16. detsembril 2019 kell 12.00 kaitseb Kadi Tulver Näituse 2 ringauditooriumis doktoriväitekirja „An investigation of individual differences in the effects of priors on visual perception“ („Uurimus individuaalsetest erinevustest ennustuste mõjus nägemistajule")
Juhendaja:
Professor Talis Bachmann, Tartu Ülikool
Oponent:
Professor Jamie Ward, Sussexi Ülikool, UK
Kokkuvõte
Väitekiri keskendub individuaalsete erinevuste uurimisele ennustava kodeerimise raamistikust lähtuvalt. Selle teoreetilise käsitluse kohaselt on erinevates nägemistaju töötlusetappides kriitiline roll lisaks välismaailmast tulenevale infotulvale (n-ö alt-üles signaalid) ka aju enda genereeritud hüpoteesidel ehk ennustustel sisendi võimaliku päritolu ja iseloomu kohta (n-ö ülalt-alla aktiivsus). Nimelt toimub aju hierarhilises närvivõrgustikus paralleelselt kahes suunas liikumine, kui ülalt-alla suunduvaid hüpoteese esindavaid aktiivsusmustreid eri töötlustasemetel sissetulevate signaalidega võrreldakse. Kuna ennustav kodeerimine väidab, et tajukogemus koosneb alati nii objektiivse sensoorse info kui ka subjektiivse ennustuse kombinatsioonist, saab püsivaid individuaalseid erinevusi subjektiivses tajukogemuses selgitada nende kahe komponendi tasakaalust tingitud ebakõlast lähtuvalt.
Kokkuvõtvalt panustas käesolev väitekiri mitmes olulises aspektis olemasolevate teadmiste täiendamisse. Esiteks näidati erinevat tüüpi tajuülesannete toel, et ennustused mõjutavad nii subjektiivset tajukogemust kui ka objektiivset tajusooritust. Samuti sai kinnitust, et subjektiivset tajukogemust stiimulist, mida tegelikult ei nähtud, on võimalik ennustusi “tingides” esile kutsuda mitmes analoogses ülesandes, näitlikustades seeläbi, et tegemist on normipärase tajutöötluse omadusega. Olulise uuendusena vastas üks avaldatud uuringutest küsimusele, kas individuaalseid erinevusi ennustuste mõjus saaks vaadelda kui ühisest allikast tulenevaid. Tulemustest ilmnes, et ühte ühist faktorit antud uuringus kasutatud ülesannete puhul andmetest järeldada ei saaks, vaid pigem peegeldasid tajumõõdikute omavahelised seosed erinevaid töötlushierarhia tasemeid. Peale empiirilise panuse annab väitekiri teoreetilise ülevaate värsketest edusammudest individuaalsete erinevuste ning nende struktuuri uurimisest nägemistaju valdkonnas, kuna seni pole veel ühtse selge arusaamani jõutud. Samuti rõhutatakse individuaalsete erinevuste uurimise olulisust, mis on väärtuslikuks tööriistaks nägemistaju universaalsete mehhanismide ja strukturaalse ülesehituse kaardistamiseks. Lisaks optimaalse tajustruktuuri lahtimõtestamisele aitab individuaalsete erinevuste uurimine paremini mõista mõningaid vaimseid häireid iseloomustava ebaoptimaalse tajutöötluse alusmehhanisme ning leida, millised katseparadigmad on perspektiivikamad vaimse seisundi haavatavuse seiretestide väljatöötamiseks. Sealjuures tasub eksperimendi kavandamisel kaasata mitu sama protsessi mõõtvat ülesannet, et tagada konstruktivaliidsus ja tuua esile võimalikud ülesandespetsiiflised erisused ja sarnasused.