2008 algusega kell 10 korraldab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluskeskus Tartus Raadimõisa hotellis rahvusvahelise konverentsi "Mentorlussuhe, kasulik mõlemale osapoolele", mille põhieesmärk on jagada mentorluse rahvusvahelist kogemust ning arutleda Eesti majanduse konkurentsivõime, ettevõtliku ülikooli ning mentorluse ja ettevõtete vahekorra üle.
TÜ ettevõtluse professori Tõnis Metsa sõnul on mentor tavaliselt seeniorjuht, kes ise enam aktiivselt äris ei tegutse ning jagab oma kogemusi nooremate kolleegidega. "Mentorlussuhe on isikutevaheline suhe – personaalne ja ka konfidentsiaalne. Mentor on inimene, kes nõustab ettevõtteid või inimesi ning kes reeglina sellest mingit isiklikku kasu ei saa," ütles Mets.

Mentorlus on konverentsi korraldajate hinnangul suurepärane võimalus oma firma edendamiseks, nõustades ettevõtluses alustajaid ja õppides üksteiselt. Konverentsil tutvustatakse toimivaid mentorlusprogramme, arutletakse mentorluse rolli üle Eesti konkurentsivõime tõstmises, kuidas võiks mentorlus kasuks tulla alustavale ettevõttele ning toimub ka diskussioon teemal "Mentorlus ja ettevõtte arendamine".

Konverentsi avab ettekandega Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, kes kõneleb teemal "Konkurentsivõime ja mentorlus". Mentorluse rolli üle arutlevad teiste hulgas veel AB Vascaia peadirektor Christer Sjöström Rootsist, konsultatsiooniettevõtte Haller & Haller mentor Aivar Haller, TÜ ettevõtluse professor Tõnis Mets ning mitmed teised teoreetikud ja praktikud Eestist ja Rootsist.

Osavõtt on tasuta. Oodatud on nii tegutsevad kui alustavad ettevõtjad ning kõik, kellele teema huvi pakub.

Konverentsi koduleht: http://www.evk.ut.ee/373353

Konverents saab teoks Euroopa Liidu projekti Cross-Border Mentor ja pilootprojekti Noorte Ettevõtluskodu raames.

Lisainfo: Aivar Pere, tel 737 6362, aivar.pere [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Veebipõhine võistlus "Noor teadlane 2008"

TÜ Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna Loodusteadusliku hariduse keskuses on valminud veebipõhine uurimusliku õppe keskkond "Noor teadlane". Sellega arendatakse õpilaste uurimuslikke oskusi ning õpitakse bioloogiateadmisi integreeritult füüsika ja keemiaga. Keskkond valmis Tiigrihüppe Sihtasutuse toel ning serveri hooldust pakub EENet. Aprillis-mais toimub keskkonnas võistlus "Noor teadlane 2008" (http://bio.edu.ee/teadlane/). Paremad saavad auhindu ja kutsutakse pidulikule lõpuüritusele Tartu Ülikooli 23. mail. Osalema oodatakse 4-liikmelisi rühmi 6.-9. klassist.

Registreerumine ja keskkonna tutvustus on aadressil http://bio.edu.ee/teadlane/. Samast saab jälgida ka võistkondade edasijõudmist.

Lisainfo veebis: http://bio.edu.ee/teadlane/

Info: võistluse peakorraldaja Margus Pedaste, tel 737 5809

Valge klaveri fond

Hea ülikoolipere liige ja ülikooli sõber!

Reedel, 6. märtsil toimub Tartu Ülikooli aulas uue valge klaveri esitluskontsert. Klaveril mängib Kalle Randalu, kes aitas Saksamaal õige klaveri välja valida.
Kavas Schubert, Mozart, Liszt, Sumera.

Kontsert on ühtlasi tänuüritus kõikidele ülikooli valge klaveri fondi annetajatele.
Tartu Ülikool tänab kõiki, kes on andnud oma panuse tipptasemel ja interpreetide vajadustele vastava esindusliku kontsertklaveri soetamiseks.

Kontserdi piletid on alates 16. veebruarist müügil Piletilevi müügipunktides. Pileti hind on 150 krooni, üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 125 krooni.

Maineka firma Steinway & Sons valge täismõõdus kontsertklaver hakkab suurepärase akustikaga aulas rõõmustama ülikoolilinna auväärseid külalisi ja muusikasõpru. Klaveri ostmiseks korraldati riigihange, lepingu maksumus oli veidi enam kui 1,8 miljonit krooni.
Möödunud aasta märtsikuust on ülikooli valge klaveri heaks annetatud kolmandik vajaminevast summast ehk veidi üle 570 000 krooni.

Jätkuvalt saab teha annetusi valge klaveri fondi:

Arvelduskonto: 10102000234007 SEB
Saaja: Tartu Ülikool
Selgitusse kirjutada märgusõna "klaver"
ning annetaja isikukood ja kontaktandmed


Lisainfo: Kristel Seiler, tel 737 6131, kristel.seiler [ät] ut.ee

Tartu Ülikool ja Rootsi Kuninglik Tehnoloogiainstituut sõlmisid koostööleppe

Tartu Ülikool ja Kuninglik Tehnoloogiainstituut (KTH) Stockholmis on sõlminud koostööleppe, mille kohaselt on TÜ tehnika ja tehnoloogia õppekava bioaktiivsete ainete tehnoloogia eriala doktorantidel võimalus kaitsta doktorikraad üheaegselt mõlemas kõrgkoolis. Sama kehtib ka KTH orgaanilise keemia eriala doktorantide kohta.
Lepingu järgi on mõlema kõrgkooli üliõpilastel nüüd võimalus astuda doktorantuuri paralleelselt nii Tartu Ülikooli tehnika ja tehnoloogia õppekava bioaktiivsete ainete tehnoloogia erialal kui ka Kuningliku Tehnoloogiainstituudi orgaanilise keemia erialal. Vajalikke kursusi võib doktorant võtta nii siin kui seal, samuti toimub osa õppe- ja teadustööst Rootsis. Doktorikraadi kaitseb üliõpilane kahe ülikooli ühiskomisjoni ees ning täites mõlema ülikooli nõuded, saab ka kaks diplomit.

TÜ tehnoloogiainstituudi vanemteaduri Lauri Varese sõnul tuli idee taolise koostööleppe sõlmimiseks KTH teadlaste poolt, kes on seda teed seni edukalt kasutanud doktoriõppe tõhustamiseks ning eriala populaarsuse tõstmiseks. "Kuna meil oli bioaktiivsete ainete tehnoloogia erialale raske doktorante leida, siis muudab võimalus omandada korraga kaks doktorikraadi eriala kindlasti atraktiivsemaks," ütles Vares. Veel lisas ta, et nõuded doktorikraadi taotlemiseks on mõlemas kõrgkoolis üsnagi sarnased ja suurt lisakoormust see üliõpilasele ei pane.

TÜ doktoriõppe peaspetsialisti Dina Lepiku sõnul on taoline koostööleping doktoriõppes Tartu Ülikooli jaoks esmakordne. "Kui muidu juhtub tihti, et TÜ doktorandid kaitsevad oma kraade mujal ja seega saavad ka ainult vastava ülikooli diplomi, siis nüüd on neil suurem võimalus sidet koduülikooliga säilitada. Loodame, et sellisel viisil doktorikraadini jõudnud noored teadlased kasutavad Rootsist saadud väärtuslikke teadmisi ja kogemusi edaspidi TÜs orgaanilise keemia arendamisel ja õpetamisel. Loomulikult on see ülikoolidele ka majanduslikus mõttes kasulik, kui rohkem doktorikraade kaitstakse," ütles Lepik.

Koostöölepingule kirjutasid alla TÜ õppeprorektor Birute Klaas ja TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura ning KTH poolt rektor Peter Gudmundson ja keemia ja tehnika teaduskonna dekaan Christofer Leygraf.

Lisainfo: TÜ tehnoloogiainstituudi vanemteadur Lauri Vares, tel 737 4808, %20lauri.vares [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Küprosele TÜ/Rocki toetama!

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi kutsub kõiki korvpallisõpru Küprosele. 18 ja 20 aprillil mängib korvpallimeeskond Tartu Ülikool/Rock FIBA eurokarikasarja finaalturniiril Küprosel Limassolis.
Neli meeskonda, nende seas TÜ/Rock (Eesti), Barons LMT (Läti), Dexia Mons Hainaut (Belgia) ja Proteas EKA AEL (Küpros) võistlevad FIBA Eurocup korvpalliliiga parima meeskonna tiitli eest.

Mugavamaks reisimiseks lendab Küprosele erilennuk, kuhu on veel saada viimased kohad. Tule üksi või sõpradega, aita Rockil võita ning naudi ilusat varasuvist ilma Küprosel.

Info ja registreerimine: Aire Kure (7375371), aire.kure [ät] ut.ee


Küprose reis FIBA Final Four-ile
Spyros Kuprianou Arena

REISIKAVA

17. aprill kell 05.00 Buss väljub TÜ Spordihoone parklast 17. aprill kell 09.00 registreerimine lennule (lennujaamas 2 tundi enne
lendu)
17. aprill kell 11.00 tsarter Riia- Larnaca 17. aprill kell 15.00 saabumine Larnaca-le (vastas hotellitransfer)

18. aprill kell 17.30 Mäng ROCK-Parons (hotellist transfer mänguhalli*) 18. aprill kell 20.00 Mäng Cypros-Belgia (hallist transfer hotelli*)

20. aprill kell 17.30 III-IV koha mäng (hotellist transfer mänguhalli*) 20. aprill kell 20.00 I-II koha mäng (hallist transfer hotelli*)

21. aprill transfer lennujaama*
21. aprill kell 17.00 registreerimine lennule 21. aprill kell 19.00 tsarter Larnaca-Riia

* kellaaeg selgub kohapeal



MAKSUMUS
Lend 7600.- krooni Lend Riia – Larnaca – Riia ja bussitransfer Tartu – Riia – Tartu ning Rock-i Final Four-i särk

Täispakett 9800.- krooni Sisaldab majutust kaheses toas hommikusöögiga *** Hotellis Kapetanios.
Pakett sisaldab peale majutuse lendu, transfere (Tartu –Riia – Tartu, lennujaama ja mängutransfere), mängupileteid ja Rock-i Final Four-i särki Täispakett 10800.- krooni Sisaldab majutust kaheses toas hommikusöögiga **** Hotellis Holiday Inn Pakett sisaldab peale majutuse lendu, transfere (Tartu –Riia – Tartu, lennujaama ja mängutransfere), mängupileteid ja Rock-i Final Four-i särki

Lisamaksud:
Ühene majutus *** tärni hotellis - 800.- krooni inimene
Ühene majutus **** tärni hotellis - 1600.- krooni inimene
Merevaatega tuba *** tärni hotellis - 630.- krooni tuba
Merevaatega tuba **** tärni hotellis - 940.- krooni tuba.

Lennujaama ja mängude transferid tagatakse eelpool toodud hotellide puhul.

Info: 737 5371

Tartu Ülikoolis toimub rahvusvaheline teadusteatrite konverents

8. - 12. aprillini 2008 toimub Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi saalis (Nooruse 1) konverents ShowPhysics 2008, kus saavad kokku teadusteatrite tegijad üle Euroopa. Konverentsi programmis vahelduvad loengud ja seminarid Euroopa parimate teadusteatrite etendustega.
ShowPhysics 2008 sihtrühmaks on juba töötavad teadusteatrid ning kõik need, kes on huvitatud teadusteatri loomisest lähemas või kaugemas tulevikus. Konverentsile on oodata külalisi 12 riigist. Konverentsi korraldavad Eesti Füüsika Selts ja EuroPhysicsFun.

Eesti üks tuntumaid teadusteatreid on liikuv teadusteater Suur Vanker TÜ füüsikatudengite osalusel. Läinud aastal pälvis Suur Vanker Euroopa Liidu Descartes’i teaduskommunikatsiooni konkursil finalisti preemia. Kavaga "Down with gravity" võideti aga peapreemia Lissabonis toimunud rahvusvahelisel teadusteatrite festivalil "Wonders 2007". Oma tegutsemisaastate jooksul on teadusteater külastanud rohkem kui 300 kooli ja esinenud rohkem kui 30 000 õpilasele, samuti on osaletud mitmesugustel teadust populariseerivatel üritustel Eestis ja välismaal.

Konverentsi koduleht: http://www.fyysika.ee/EPFconference

Lisainfo: TÜ füüsika instituudi õppedirektor Kaido Reivelt, tel 737 4623, 514 3349

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ ajaloo muuseumis saab vaadata näitust EÜE kirevast ajaloost

Reedel, 11. aprillil 2008 avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis näitus "EÜE betoneerib Eestimaad", mis annab värvika ülevaate legendaarse Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva ajaloost läbi osalejate kirjapandud mälestuste, vanade fotode ja malevaatribuutika. Veel saab vaadata unikaalset filmimaterjali ning kõlavad vanad malevalaulud.
Näitus "EÜE betoneerib Eestimaad" on tagasivaade malevlastele ja malevaelule, mis oli enam kui veerandsada aastat tudengite jaoks kolmas, oodatuim semester. Näitus on sündinud koostöös kümnete inimestega, kes on kirja pannud oma meenutusi ja mälestusi. Tänu kunagistele malevlastele täienes olulises teemavaldkonnas – nõukogude aja üliõpilaste mentaliteet ja olme ENSV-s – muuseumi foto- ja arhiivkogu ning esemete fond. Ilusat ja tegusat noorusaega elustavad malevasärgid ja –püksid, vimplid, embleemid, märgid.

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev on tuhandete kõrgharidusega eestlaste noorusaja ja ilmavaate kujunemisaastate oluline tähis. 1964. aastal loodud üliõpilaste suvise kooselu vorm jäi püsima aastakümneteks, kuni Eesti riigi muutunud majandusolud kaotasid paljudele tudengipõlvedele suviti tööd andnud organisatsioonid – KEK-id, MEK-id, kolhoosid, sovhoosid. Ehkki üliõpilasmalev loodi komsomoli egiidi all ja tema ülesandeks lisaks ideoloogilisele propagandale oli alalõpmata töökäte puuduse all kannatavate ehitusettevõtete jalulhoidmine, on jäänud kunagiste malevlaste EÜE-mälestustes peale selle helgem pool.

Näituse on koostanud Terje Lõbu, kujundanud Margot Sakson ning see jääb avatuks 12. oktoobrini 2008.

Lisainfo: TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu, tel 737 5671

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti parim kammerkoor on Tartu Ülikooli Kammerkoor

Kümnendal Eesti kammerkooride festivalil Põltsamaal sai kaalukaimad auhinnad - grand prix’ ja festivali A-kategooria esikoha - Tartu Ülikooli Kammerkoor dirigent Triin Kochi juhatamisel.

Põltsamaale, Eesti kammerkooride festivalile esinema kogunenud 22-st Eesti kammerkoorist andis rahvusvaheline žürii Tartu Ülikooli Kammerkoorile ülikõrged hinded ja tunnustused koori poolt festivalil esitatud koorimuusika interpretsatsioonide ja lugude eest, mille hulka kuulus nii Eesti kui ka välismaa tippkooriteoseid.

Tartu Ülikooli Kammerkoor on aastaid olnud Eesti parimaid kammerkoore, pälvides Eesti kammerkooride festivalilt peaauhinna ka kahe aasta eest ja saavutades rahvusvahelisel koorifestivalil "Tallinn 2007" kammerkoordie kategoorias esikoha.

Koori juhatab alates 2001. aastast Triin Koch, kelle juhatamisel on koor andnud seitsme aasta jooksul enam kui sada kontserti, salvestanud Eesti Raadio fonoteeki mitmeid tunde koorimuusikat, osalenud kooriga mitmetel rahvusvahelisel koorifestivalidel ja andnud 2007. aastal välja koori esimese heliplaadi "Maailmasuurune leek".

Koori tegevust toetavad Tartu Ülikool ja Tartu linn.

Lisainfo: dirigent Triin Koch, tel 527 1105; koori president Indrek Mustimets 506 3076.

Tartu Ülikoolis uuritakse fiktsiooni ja kujutluspiltide seoseid

4. - 5. aprillini 2008 korraldab TÜ romanistika osakond rahvusvahelise konverentsi "Fiktsioon ja kujutluslikud pildid: tüpoloogia ja toimimine", mis uurib kujutluspilte, mis tekivad lugeja peas kirjanduslikke tekste lugedes. Konverentsi eesmärk on kaardistada erinevaid tekstielemente, mille abil luuakse kujuteldavat maailma ja uurida nende toimemehhanisme.
Konverentsi ühe korraldaja, TÜ romaani filoloogia lektori Tanel Lepsoo arvates on konverentsi teema aktuaalne esiteks seoses varasemalt unarusse jäetud fiktsiooni mõiste taasavastamisega kirjandusuurijate poolt ning teisalt oluliste arengutega kujutluse (sealhulgas eriti visuaalsete kujutluste) uurimises, seoses kognitiivsete teaduste edusammudega, mis loovad uusi võimalusi ka kirjandusteoreetiliseks uurimiseks. "Fiktsiooni ja kujutluslike piltide omavaheline seostamine on seega hetkel väga perspektiivikas," ütles Lepsoo.

Konverents toob Tartusse mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud kirjandusteadlasi, kellest tuntumad on Pariisi III ülikooli Sorbonne-Nouvelle'i emeriitprofessor Philippe Hamon, Clermont II ülikooli võrdleva kirjandusteaduse professor Alain Montadon ning Roueni ülikooli professor Daniel Mortier. Tartu Ülikooli esindavad lisaks romanistika osakonna teadlastele ka Margit Sutrop, Peeter Torop ning Arne Merilai.

Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel. Kõik prantsuskeelsed ettekanded tõlgitakse sünkroonselt ka eesti keelde. Konverentsi kuulamine on kõigile huvilistele vaba, tasuta ja eelneva registreerimiseta.

Konverentsi korraldavad TÜ germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut ja uurimiskeskus CEREDI (Roueni Ülikool).

Konverentsi toetavad Euroopa Liidu tõukefondid, Prantsuse Kultuuri- ja Koostöökeskus Tallinnas ja Prantsuse Suursaatkond Eestis.

