17. septembril 2014 kell 14.00 kaitseb TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus Marek Miil oma doktoritööd "Nõukogude propagandasüsteemi toimimine ajakirjanduse argipraktikate kaudu" ("Functioning of the Soviet propaganda system through everyday journalistic practices") filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks meedia ja kommunikatsiooni erialal.
Juhendajad:
professor Halliki Harro-Loit, Tartu Ülikool
professor Epp Lauk, Jyväskylä Ülikool
Oponent:
emeriitprofessor Seppo Zetterberg, Jyväskylä Ülikool
Kokkuvõte:
Käesoleva dissertatsiooni eesmärgiks oli kirjeldada ja seletada, kuidas nõukogude propagandasüsteem kasutas Eesti ajaloolis-kultuurilise eripära tingimustes oma eesmärkide elluviimisel Nõukogude Eesti ajakirjandust. Need väljakutsed, mida Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomiteele (EKP KK) esitasid Eesti ajaloolis-kultuurilised eripärad ning kuidas partei kasutas ühe abinõuna nendega toimetulekuks ajakirjandust, kinnitavad, et nõukogude propagandaaparaati ei saa käsitleda vaid kui parteile pimesi allunud ideoloogilist "ajupesumasinat". Vastupidi, käesolev dissertatsioon annab täiendavat ainestikku, näitamaks kuivõrd keerukas, mitmetahuline- ja tasandiline oli nõukogude propagandasüsteem. Väitekirja eesmärgist lähtuvalt keskenduti analüüsimaterjali kogumisel kolmele kesksele uurimisküsimusele: (1) kuidas kasutati ajakirjandust kollektiivse mälu kujundamisel; (2) millised propaganda abinõusid kasutas EKP Eesti NSVs Soome TV mõju vähendamiseks; (3) ETV parteialgorganisatsiooni mõju ETV propagandategevusele. Kaardistamine, kuidas enam kui neljakümne aasta vältel kasutati trükiajakirjanduses ühte tähtpäeva liiduvabariigi kodanikkonna kollektiivse mälu kujundamisel, andis ainulaadse võimaluse aastakümnete vältel toimunud ühiskondlik-poliitiliste protsesside ning nõukogude propagandasüsteemi ja ajakirjanduse igapäevapraktikate vaheliste seoste analüüsimiseks. Uuringutulemused andsid ka Eesti ajakirjanduse ajaloole uue vaatenurga, kirjeldades ja aidates mõista, milline roll oli EKP KK-l külma sõja aegses propagandasõjas. Lisaks avas uurimistöö Eesti ajakirjanduse ajaloo vaatenurgast uue lähenemisviisi otsides esmakordselt seletusi spetsiifilisest ajaloolis-kultuurilise keskkonnast pärit ning selle keskkonnaga igapäevaselt seotud teleajakirjanike käitumisele nende tegevuse analüüsimisega parteialgorganisatsiooni tasandil.