27. augustil kell 10.15 kaitseb Mare Oja keemia instituudis doktoritööd „Experimental investigation and modelling of pH profiles for effective membrane permeability of drug substances“ („Raviainete efektiivse membraaniläbitavuse pH profiilide eksperimentaalne uurimine ja modelleerimine”). Doctor of Philosophy (PhD) kraadi saamiseks molekulaartehnoloogia erialal.
Juhendaja:
Vanemteadur Uko Maran (PhD), TÜ keemia instituut
Oponent:
Prof. Dr Johann Gasteiger, Friedrich Alexander Ülikool Erlangen-Nürnberg, keemia ja farmaatsia osakond, Saksamaa.
Kokkuvõte:
Enamik ravimeid manustatakse suukaudselt, näiteks tabletid, kapslid ja lahused, kuid selliste ravimite arendamisel on olulised seedetraktis toimuvaid protsessid ehk mida inimorganism teeb ravimiga. Seedetrakt on keeruline süsteem, mis sisaldab erinevate omadustega piirkondi. Näiteks üks varieeruv omadus on happelisus/aluselisus, mis muutub väga happelisest (maos) kuni aluseliseni (pärasooles), mis omakorda sõltub kas on hiljuti söödud või pikemat aega nälgitud. Seedetrakti happelisus/aluselisus mõjutab raviaine omadusi. Näiteks millises seedetrakti piirkonnas saab raviaine läbida seedetrakti seina, et jõuda vereringesse. Sellise protsessi ehk läbitavuse uurimisele keskendus käesolev doktoritöö.
Varajases ravimiarenduse etappides on läbitavust peamiselt uuritud ainult neutraalses keskkonnas, kuigi sellise keskkonnaga piirkondi esineb seedetraktist vähe. See võib olla üks põhjuseid, miks väga suur hulk ravimikandidaate ebaõnnestuvad hilises ravimiarenduse etapis. Käesoleva doktoritöö käigus mõõdeti ja uuriti läbitavust varieeruvas keskkonnas nagu seda on seedetraktis ja leiti, et arvestades erinevaid keskkonna tingimusi ehk nii happelisi kui ka aluselisi piirkondi on võimalik hinnata täpsemalt läbitavust seedetraktis.
Kuid tihti pole huvipakkuvat raviainet veel sünteesitud, mistõttu ei saa uurida neid eksperimentaalselt. Sellisel juhul saab huvipakkuvate raviaine molekulide uurimiseks kasutada arvutuslike meetodeid, näiteks prognoosmudeleid, mis raviaine struktuuripõhjal on võimelised hindama raviaine omadusi, näiteks läbitavust. Doktoritöö käigus arendati mitmeid prognoosmudeleid, mida saab rakendada läbitavuse hindamiseks erinevates seedetrakti osades kuid ka üldiselt kogu seedetraktis. Arendatud mudeleid saab kasutada uute raviainete otsimiseks, mis oleks suukaudselt manustatavad, kuid samuti ka toiduaine-, kosmeetika- ja keemiatööstuses, et uurida ühendite mõju inimesele ilma loomkatseteta.