Konverentsi kodulehekülg: http://www.humanitaarteadused.ut.ee/302534

Lisainfo: TÜ romaani filoloogia lektor Tanel Lepsoo, tel 506 9641, 737 6243

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ilmunud on esimene Ameerika luule valikkogu

Täna, 2. aprillil 2008 esitletakse Tallinnas Eesti lastekirjanduse keskuses esimest eestikeelset ameerika luule valikkogu.
Raamatu "Ameerika luule antoloogia. Poest, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni" koostas Tartu Ülikooli professor Jüri Talvet ning see kuulub sarja "Maailmakirjanduse tõlkevaramu". 39 luuletaja loomingut hõlmav antoloogia annab ülevaate ameerika luulest alates Edgar Allan Poest ja Emily Dickinsonist kuni tänapäeva poeetideni. Sellesse on kogutud nii vanad tõlked kui ka uued eestindused.

Tartu Ülikoolis tutvustatakse uuemaid Interneti-põhiseid teadusrakendusi

Neljapäeval, 3. aprillil 2008 toimub Tartu Ülikoolis Chemomentum/Unicore avatud seminar, kus tutvustatakse gridi tehnoloogiaid kasutavaid uudseid Interneti-põhiseid teadusrakendusi loodusteadustes.
Samuti antakse seminaril ülevaade Unicore gridi tarkvara tehnoloogilistest lahendustest, mis võimaldavad siduda üheks tervikuks hajusalt paiknevaid andmehoidlaid, tarkvara ja arvutusvõimsusi mistahes arvutusmahukate ülesannete lahendamiseks. Seminarist on oodatud osa võtma kõik, kellel on vaja teha suuremahulisi teadus- ja rakendusarvutusi näiteks keemias, ennustavas toksikoloogias, ravimite disainis ja mujal.

TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna keemia instituudi molekulaartehnoloogia vanemteaduri Uko Marani sõnul toimub seminar Euroopa Liidu 6. raamprogrammi poolt finantseeritava teadus- ja arendusprojekti Chemomentum raames. "Projekti käigus töötatakse välja gridi teenustel põhinevat keskkonda innovaatiliseks teadus- ja arendustööks. Projekti eesmärk on muuta gridi tehnoloogia kasulikumaks teadmistepõhiste rakenduste jaoks, nagu seda on ekspertotsuseid ja riskianalüüsi toetavad süsteemid," selgitas Maran.

Chemomentum projekt keskendub loodusteaduslike arvutusülesannete lahendamisele keemias, ravimiarenduses, materjalide disainis ja biotehnoloogias uute ainete väljatöötamisel. Chemomentum pakub arvutipõhiseid lahendusi ja teste kemikaalide keskkonnamõjude hindamiseks. Tartu Ülikoolist osaleb projektis TÜ keemia instituudi molekulaartehnoloogia õppetooli töörühm, mis koordineerib rakendustarkvara integreerimist Unicore süsteemi. Seminarist võtab osa ligi 40 teadlast Itaaliast, Saksamaalt, Ungarist, Poolast, Šveitsist, Inglismaalt ja mujalt.

Unicore (Uniform Interface to Computing Resources) on gridi süsteem, mis koosneb kliendi ja serveri tarkvarast. Unicore teeb hajutatud arvutus- ja andmeressursid kättesaadavaks turvalise terviklahendusena nii sisevõrkudes kui ka Internetis.

Seminar algab neljapäeval kell 10.30 ülikooli Vanas Kohvikus. Rohkem infot seminari kodulehelt: http://www.chemomentum.org/open_day_1

Lisainfo: TÜ molekulaartehnoloogia vanemteadur Uko Maran, tel 737 5254

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ emeriitprofessor Rein Taagepera pälvis maineka Skytte auhinna

Tartu Ülikooli ja Kalifornia Ülikooli emeriitprofessor Rein Taagepera pälvis Uppsala Ülikooli poolt välja antava maineka Skytte auhinna demokraatlike valimissüsteemide uurimise eest.
Uppsala Ülikooli Skytte sihtasutuse väljaantavat Skytte auhinda peetakse ühiskonnateaduste Nobeli preemiaks ning see antakse igal aastal teadlasele, kes sihtasutuse arvates on andnud kõige arvestavama panuse ühiskonnateaduste uurimisse.

Auhinnaga kaasneb poole miljoni Rootsi krooni suurune rahaline preemia, mille Rein Taagepera on lubanud annetada Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnale uue uurimissuuna "Teaduslikkus sotsiaalteadustes" arendamiseks, tuginedes oma peatselt ilmuvale raamatule Making Social Sciences More Scientific: The Need for Predictive Models (Oxford University Press, 2008).

Rein Taagepera sündis 1933. aastal. Taagepera põgenes okupeeritud Eestist 1944. aastal. Ta lõpetas keskkooli Marokos Marrakechis. Seejärel õppis ta USA-s ja Kanadas füüsikat, saades Delaware'i ülikoolist 1965. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1969. aastal sai ta magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ja asus tööle California ülikooli Irvine'is, kuhu jäi kogu oma ülejäänud Ameerika-karjääri ajaks. 1992. aastal oli Rein Taagepera Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna rajamise üks peamisi initsiaatoreid ning asutajaliikmeid.

Skytte auhind antakse Rein Taageperale kätte Rootsis Uppsala Ülikoolis pidulikul tseremoonial 27. septembril 2008.

Rohkem infot: http://athena.statsvet.uu.se/prize/

Lisainfo: TÜ sotsiaalteaduskonna võrdleva poliitika magistriõppe programmijuht Vello Andres Pettai, tel 737 5335, 513 0897

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Riik eraldab Tartu Ülikoolile täiendavalt üle 1,4 miljoni krooni uudsete laborisigade ostuks

Vabariigi valitsus otsustas eraldada Tartu Ülikoolile täiendavalt rohkem kui 1,4 miljonit krooni teadustöö arendamiseks ja laborivarustuse ostuks. TÜ rektori Alar Karise sõnul plaanitakse raha kasutada peamiselt ülikooli paljudele teaduslaboritele spetsiaalsete laborisigade hankimiseks.
"Hoolimata raskenevast majanduslikust olukorrast väärtustab riik siiski innovatsiooni ning teaduse arengut ning on otsustanud meid selles osas toetada, " ütles Alar Karis. Rektor selgitas, et kuna spetsiaalselt aretatud muudetud geenidega laborisead maksavad tänapäeval küllaltki palju ning kuna ülikoolil endal selle jaoks teadus- ja õppetöö kõrvalt raha leida on keeruline, siis on riigi sellesuunaline abi igati teretulnud. "

Ka TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk hindab riigi panust kõrgelt. "Laborisigu hakkab meil minema nagu leiba," ütles ta. "Kuna sigade füsioloogia on inimese omale küllaltki sarnane, siis saab neid kasutada nii ravimiarenduses, näiteks vähiravimi väljatöötamisel, aga ka kosmeetika- ning toiduainetetööstuses. Geneetiliselt muundatud hiired on meil olemas ning teaduse mõttes on need juba eilne päev. Sead on tulevik."

Tartu Ülikooli 2008. aasta eelarvest on teadus- ja arendustööks eraldatud ligi 45%.

Lisainfo: TÜ pressiesindaja Anneli Maaring, tel 737 5683

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Näitus "180 aastat järjepidevat õpetajakoolitust Tartus" TÜ Raamatukogus

Kolmapäeval, 2. aprillil 2008 kell 16 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu III korrusel näitus "180 aastat järjepidevat õpetajakoolitust Tartus," kus on välja pandud valik õpetajate seminari õppejõudude erialaseid trükiseid ning nende kirjutatud õpikuid läbi aegade. Näitus on illustreeritud õpilaste valmistatud õppevahenditega ja fotodega õpetajate seminari fotokogust.
Saksakeelne Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminar alustas tööd 7. augustil 1828, et valmistada ette õpetajaid linnades asuvate elementaarkoolide tarbeks. Selle seminari lõpetasid teiste hulgas hilisemad eesti rahvusliku kultuuri ja hariduse suurkujud Rudolf Kallas, Friedrich Kuhlbars, Juhan Kunder, Jakob Pärn ja Kristjan Raud. 1889. aastal liideti seminar teise 1878. aastal loodud Tartu Õpetajate Seminariga. Selleks ajaks oli seminari lõpetanud kokku 403 noormeest.

Esimestele muutustele on järgnenud veel kaheksa reorganiseerimist, mis on toonud muudatusi nii nimes, õppekavades kui ka õpetamise eesmärkides. Pikemat aega on kasutatud nime Tartu Õpetajate Seminar (TÕS), mis on alates 24. märtsist 1919. a. tegutsenud eestikeelse õppeasutusena. Seminar on töötanud veel Tartu Pedagoogiumi (1932−1937), Tartu Õpetajate Instituudi (1947−1955) ja Tartu Pedagoogilise Kooli (1955−1990) nime all. Pedagoogilise Kooli ajal on Pärnu filiaalis ette valmistatud 427 kehalise kasvatuse õpetajat. 1967. aastast hakati koolitama algkoolidele muusikaõpetajaid ja lasteaedadele muusikakasvatajaid.

2001. aastal liideti Tartu Õpetajate Seminar Tartu Ülikooliga. 21. sajandi alguseks oli õpetaja kutse saanud kokku üle 7100 lõpetaja.

2007. aaastal ülikoolis toimunud struktuurimuutuste tagajärjel on õpetajate seminarist saanud TÜ haridusteaduskonna töökorralduslik üksus, kus valmistatakse ette klassi- , lasteaia- ja muusikaõpetajaid. 2008. aastal töötab seminaris 35 põhikohaga õppejõudu ning õpib 174 päevaõppe ja 271 Avatud Ülikooli tudengit.

Näituse on koostanud Tiiu Täpsi ja kujundanud Eve Valper. Näitus jääb avatuks kuni 18. maini 2008.

Lisainfo: TÜ Raamatukogu referent Vilve Seiler, tel 737 5729

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Eesti suurima, 200 000 krooni suuruse Ernst Jaaksoni stipendiumi pälvis Mart Anton

Esmaspäeval, 31. märtsil 2008 andis TÜ rektor Alar Karis ülikooli kunstimuuseumis pidulikult üle Eesti suurima, 200 000 krooni suuruse Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumi, mille sel aastal pälvis TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna viimase aasta doktorant Mart Anton, kelle peamine uurimisvaldkond on elektroaktiivsete polümeeride juhtimine.
TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul sai stipendiaadi valikul määravaks tema uuringute olulisus ning samuti asjaolu, et arukate materjalide modelleerimine ja juhtimine on maailmas väga kiiresti arenev valdkond. "Just selle ala konkurentsivõimelistes keskustes, nagu USA-s, Jaapanis või Lõuna-Koreas stažeerimine aitaks nimetatud valdkonnas kiiremini edasi liikuda ka Tartu Ülikooli vastaval laboril," ütles Kotsar.

Oma doktoritööd kirjutab Mart Anton TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tehnoloogia instituudi arukate materjalide ja süsteemide laboris. Mart Anton sõidab stipendiumi toel stažeerima Michigani Ülikooli professor Xiaobo Tani laborisse. Mardi doktoritöö juhendajate professor Alvo Aabloo ja professor Maarja Kruusmaa sõnul jõutakse doktoritöö kaitsmiseni juba selle aasta juunikuus ja uurimistöö jätkamine maailmas tunnustatud laboris on Mardile ja edaspidi kogu arukate materjalide laborile ülimalt oluline.

Matemaatika-informaatikateaduskonna dekaani professor Mati Kilbi sõnul on Mart Anton matemaatikuna olnud peaasjalikult füüsikutest, keemikutest ja materjaliteadlastest komplekteeritud laboris töötades väga produktiivne. Tema osalusel on kirjutatud kuus teadusartiklit, millest kahe puhul on Mart esimene autor. Lisaks oma uurimistööle on Mart juhendanud ka mitmeid bakalureuse- ja magistritöid.

Ernst Jaaksoni mälestusfond loodi sihtasutuse juurde kaheksa aastat tagasi, kui Tartu Ülikooli jõudis legendaarse diplomaadi Ernst Jaaksoni 8,6 miljoni krooni suurune pärand. See on senini suurim eraisiku poolt hariduse toetamiseks tehtud annetus Eestis, samuti on suurim ka stipendium, mida mälestusfondist välja makstakse. Stipendiumi eesmärk on toetada välismaal kraadiõpet või teadusuuringuid jätkavaid Eesti doktorante, teadureid ja noori õppejõude.

Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel 521 6820; Mart Anton, tel 523 4098


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Olümpiaadil selgusid parimad eesti keelt võõrkeelena oskajad

24.-25. märtsini 2008 toimus Tartu Ülikoolis eesti keele (võõrkeelena) olümpiaadi lõppvoor, kust võtsid osa 19 mitte-eesti koolide õpilast üle Eesti. Olümpiaadi eelvooru töö teema käsitles eestikeelsete reklaamtekstide, tooteinfo ja tarbetekstide õigekirja probleeme. Tootetutvustuse ja ortograafiaga seotud ülesanded ootasid osalejaid ees ka lõppvoorus.
Vanemas vanuserühmas (11.−12. klass) võitis olümpiaadi Jekaterina Karpova Kehra Gümnaasiumist (õpetaja Margarita Kuusmaa), teise koha saavutas Jevgeni Varzinov Kehra Gümnaasiumist (õpetaja Margarita Kuusmaa) ning kolmanda koha Tatjana Kudrjavtseva Tartu Annelinna Gümnaasiumist. Nooremas vanuserühmas (9.−10. klass) võitis olümpiaadi Artjom Kosjuk Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist (õpetaja Tatjana Kossjuk). Olümpiaadi lõpparvestuses saavutas Artjom Kosjuk kuuenda koha. Nooremas vanuserühmas saavutas teise koha Kehra Gümnaasiumi õpilane Anastassija Hodnevit¨ (õpetaja Margarita Kuusmaa).

Olümpiaadižürii premeeris eriauhindadega parimate eelvooru tööde kirjutajaid ning suulise ja kirjaliku vooru parimaid õpilasi.

Eelvooru töö eripreemiad said Kristina Hints (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium) ning Anastasia Markina (Tallinna Õismäe Vene Lütseum). Parima esinemise eest suulises voorus autasustati Jekaterina Karpovat (Kehra Gümnaasium) ja Artjom Suvorovit (Tartu Annelinna Gümnaasium). Parima kirjaliku töö eriauhinna pälvis Jevgeni Varzinov (Kehra Gümnaasium).

Lisainfo: TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi dotsent Madis Arukask, tel 737 5227

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Raamatukogus saab vaadata Poola riigi ajalugu tutvustavat näitust

Teisipäeval, 1. aprillil 2008 kell 16 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogu II korrusel näitus "Paljukultuuriline Rzeczpospolita", mis annab ülevaate Poola riigi ajaloost. Näituse avab Poola suursaadik Tomasz Chłoń.
Näituse on koostanud Poola Rahvusraamatukogu ning see saabus Tartu Ülikooli Poola suursaatkonna vahendusel. Poola ajaloo ülevaatenäitus on efektse kujundusega ning selle juures on kasutatud mitmeid tänapäevaseid audiovisuaalseid vahendeid.

Näitusest on tehtud kokku viis koopiat, mida saab vaadata paljudes paikades üle terve maailma. Ühte näituse koopiat eksponeeritakse ka Eesti Rahvusraamatukogus.

Näitus jääb avatuks 5. aprillini 2008. Kõik ajaloo- ja kultuurihuvilised on oodatud.

Lisainfo: TÜ Raamatukogu turundusjuht, Ilona Smu¨kina, tel 737 5749


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Teabepäev "Avasta maailm läbi praktika" TÜ Raamatukogus

Teisipäeval, 1. aprillil 2008 kell 15:30 – 18:00 toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsikeskuses praktikavõimalusi maailmas tutvustav teabepäev "Avasta maailm läbi praktika".
Praktikaprogramme tutvustavad USA Saatkond, AIESEC Eesti, Tartu Ülikooli välisüliõpilastalitus, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus, Bellnor, Tokkroos Study Tours ja Evmar Agentuur. Lisaks väljapanekutele toimuvad ka praktikaprogrammide esitlused igal veerandtunnil.

Praktikapäeva korraldavad Tartu Ülikooli Raamatukogu Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindus.

Üritus on kõigile tasuta.



Lisainfo:
Liisi Lembinen
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus
W.Struve 1-355
Tel 742 7243
email: liisi.lembinen [ät] ut.ee
/ameerika


Skytte medali pälvis Dag Hartelius

Täna, 25. märtsil 2008 toimus TÜ ajaloo muuseumi valges saalis traditsiooniline Skytte päev, kus anti üle Johan Skytte nimeline medal, mille seekord pälvis Rootsi suursaadik Dag Hartelius.
Tartu Ülikooli rajajale ja esimesele kantslerile Johan Skyttele pühendatud päeva avakõne pidas rektor Alar Karis. Ettekannetega esinesid veel Toronto Ülikooli emeriitprofessor Vello Salo ja TÜ eesti ajaloo dotsent, ajaloodoktor Enn Küng. Muusikalise poole eest hoolitsesid FA Schola muusikud ning jesuiitide teatrit etendas Tartu Üliõpilasteater.

Statuudi kohaselt antakse Skytte medal ühiskonna- või riigitegelasele, kes on möödunud aasta jooksul kõige enam Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule kaasa aidanud. Rektor Alar Karise sõnul on Dag Hartelius oma Eestis töötamise ajal rõhutanud rootsi keele õpetamise järjepidevuse olulisust Eesti ja Rootsi ajaloolise ühtekuuluvuse seisukohast. "2007. aastal aitas Dag Hartelius väga oluliselt kaasa Tartu Ülikooli juubeliürituste korraldamisele. Kogu oma ametiaja jooksul on ta toetanud skandinaavia keelte ja kultuuride õpetamise jätkamist Tartu Ülikoolis," põhjendas Karis TÜ nõukogu otsust.

Viimati anti Skytte medal välja 2005. aastal, mil selle pälvis tollane Riigikogu I aseesimees Andres Lipstok. Varasematel aastatel on medali saanud veel Mart Laar, Marju Lauristin, Mihkel Pärnoja, Lennart Meri, Andrus Ansip, Jüri Raidla ning mitme riigi suursaadikud.

Johan Skytte (1577−1645) oli kuningas Gustav II Adolfi isiklik õpetaja ja hiljem nõunik ning teda peetakse Tartu Ülikooli asutamise üheks peainitsiaatoriks ja läbiviijaks. Ülikool tähistab Skytte päeva alates 1995. aastast.

