5. novembril kell 10.15 kaitseb Maarja Vaikre loomaökoloogia erialal doktoritööd „The impact of forest drainage on macroinvertebrates and amphibians in small waterbodies and opportunities for cost-effective mitigation“ („Metsakuivenduse mõju vee-suurselgrootutele ja kahepaiksetele ning võimalused säästlikuks majandamiseks“).
Juhendajad:
teadur Riinu Rannap, Tartu Ülikool
teadur Liina Remm, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Kari-Matti Vuori, Finnish Environment Institute (Soome)
Kokkuvõte
Väikesed ja/või ajuti kuivavad veekogud on erilised elupaigad: olles omadustelt väga heterogeensed, tõstavad need kohalikku liigirikkust ning pakuvad elupaika mitmetele unikaalsetele liikidele. Kuna väikeveekogude arv ja levik maastikus on seotud veehulga muutustega, on need inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Oluline väikeveekogude elustiku vaesumist põhjustav tegur on metsakuivendus. Vahetult pärast kraavide rajamist alaneb põhjaveetase, väheneb üleujutuste kestus ning suureneb äravool, kuna liigne vesi juhitakse kraavidega alalt välja. Tulemuseks on ulatuslikud kuivenduskraavide võrgustikud, mida perioodiliselt rekonstrueeritakse, st puhastatakse põhjasetetest ja taimestikust. Käesolevas töös uurisin kuivenduse ja kraavide rekonstrueerimise mõju väikeveekogude elustikule majandusmetsades ja kuivendatud kaitsealadel, keskendudes muuhulgas elustikumõju leevendusvõimalustele tiikide ja kraavilaiendite rajamise näol. Kuivenduse mõju väikeveekogude elustikule ilmneb nii elupaikade kao (lompide kuivamine), kui sellega kaasneva koosluste teisenemise ja üheülbastumise kaudu – väheneb veeselgrootute liigirikkus ning arvukus lompides ning teisenevad kraavide kooslused. Kaitsealadel ei ole kraavide looduslikule suktsessioonile jätmine jätkusuutlik, kuna varjulised kraavid kahepaiksetele väärtuslikke sigimispaiku ei paku, välja arvatud juhul kui kraavidel tegutsevad koprad. Ka majandusmetsades on kahepaiksete elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalik leevendusmeetmete rakendamine, kuna nende eelistatud veekogud – kraavid ja raiesmikulombid – kipuvad rekonstrueerimisjärgselt suurema tõenäosusega kuivama. Veeselgrootutele ei ole leevendusveekogud n-ö „no net loss“ meede, kuna kooslused erinevad loodulike lompide omadest, kuid sellegipoolest soodustavad leevendusveekogud kuivendatud maastikes neis harvemini esinevate liikide esinemist. Kokkuvõttes on leevendusveekogude rajamine üsna tõhus meede väikeveekogudega seotud liikide toetamiseks majandatavates metsades.