Esmaspäeval, 7. oktoobril 2019. a. kell 14.15 kaitseb Erwan Pennarun Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (Riia 23b/2-105, Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti Biokeskuse auditoorium) doktoritööd „Meandering along the mtDNA phylogeny; causerie and digression about what it can tell us about human migrations” (“Uidates mtDNA fülogeneesi radadel; essee väikeste kõrvalepõigetega sellest, mida see meile inimese migratsioonidest kõnelda võib”) molekulaar- ja rakubioloogia õppekava molekulaarbioloogia erialal.
Juhendaja:
TÜ MRI professor Richard Villems
TÜ genoomika instituudi direktor, vanemteadur Mait Metspalu
Oponent:
dotsent Rosa Fregel, PhD, Geneetika osakond, La Laguna Ülikool, Tenerife, Hispaania
Kokkuvõte:
Meie genoomidesse on kirjutatud kogu informatsioon, mida rakuline masinavärk inimolendi kokkupanekuks vajab. Ja mitte ainult. Kasutades ad hoc raamistikku on võimalik kaasaegsete inimeste genoomide alusel mineviku inimese migratsioone rekonstrueerida. Pikka aega on sellealaste uuringute musternäidiseks olnud mitokondriaalne DNA (mtDNA) ja Y-kromosoom, eelkõige seetõttu, et need on haploidsed ja mitterekombineeruvad - nende fülogeneesi on autosoomidega võrreldes lihtsam rekonstrueerida. Fülogeneesis kajastub paljude evolutsioonitegurite, sealhulgas migratsioonide mõju, seega – teoreetiliselt on võimalik fülogeneesi uurides inimese rännetega seotud küsimustele vastuseid leida.
Üks tee antud küsimustele vastamiseks on uurida meid huvitavate populatsioonide üldist varieeruvust ja paigutada see laiemasse perspektiivi. Näiteks selgub meie tööst, et Euraasiale ja Aafrikale iseloomulike liinide üldine osakaal on Etioopia ja Jeemeni mtDNA geenitiigis peaaegu identne, suurem lahutusaste toob aga esile nende märkimisväärseid erinevusi. Prantsusmaa puhul ilmneb, et kui üldisel tasemel ei erineta lähedastest naabermaadest, siis geograafilist fookust kintsendades kerkivad esile Püreneedest põhjas või lõunas elavate baskide vahelised erinevused. Samuti tuleb esile, Bretagne´i administratiivüksuste seas on Finistère`l teistest tugevamad seosed Suurbritannia ja Skandinaaviaga. Kaugel ida pool, Kesk-Aasias Hindukuši Afganistaani-osa paljusid erinevaid etnilisi populatsioone uurides saime tuge seisukohale, et Kesk-Aasia on olnud paljude migratsioonilainete risteel ja nende mõjud on kaasaegsetesse populatsioonidesse jätnud märgatava jälje. Teise võimaluse küsimustele vastuseid leida andis fookuse suunamine üksikutele spetsiifilistele haplogruppidele. Haplogruppide M1 ja U6 fülogeneesi uurimine lükkas ümber varasema hüpoteesi nende samaaegsest levikust. Me ei leidnud ka kindlaid tõendeid seoste kohta nende haplogruppide ja afroaasia keelte leviku vahel.