Lisainfo: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel 737 5685, 511 9188


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ tõusis keskkonna- ja ökoloogiateadustes maailma enim tsiteeritute hulka

Maailma ühes suurimas teadusinformatsiooni andmebaasis ISI Web of Science tõusis Tartu Ülikool keskkonna- ja ökoloogiateadustes viimase kümne aasta ühe protsendi kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadusasutuste nimekirja.
Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk ainult rõõmustas selle teate üle, kuid märkis, et ülikooli nende teadussuundade tugev seis ei ole üllatus. "Samas mõjukaima 1% hulka jõudmine näitab teatud uue kvalitatiivse piiri saavutamist. See on kindlasti paljude meie väljapaistvate, antud valdkonnas tegutsenud ja tegutsevate teadlaste pikaajalise ja sihikindla teadustöö tulemus. Arvan, et lisaks juba tunnustatud tegijatele on peale kasvanud ka piisavalt noori teadlasi, kes suudavad tagada saavutatud taseme hoidmist," ütles Burk.

ISI Web of Science sisaldab infot ligikaudu 9300 juhtivas teadusajakirjas ilmuvate artiklite kohta (kokku üle 38 miljoni kirje) ja jälgib seda, millistele allikatele need artiklid omakorda viitavad. Varasemalt on Tartu Ülikoolist institutsionaalse 1% künnise ületanud kliiniline meditsiin ning taime -ja loomateadus.

Rohkem infot ISI Web of Science'i kodulehelt: http://sciencewatch.com/dr/ne/08febne/

Lisainfo: TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Ots, tel 737 6193, 514 9512


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikool tunnustas tublimaid olümpiaadidest osavõtnuid

Kolmapäeval, 19. märtsil 2008 autasustas Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller TÜ ajaloo muuseumi valges saalis 2006/2007. õppeaastal rahvusvahelistel aineolümpiaadidel edukalt esinenud TÜ teaduskooli õpilasi ja nende juhendajaid.
Kokku anti ülikooli kingitused üle 64 õpilasele ja 25 juhendajale. Peale Kristjan Halleri esines tervitusega ka TÜ Teaduskooli endine õpilane, praegune Tartu Ülikooli bioloogiatudeng Maarja Soomann.

Ettekande pidas TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna korrastamata süsteemide professor ja AHHAA teaduskeskuse teadusnõukogu esimees Jaak Kikas. Esines mitmeid rahvusvahelisi teaduse populariseerimise auhindu võitnud AHHAA teaduskeskuse teadusteater.

Eelmisel olümpiaadihooajal osalesid teaduskoolis ettevalmistuse saanud Eesti võistkonnad 14 rahvusvahelisel ainevõistlusel, sealhulgas üheksal ülemaailmsel olümpiaadil, ühel Euroopa olümpiaadil ja neljal Balti või regionaalsel olümpiaadil. Kokku võideti rahvusvahelistel olümpiaadidel 34 medalit ja diplomit, sealhulgas kaks kuld-, kümme hõbe- ja kaksteist pronksmedalit ning kümme diplomit.

Lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumile toetasid õpilaste osalemist olümpiaadidel paljud sponsorfirmad: kirjastus Avita, Hansapank, Skype Eesti, WM-data, Alexela, Eesti Gaas, Baltika jpt.

Eesti liitus rahvusvaheliste koolinoorte teadusolümpiaadide liikumisega 1992. aastal, iseseisva riigina osaleti ülemaailmsetel olümpiaadidel esmalt matemaatikas, informaatikas ja füüsikas, 1994. aastast alates võetakse osa rahvusvahelisest keemiaolümpiaadist. Alates 1997. aastast ollakse täieõiguslikud konkurendid rahvusvahelistel bioloogiaolümpiaadidel, 2003. aasast lingvistikas, 2004. aastast loodusteadustes ja geograafias ning 2005. aastast astronoomias ja filosoofias.

Lisainfo: TÜ Teaduskooli direktor Viire Sepp, tel 737 5890, 518 9951

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Olümpiaadil selgusid parimad emakeeletundjad

Emakeelepäeval, 14. märtsil autasustati Tartu Ülikooli aulas 2008. aasta riikliku emakeeleolümpiaadi lõppvooru parimaid. Selle aasta olümpiaaditeema oli "Keele muutumine". Lõppvooru kutsuti piirkonnavoorude ning uurimistööde põhjal 80 õpilast.
Vanemas vanuserühmas (11.-12. klass) võitis olümpiaadi Sander Salvet Gustav Adolfi gümnaasiumist (õpetaja Margit Arusoo), järgnesid Teele Vaalma Tallinna reaalkoolist (õp Sirje Jaup) ja Kadi Kähär Rapla ühisgümnaasiumist (õp Ülle Mäekivi). Keskmise vanuserühma (9.-10. kl) võitja on Mirjam Parve Vanalinna hariduskolleegiumist (õp Krista Nõmmik), 2. koha sai Villem Voormansik Suure-Jaani gümnaasiumist (õp Sirje Urbel) ja 3. koha Taavi Timm Rannu keskkoolist (õp Lea Tooming). Noorema astme võitja on Eva-Lotta Käsper Tartu Kivilinna gümnaasiumist (õp Malle Malling), järgnesid Märt Belkin Tallinna reaalkoolist (õp Mai Gross) ja Malle Poola Tartu Veeriku koolist (õp Riin Raadla).

Olümpiaadižürii otsustas I vooru saabunud uurimistöödest anda kuuele õpilasele eripreemia hästi kogutud materjaliga, mahuka ja põhjaliku analüüsiga töö eest.

Uurimistöö eripreemia said:
Henrik Habicht (Miina Härma gümnaasium, juhendaja Jana Kübar)
Hendrik Meister (Tabasalu ühisgümnaasium, juhendaja Merike Vardja)
Merle Must (Nõo reaalgümnaasium, juhendaja Heily Soosaar)
Külli Park (Tartu Tamme gümnaasium, juhendaja Külli Saia)
Anneli Rääbis (Tartu Kivilinna gümnaasium, juhendaja Kadri Ottenson)
Kristi Sobak (Hugo Treffneri gümnaasium, juhendaja Helgi Tering)

Lisainfo: TÜ eesti keele lektor ja olümpiaadižürii esimees Maigi Vija, tel 737 5224

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Narva Kolledž tähistab emakeelepäeva

13. märtsil 2008 tähistatakse Tartu Ülikooli Narva Kolledžis traditsiooniliselt emakeelepäeva. Kolledži eesti keele lektoraat kuulutab välja kirjandivõistluse võitjad. Sarnaselt eelmiste aastatega tunnustatakse ka aktiivseid eesti keele kasutajaid. Emakeelepäeva erikülaline on kirjanik Kerttu Rakke.
Kerttu Rakke esitleb emakeelepäeval oma esikromaani "Kolmas printsess" (eesti keeles ilmunud 2001.aastal) tõlget, mis on esimene pärast taasiseseisvumist vene keelde tõlgitud Eesti ajaviiteraamat. Sõna saavad ka tõlkija Marina Tervonen ning eesti keele ja kirjanduse õppejõud Sirje Reese.

Kerttu Rakke autasustab ka kirjandivõistluse võitjaid, kes saavad temalt tunnustuseks autogrammiga raamatu. Narva koolide 7.-12. klasside õpilastele korraldatud kirjandivõistluse eesmärk oli innustada noori kirjalikult väljendama oma mõtteid ja tundeid, panna neid mõtisklema oma emakeele ilu ja võlu üle. Aktiivsemate koolide seas olid Narva Humanitaargümnaasium, Narva Pähklimäe Gümnaasium, Narva Kreenholmi Gümnaasium, Soldino Gümnaasium ja Narva Eesti Gümnaasium.

Sel päeval tunnustatakse Narva kolledžis traditsiooniliselt ka tublisid Narva elanikke nende aktiivse eesti keele kasutamise eest. Sel aastal leidsid äramärkimist Tatjana Zelenjaeva, Aljona Rudik, Maria ´uravljova, Jelena Nõmm.

Lisainfo: Maritsa Ort, tel 356 1985

Tartu Ülikooli töötajad ja tudengid saavad peagi oma lapsed uude lastehoidu jätta

Tartu Ülikool, TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutus ja MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Selts allkirjastasid 13. märtsil 2008 koostöömemorandumi, mille eesmärk on avada ülikooli Tähe tänava õppehoone I korruse ruumides uus 30-kohaline lastehoiuteenust pakkuv eralastehoid "TERAKE".
Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sõnul suhtub ülikool lastehoiuteenuse pakkumisse väga positiivselt: "Eesmärk on võimaldada väikese lapsega kodus olevatel vanematel oma laps eksami sooritamise või loengus osalemise ajaks professionaalse järelevalve alla jätta. Initsiatiiv tuli üliõpilasesinduse poolt, ülikool aitas ruumide leidmisega ja lastehoiuteenuse pakkumise sisuline pool jääb MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi hooleks. Koostöös suudame teenuse pakkumise ellu viia," ütles Karis.

TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutuse juhataja Priit Lompi sõnul on lastehoiu vajadusest juba mitmed aastad mõeldud ja räägitud ning tudengite hulgas teostatud küsitluse tulemused näitavad teenuse vajalikkust.

Rektori korraldusega on otsustatud anda Tähe 4 õppehoone I korruse ruumid MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi kasutusse lastehoiuteenuse pakkumiseks. Lastehoiu täpse korralduse ja tingimuste osas käivad veel läbirääkimised ning need pannakse paika lähtuvalt koostöömemorandumist. Kavandatav lastehoid on mõeldud kuni 30 lapsele – luuakse kohad nii kogu päeva hõlmavaks hoiuks kui ka tunni- ja poolepäevahoiuks.

TÜ üliõpilaste ja töötajate lastel on teenust võimalik kasutada olulisemalt soodsamate hindadega kui teistes lastehoiuteenust pakkuvates kohtades. Lisaks ülikooli töötajatele ja tudengitele saavad oma lapsed loodavasse lastehoidu jätta ka linnaelanikud. Lastehoid vajab ühe palgalise kasvataja olemasolu ning võimalik on pakkuda ka TÜ haridusteaduskonna vastava eriala üliõpilastele head praktikavõimalust, kaasates neid osalise töökoormusega abiõpetajatena.

Lastehoid on kavas avada käesoleval kevadel.

Lisainfo: TÜ Üliõpilaskonna Sihtasutuse juhataja Priit Lomp, tel 5698 2166; MTÜ Tartu Erahariduse Edendamise Seltsi juhatuse liige Andrus Kuusmann, tel 501 2920

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis räägitakse laste käitumisega seotud probleemidest

12. ja 13. märtsil 2008 korraldab Tartu Ülikooli haridusteaduskond kaks koolitusseminari teemal "Kuidas muuta laste käitumist? Toimetulek probleemsete lastega lasteaias ja koolis". Koolituse viib läbi tunnustatud Austraalia pedagoog ja haridusprofessor Bill Rogers.
Koolitusel käsitletakse teemasid, mis võiksid huvi pakkuda lasteaias või koolis töötavatele õpetajatele ning teistele lastega töötavatele spetsialistidele (psühholoogid, eripedagoogid, sotsiaaltöötajad jt). Muuhulgas arutletakse selle üle, kuidas luua suhteid ja positiivset õhkkonda esimesel kohtumisel uue rühma/klassiga; kuidas tulla toime väljakutsuva ja kordarikkuva käitumisega lapsega ning kuidas mõtestatult kasutada käitumise tagajärgi, sealhulgas aeg-maha tehnika sobiv kasutamine.

TÜ haridusteaduskonna professori Eve Kikase sõnul on probleemsete lastega seotud küsimuste hulk viimasel ajal plahvatuslikult kasvanud. "Koolitusel räägitakse, kuidas on võimalik probleeme lahendada nii, et sellel oleks ka tulemust ja laste probleemne käitumine väheneks. Taaskehtestava käitumisega kaasnevad ka praegusel ajal ülimalt aktuaalsed koolihirmu ja -kiusamise teemad, " ütles professor Kikas.

Koolituse läbiviija, Griffithi Ülikooli professor Bill Rogers on rahvusvaheliselt tunnustatud pedagoog, kes viinud läbi hulgaliselt koolitusi probleemsete lastega toimetuleku teemadel erinevates riikides. Ta on ka mitmete vastavasisuliste raamatute autor. Koolitus toimub ka seoses B. Rogersi teose "Behavior Recovery" ("Taasleitud käitumine") väljaandmisega eesti keeles TÜ Kirjastuse poolt.

Koolitus toimub TÜ haridusteaduskonna aulas (Salme 1a) algusega kell 9 ning see on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde. Üritust toetavad ESF, SA INNOVE ja TÜ haridusteaduskond.

Lisainfo: TÜ haridusteaduskonna professor Eve Kikas, tel 737 6457, 5553 8728

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimub konverents mobiilpositsioneerimise rakendustest geograafias

Tartu Ülikoolis toimub 10.-14. märtsini 2008 rahvusvaheline konverents "Sotsiaalse positsioneerimise meetod 2008" (SPM 2008) mobiilpositsioneerimise rakendustest geograafias, mis toob ülikooli kokku oma ala tippspetsialiste 14 riigist.
Konverentsist võtavad osa enamus mobiilpositsioneerimise rakenduste ja asukohapõhiste teenustega tegelevate geograafide ja linnaplaneerijate aktiivseid töögruppe Iisraelist, Hollandist, Belgiast, Austriast, USA-st ning mujalt. Üritust korraldava TÜ inimgeograafia õppetooli mobiilsusuuringute töögrupp on teemaga tegelenud alates 2001. aastast. 2006. aastal osaleti muuhulgas Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindavas interaktiivses linnaplaneerimise projektis.

TÜ inimgeograafia õppetooli juhataja professor Rein Ahase sõnul on mobiilpositsioneerimine kiiresti arenev valdkond, kus traditsioonilised uurimismeetodid asendatakse infotehnologiliste lahendustega ja toimumas on suured muutused. "Linnageograafid töötavad mobiilpositsioneerimise alusel nn "targa linna" mudeli arendamisel ja rahvastikugeograafid reaalaja seirekeskkondade loomisel. Põhjalikku käsitlemist leiavad konverentsil mobiilpositsioneerimisega kaasnevad ülimalt aktuaalsed jälgimishirmu ja privaatsuse teemad," ütles Ahas.

Konverentsi ajal algab doktorantide rahvusvaheline uurimiseksperiment, kus luuakse kaks interaktiivset keskkonda asukohapõhiste teenuste arendamiseks. Eksperimendi läbiviimise tehnilise toe loovad töögrupi kauaaegne partner EMT ja TÜ spin-off firma Positium LBS.

Konverentsi töökeel on inglise keel. Üritust toetavad EITSA ning TÜ ökoloogia ja keskkonnateaduste doktorikool.

Rohkem infot konverentsi kodulehelt: /spm2008

Lisainfo: TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli juhataja professor Rein Ahas, tel 503 5914

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Sihtasutus kuulutas välja 2008. aasta eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumide saajad

Tartu Ülikooli Sihtasutus jagas juba teist aastat välja eestikeelse terminoloogia sihtstipendiume, mida oli kokku 90 000 krooni väärtuses.

2008. aasta stipendiumid pälvisid Tartu Ülikooli doktorandid Lauri Laanisto ja Kaarel Veskis ning magistrant Heilo Altin; Tartu Ülikooli arhiivinduse dotsent Kurmo Konsa ning Tallinna Ülikooli doktorandid Anastassia Zabrodskaja ja Anni Oja.

TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul on positiivne, et seekord polnud taotlejate seas pelgalt keeleteadlased, vaid ka teiste erialade esindajaid, kes on eestikeelse terminoloogia arendamise oma südameasjaks võtnud. "See ongi just see, mida me antud stipendiumiga toetada tahame – et eesti keel teaduskeelena ei hääbuks, vaid elaks ja areneks ka mittefiloloogilistel erialadel," ütles Kotsar.

Eestikeelse terminoloogia sihtstipendiumile said kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud ning teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eestikeelset terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.

Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel 7375852, 521 6820

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimus üleriigiline keemiaolümpiaad

Märtsi esimesel nädalavahetusel toimus Tartu Ülikoolis 55. üleriigiline keemiaolümpiaad, millest võttis osa ligi 100 keemiahuvilist kooliõpilast üle Eesti.
Olümpiaad kestis kaks päeva, millest esimesel pidid õpilased viie tunni jooksul lahendama teooriaülesandeid. Järgmisel päeval toimus katsete voor: 9. ja 10. klassile tiitrimine ning 11. ja 12. klassile orgaaniline süntees.

Keemiaolümpiaadi võitis 12. klasside lõikes Andres Laan Tallinna Reaalkoolist (õpetaja Anu Ermann), 11. klassis oli võidukas Mark Gimbutas Hugo Treffneri Gümnaasiumist (õp Eha Paabo), 10. klassis oli parim Gleb Široki Tallinna Õismäe Vene Lütseumist (õp. Pelageja Ozerova) ja 9. klassis Kadi Liis Saar Tallinna Inglise Kolledzist (õp. Lilian Kippasto).

Lõppvooru tulemuste põhjal arvati Eesti võistkonna kandidaatideks 15 õpilast, kes osalevad aprilli alguses valikvõistlusel. Valikvõistluse põhjal valitakse välja Eesti esindus XVI Balti keemiaolümpiaadile, mis toimub selle aasta aprillis Vilniuses. Eesti võistkond 40. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil (toimub 12.-21. juulini 2008 Budapestis) koosneb 4 võistlejast, kes valitakse välja Balti keemiaolümpiaadil võistelnud õpilaste hulgast.

Üleriigiliste olümpiaadide korraldamist ja Eesti võistkondade osalemist rahvusvahelistel võistlustel finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks toetavad keemiaolümpiaadi omapoolsete auhindadega TÜ Keemia Instituut, MTÜ Loodusajakiri, kirjastus Avita, kirjastus Varrak, Regio AS, TEA kirjastus, Casino Monte Carlo, Alexela, AS Eesti Gaas, AS Silmet., TBD Biodiscovery, Baltika Grupp, AS Sangar ja A. Le Coq.

Vaata veel: http://www.teaduskool.ut.ee

Lisainfo: TÜ füüsikalise keemia teadur Jaak Nerut, tel 737 6625

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering tähistab 50. sünnipäeva

Sel nädalal tähistab legendaarne Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering oma poolesajandat juubelit mitmete üritustega nii vilistastele, liikmetele kui sõpradele.

