Indrek Sünter kaitseb oma füüsikadoktoritööd „Design and characterisation of subsystems and software for ESTCube-1 nanosatellite“ („ESTCube-1 nanosatelliidi alamsüsteemide ja tarkvara disain ja karakteriseerimine“) 22. augustil 2019 kell 10.15 Physicumis ruumis B103.
Juhendaja:
professor Mart Noorma
Oponendid:
prof Linas Bukauskas, Vilnius University (Lithuania);
Rauno Gordon, Ph.D, Tallina Tehnikaülikool.
Kokkuvõte:
Elektrilise päikesepurje tehnoloogia võimaldaks kosmosesondidel navigeerida planeetidevahelises ruumis ilma kütuseta, kasutades vaid päikesetuult ja elektrienergiat. Küll aga on tehnoloogiliselt keerukas päikesepurje purjetraadi väljakerimine, mis eeldab kosmosesondi pöörlemapanekut. 2013. aasta 7. mail maalähedasele orbiidile läkitatud tudengisatelliit ESTCube-1 oli esimene satelliit elektrilise päikesepurje katsetusmooduliga. Satelliit seati edukalt vajaliku pöörlemiskiirusega pöörlema, kuid purje väljakerimine ebaõnnestus mehaanilise tõrke tõttu katsetusmooduli motoriseeritud purjepoolis. ESTCube-1 pöörlemapanekut ja päikesepurje katsetusmooduli juhtimist võimaldasid satelliidi pardaarvuti ja seda ümbritsevad liidesed, mille arendamise ja valideerimise tulemustele keskendub antud väitekiri. Pardaarvuti kogus mõõdiseid satelliidi asendi anduritelt, juhtis magnetmähiseid ning lülitas missioonilasti purjepooli mootorit, purjepooli kõrgepinge toiteplokki ja elektronkiirgureid. Lisaks vahendas pardaarvuti pilte pardakaamerast ning salvestas mõõtmistulemusi satelliidi alamsüsteemidelt et need hiljem maajaamale edastada. Satelliidi kaheaastase eluea jooksul ei täheldatud missioonikriitilisi tõrkeid pardaarvuti ega selle liideste töös. ESTCube-1 missioon aitas edukalt tõsta elektrilise päikesepurje tehnoloogia komponentide valmidusastet tulevasteks missioonideks.