30. augustil kell 12.15 kaitseb Helen Türk eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava disseratsiooni „Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami“ filosoofiadoktori kraadi saamiseks (üldkeeleteadus).
Juhendajad:
dr Pärtel Lippus, Tartu Ülikool,
prof Karl Pajusalu, Tartu Ülikool.
Oponent:
prof Martti Vainio, Helsingi Ülikool.
Kokkuvõte:
Kolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel.
Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest.
Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.