Ringi presidendi Indrek Hiiesalu sõnul on märkimisväärne, et üks mitteakadeemiline organisatsioon on jõudnud niivõrd väärika tähtpäevani. "Tegemist on pigem sõpruskonna kui organisatsiooniga, kus elavad kõrvuti nii traditsioonide vaim kui ka nooruslikud ideed ning kus loodushoidliku mõtteviisiga Tartu üliõpilased on juba poole sajandi jooksul tulnud kokku mõtteid vahetama ning mõnusalt aega veetma," ütles Hiiesalu.

Juubeliürituste avapauk antakse juba teisipäeval, 11. märtsil, kui Vanemuise 46 õppehoones avatakse ringi traditsioonilise hääletusvõistluse "Kas tunned maad?" fotonäitus.
Neljapäeval, 13. märtsil toimub Taevaskojas ringi pidulik juubelikoosolek, kus noorliikmetele antakse ülevaade ringi ajaloost ning tehakse lühike ekskursioon Taevaskojas.

Reedel, 14. märtsil kell 12 algab TÜ raamatukogu suures saalis looduskaitseringi aastapäevakonverents "Kopp kaevab, saag saeb – laastud lendavad looduskaitsjateni", kus ettekandeid peavad teiste hulgas Eestimaa Looduse Fondi keskkonnakaitse ekspert Toomas Trapido ja TÜ inimgeograafia õppetooli juhataja professor Rein Ahas. Ettekannete vaheajal toimub raamatukogus ülevaatenäituse "Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering 50. Ringi juhendaja Jaan Eilart 75" pidulik avamine. Konverentsi järel külastatakse ühiselt ringi pikaaegse juhendaja Jaan Eilarti kalmu Raadi surnuaias.

Reedel, 14. märtsil toimub korp! Rotalia majas (Tähe 3) suur sünnipäevapidu, kus astuvad üles paljud ringi ajaloo menukaimad muusikalised kollektiivid, sealhulgas Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ning Jaan Pärn ja Pahad Seemned.

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering asutati 13. märtsil 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) loodusehuviliste üliõpilaste; maakorraldaja Leonhard Jaansoni, geograafide Mart Vabari ja Jaan Remmeli ning zootehniku Kalev Pildi ja tookordse Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni ning Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadussekretäri Jaan Eilarti poolt. Väidetavalt oli tartlaste ring üldse esimene üliõpilaste looduskaitseühendus maailmas. Ringi populaarsus kasvas kiiresti ja mõne aasta pärast ühendas ta juba paarisadat Tartu mõlema kõrgkooli väga erinevate erialade üliõpilast. Poole sajandi jooksul on ringil liikmeid olnud ligi kaks ja pool tuhat. Praegu tegutseb ringi juures aktiivselt paarsada tudengit ja loodushuvilist.

Lisainfo: Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president Indrek Hiiesalu, tel 5624 1984, http://www.ring.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Akadeemiline Spordiklubi taotleb Eurocup'i finaalturniiri korraldamist Tartus

Peale Rocki võitu Ural Greati üle toimus 4. märtsi hilistel õhtutundidel spordiklubi juhatuse koosolek, kus otsustati, et Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on valmis korraldama FIBA Eurocupi final-fouri Tartus.
FIBA juhtkonna poolt on final-fouri korraldamise ettepanek tehtud kõigile neljale meeskonnale, hetkel veel läbirääkimised käivad. Neljast meeskonnast on kõige parem korvpalliareen Riia Baronsil, kuid FIBA poolt väljakuulutatud finaalturniiri ajal on Baronsi areen teise ürituse jaoks broneeritud.

Spordiklubi juhatuse esimees Riho Illak ütles, et finaalturniiri korraldamine on seotud väga suurte kulutustega, millest enamuse peab klubi ise kandma, "Kuid me teeme selleks kõik meist oleneva, et TÜ/Rock saaks finaalturniiril mängida koduväljakul fantastilise Tartu publiku ees" lisas Illak.

Kui Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi saaks võimaluse final-fouri korraldada, toimuks finaalturniir Tartu Ülikooli spordihoone kergejõustikuhallis, kuhu paigaldataks korpallipõrand ja tribüünid. "Hetkel on meil FIBA nõudmistest täitmata vaid korvpallisaali isteohtade arv, meil on olemas tribüünid 3000le inimesele, kuid FIBA tahab vähemalt 4000 istekohta. Ma usun, et me leiame ka lisatribüünid ja tehnilised lahendused veel lisaks 1000le inimesele",ütles Illak.

Final-fouri korraldajamaa otsustatkse FIBA poolt paari päeva jooksul.


Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Ujula 4 Tartu
http://www.tysk.ee

TÜ/ROCK tegi ajalugu ja võitis Ural Greati 89:77

Korvpalli FIBA EuroCupi veerandfinaalseeria otsustavas kolmandas kohtumises alistas Tartu Ülikool/Rock kodusaalis 89:77 (40:47) Permi Ural Greati ja pääses mängudega 2:1 nelja parema hulka.
Võitjate kasuks viskas Georgi Tsintsadze 25, Tanel Tein 15, Janar Talts 13 ja Brian Cusworth 12 punkti. Cusworth võttis 9 ning Talts 7 lauapalli, Tein andis ka 6 resultatiivset söötu. Kaotajate parim oli Brindley Lambert Wright 18 silmaga.

Esimese Eesti klubina eurosarjas Fina Fouri jõudnud Rock kohtub poolfinaalis Riia Barons/LMT-ga, kes oli samuti mängudega 2:1 parem KK Zagrebist. Kolmapäeval olid lätlaste võidunumbrid 96:91. Teise finalisti selgitavad Dexia Mons-Hainaut Belgiast ning Limassoli Proteas EKA AEL Küproselt. Mängud toimuvad 18. aprillil.








Lisainfo: http://www.tysk.ee

Näitus akadeemik Arnold Humalast TÜ Raamatukogus

Reedel, 7. märtsil 2008 kell 16 avatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus III korrusel akadeemik Arnold Humala 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus saab näha valikut Arnold Humala teaduslikust loomingust alates magistriväitekirjast kuni loengukonspektide ning artikliteni.
Materjale on nii õpingu- ja Tartu-aastatest kui ka tööst TTÜ-s (TPI) ning Eesti NSV Teaduste Akadeemias. Matemaatikuid tabab kindlasti äratundmisrõõm, nähes Arnold Humala õpikuid "Kujutav geomeetria" ja "Finantsmatemaatika". Tänu Arnold Humala tütrele, TÜ emeriitprofessorile Ene-Margit Tiidule on näitus illustreeritud fotodega erakogust ja akadeemiku poolt valmistatud piibukoguga.
Arnold Tudeberg (Humal) sündis Tallinnas 10. märtsil 1908. Aastal. 1929. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. 1928 sai temast abiõppejõud Tartu Ülikooli matemaatika instituudis. Ta laulis Akadeemilises Meeskooris, osales üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses, oli Akadeemilise Matemaatika Seltsi sekretär ning kirjutas artikleid Eesti Entsüklopeediale. Aastail 1932−1933 täiendas end Göttingenis ja 1933−1934 Viinis. 1934. aastal kaitses Humal Tartus doktoritöö, 1936 habiliteerus ja sai eradotsendi õigused. 1937. aastal asus ta tööle dotsendina, olles eestindanud oma nime Humalaks. Kolme aasta pärast sai temast professori kohusetäitja ja matemaatika kateedri juhataja.

Arnold Humala Tartu-periood lõppes 1941. aastal. Sõja-aastail töötas ta Tallinna Reaalkoolis matemaatikaõpetajana. 1944. aasta sügisel kutsuti Humal Tallinna Polütehnilisesse Instituuti, et matemaatika ja teoreetilise mehhaanika kateedri juhataja-professorina korraldada tulevaste inseneride matemaatikaõpet. Selles ametis oli ta elu lõpuni. 1947−1950 oli Humal Teaduste Akadeemia Matemaatika, Mehhaanika ja Füüsika Instituudi direktor, 1951 aastal valiti Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks, aastail 1953−1964 oli ta TA asepresident. Arnold Humal suri 13. detsembril 1987.

Näituse on koostanud Ene-Margit Tiit ja kujundanud Eve Valper. Näituse avamisel musitseerivad Arnold Humala lapselapselapsed.

Lisainfo: TÜ raamatukogu referent Signe Bachmann, tel 5660 3352

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Sihtasutus kuulutas välja esimese professor Olevi Kulli Mälestusfondi stipendiumi konkursi

1. märtsil avanes esimene professor Olevi Kulli Mälestusfondi stipendiumi konkurss, mille lõpptähtaeg on 1. aprill. Välja kuulutatakse üks 13 000 krooni suurune stipendium.
Stipendiumi saavad taotleda Eesti ülikoolide taimede ökofüsioloogia, metsaökoloogia ja ökosüsteemide ökoloogia eriala põhiõppe viimase aasta üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja järeldoktorantuuris õppivad noored teadlased. Reisistipendiumi võivad taotleda ka välisteadlased, kui nende külastuse keskmeks on suhtlemine ja infovahetus Eesti ökoloogia eriala üliõpilastega.

Professor Olevi Kull (22.07.1955 – 31.01.2007) oli kaasaegse Eesti üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid teadlasi, kelle uurimused fotosünteesiaparaadi ja lehestiku kohanemisvõimest valgustingimustele on juba muutunud teadusvaldkonna klassikaks. Olevi Kulli Mälestusfondi asutasid möödunud aastal tema kolleegid nii kodu- kui ka välismaalt.

Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul olid fondi asutajad väga aktiivsed toetuste kogumisel. "See tagas möödunud aasta lõpuks piisavad vahendid fondi jätkusuutlikkuseks ja võimaldas vähem kui aasta pärast fondi loomist juba esimese stipendiumi välja kuulutada," ütles Kotsar.

Mälestusfondi statuut ja taotlemiseks vajalike dokumentide loetelu asub TÜ Sihtasutuse koduleheküljel aadressil /sihtasutus.


Lisainfo: Ruth Kotsar, tel 737 5853, 5216 820, %20ruth.kotsar [ät] ut.ee


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ nõukogu nimetas ülikooli auliikmeks Horst-Werner Maier-Hunke ning andis emeriitdotsendi nimetuse Elmar-Oskar Sakkovile

Tartu Ülikooli nõukogu otsustas 29. veebruari 2008 istungil nimetada ülikooli auliikmeks Nordrhein-Westfaleni Liidumaa (Saksamaa) Tööandjate Liitude Ühenduse ja Nordrhein-Westfaleni Metalli- ja Elektritööstuse Liidu presidendi Horst-Werner Maier-Hunke ning anda emeriitdotsendi nimetus teoreetilise mehaanika erakorralisele dotsendile Elmar-Oskar Sakkovile
Horst-Werner Maier-Hunke nimetati Tartu Ülikooli auliikmeks Eesti ja Saksamaa teadussidemete edendamisele kaasaaitamise eest. Maier-Hunke (s. 1938) omandas 1965. aastal ökonomisti diplomi. Peale ülikooli lõpetamist töötas H.-W. Maier-Hunke 1965.–1968.a. Saksamaa Arenguabitalituse juhina Nepaalis. Sealt naastes juhtis kuni 1980. aastani tegevjuhi ja direktorina firmat BASF Farben und Fasern. Alates 1980. aastast kuni tänaseni on H.-W. Maier-Hunke firma DURABLE tegevdirektor. Horst-Werner Maier-Hunke on alates 2001. aastast Südwestfaleni Kaubandus- ja Tööstuskoja täiskogu liige ning kutsehariduskomisjoni esimees. Alates 2004. aastast on ta Nordrhein-Westfaleni Liidumaa Tööandjate Liitude Ühenduse president ja alates 2006. aastast Nordrhein-Westfaleni Metalli- ja Elektritööstuse Liidu president. 2006. aastast alates on Horst-Werner Maier-Hunke toetanud mitmeid ettevõtmisi Saksa-Eesti kultuuri- ja hariduskoostöö vallas.

Elmar-Oskar Sakkov (s. 1941) töötab Tartu Ülikoolis alates 1968. aastast kuni käesoleva ajani, neist dotsendi ametikohal aastatel 1973 – 2000 ning aastast 2005 erakorralise dotsendina. Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses ta 1970. aastal. Aastatel 1973 – 1976 oli Elmar-Oskar Sakkov komandeeritud õppetööle Alžiiri Ülikooli ja 1984 – 1988 Madagaskari Ülikooli. Täiendanud on Elmar-Oskar Sakkov ennast Poolas (1969 – 1970), Moskvas (1977) ja Tbilisis (1979). Sakkov on peamiselt pidanud loenguid teoreetilisest mehaanikast, mehaanikasüsteemide modelleerimisest, rakendusmehaanikast, pideva keskkonna mehaanikast, tensorarvutusest, optimaalse juhtimise teooriast ning kõrgemast matemaatikast. Tema peamised uurimisvaldkonnad on elastsete-plastsete plaatide ja koorikute pärastkriitilise staadiumi analüüs; armeeritud talade ja koorikute optimaalne projekteerimine; komposiitide optimiseerimine, juhul kui tuleb arvestada ka pragude olemasolu. Sakkov on üllitanud rohkem kui 40 teaduslikku publikatsiooni.

Elmar-Oskar Sakkov on ka Eesti Matemaatika Seltsi asutajaliige, TÜ Rakendusmatemaatika Instituudi kolleegiumi liige (1992 – 2007), Tartu Lions-klubi asutajaliige. Sakkov on pälvinud Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi, Gerhard Rägo mälestusmedali (2001) ja Tartu Ülikooli väikese medali (2006).

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid taimede stressitaluvust suurendava geeni

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi teadlased Triin Vahisalu, Heino Moldau ja Hannes Kollist lokaliseerisid geeni, mis reguleerib taime õhulõhede ehk taime lehtedel asuvate mikroskoopiliste avade tööd. Leitud geen mõjutab oluliselt kaitsereaktsioonide kulgu taime sattumisel stressiseisundisse, mida põhjustavad veepuudus ja saasteainete, näiteks osooni hulga suurenemine atmosfääris inimtegevuse mõjul.

Avastuse teinud TÜ taimebioloogia labori juhataja Hannes Kollisti sõnul osaleb avastatud geeni poolt kodeeritud valk õhulõhede avatuse regulatsioonis. "Läbi õhulõhede pääseb lehte taime toiteaine süsihappegaas ja vabaneb loomse elu alus – hapnik. Paratamatult toimub läbi avatud õhulõhede ka taime vee kadu. Seega on õhulõhedel taimede gaasivahetuse reguleerimisel keskne roll, et minimaalse veekao puhul toimuks siiski piisav süsihappegaasi sissevool, mis on eriti oluline tingimustes, kus veevarud onpiiratud. Seetõttu on õhulõhede sulgumise mehhanismide mõistmine tähtis sordiaretuse ja põllumajanduse seisukohalt. Avastus võimaldab näiteks aretada kuivust paremini taluvaid kultuurtaimi," selgitas Kollist.

Õhulõhesid ümbritsevate sulgrakkude membraanis on mitmeid ioonkanaleid, mis reguleerivad sulgrakkkude avanemist ja sulgumist. Õhulõhed avanevad näiteks valguse toimel. Sulgumise käivitab aga kuivus või mõni muu stressifaktor, näiteks osoon. Õhulõhesid ümbritsevad sulgrakud on ühed enimuuritud taimerakud. Aastaid on mõistetud, et õhulõhede sulgumise käivitamisel on keskne roll just anioonkanalil, kuid siiani ei teatud milline geen antud kanalit kodeerib.

Kauaotsitud geeni jälile jõuti Arabidopsis thaliana (ee müürlook, kasvab ka Eestis) osoonitundlikke mutante võrreldes. Geen lokaliseeriti ja tema funktsiooni kirjeldati lõplikult koostöös Helsingi Ülikooli ja California San Diego Ülikooli teadlastega.

Inimkonna tekitatud kliimamuutuse taustal on taime õhulõhede molekulaarsete mehhanismide mõistmine eriti tähtis. Kuivuse käes kannatavate alade hulk on kasvamas ja kasvamas on ka inimkonna arvukus. See sunnib piisava toiduvaru saamiseks kasutama põllumajanduslikel eesmärkidel üha kuivemaid alasid. Kuivadel aladel vastupidavate põllukultuuride aretamisel on õhulõhede toimimise mehhanismide mõistmine väga tähtis.

Kliimamuutuse tõttu üha suurenevad osooni ja süsihappegaasi kontsentratsioonid esitavad taimedele oma väljakutse. Näiteks, et takistada osooni lehte pääsemist, käivitub õhulõhede sulgumine, mis vähendab küll osooni poolt tekitatud kahjustuste ulatust, kuid samas ka piirab taimekasvu, kuna taime peamine toiteaine – süsihappegaas – ei pääse enam lehte. Teadlaste avastus on üks samm teel, mis tulevikus võib aidata luua taimi, mis suudavad kasvada ka kuivades ja saastatud piirkondades.

Artiklit saab lugeda teadusajakirja Nature veebilehelt: http://www.nature.com/nature/journal/vaop/ncurrent/abs/nature06608.html

Lisainfo: TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Hannes Kollist, tel 5647 0471

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikoolis toimub Juri Lotmanile pühendatud rahvusvaheline seminar

Neljapäeval, 28. veebruaril saab Tartu Ülikoolis juba viieteistkümnendat korda alguse traditsiooniline Juri Lotmanile pühendatud rahvusvaheline teadusseminar, mille raames antakse kätte Juri Lotmani nimeline stipendium ning esitletakse TÜ vene kirjanduse õppetooli 2007. aasta väljaandeid.
Seminar kestab kolm päeva ning toob kokku teadlasi Soomest, Saksamaalt, Lätist, Venemaalt ja Eestist. Peetakse 30 ettekannet vene kirjandus- ja kultuuriajaloo ning kultuurisemiootika teemadel.

Seminari ühe korraldaja, TÜ slaavi filoloogia osakonna juhataja professor Ljubov Kisseljova sõnul haakub kogu lai teemadering Juri Lotmani rikkaliku pärandiga. "Eriti hea meel on selle üle, et tuntud teadlaste kõrval saavad esinemisvõimaluse ka lootustandvad noorteadlased Kirill Ossipovat ja Darja Hitrova ning TÜ doktorandid," ütles Kisseljova.

Kuigi Lotmani seminari puhul on tegemist juba traditsioonilise üritusega, osaleb seminaril esmakordselt Tartu Ülikooli vilistlane, praegune Moskva Riikliku Ülikooli professor Igor Pil¨t¨ikov, filoloogiadoktor Marietta Turjan Peterburist, Erfurti Ülikooli professor Holt Meyer ning Kieli Ülikooli professor Michael Düring. Tartu Ülikooli esindavad semiootika, klassikalise filoloogia, slaavi filoloogia, kunstide osakonna ning TÜ Narva kolledži teadlased.

Seminar toimub Tartu Linnavalitsuse ja TÜ filosoofiateaduskonna dekaani professor Valter Langi toetusel.

Lisainfo: TÜ slaavi filoloogia osakonna juhataja Ljubov Kisseljova, tel 737 5353, 737 6352

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ kunstimuuseumis saab vaadata ikooninäitust

Alates 28. veebruarist saabTartu Ülikooli kunstimuuseumis vaadata ikooninäitust, mis tutvustab ikooni loomise protsessi, kunstimuuseumi kogust pärit vanausuliste ikoone ning Peipsiäärses Raja külas meistri Gavriil Frolovi juhendamisel tegutsenud ikoonitöökojale kuuluvaid eeskujujooniseid.

Näitusekülastajad pühendatakse Bütsantsist pärit ikoonitraditsiooni iidsetesse saladustesse. Näha saab ikooni valmistamise erinevaid etappe ja selleks kasutatud materjale. Kanooniliste eeskujude sajanditepikkust püsivust peegeldavad ülikooli kunstimuuseumi vanausuliste ikoonid, mis pärinevad küll 18.–20. sajandist, kuid järgivad Bütsantsi ja vanavene eeskujusid.

Esmakordselt tutvustatakse laiemale avalikkusele 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses Raja külas munk Gavriil Jefremovit¨ Frolovi juhendamisel tegutsenud vanausuliste ikoonimaali töökoja ikoonide joonistuseeskujusid, mida on ligi poole sajandi vältel kasutatud vanausuliste ikoonide valmistamiseks. Näituse koostaja Külli Valgu sõnul oli neil eeskujulehtedel väga tähtis roll puhta vanavene ikoonikaanoni edasiandmisel.

"Frolovi töökoja ikoonid olid esteetiliselt kõrgel tasemel, sest seal maaliti ikoone vanas vaimsuses ja traditsiooniliste ikoonimaalivõtetega. Eeskuju on võetud Rubljovi-aegse Moskva koolkonna ja iidsete Novgorodi meistrite ikoonidelt. Sinna juurde kuulus ka vaimne haridus ja mungaelu reeglitest kinnipidamine, sest ainult puhta meelega maalitud ikoon sai tulla tõeliselt ilus," selgitas Külli Valk ning lisas, et Eesti kontekstis on kindlasti tegemist hinnalise kunstipärandiga.

Näitus jääb avatuks juunikuu keskpaigani ning sellega kaasneb lasteprogramm "Teeme ise"

Lisainfo: näituse koostaja Külli Valk, tel 737 5384


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi oli võidukas kergejõustiku klubide karikavõistlustel

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi saavutas 23. veebruaril Võru Spordikeskuses toimunud klubide karikavõistlustel kergejõustikus naiste arvestuses esimese ning meeste arvestuses neljanda koha.
TÜ ASK naised saavutasid esikoha koguni kuuel alal kümnest, lisaks võeti kolm teist kohta ning 138 punktiga kindel üldvõit. Teisena järgnes 119 punkti kogunud Nõmme Kergejõustikuklubi ning kolmas oli Tartu SS Kalev 84 punktiga.

Alavõidu saavutasid Maris Mägi (400 m: 56,9), Liina T¨ernov (1500 m: 4.24,84), Mirjam Liimask (60 m tõkkejooks: 8,47), Sirkka-Liisa Kivine (kaugus: 6,32 ja kolmik: 13,35) ning 4 x 200 m naiskond (Grit Šadeiko, Siiri Ladva, Kärt Viltrop, Maris Mägi: 1.42,17)

Meeskonnal tänavu nii hästi ei läinud ning 106 punkti tagasid 16 klubi konkurentsis 4. koha. Eesti klubide karikavõitjaks tuli 127 punktiga SK Altius, järgnesid Võru KJK Lõunalõvi ning KJK Saare. Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi esindajatest noppisid alavõidu Rene Oruman 60 m tõkkejooksus (aeg 7,94) ning Taavi Peetre kuulitõukes (18,11).

Lisainfo: TÜ ASK turundusjuht Marek Roostar, tel 737 6857

Tartu Ülikool ja Narva linn sõlmisid hea tahte lepingu

Teisipäeval, 26. veebruaril 2008 allkirjastasid Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ja Narva linnapea Tarmo Tammiste Narva linnavalitsuses hea tahte lepingu, millega Narva linn väljastab ülikoolile TÜ Narva Kolledži uue õppehoone ehitusloa ja mis ühtlasi lõpetab sellekohase kohtuvaidluse.
Hea tahte lepingu järgi väljastab Narva linnavalitsus Tartu Ülikoolile kolledži uue õppehoone ehitusloa, võttes arvesse õppehoone arhitektuurse ideelahenduse leidmiseks väljakuulutatud riigihankes I koha pälvinud töö märgusõnaga "VIHM" edasitöötatud lahendusi, mis muudavad hoone sobivaks täienduseks Narva vanalinna arhitektuuripildile.

Tartu Ülikooli rektori Alar Karise sõnul on hea tahte leping väga tervitatav, sest ülikooli jaoks on kõige olulisem luua Narva kolledžile tänapäevased õppetöö tingimused. "Uus kolledžihoone kindlustab ühelt poolt üliõpilastele ja töötajatele kvaliteetsed õppetingimused, teisalt aga aitab TÜ Narva Kolledži areng parandada kogu regiooni haridustaset ning tööhõivet," ütles Karis.

Narva linnapea Tarmo Tammiste hinnangul on hea, et see pikale veninud küsimus leiab lõpuks positiivse lahenduse. "Selle aja jooksul, mis kolledž on Narvas tegutsenud, on ta leidnud siin endale kindla koha ning on positiivne, et Ida-Virumaa noortel on võimalus saada Tartu Ülikooli diplom kätte ka kodule lähemal," ütles Tammiste.

Tartu Ülikool asutas Narva kolledži 1999. aastal ning selle põhiülesanne on anda kõrgharidust, korraldada taseme- ja täienduskoolitust, osaleda ülikooli teadus- ja muus tegevuses ning osutada sellel rajanevaid teenuseid. TÜ Narva Kolledžis õpib ligi 700 üliõpilast, kellest 390 statsionaarses õppevormis. Põhiõppe üliõpilastele lisandub 1200 ümber- ja täienduskoolituses osalejat. Kolledžis töötab põhikohaga 24 õppejõudu. Oma asukoha tõttu on kolledžil märkimisväärne roll riigi integratsioonipoliitika elluviimisel.

Lisainfo: TÜ rektori abi Illari Lään, tel 737 5602

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Üliõpilasteater osaleb rahvusvahelisel üliõpilasteatrite festivalil Belgias

25. veebruarist 2. märtsini 2008 osaleb Tartu Üliõpilasteater järjekordsel välisfestivalil Belgias, mille korraldab Liege Kuninglik Ülikool ja sellest saab alguse Tartu Üliõpilasteatri ja Liege Kuningliku Ülikooli teatri kolmeaastane koostööprojekt, mida rahastavad peamiselt mõlemate riikide kultuuriministeeriumid.
Üliõpilaseater osales Liege`s ka aastal 2007 ja jäi seal korraldajatele silma oma etendusega "Sortsid", mis tagaski teatrile koha 2008.aasta 25. juubelit tähistavale festivalile, kuhu on kutsutud eelnevatel festivalidel silma paistnud trupid Saksamaalt, Prantsusmaalt, Iisrealist, Inglismaalt, Sveit¨ist, Hollandist aga ka Mehhikost ning Burkino Fasost, Aafrikast.

Festivali ajal toimub ka rahvusvaheline konverents teemal "Üliõpilasteatrid ja üleilmastumine", milles osalevad tuntud teatriteadlased ja praktikud nii Euroopa kui Põhja-Ameerika ülikoolidest.

Üliõpilasteater sõidab festivalile seni oma suurimas koosseisus- lisaks lavastaja Kalev Kudule osaleb festivalil 15 tudengit ja teater mängib seal oma viimast lavastust, E.Ionesco hüsteerilist komöödiat "Ninasarvik".

TÜT sõitu rahastavad Kultuuriministeerium ja Hasartmängumaksu Nõukogu.
Rohkem infot teatri kodulehelt: /teater

Lisainfo: TÜT kunstiline juht-lavastaja Kalev Kudu, tel 55 69 6846

Üliõpilaste fotonäitus "50 põhjust välismaal õppimiseks" TÜ Raamatukogus

Tartu Ülikooli Raamatukogu kolmandal korrusel saab näha üliõpilaste fotokonkursi "50 põhjust välismaal õppimiseks" paremaid töid. TÜ õppeosakonna korraldatud konkursist said osa võtta Tartu Ülikooli üliõpilased, kes on stuudiumi jooksul kasutanud võimalust õppida mõnes välisülikoolis.
Konkursile laekus 101 fotot, mille seast üheksaliikmeline žürii valis näituse jaoks poolsada paremat. ´üriisse kuulusid TÜ foto- ja videotalituse fotograafid, üliõpilasesinduse, välissuhete osakonna ja õppeosakonna esindajad. Fotode hindamisel võttis žürii arvesse eelkõige seda, kuidas on suudetud edasi anda välisülikoolis õppimise võlu, eripära ja kasulikkust.

Võidufotode autorid on riigiteaduste üliõpilane Tajo Oja, semiootikat ja kulturoloogiat õppiv Tuuli Raudla ja õigusteaduse üliõpilane Keit Kukk, kes kõik on välismaal tudeerinud Erasmuse programmi raames. Kolme parima foto tegijat ootab rahaline auhind väärtuses 1000 krooni, mille annab üle TÜ õppeosakonna juhataja Siret Rutiku 12. märtsil õppimisvõimalusi välismaal tutvustaval teabepäeval.

Üliõpilasesinduse liikme Ave Jalakase sõnul on kõik laekunud võistlustööd toredad ja efektsed. "Selline konkurss on hea võimalus ühendada tudengeid ülikooliga ning pakkuda neile väljundit oma rikkalike kogemuste jagamiseks pisut erineva nurga alt," ütles Jalakas.

Näitus jääb avatuks 30. märtsini. Edasi saab näitust vaadata Tartu Ülikooli kolledžides.

Lisainfo: TÜ õppeosakonna välisüliõpilastalituse Erasmuse programmi koordinaator Jaanika Haljasmäe, tel 737 5151, %20jaanika.haljasmae [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool sõlmis koostöölepingu kaheksa üldhariduskooliga

25. veebruaril 2008 allkirjastas Tartu Ülikooli õppeprorektor Birute Klaas TÜ nõukogu saalis koostöölepingu kaheksa üldhariduskooliga, mille laiem eesmärk on tõsta gümnaasiumihariduse kvaliteeti, populariseerida akadeemilist haridust, õpetajakutset ning loodus- ja reaalaineid.
Lepingu järgi soovib ülikool tõsta gümnaasiumihariduse taset, kaasates üldhariduskoolide õppetöösse oma õppejõude, üliõpilasi ja tehnilist baasi, populariseerida teadust, akadeemilist kõrgharidust ning teadlase ja õpetaja elukutset Eesti ühiskonnas. Suurt tähelepanu on lepingus pööratud loodus- ja reaalainete, eriti matemaatika ja tehnoloogiliste distsipliinide õppimise ja õpetamise populariseerimisele.

TÜ õppeprorektori Birute Klaasi sõnul saab ülikool tulevaste tudengite harimisel paljuski kaasa aidata. "Saame korraldada õpilastele erikursuseid ning praktikume, kasutades selleks ülikooli laboreid ja tehnikat. Samas saavad õpilased oma uurimis- ja teadustöödele vajadusel ülikoolist juhendaja otsida. Jätkame ka kooliõpilastele olümpiaadide ning info- ja teemapäevade korraldamist," ütles Birute Klaas.

Üldhariduskoolide esindaja, Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktori Ott Ojaveere hinnangul annab koostööleping koolidele kindlama toetuspunkti jätkusuutlikuks arenguks ja aitab ka populariseerida õpetaja elukutset. "Üldhariduskoolid saavad aidata ülikooli õpetajakoolituse korraldamisel, eelkõige üliõpilaste pedagoogilise praktika ja noore õpetaja kutseaasta valdkonnas," sõnas Ojaveer.

Koostööleppe Tartu Ülikooliga sõlmisid Gustav Adolfi Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Pähklimäe Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Reaalkool ning Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium.

Leppe allakirjutamise juures viibisid veel Tartu abilinnapea Jüri Sasi, Pärnu abilinnapea Jane Mets ning mitmed teised Eesti haridus- ja kultuuriametnikud.

2007. aastal alustas mainitud üldhariduskoolide vilistlastest õpinguid Tartu Ülikooli päevases õppes kokku 403 üliõpilast.

Lepinguga saab tutvuda siin: dc8af6b6df48dde6fa3c04798414a887.pdf

Lisainfo: TÜ turunduse peaspetsialist Ingrid Maiste, tel 737 6271, 518 4609


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Selgusid esimesed Lennart Meri nimelise teadustöö auhinna laureaadid

Tartu Ülikooli Sihtasutuse usalduskogu kinnitas esimesteks Lennart Meri nimelise teadustöö auhinna laureaatideks teadustööde kategoorias professor Valter Langi ja magistritööde kategoorias Kristina Veidenbaumi.

TÜ arheoloogiaprofessor Valter Lang pälvis auhinna oma möödunud aastal ilmunud monograafia "The Bronze and Early Iron Ages in Estonia" eest. Magistritööde kategoorias võitis 2007. aastal TÜ ajakirjanduse ja kommunitatsiooni osakonnas magistrikraadi kaitsnud Kristina Veidenbaum tööga teemal "Uudistemagasin kui sotsiaalne ressurss teismelistele. Kvalitatiivne uurimus telesaate "Reporter" retseptsioonist".

TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsari sõnul arvestas komisjon laureaatide valikul tööde akadeemilist taset, rahvusvahelist kaalukust ja olulisust Eesti jaoks. "Üks laureaatidest käsitles oma töös kauget minevikku – pronksi- ja varajast rauaaega – teine oli aga suunanud oma tähelepanu tulevikule, noortele. Mõlemal juhul oli uuring Eesti-keskne, mis on üks auhinna eesmärke, samas tutvustab professor Langi monograafia meie ajalugu rahvusvaheliselt, mida auhinna loomisel samuti silmas peeti."

Lennart Meri nimeline teadustöö auhind asutati TÜ Sihtasutuse juurde möödunud aastal eesmärgiga tunnustada ja väärtustada teadustegevust Tartu Ülikooli õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste hulgas ning laiemalt kogu ühiskonnas ja aidata kaasa teadustööde kvaliteedi edendamisele.

Auhind – kaks stipendiumi vastavalt 50 000 ja 20 000 krooni – anti laureaatidele üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud aktusel ülikooli aulas.

Lisainfo: TÜ Sihtasutuse juhataja Ruth Kotsar, tel. 7375852 või 521 6820

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool tähistab aktusega Eesti Vabariigi 90. aastapäeva

Reedel, 22. veebruaril kell 12 algas Tartu Ülikooli aulas Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontsertaktus, kus avatervitusega esines TÜ rektor Alar Karis.

Kontsertaktusel peab ettekande Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi dotsent, ajaloodoktor Pärtel Piirimäe teemal "Milleks meile Eesti Vabariik?".

Ülikooli suure medaliga tunnustatakse TÜ usuteaduskonna emeriitprofessorit Kalle Kasemaad. Vabariigi aastapäeva puhul ning silmapaistvate töösaavutuste eest antakse 36 ülikooli töötajale üle Tartu Ülikooli aumärgid. Ühtlasi antakse esmakordselt üle ka Lennart Meri teadustöö auhinnad.

Tervitustega esinevad veel Tartu linnapea Urmas Kruuse ning TÜ inglise keele ja kirjanduse eriala 2. aasta üliõpilane Martin Saar.

Aktuse kontsertosas astuvad üles TÜ Akadeemiline Naiskoor Triin Kochi dirigeerimisel ning metsosopran Annaliisa Pillak, keda klaveril saadab Jaanika Rand-Sirp.

Aktuse otseülekannet saab näha veebiaadressil: http://video.ut.ee

Lisainfo: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel: 737 5685, %20kady.sostar [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli täienduskoolituskursused on järjest populaarsemad

Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse poolt valminud täienduskoolituse 2007. aasta kokkuvõtte järgi osales ülikooli täiendusõppes rekordarv osalejaid.
Möödunud aastal toimunud 950 täienduskoolituskursusest võttis osa 19 123 koolitatavat, samas kui 2006. aastal olid need arvud vastavalt 798 ja 16 452. Ülikoolis on alates 1999. aastast lisandunud täienduskoolituses igal aastal keskmiselt 72 uut kursust ja 1561 õppijat.

Avatud ülikooli keskuse juhataja Tiia Ristolaineni sõnul on tervitatav, et aasta-aastalt osaletakse enam ülikooli täiendusõppes. "Kõik toimuvad koolitused vastavad ülikooli poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele, õppetööd viivad läbi parimad Tartu Ülikooli õppejõud ning kursuste korraldamisel lähtutakse ennekõike kliendi vajadustest ja võimalustest. Seda kinnitab ka uute kursuste ja koolitatavate arvu jätkuv kasv," jätkas Ristolainen.

Valdkondade lõikes toimus möödunud aastal kõige enam kursuseid socialia valdkonnas (581 kursust, 10761 õppijat), kellele järgnesid medicina (198 kursust, 4129 õppijat), humaniora (100 kursust, 2023 õppijat) ja realia et naturalia (71 kursust, 2210 õppijat).

Suurim sihtrühm 2007. aasta täienduskoolituskursustel olid haridustöötajad. Neile korraldati 351 kursust, millel osales 7975 õppijat. Kõige enam toimus möödunud aastal ülikooli täienduskoolituskursuseid Tartumaal (9181), Ida-Virumaal (1935), Harjumaal (1804) ning Pärnumaal (917).

Tartu Ülikooli avatud ülikool raames pakutakse täienduskoolitust alates 1999. aastast.

Lisainfo: TÜ avatud ülikooli keskuse turundusspetsialist Marko Ojakivi, tel 737 6209, 515 6142

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Narva Kolledž aitab edendada kakskeelset õpet vene õppekeelega koolides

Täna, 15. veebruaril 2008 toimus Narva linnuse Rüütli saalis Tartu Ülikooli Narva Kolledži lõpuaktus, kus said tunnistuse 30 õpetajat, kes läbisid ümberõppe projekti "Õpetajate konkurentsivõime tõstmine muukeelses koolis" raames.
Lisaks anti diplomid kätte ka 22 bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetajatele.

TÜ Narva Kolledži direktori kohusetäitja Jana Tondi sõnul on nõudlus vene õppekeelega koolides eesti keeles õpetavate aineõpetajate järele jätkuv, vaatamata sellele, et 2005. aastal lõpetas kolledžis ümberõppe 72 aineõpetajat. "Tänane panus on küll väiksem – tunnistuse saavad kümme põhikooli loodus- ja inimeseõpetuse, kaheksa ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat ning 12 esimest gümnaasiumiastme geograafiaõpetajat, kuid see on kindlasti abiks Eesti venekeelsetes gümnaasiumites 2007. aastal alanud osalise eestikeelse õppetöö rakendamisel," ütles Tondi.

Ümberõppe projekt algatati eesmärgiga valmistada venekeelsed üldhariduskoolid gümnaasiumiastmes ette üleminekuks kakskeelsele õppele alates 2007. aastast. Projekt sisaldab muukeelsete koolide nõustajate ettevalmistamist ja eesti keeles aineid õpetama hakkavate õpetajate täienduskoolitust. Projekti juhtpartner on Integratsiooni Sihtasutus, partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Lisainfo: TÜ Narva Kolledži haldusjuht Jaanus Villiko, tel 35 60608

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Akadeemiline Spordiklubi tõi sisekergejõustiku Eesti meistrivõistlustelt üheksa kulda

9.−10. veebruarini 2008 toimusid TÜ spordihoones Eesti meistrivõistlused sisekergejõustikus, kus edukaimaks osutusid Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi sportlased, kes võitsid koguni üheksa kuldmedalit.
Ühe suurima saavutusena tasub ära märkida Nikolai Vedehini meistritiitlit 1500 m jooksus - võiduaeg 3.49,07 märgib ühtlasi uut Eesti siserekordit. Vedehini järel võitis teise koha Tiidrek Nurme (ajaga 3.49,75), kes samuti ületas senikehtinud Eesti rekordi.

Nurme osutus parimaks päev hiljem peetud 3000 meetri jooksus (tulemus 8.13,97). 3000 meetri jooksu esikoht kuulus spordiklubi sportlasele ka naiste arvestuses, kus oli võidukas Jekaterina Patjuk (ajaga 10.08,67). Keskmaajooksjate edu sai jätku veel naiste 1500 m jooksus, kus Liina T¨ernov (ajaga 4.39,42) ja Jekaterina Patjuk (ajaga 4.43,34) võtsid kaksikvõidu.

Kahekordseks Eesti meistriks krooniti 20-aastane Maris Mägi – kuldmedal tuli 200 m (aeg 24,41 sek) ja 400 m (aeg 54,45 sek) jooksus. 400 meetri distantsil kindlustas Jekaterina Duman (58,59 sek) klubile ka kaksikvõidu. 60 meetri tõkkejooksus võidutsesid klubi sportlased nii meeste kui naiste arvestuses - Rene Orumani võiduaeg oli 7,96, Mirjam Liimaskil 8,31 sekundit. Naiste kõrgushüppes oli 1.85 meetrise tulemusega parim Anna Ilju¨t¨enko.

Lisainfo: TÜ Akadeemilise Spordiklubi turundusjuht Marek Roostar, tel 737 6857

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ajaloolane Seppo Zetterberg peab Tartu Ülikoolis loengu ning esitleb raamatut "Viron historia".

Esmaspäeval, 18. veebruaril 2008 kell 16.15 peab Jyväskylä Ülikooli professor Seppo Zetterberg TÜ ajaloomuuseumi valges saalis loengu "Eesti ja Soome 1930. aastatel ja kultuurilepingu sõlmimist mõjutanud tegurid" ning esitleb ühtlasi oma Eesti ajalugu käsitlevat teost "Viron historia".
Seppo Zetterbergi loeng käsitleb Eesti ja Soome suhteid 1930. aastate lõpus ja riikidevahelise vaimse koostöö konventsiooni sõlmimist 1. detsembril 1937.

"Viron historia" ("Eesti ajalugu") ilmus 2007. aastal Soome Kirjanduse Seltsi väljaandel. Ulatuslik uurimus hõlmab Eesti ajalugu jääajast kuni 2007. aastani. Rohkem kui 800-leheküljeline raamat on autori enda sõnul Balti ajaloo seltsis veedetud nelja aastakümne kokkuvõte. Seppo Zetterbergi tunnustati teose eest Lauri Jäntti nimelise teabekirjanduse auhinnaga. Raamat ilmub eesti keeles kirjastuselt Tänapäev tõenäoliselt 2009. aasta sügisel.

Jyväskylä ülikooli üldajaloo professor ja Soome Teaduste Akadeemia liige Seppo Zetterberg on kõrgelt hinnatud Eesti ajaloo uurija. Aastatel 1994–1996 töötas ta Eestis Soome Instituudi juhatajana, alates 1997. aastast on ta ühiskondliku ajakirja "Kanava" peatoimetaja. Seppo Zetterberg on Õpetatud Eesti Seltsi auliige.

Seppo Zetterbergi olulisemad Eesti ajalugu käsitlevad teosed on tema doktoriväitekiri "Suomi ja Viro 1917–1919" (1977), "Jüri Vilmsin kuolema" (1997), "Samaa sukua, eri maata" (2004), "Viron historia" (2007) ning tema toimetamisel ilmunud "Viro. Historia, kansa, kulttuuri" (1995). Eesti keeles on Seppo Zetterbergilt ilmunud "Iseseisva Soome ajalugu" (Perioodika, 1991), "Viis lasku senatis" (Kupar, 1998), "Ühe puu eri harud" (EVA, 2004) ja "Jüri Vilmsi surm" (Tänapäev, 2004).

Loeng ja raamatuesitlus on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale. Rohkem teavet leheküljel http://www.finst.ee/grano/zetterberg.html

Autorit intervjueerib ajakirjanik Riho Laurisaar. Loeng ja vestlus toimuvad eesti keeles.

Korraldavad: Tartu Ülikool ja Soome Instituut koostöös Soome Suursaatkonna, Õpetatud Eesti Seltsi ja Turu Ülikooli sihtasutusega.

Lisainfo: Soome Instituudi kultuurisekretär Järvi Lipasti, tel 742 7319

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Akadeemiline Spordiklubi tähistab 100. aastapäeva

Neljapäeval, 14. veebruaril 2008 algusega kell 18 antakse ülikooli spordihoone kergejõustikuhallis avapauk TÜ Akadeemilise Spordiklubi 100. aastapäeva pidustustele, mille raames toimuvate spordi- ja kultuurisündmustega tähistatakse Eesti organiseeritud üliõpilasspordi edukat sajandit.

Ülikooli rektori Alar Karise sõnul tunnustas Tartu Ülikool juba sada aastat tagasi vaimu harimise kõrval ka keha harimise tähtsust. "TÜ Akadeemiline Spordiklubi on Eesti üliõpilasspordi häll. Spordiklubis on selleks loodud kõik tingimused, et üliõpilased saaksid akadeemilise hariduse omandamise kõrvalt tippspordiga tegeleda. Samuti on oluline, et kogu ülikoolipere oma tervise eest hoolitseks ja ka selleks pakub akadeemiline spordiklubi vastavalt igaühe vajadustele igati tänapäevaseid võimalusi," ütles Karis.

14. veebruari ürituse avab rektor Alar Karis. Sõna saavad ka Tartu linnapea Urmas Kruuse ja spordiklubi juhatuse liige Harry Lemberg. Meelelahutuslikust sõudeergomeetrite võistlusest võtavad osa TÜ/Rocki korvpallurid ja tantsutüdrukud. Spordiklubi juubeli ja sõbrapäeva puhul on 14. veebruaril kõigile soovijatele fitnessklubi külastus tasuta, treenida saab nii aeroobikas (etteregistreerimisel), jõusaalis, sõudeergomeetritel kui ka kergejõustikuhallis.

TÜ Akadeemiline Spordiklubi on 4. oktoobril 1908. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste poolt asutatud ja TÜ valitsuse poolt heakskiidetud Eesti esimese üliõpilaste spordiseltsi Üliõpilaste Ring Sport õigusjärglane. 1921. aastal muudeti seltsi nimi Eesti Akadeemiliseks Spordiklubiks. EASK sai kiiresti arvestatavaks jõuks Eesti spordiorganisatsioonide hulgas. Spordiklubi kaubamärgiks kujunes kergejõustik ja selle ridadesse kuulus hulk Eesti tippkergejõustiklasi nagu Gustav Sule ja Friedrich Issak.

Hetkel on spordialase tegevusega klubis seotud ühtekokku 2500 sportlast, neist 950 saavutussportlast, kes esindavad ülikooli spordiklubi erinevatel võistlustel ning 1500 harrastussportlast. Sportlasi abistavad oma ala parimad treenerid, kokku tegutseb klubis üle 70 juhendaja. Spordiklubi eesmärk on Tartu Ülikooli spordi esindamine nii Eestis kui välismaal. Samuti on klubi TÜ kehakultuuriteaduskonna jaoks asendamatu õppe- ja teadustööbaas.

Rohkem infot spordiklubi kodulehel: http://www.tysk.ee

Lisainfo: TÜ Akadeemilise Spordiklubi turundusjuht Marek Roostar, tel 737 6857, 551 7558

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Rahvusvaheline uurimisvõrgustik juhib tähelepanu laste riskikäitumisele internetis

Rahvusvaheline teadlastevõrgustik EU Kids Online viib läbi ulatuslikku rahvusvahelist uuringut, mille esilagsetest tulemustest selgub, et üha suurem hulk lapsi kogu Euroopas seisab silmitsi online-keskkonna riskidega, tundes end sellest üha rohkem häirituna.

EU Kids Online viib läbi esimest süstemaatilist olukorra kaardistust Euroopas, võrreldes 21 riigi uurimistulemusi, mis puudutavad laste ja noorte kogemusi kokkupuutes Interneti ja teiste online-tehnoloogiatega. Käimas on projekti teine aasta. Eestit esindab uuringus Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.

Tartu Ülikooli meediauuringute dotsendi Veronika Kalmuse, EU Kids Online Eesti rühma juhi hinnangul on Eestis senini uuritud rohkem Interneti poolt lastele pakutavaid võimalusi kui selle ohtusid ja riske. "Vähesed olemasolevad uurimistulemused lubavad küll öelda, et paanikaks pole põhjust. Ometi on Eesti ainus EU Kids Online võrgustikku kuuluv riik, kus puudub keskus teadlikkuse tõstmiseks e-turvalisuse alal, kusjuures vastava projekti rahastamist pole ükski Eesti institutsioon Euroopa Komisjonilt kunagi taotlenud. Laste ja ka täiskasvanute turvalisemaks internetikasutuseks võiks teha senisest tunduvalt rohkem," sõnas Kalmus.

Võrgustik EU Kids Online leiab, et paljud noored inimesed avaldavad Internetis isiklikku teavet. Näiteks T¨ehhi Vabariigis on enamus teismelisi avaldanud võõrale isiklikku infot: 91% on andnud oma meiliaadressi, 79% oma foto, 72% oma telefoninumbri.

Üha rohkem tõendeid osutab teismeliste riskikäitumisele online-keskkonnas. Poola paistab silma eriti kõrge riskitasemega: 12-17-aastastest 52% on Internetis kutsutud päriselus kohtuma, nendest 44% on kohtingule läinud ning üksnes vähesed on sellest täiskasvanule rääkinud. Eesti vastavad näitajad on mõnevõrra madalamad.

Uurimuste tulemused näitavad ka seda, et lapsed ja noored mitte üksnes ei koge online-riske, vaid need ka häirivad neid: Eestis on 19% (6-14-aastastest) tundnud end võõra käitumisest online-keskkonnas häirituna; Belgias tunneb 17% (9-12-aastastest) end Internetis ohustatuna; Saksamaal omab 44% tüdrukutest ja 30% poistest (vanuses 12-19) ebameeldivaid kogemusi jututubadest; Islandil on 16% saanud e-kirju või sõnumeid, mis on pannud neid muretsema või hirmutanud.

EU Kids Online järeldab, et nõuanded ja juhised teismelistele online-keskkonnas käitumiseks on jätkuvalt hädavajalikud. Suhtlusportaalid võiksid teha enamat, nõustamaks teismelisi nende privaatsuse küsimustes ning veendumaks, et lapsed saavad aru isikliku teabe avaldamise võimalikest tagajärgedest.

Uuringu tulemused avaldatakse tähistamaks Turvalisema Interneti päeva 12. veebruaril 2008. EU Kids Online võrgustikku rahastab Euroopa Komisjoni programm Turvalisem Internet Pluss.

Rohkem infot uuringu kohta: http://www.eukidsonline.net
Lisainfo: Veronika Kalmus, TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent, tel. 56623583, veronika.kalmus [ät] ut.ee


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli juubeliüritused valiti Tartu aasta kultuurisündmuseks

9. veebruaril 2008 toimunud Tartu kultuuri aasta aunimetuste tseremoonial pälvis Tartu Ülikooli 375. aastapäeva tähistamise üritustesari aasta kultuurisündmuse tiitli ning võitis ka publikupreemia.

Athena kultuuri- ja konverentsikeskuses toimunud tseremoonial võttis Tartu linnapea Urmas Kruuse käest auhinna vastu Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. TÜ juubeliüritused osutusid ka Athenas kohapeal viibinud publiku lemmikuks.

Aasta kultuurisündmuse aunimetusega käib kaasas ka 25 000 krooni suurune preemia ning pronksist rändauhind "Kultuuri kandja".

Tartu aasta kultuurisündmuse tiitlile kandideerisid veel laulupeomuuseumi avamine ning Betti Alveri elulooraamatu ilmumine.

Aunimetusi anti välja kokku kaheksas kategoorias. Laureaatide nimed kanti Tartu linna kultuuri auraamatusse. Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste nominendid valiti välja 2007. aastal silmapaistvaid tulemusi saavutanud kultuuritegijate hulgast.

2007. aastal tähistas Tartu Ülikool oma asutamise 375. aastapäeva. Kulminatsioonüritused, millest võttis osa ka Rootsi kunginganna Silvia, toimusid oktoobri algul.


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ teadlased pälvisid mitu riiklikku teaduspreemiat

Vabariigi Valitsus otsustas tunnustada TÜ emeriitprofessorit Tiina Talvikut 600 000 krooni suuruse riikliku teaduspreemiaga pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
300 000 krooni suurused preemiad pälvisid:

- mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakonna juhataja Tiit Kutser täppisteaduste alal uurimuste tsükli "Optiline kaugseire veekeskkonna uuringutes" eest

- bioinformaatika professor Maido Remm keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli "Inimgenoomi bioinformaatiline analüüs" eest

- füüsikalise keemia professor Enn Lust tehnikateaduste alal uurimuste tsükli "Tahkeoksiidkütuseelementides ja elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning kompaktsete ja poorsete elektroodide ning elektrolüütide vahelisel piirpinnal toimuvate protsesside seaduspärasuste komplekssed uuringud" eest

- sotsiaalteaduskonna võrdleva poliitika magistriõppe programmijuht Vello Andres Pettai sotsiaalteaduste alal uurimuste tsükli "Poliitiliste institutsioonide mõjud poliitilisele kultuurile post-kommunistlikes riikides" eest

- indoloogia erakorralisele vanemteadur Linnart Mäll humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli "Ida mõtteloo humanistlikud baastekstid globaliseeruva tsivilisatsiooni kontekstis" eest

Teaduspreemiad ning F.J.Wiedemanni keeleauhinna, mille pälvis TÜ keeleteadlane Mati Erelt, annab peaminister Andrus Ansip laureaatidele kätte Teaduste Akadeemia saalis Toompeal Kohtu 6 Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril kell 13


Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikooli teadlased uurisid Eesti naiste seksuaaltervist

Tartu Ülikooli naistekliiniku teadlastel on valminud uuring "Eesti naiste tervis", millest selgub, et üldiselt on Eestis elavad naised seksuaalsust, rasedust ja viljakust puudutavate tervishoiuteenustega rahul.
Uuring viidi läbi 2672 eesti või vene keelt emakeelena kõneleva Eesti naise hulgas vanuses 16 kuni 44 aastat ning see annab ülevaate, kuidas naised Eestis kirjeldavad ja hindavad oma seksuaal- ja reproduktiivkäitumist, seksuaalset rahulolu, millised on nende seksuaalsusega seotud hoiakud ja lastesaamisplaanid. Esmakordselt uuriti naiste kogemusi ja eelistusi seoses raseduse, viljatuse, rasestumisvastase nõuande ja ka esimese naistearsti külastusega.

Uuringu ühe läbiviija, TÜ naistekliiniku naistearsti Kai Pardi sõnul ollakse enam rahul rasestumisvastase nõuande ja veidi vähem viljatusega seotud teenustega. "Enim eelistatakse pöörduda naistenõuandlasse, kuid suur osa noortest eelistab pöörduda noorte nõustamiskeskustesse. Vene keelt kõnelevate naiste hulgas on rahulolu teenustega madalam kui eesti vastajate hulgas," ütles Part.

Kai Part lisas veel, et uuringust tulevad selgelt välja positiivsed nihked just nooremate naiste seksuaaltervise näitajate osas. "Nad on saanud rohkem seksuaaltervist puudutavat teavet kodust ja koolist, kasutavad enam rasestumisvastaseid vahendeid ja enamikul on ka esimest naistearsti külastusest pigem meeldivad mälestused, mis on väga positiivne," ütles Part.

Uuringust selgub ka, et nooremate naiste hulgas on paranenud kondoomi ja teiste usaldusväärsete rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja see on suure tõenäosusega seotud kooli seksuaalhariduse ja nõustamisteenuste valiku laienemisega. Ligi pooled vastajad peavad kooli seksuaalharidust siiski ebapiisavaks ja vene emakeelega vastajatest kolmandik pole seda saanud.

Umbes veerand uuritavatest on viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, neist viiendik seksuaalvägivalda. Ettepanek suguühteks majanduslike hüvede või raha eest on tehtud ligi neljandikule uuringus osalenud naisest.

Uuringu põhjal mõjutavad lapsesaamist kõige rohkem isiklikud ja paarisuhtega seotud, aga ka majanduslikud põhjused. Lastesaamisesse suhtuvad naised positiivsemalt siis, kui on tagatud majanduslik rahulolu ning töö- ja pereelu eduka ühitamise võimalus, aga ka lastehoiuteenuse kättesaadavus. Vaid 1,5% tuhandest sellele küsimusele vastanud naisest tõi järgmise lapse saamise motiivina välja Eesti rahva arvu vähenemise kriitilise piirini.

Uuring sai teoks Tartu Ülikooli naistekliiniku, Tervise Arengu Instituudi ja Soome Sotsiaal- ja Tervishoiu Uurimis- ja Arenduskeskuse (STAKES) koostöös.

Lisainfo: TÜ naistekliiniku nooremarst-õppejõud Kai Part, tel 5668 0778, %20kai.part [ät] kliinikum.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu Ülikool ja Kultuuriministeerium algatavad väliseestlaste mälestuste kogumise

Kultuuriministeerium ja Tartu Ülikool kuulutavad välja mälestuste kogumise väliseestlaste rollist Eesti iseseisvuse taastamisel. Kogu laekunud materjal antakse säilitamiseks üle Eesti Rahva Muuseumile.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul on oodatud muljed nii erinevate organisatsioonide ja institutsioonide poolt korraldatud kui omal käel ette võetud üritustest ja aktsioonidest, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele. "Võrdselt olulised on nii üldistavad meenutused kui kõikvõimalikud detailid, suured ettevõtmised ning lihtsad ja igapäevased tegevused. Oodatud on ka fotod, mälestusesemed ja muud temaatilised materjalid," täpsustas Reimaa.

Mälestusi võib kirja panna vabas vormis, korraldajad paluvad kindlasti märkida tööde alla mälestuste kirjutaja nime, sünniaasta ja kontaktandmed. Kõik tööd ning lisatud materjal antakse üle säilitamiseks Eesti Rahva Muuseumile. Valik kirjapandud mälestustest avaldatakse kultuuriministeeriumi ja Tartu Ülikooli poolt augusti alguses Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste raames korraldatava konverentsi "Diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel" kogumikus.

Tööde esitamise tähtaeg on 7. aprill 2008, mälestusi oodatakse aadressile Tartu Ülikool, Välis-Eesti uuringute keskus, Vanemuise 46, Tartu 51014, Eesti või e-posti aadressil %20veuk [ät] ut.ee

Täpsemad juhised mälestuste kogumise kohta ja mälestuste kirjapanekut abistavad küsimused on TÜ Välis-Eesti uuringute keskuse veebiaadressil /VEUK

Lisainfo: TÜ Välis-Eesti uuringute keskuse spetsialist Kaja Haukanõmm, %20veuk [ät] ut.ee

Professor Mati Karelson ja emeriitprofessor Lembit Allikmets kandideerivad Tartu aukodaniku nimetusele

Tartu aukodanikeks kandideerivad Tartu Ülikooli professor, keemiateadlane Mati Karelson, Tartu Ülikooli emeriitprofessor, arstiteadlane Lembit Allikmets ja dirigent Vaike Uibopuu. Tartu Tähe kavalerideks kandideerivad TÜ avatud ülikooli täienduskoolituse programmijuht ja kauaaegne pedagoog Helve Raik, TÜ emeriiitprofessor, ajaloolane Helmut Piirimäe, pedagoog Jüri Vene ja skulptor Endel Eduard Taniloo.
Akadeemik Mati Karelson on rahvusvaheliselt tunnustatud keemiateadlane ning molekulaardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna rajaja Eestis. Emeriitprofessor Lembit Allikmets on arstiteadlane ja farmakoloog, kes on andnud suure panuse Tartu kui meditsiini- ja teaduskeskuse arendamisse. Vaike Uibopuu on Eesti naiskooride liikumise eestvedaja, kes on olnud nii üliõpilaskooride dirigent, muusikapedagoog kui laulupidude üldjuht.

Tartu Tähe kandidaat Endel Eduard Taniloo on Eesti vanim tegevskulptor, kes on loonud ligi tuhat taiest ning olnud aktiivne kunsti- ja ühiskondliku elu edendaja, Jüri Vene on legendaarne koolijuht ja keemiaõpetaja, Helve Raik on legendaarne koolijuht ja hariduselu edendaja. Helmut Piirimäe on ajaloolane, kellel on väga suured teened Eesti haritlaskonna koolitamisel, Tartu kui ülikoolilinna ajaloo uurimisel ja propageerimisel ning Tartu linna ajaloo uurimisel.

Otsuse Tartu aukodanike ja Tartu Tähe kavaleride nimetamise kohta teeb Tartu linnavolikogu 14. veebruari istungil. Tartu aukodaniku nimetused koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ja Tartu Tähed antakse üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel Vanemuise kontserdimajas.

Aukodaniku nimetus koos Tartu Suurtähega antakse inimesele, kes on oma elutööga toonud Tartu linnale au ja kuulsust. Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest.

Ajaloolane Raimo Pullat annetab ülikoolile raamatuid

Kolmapäeval, 6. veebruaril 2008 kell 15 annab Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane Raimo Pullat TÜ Raamatukogu konverentsisaalis Tartu Ülikoolile pidulikult üle raamatute sarja "Nuncjatura Apostolska".
Raamatute sari käsitleb Vatikani riigi saadikute ehk nuntsiuste tegevust nii Poolas kui mujal, kuhu kirik neid saatis. Vatikani riigi diplomaatiline saatkond ehk apostellik nuntsiatuur tegutseb Poolas aastast 1519 kuni tänapäevani. Lisaks olemasolevale tegutses Poolas kokku 69 apostellikku nuntsiust, kellel oli suur ja sügav huvi maa vastu, kuhu nad olid akrediteeritud. Nende tegevuse tulemusena on säilinud protokollid, kirjavahetus ja muud ajaloolised dokumendid, mis kajastavad erinevaid elualasid ja probleeme.

Emeriitprofessor Raimo Pullati sõnul pole mitte kõigis maades analoogset materjali publitseeritud. "Poola Teaduste ja Kunstide Akadeemia Krakovis hakkas nimetatud materjalide vastu huvi tundma juba rohkem kui 100. aastat tagasi, kui 1880. aasta algul asutas paavst Leo XIII Vatikani arhiivi. Seega hõlmas nuntsiuste tegevus ka aega, mil Liivimaa oli osaliselt Poola võimu all ning osal nuntsiatuuri dokumentidest on otsesem või kaudsem seos ka Liivimaa ajalooga," ütles Pullat.

Emeriitprofessor Raimo Pullati sõnul soovib ta annetusega tähistada Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva aga ka Tartu Ülikooli 375. aastapäeva ning usub, et raamatud on TÜ Raamatukogu religioonikirjanduse kogule väärikas täiendus.

Pidulikul raamatute üleandmisel osalevad TÜ rektor Alar Karis, Poola suursaadik Thomasz Chłoń, Tartu abilinnapea Jüri Sasi ja TÜ Raamatukogu direktor Martin Hallik.

Emeriitprofessor Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal ning lõpetas 1958. aastal Tartu Ülikooli ajaloolasena. 1972. aastal kaitses ta ajaloodoktori kraadi. Raimo Pullat on aastatel 1974–1981 olnud Tartu Ülikooli professor. Muuhulgas on ta töötanud ka Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi direktorina, Tallinna Pedagoogikaülikooli uurija professorina ning Tallinna Ülikooli professori ja linnakultuuri õppetooli juhatajana. Alates aastast 2005 on Raimo Pullat Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Tal on ka filosoofiadoktorikraad (laudatur) Oulu ülikoolist ning alates aastast 2001 on ta Poola Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliige ning aastast 2005 Johannes Paulus II nimelise Lublini Katoliikliku Ülikooli audoktor.

Lisainfo: TÜ avalikkussuhete spetsialist Kady Sõstar, tel 737 5685, 511 9188

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu ja Tallinna arheoloogid esitlevad uusi raamatuid

Reedel, 1. veebruaril 2008 algusega kell 17 esitletakse Tallinna ülikooli ajaloo instituudis (Rüütli 6) kahte uut arheoloogiateemalist raamatut - "Siksäla rauaaegne ja keskaegne kogukond piirimaadel" ning "Loodus, inimene ja arheoloogia II".
Esimese, ingliskeelse teose "Siksälä rauaaegne ja keskaegne kogukond piirimaadel" (Siksälä: A Community at the Frontiers. Iron Age and Medieval) autorid on arheoloog Silvia Laul ning Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur ning arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk. Raamat võtab kokku Eesti kagupoolseimas nurgas, Läti ja Vene piiri lähistel asuva Siksälä kalmistu 1980.−1993. aastani toimunud väljakaevamiste tulemused.

Siksälä on Eesti kõige suuremas mahus uuritud ja kõige rikkalikumaid leide andnud hilismuinas- ja keskaegse maakalmistu. Raamat annab ülevaate 12.–15. sajandi olustikust ja kogukonnast, sealhulgas selle etnokultuurilisest taustast, antropoloogiast ja kalmelt leitud müntidest. Raamat sisaldab rikkalikku pildimaterjali, mille vahendusel saab aimu, millised olid muinasrõivad ja keskaegsete vabatalupoegade relvapanused. Need rekonstruktsioonid on loodud hästisäilinud arheoloogiliste leidude põhjal. Teose puhul on tegemist kõige esimese ühte kalmeleiukohta käsitleva raamatuga Eestis.

Raamatu ühe autori Heiki Valgu sõnul annab raamat väärtuslikke teadmisi eestlaste, venelaste, lätlaste ja setude hulka sulandunud rahvakillust, keda võiks seostada ot¨elat¨uudidega. "Raamat sai valmis tänu rahvusvahelisele projektile "Culture Clash or Compromise – Europeanisation of the Baltic Rim 1100 – 1400" ning on mõeldud rahvusvahelisele humanitaarlugejaskonnale, kellel huvi ajaloo ja arheoloogia vastu," ütles Valk ning lisas, et töö Siksälä kalmega jätkub ning koostamisel on eestikeelne ning poole mahukam teos.

"Loodus, inimene ja tehnoloogia II" näol on tegemist artiklitekogumikuga ning see tutvustab arheoloogia köögipoolt – laborites ja tubastes oludes toimuva uurimistöö tulemusi. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks ilmunud raamatu avalugu on pühendatud 1884. a sissepühitsetud esimese sinimustvalge lipu restaureerimisele ja uurimisele. Teised lood kajastavad muinasrõivaste, kaelavõrude, hõbeehete, ripatsmüntide, sepatööriistade, suurtükkide, käekaitsete, savinõude, looma- ja inimluude ja muistse keskkonna uurimise tulemusi. Raamatu on koostanud Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Jüri Peets.

Lisainfo: TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi vanemteadur Heiki Valk, tel 737 5653, 5845 1490

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mati Erelt

Wiedemanni keeleauhinna pälvis Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erakorraline vanemteadur Mati Erelt eesti keele kestva ja tulemusrikka uurimise ja õpetamise, eesti keele jätkujõu kindlustamise ning tõsise pühendumise eest Eesti keele-elu juhtimisele.

Mati Erelt on töötanud Keele ja Kirjanduse Instituudi grammatikasektori juhatajana, Tartu ja Helsingi Ülikooli eesti keele professorina, juhtinud Emakeele Seltsi ning kuulunud ja kuulub arvukatesse komisjonidesse ja nõukogudesse. Mati Erelt on toimetanud ajakirja "Oma Keel", toimetab (alates aastast 1997) Emakeele Seltsi aastaraamatut ja on "Eesti keele arendamise strateegia (2004-2010)" üks koostajaid.

Mati Erelti esitasid keeleauhinna saamiseks Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Tartu Ülikool.

Keeleauhind, mille suurus on tänavu 500 000 krooni, antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.

Wiedemanni keeleauhind – asutatud 1989. aastal, alates 2004. aastast riiklik – määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Akadeemik Ferdinand Johann Wiedemann on väljapaistvamaid eesti keele ja kultuuri uurijaid läbi aegade ning püsiva teadusväärtusega saksakeelsete "Eesti-saksa sõnaraamatu" (1869), "Eesti keele grammatika" (1875) ja "Eestlaste sise- ja välisilmast" (1876) autor.

Lisainfo: Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Aire Koik, tel 7350 155

TÜ Raamatukogus tegutseb Euroopa Liidu teavituskeskus

Alates selle aasta jaanuarist asub Europe Directi Lõuna-Eesti infopunkt Tartu Ülikooli Raamatukogu III korrusel (W. Struve 1), moodustades koos Eurodokumentatsiooni keskusega ühtse Euroopa Liidu info teavituskeskuse.

Tartu Ülikooli Raamatukogu sai Euroopa Liidu dokumentatsioonikeskuseks juba 1992. aastal ning alates aastast 1999 on see Euroopa Liidu teavitustöö tugikeskus Lõuna-Eestis. 2005. aastal loodi keskuse juurde ka Europe Directi Lõuna-Eesti infopunkt, mis teenindab Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva maakonna kodanikke, jagades igakülgset teavet Euroopa Liidu ning selle kodanikele avatud võimaluste kohta.

Eurodokumentatsiooni Keskuse juhataja Ruth Tammeoru sõnul kuuluvad nii eurodokumentatsiooni keskused kui Europe Directi infopunktid kõigis Euroopa Liidu maades olemasolevasse Euroopa Komisjoni hallatavasse ühtsesse Europe Directi teabevõrku, mille eesmärk on pakkuda elanikele Euroopa Liidu alast teavet ja nõustamist.

"Eurodokumentatsiooni keskuste ülesanne on aidata edendada ja arendada Euroopa integratsioonialast haridus- ja uurimistööd ning tavaliselt paiknevad need ülikoolide ja teiste uurimisasutuste juures. Alates Europe Directi infopunkti töö algusest oleme pakkunud Lõuna-Eesti elanikele avalikke loenguid ja väitlusi ning külastanud koole ja noortekeskusi. Oleme hakanud ka Euroopa Liidu kujunemist ja ajalugu käsitlevaid allikmaterjale digitaliseerima, et muuta TÜ Raamatukogus olemasolevad unikaalsed ajalooallikad inimestele veelgi paremini kättesaadavaks," ütles Ruth Tammeorg.

Alates 2006. aastast on infopunktis asutud koostama ka allikapõhiseid e-õppematerjale, mille peamine eesmärk on pakkuda õpetajatele tuge Euroopa Liidu aluste ja ajaloo õpetamisel, samuti avardada õpilaste teadmisi Euroopast ning aidata mõista Eesti ja Euroopa suhete järjepidevust. Praegu on valmis õppematerjalide I osa "Euroopa integreerimise katsed enne Teist maailmasõda. Pan-Euroopa liikumine ja Eesti " ja osaliselt II osa "Euroopa Ühendamise lugu. Euroopa ühinemise kajastamine nõukogude ajakirjanduses 1950.−1980.aastatel".
Digitaliseeritud allikmaterjalid on kättesaadavad Europe Directi Lõuna-Eesti infopunkti kodulehel.

Rohkem infot Eurodokumentatsiooni Keskuse kodulehelt http://www.euroinfo.ee ja Europe Directi Lõuna-Eesti infopunkti kodulehelt: http://www.euroinfo.ee/ed

Lisainfo: Eurodokumentatsiooni keskuse juhataja Ruth Tammeorg, tel 737 5781, 5560 3080

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis toimub konverents kliinilisest haridusest füsioteraapias

1.−2. veebruarini 2008 toimub Tartu Ülikooli Kliinikumi polikliiniku konverentsisaalis (Puusepa 1a) kliinilisele füsioteraapiale pühendatud konverents, mille eesmärk on parandada pakutava füsioteraapiahariduse kvaliteeti ning tugevdada ala teoreetikute ja praktikute koostööd.
Konverents "Kliiniline haridus füsioteraapias – parim võimalus erialaste pädevuste omandamiseks" toimub Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Füsioterapeutide Liidu koostöös ning selle eesmärk on edendada kliiniliste institutsioonide ja haridusasutuste vahelist koostööd. Konverentsil käsitletakse füsioteraapia kliinilise haridusega seonduvaid sõlmküsimusi ning püütakse ühiselt välja töötada füsioterapeudina töötamiseks vajalikke pädevusi.

Konverentsi üks korraldaja, TÜ füsioteraapia ja terviseedenduse õppetooli juhataja Priit Eelmäe rõhutab, et konverentsi peaeesmärk on tuua omavahel kokku füsioteraapiaalase hariduse andjad ning kliinilise töö tegijad arutamaks, kuidas parandada õpetamise kvaliteeti ning muuta füsioterapeudi teenused kvaliteetsemaks ja inimestele kättesaadavamaks.

"Vajadus füsioterapeutide järgi järjest suureneb. Esmatasandi tervishoiuteenuste arengukava järgi peaks 2015. aastaks Eestis töötama väljaspool haiglaid vähemalt 200 füsioterapeuti. Praegu on see teenus suhteliselt kliinikutekeskne. Tegelikult peaks see olema rohkem kättesaadav polikliinikutes ja tervisekeskustes, samuti peaks füsioterapuedil olema võimalus luua erapraksis, et inimesed võiksid vajadusel otse spetsialisti poole pöörduda," ütles Eelmäe.

Konverentsist võtab osa enam kui sada õppejõudu, tudengit, kliinikute administratiivtöötajat ja erialaspetsialisti üle Eesti. Konverentsi toetab elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove.

Lisainfo: TÜ füsioteraapia ja terviseedenduse õppetooli juhataja lektor Priit Eelmäe, tel 737 5383, 511 8317

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Akadeemilise Spordiklubi noorsportlased tõid meistrivõistlustelt seitse kulda ja püstitasid ühe Eesti tippmargi.



Tallinnas toimunud Eesti noorsoomeistrivõistlustel (sportlastele sünniaastaga 1986-1988) võitsid Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi sportlased seitse kuldmedalit ja Maris Mägi püstitas uue Eesti sisetippmargi 300m jooksus ajaga 38.51, ületades sellega 2004. aastast Egle Uljasele kuulunud rekordi 38.71.

Eesti meistriteks tulid Viljar Vallimäe (3000m jooks, aeg 8.44.10), Kermo Rannamäe (60m tõkkejooks, aeg 8.33), Kaupo Valb (kuulitõuge, tulemus 15.16), Maris Mägi (300m jooks, aeg 38.51), Liina Tsernov (800m jooks, aeg 2.16.96 ja 1500m jooks, aeg 4.43.65) ja Kaia Utsal (60m tõkkejooks, aeg 8.81).

60m jooksus pälvis II koha Anita Maksimova (aeg 8.12) ja Anna Makarova tuli 60m tõkkejooksus III kohale (ajaga 9.12).






Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
Ujula 4 Tartu
http://www.tysk.ee
tel: 737 6280

TÜ nõukogu valis kaks professorit ning nimetas emeriitprofessori ja emeriitdotsendi

Tartu Ülikooli nõukogu valis oma 25. jaanuari 2008 istungil eesti ja võrdleva rahvaluule professoriks Ülo Valgu, spordifüsioloogia professoriks Vahur Ööpiku, andis emeriitprofessori nimetuse Kalle Kasemaale ning emeriitdotsendi nimetuse Aleksei Panovile.
Ülo Valk on sündinud 1962. aastal Tartus. 1986. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Doktorikraadi kaitses 1994. aastal. Alates 1995. aastast on Ülo Valk olnud TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli hoidja ja erakorraline professor ning 1998. aastast korraline professor. Aastatel 2000−2001 töötas ta California Ülikoolis külalisprofessorina. Valgu peamised uurimisteemad on folkloristika mõisted, metodoloogiad ja ajalugu; muistend jt. rahvajutu proosažanrid; usundiline sünkretism ja demonoloogia; Eesti mütoloogia ja rahvausund; India religioonid, hinduistlik rahvausund ja folkloor. Ta on üllitanud 97 teaduslikku publikatsiooni, neist 47 viimase viie aasta jooksul.

Vahur Ööpik on sündinud 1957. aastal Juurus. 1979. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna cum laude ning kaitses samas 1987. Aastal bioloogiakandidaadi kraadi normaalse füsioloogia erialal. Alates 1998. aastast on ta olnud Tartu Ülikooli spordifüsioloogia korraline professor ning kuni 2007. aasta sügiseni ka kehakultuuriteaduskonna dekaan. Ööpiku peamised uurimisteemad on vastupidavustreeningu mõju valkude ainevahetusele skeletilihases; valkude ainevahetuse hormonaalne regulatsioon organismi kohanemisel kehaliste koormustega; organismi kehaliste koormustega kohanemise võime dieediga reguleerimise võimalused; kehakaalu reguleerimise mõju ainevahetusele ja kehalisele töövõimele. Ööpik avaldanud 118 teaduslikku publikatsiooni.

Kalle Kasemaa on töötanud Tartu Ülikoolis alates 1991. aastast Vana Testamendi ja semitistika professorina. Alustades 1991. aastal dekaanina, ehitas ta üles Tartu Ülikoolis taasavatud usuteaduskonna. Pärast dekaaniametist lahkumist 1996. aastal on ta jätkanud aktiivset osalemist teaduskonna arendamises ja välissuhete hoidmises ning loomises. Professor Kasemaa on Uppsala ja Haifa ülikoolide audoktor.

Aleksei Panov töötas aastatel 1989–2003 Tartu Ülikoolis oftalmoloogia dotsendi ning aastatel 1992 – 1997 korralise professori ametikohtadel. 2007. aastal töötas ta reumatoloogia erakorralise dotsendina. Panovi sulest on ilmunud 135 teaduslikku publikatsiooni, peamiselt silmavigastuste, nägemisinvaliidsuse, lühinägevuse ja meditsiiniajaloo alal.

Lisainfo: TÜ akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, tel 737 5605

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Narva Kolledžis tähistatakse tatjanapäeva

Reedel, 25. jaanuaril 2008 algusega kell 17.30 kogunevad TÜ Narva Kolledži üliõpilased, õppejõud ning külalised kolledži õppehoone ette, et alustada tatjanapäeva traditsioonilist tõrvikrongkäiku mööda Narva linna.
Tatjanapäeva võib nimetada vene üliõpilaste suurimaks pidupäevaks terve õppeaasta vältel. Esimese kursuste üliõpilaste jaoks on lõppenud esimene semester ülikoolis ning ka eksamisessioon on lõppemas. Rongkäiguga antakse linnarahvale teada, et pool õppeaastat on õnnelikult möödas ning on põhjust pidutseda.

Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilasnõukogu esimehe Olesja Tvoronovit¨i sõnul ei tähistata tatjanapäeval ainult eduka semestri ja eksamisessiooni lõppu vaid toimub ka esimeste kursuste üliõpilaste ristimine täisväärtuslikeks üliõpilasteks. Tatjanapäeval ristitavatele üliõpilastele oli esimene semester ülikoolis nn proovieksamiks, mille põhjal vanemate kursuste üliõpilased hindavad esmakursuslaste sobivust saamaks täisväärtuslikeks üliõpilasteks.

Tõrvikrongkäigule järgneb ristimisüritus Narva linnuses.

Lisainfo: TÜ Narva Kolledži direktor Jana Tondi, tel 35 60608

TÜ Narva Kolledžis alustab tegevust eelkolledž

2007/2008. õppeaasta kevadsemestril käivitub Tartu Ülikooli Narva Kolledžis gümnaasiumiõpilastele mõeldud eelkolledž, mille peamine eesmärk on anda praegustele gümnasistidele ettekujutus ülikoolis õppimise, ülikooli õppekorralduse ning hindamissüsteemi kohta.
Narva kolledži mitmekultuuriliste haridusprojektide peaspetsialisti Urve Aja sõnul on rõõmu valmistanud gümnasistide suur aktiivsus ja valmidus osaleda kolledži pakutud loengutel. "Jaanuaris toimunud eelregistreerimise tulemuste põhjal soovis eelkolledžis õpinguid alustada 34 õpilast Narva kuuest üldhariduskoolist," ütles Aja.

Eelkolledžisse astunud gümnasist saab võtta osa Narva kolledži kevadsemestril toimuvast õppetööst, kus hakatakse õppima koos kolledž üliõpilastega. Narva kolledž pakkus välja kaksteist loengukursust, mille hulgast õpilane sai valida vastavalt oma huvile ja vajadusele ühe. Eesti ja inglise keele loengute kõrval on populaarsemateks kursusteks kalligraafia, matemaatika, bioloogia ja kommunikatiivsete oskuste arendamine. Loenguid peavad Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud.

Eelkolledžis läbitud loengukursuse edukal lõpetamisel saab õpilane Tartu Ülikooli tunnistuse, millel kajastub kursuse nimetus, aine sisu ja maht ning õppejõu nimi. Saadud tunnistuse alusel arvestatakse eelkolledžis saadud ainepunkte edasistes õpingutes, kui gümnasistist on saanud täieõiguslik üliõpilane.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž on ainsa Eesti kõrgkoolina keskendunud Eesti vene- ja mitmekeelsete koolide õpetajate ettevalmistusele. Ühtlasi on Narva kolledž suurim venekeelsete üldhariduskoolide õpetajate täiendkoolituste ja ümberõppe korraldaja Eestis.

Lisainfo: TÜ Narva Kolledži mitmekultuuriliste haridusprojektide peaspetsialist Urve Aja, tel 356 0699

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ professor pälvis Philipsi Põhjamaade preemia

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kognitiivse neuroteaduse professor Risto Kalervo Näätänen koos Helsingi Ülikooli professori Teija Kujala uurimisrühmaga on pälvinud 2007. aasta Philipsi Põhjamaade preemia (Philips Nordic Prize) oma uurimistöö eest, mis on suunatud õpiraskustega laste abistamisele.
Professor Näätäneni poolt avastatud mittekokkulangevuse negatiivsuse (mismatch-negativity ehk MMN) meetodi abil on võimalik välja selgitada, millist tüüpi kuulmis- ja kõneraskused lapsel esinevad ning kuidas ajutegevus ravi tulemusena paraneb.

TÜ psühholoogia instituudi juhataja professor Jüri Allik rõhutab, et professor Näätäneni näol on tegemist oma ala vaieldamatu liidriga maailmas ning seda näitab ka niivõrd väärika auhinna saamine. "Meie koostöö Helsingi Ülikooliga on neuroteaduste vallas kestnud juba aastaid ja loodetavasti saame professor Näätäneni abiga ka Tartu Ülikoolis seda teadussuunda veelgi edasi arendada," ütles Allik.

MMN tuvastab häirunud lingvistilisi ja kuulmisega seotud protsesse juba varajases lapseeas, mis tähendab, et ravi on võimalik alustada enne lapse kooliealiseks saamist. Samal ajal kui lapsele mängitakse ette erinevaid helisid, salvestab elektroentsefalogramm (EEG) aju elektrilist aktiivsust. Kuigi lapsed peavad aktiivselt osalema testimises, on seda võimalik rakendada ka väga väikeste laste ja isegi imikute puhul.

50 000 euro suurune preemia anti üle 11. jaanuaril Lundis, Rootsis.

Lisainfo: TÜ psühholoogia instituudi juhataja professor Jüri Allik, tel 737 5905

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ uus vabade kunstide professor on helilooja Helena Tulve

TÜ nõukogu komisjon valis Tartu Ülikooli 2008. aasta vabade kunstide professoriks helilooja Helena Tulve.
Komisjoni liikme ja filosoofiateaduskonna dekaani, professor Valter Langi sõnul on vabade kunstide professorit valitud põhimõttel, et aastate lõikes saaks kaetud erinevad kultuurivaldkonnad. "Viimastel aastatel on meil olnud professoreid peamiselt arhitektuuri, kunsti ja kirjanduse alalt, nüüd oli aeg valida see isik muusikute hulgast," põhjendas Lang.

Helena Tulve hindab võetud ülesannet küll parajaks väljakutseks aga tunnistab, et loengute pidamisest on ta tavaliselt kõige rohkem ise õppinud. Tartu Ülikooli tudengitele lubab ta pakkuda muusikalisi loenguid, kus oluline roll on just muusika kuulamisel. "Ma tahaks, et inimesed katsetaksid, kuidas on keskenduda muusika kuulamisele. Tänapäeva elutempo juures ei pruugi see üldsegi lihtne ülesanne olla," ütles Tulve ning lisas, et ootab oma loenguid kuulama kõiki uudishimulikke ja avatud meelega inimesi, kel soov midagi uut avastada.

Helena Tulve on sündinud 1972. aastal Tallinnas. Ta õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1989–1992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. Tema muusikakirjutusviis on olemuselt kõlakeskne, milles on aimatavad prantsuse spektraalmuusika, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. Tulve on palju loonud hoolikalt viimistletud kammermuusikat. Helena Tulve loomingut on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii kodu- kui välismaal. Tema teoseid on esitatud paljudes Euroopa maades, USAs ja Kanadas ning mitmetel festivalidel üle maailma.

Tartu Ülikooli uus vabade kunstide professor asub ametisse veebruari keskel.

Lisainfo: TÜ filosoofiateaduskonna dekaan professor Valter Lang, tel 737 5340

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Ülikoolis toimub rahvusvaheline loodustajudeteemaline sümpoosion

25.−26. jaanuarini 2008 korraldab TÜ filosoofia ja semiootika instituut koostöös Jakob von Uexkülli keskususega (Eesti Looduseuurijate Selts) Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas loodustajudeteemalise sümpoosioni "Mis on loodusega lahti?"
"What's wrong with nature? An interdisciplinary seminar investigating human perceptions of nature and environmental change" ("Mis on loodusega lahti?") on interdistsiplinaarne seminar, kus uuritakse, kuidas inimene tajub loodust ja keskkonnamuutusi.

Sümpoosioni ühe korraldaja Riin Magnuse sõnul on keskkonnaprobleemidega kaasnevate majanduslike kahjude kokkuarvutamise kõrval sama oluline pöörata tähelepanu vaadete ja väärtuste muutusele, mis vahetult inimkonna tulevikku mõjutavad. "Rääkides looduskogemustest, võib öelda, et elame murrangulisel ajastul. Looduskatastroofideks moondunud loodusjõud ei ole enam aukartusest läbipõimitud ülevustunde allikaks, mis iseloomustas romantilist loodustunnetust. Ellujäämist ning nii meie kui teiste liikide püsimist puudutavad alusküsimused on taas nähtavale tõusnud, lahendused pole aga kaugeltki selged," ütles Magnus.

Sümpoosioni eesmärk on arutleda, kuidas meie looduse tajumise viisid on vormitud kultuuritraditsioonide, teaduse ja meedia poolt, ning kuidas selline taju omakorda meie tegevuse käigus loodust ennast vormib. Seminaril püütakse leida vastust küsimustele, mis on globaalsete, inimtekkeliste keskkonnamuutustega maailmas loomulik või looduslik? Mis on õigupoolest "keskkonnaprobleem" ja selle lahendus? Kelle jaoks see on probleem? Mil määral on otstarbekas mõista ökoloogilist kriisi looduskatastroofiga samaväärsena? Kas metsiku looduse taltsutamise käigus pole ehk tsivilisatsioon ise metsikuks muutunud?

Seminari peaesinejad on Ville Lähde (Tampere Ülikool, Soome), dr. Nils Lindahl Elliot (Centre for Media, Culture & Environmental Education, Suurbritannia), professor Alan Costall (Portsmouthi Ülikool, Suurbritannia) ja professor Kurt Jax (Helmholtz-Centre for Environmental Research; Müncheni Tehnikaülikool, Saksamaa).

Sümpoosioni töökeel on inglise keel. Lisainformatsiooni leiab ning üritusele saab registreerida sümpoosioni kodulehelt:
/SOSE/conference/2008_whatswrongwithnature/index.html

Lisainfo: Riin Magnus, tel 5196 7493

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

Tartu aasta kultuurisündmuse kandidaat on ülikooli 375. aastapäeva tähistamine

Tartu Ülikool kandideerib oma 375. aastapäeva tähistamise üritustesarjaga aasta kultuurisündmuse nimetusele. Sama kategooria teised nominendid on laulupeomuuseumi avamine ja Betti Alveri elulooraamatu ilmumine. Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste nominendid valiti välja 2007. aastal silmapaistvaid tulemusi saavutanud kultuuritegijate hulgast.
Kokku laekus kaheksas kategoorias Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste komisjonile 84 ettepanekut, milles nimetati 65 erinevat kandidaati. Vastavalt tehtud ettepanekutele valis Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste komisjon koosseisus Jüri Sasi, Raul Ore¨kin, Riho Leppoja, Nikolai Põdramägi, Ivar Põllu, Margus Kasterpalu, Jüri Talvet, Triin Vaaro, Vallo Nuust ja Mare Tommingas igas kategoorias välja kolm nominenti.

Kes nominentidest valitakse Tartu linna kultuuri aasta laureaatideks, selgub 9. veebruaril Athena Konverentsi- ja Kultuurikeskuses toimuval Tartu linna kultuuri aasta aunimetuste tseremoonial. Aunimetuste tseremoonia publik saab kohapeal kõikide nominentide hulgast valida ka oma lemmiku, kellele antakse üle publikupreemia.

Tartu linna kultuuri aasta aunimetuse laureaadid saavad vastavalt kategooriale 10 000 kuni 25 000 krooni suuruse stipendiumi ja rändauhinna "Kultuuri kandja". Laureaatide nimed kantakse Tartu linna kultuuri auraamatusse. Tseremoonial antakse üle ka Tartu Kultuurkapitali aastapreemia ja loomingulised stipendiumid.

Vaata täielikku nimekirja Tartu kultuuri aasta aunimetuste kandidaatidest siit.

Lisainfo: Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna kultuuriteenistuse peaspetsialist Helena Stamberg, tel 736 1358

TÜ kunstiajaloo professor Juhan Maiste esitleb kahte uut raamatut

Kolmapäeval, 23. jaanuaril 2008 kell 16 toimub ülikooli ajaloo muuseumi konverentsisaalis TÜ kunstiajaloo professori Juhan Maiste raamatute "Eesti kunsti lugu" ja "Tuldud teed edasi/Along the trodden path" esitlus.

"Eesti kunsti lugu" annab ülevaate kogu Eesti ala kunstiajaloost esimeste asukate siia jõudmisest u 9000 eKr kuni 20. sajandi alguseni. Tegu pole pelgalt kunstiajalooalase käsitlusega, vaid eesti kultuurilooga, kus lisaks arhitektuuri-, maalikunsti- ja muude valdkondade saavutuste esitlemisele kirjutatakse põhjalikult lahti nende taust ning asetatakse siin loodud teosed muu maailma kunstielu konteksti.

Autor pühendab palju tähelepanu kõige tuntumatele kunstnikele ja nende teostele, teiste hulgas Bernt Notkele ja tema "Surmatantsule" Nigulistes ning arhitekt J. W. Krausele ja Tartu Ülikooli peahoonele. Samuti antakse ülevaade tähtsamate Eesti linnade ja piirkondade kunsti- ja arhitektuurialasest kujunemisloost. "Minu jaoks on kirjapandu saaga, üks lähedane lugu minu oma maast ja tema inimestest, kellest ma ju nii mõndagi nägupidi tunnen. Maailm on ime. Kunst on tema armulaud, mille imede imesid ei jõua keegi kunagi ära imestada," kirjeldab Juhan Maiste ise oma teost.

"Tuldud teed edasi" on aga jätkuks Juhan Maitse autorikogumikule "Tuldud teed tagasi" (2002). Tegemist on erinevates, nii eesti kui välismaistes väljaannetes ilmunud artiklite ja esseedega. Tähelepanu all on siin Eesti kunsti ajalugu ning selle koht laiemas ilmas ja ajas. Autorit huvitab sõna, selle roll kultuuriruumi kujundamisel ja mõistmisel, nii meist väljaspool kui meis endis.

Esitlusel saavad peale autori sõna ka kunstiteadlased Sirje Helme ja Enn Tarvel.

Lisainfo: Juhan Maiste, tel 737 6507, %20juhan.maiste [ät] ut.ee

Anneli Maaring
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 515 0184
anneli.maaring [ät] ut.ee
/yldinfo/press

TÜ Eesti Mereinstituut osaleb partnerina Soome lahe seisundi uurimise projektis

<